Nagios

2017-01-17T21:46:45Z

Prodigyf: /* Vana sissejuhatuw - vaja ümberteha */

===Sissejuhatus===

===Nagiose tööpõhimõte===

Nagiose serveri ülesandeks on kontrollida võrgus töötavate arvutite (ingl. k. host) ja teenuste (ingl. k. service) seisukorda.

Arvutite ja teenuste seisukorda iseloomustavaid parameetreid võib jaotada lähtudes erinevatelt alustelt. Nt selle järgi, kas parameetrit kontrollitakse üle võrgu või lokaalsest arvutist

* kontrollitakse üle võrgu - veebileht, nimeserver
* kontrollitakse lokaalselt - arvutis töötavate protsesside arv, arvuti koormus (ingl. load), failisüsteemi täituvus, raid lülituse korrasolek

Lokaalse kontrolli korraldamiseks tuleb kontrollitavasse arvutisse paigaldada lisaks täiendavalt Nagiose tarkvara, üle võrgu kontrollimisel reeglina kontrollitavasse arvutisse ei tule midagi Nagiose-spetsiivilist lisada.

Teine võimalus on jaotus teha selle järgi, kes küsib või kes ütleb

* aktiivne kontroll - Nagiose server esitab teenustele kontrollpäringuid (nt veebileht, nimeserver)
* passiivne kontroll - Nagiose server kuulab teenuste raporteerimisi (nt backupi õnnestumine)

Jällegi, passiivse kontrolli korraldamiseks tuleb kontrollitavasse arvutisse paigaldada lisaks täiendavalt Nagiose tarkvara, aktiivsel kontrollimisel reeglina kontrollitavasse arvutisse ei tule midagi Nagiose-spetsiivilist lisada.

===Vana sissejuhatus - vaja ümber teha===

Nagios on vabavara mis võimaldab jälgida teenuste ning serverite kättesaadavust. Toetab mitmesuguseid levinud teenuseid (SMTP, IMAP, HTTP, FTP, DNS) ning võimaldab seirata ka serveri "sisemist" infot, nagu koormus, kettamaht, protsesside arv jms) ja saata välja teavitusi süsteemide probleemide korral. Võimalik siduda mitmete muude tarkvaradega nagu Munin

Nagiosele on kirjutatud mitmeid lisasid, mis teevad halduri või administraatori elu tunduvalt lihtsamaks. Sellisteks mooduliteks on näiteks serverite võrgukaartide Bonding tugi, Cisco seadmete staatuste kogumine jt. Seadistamine on tehtud lihtsamaks mallide olemasoluga. Nimelt võib defineerida ära esmalt soovitava üldmalli ja seejärel seda direktiivina kasutada teistes seadistustes. Sedasi hoiab administraator oma loodud koodi puhtana ja ülevaatlikumana ja asju lisada on mugavam.

Kui vaadata nõudeid, mis Nagios seab riistvarale, siis on ainukeseks nõudeks, et serveril oleks
C kompilaator. Nagiose töötamiseks pole otseselt vaja isegi veebiliidest ja saab kasutada sedavaid teavituste saatmiseks probleemide korral ja süsteemi normaalse töörütmi taastumise korral. Veebiliides on aga hea just igasuguse informatsiooni kuvamiseks kasutades selleks CGI skripte.

Plussid nagiose kasutamisel:

* vaba tarkvara;
* palju kontrollimismehhanisme nii teenuste kui riistvara jaoks;
* teavitamine vigadest ja teenuse taastumisest;
* võrguhierarhia määramise võimalus;
* paralleelsed kontrollid;
* lihtne lisada jälgitavaid teenuseid või seadmeid;
* hea dokumentatsioon ja palju õpetussõnu veebis;
* kiire arendus;
* paljud lisaprogrammid integreeritavad.

===Nagios install===

====FreeBSD====
FreeBSD süsteemis tuleb anda käsud

cd /usr/ports/net-mgmt/nagios && make install clean
cd /usr/ports/net-mgmt/nagios-plugins && make install clean

Viimati tuli veel teha mailisaatmiseks FreeBSD's selline rats ,et linkida mail /bin alla

ln -s /usr/bin/mail /bin/mail

===Gentoo===

TODO

===Debian===

Nagiose serveri paigaldamine

Debiani paketihaldus sisaldab Nagios http://www.nagios.org/ versioon 3.0.x tarkvara, paigaldamiseks sobib öelda

# apt-get install nagios3 nagios3-doc

nagios3-doc sisaldab muu seas HTML kujul dokumentatsiooni kataloogis /usr/share/nagios3/htdocs.

Veebipõhise haldusliidese kasutaja ligipääsu tekitamiseks sobib öelda

# dpkg-reconfigure nagios3-common

ja dialoogides jääda vaikeväärtuste juurde, näidata parool.

Täpsemat juttu hetkel leiab

*http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Nagiose_kasutamine_Debian_Lenniga

===Seadistame nagiose===

Nagios tööd juhib põhiline seadistusfail nagios.cfg ning sellest failis viidatud muud seadistusfailid. Nagiose seadistamisel kirjeldatakse ära hulk erinevaid objekte

* host - jälgitav arvuti või võrguseade (nt vaikelüüs)
* service - jälgitav teenus (nt veebileht)
* command - kontrollkäsk, mis jälgib teenust
* hostgroup - hulk jälgitavaid arvuteid
* servicegroup - hulk jälgitavaid teenuseid
* contact - kontakt, kellele saadetakse teatud sündmuse toimumise kohta teade
* contactgroup - hulk kontakte

Seejuures tehniliselt ei ole oluline, kas objektide kirjeldused asuvad ühes failis või mitmes failis, mis omakorda võivad asuda mitmes kataloogis. Siiski, sõltuvalt monitooringuülesandes on reeglina praktiline jagada objektid mitmete failide vahel. Gruppide kasutamine võimaldab kirjeldada objekte abstraktsemalt, mis praktiliselt lihtsustab Nagiose seadistuste kirjutamist.

_____ Nagiose server
| |
|_____|
|
|
-|---------|----------|----....---|----------|
| | | |
__|__ __|__ __|__ __|__
| | | | | | | |
|_____| |_____| |_____| |_____|

ruuter www mail dns

Meil on kolm masinat mida vaja jälgida. Ruuter, veebiserver ja mailiserver.
Me soovime ,et kõiki neid kolme nagios pingiks iga viie minuti tagant ning kui üks masin juhtub
maas olema siis teavitame sellest mailiaadressile kasutaja@domeen.ee

Serverite ip aadressid

*kontori ruuter '''192.168.1.10'''

*veebiserver veebiserver.domeen.ee '''192.168.1.11'''

*mailiserver mailiserver.domeen.ee '''192.168.1.12'''

*nimeserver dns.domeen.ee '''192.168.1.13'''

Vaja on tekitada kokku 3 seadistusfaili

# '''hosts.cfg''' seadmed-serverid-arvutid
# '''services.cfg''' erinevat liiki kontrollid-testid
# '''contacts.cfg''' kasutajad-kasutajagrupid

Eesimesena on vaja defineerida hosts.cfg failis kõik neli seadet

'''hosts.cfg'''

# Defineerime mõned väärtused mis vaikimis seadistame kõigile masinatele
define host{
name linux-server
use generic-host
check_period 24x7
max_check_attempts 10
check_command check-host-alive
notification_period workhours
notification_interval 120
notification_options d,u,r
contact_groups admins
register 0
}

#ruuter
define host{
use linux-server
host_name ruuter
alias ISP Ruuter
address 192.168.1.10
parents localhost
contact_groups Helpdesk
}

#veebiserver
define host{
use linux-server
host_name veebiserver.domeen.ee
alias veebiserver asutusele
address 192.168.1.11
parents localhost
contact_groups Helpdesk
}

#mailiserver
define host{
use linux-server
host_name mailiserver.domeen.ee
alias sisevõrgu mailiserver
address 192.168.1.12
parents localhost
contact_groups Helpdesk
}

#nimeserver
define host{
use linux-server
host_name dns.domeen.ee
alias nimeserver
address 192.168.1.13
parents localhost
contact_groups Helpdesk
}

contact_groups on korrektselt vajalik paikapanna hostide juures kuna sinna
hakatakse saatma teateid hosti maasoleku kohta

Nüüd defineerime kontrollid mida tehakse serveritele.
Tekitame service kirje mis pingib kõiki kolme masinat. Ruuterit, veebiserverit ja mailiserverit
ning teavitab probleemide korral kontaktgruppi helpdesk

'''services.cfg'''

define service{
use local-service
host_name '''ruuter, veebiserver.domeen.ee, mailiserver.domeen.ee, dns.domeen.ee'''
service_description PING
check_command check_ping!100.0,20%!500.0,60%
contact_groups helpdesk
}

Lõpuks tekitame kolmanda faili kus kirjas kontaktid keda teavitatakse mõne seadme maasolekul.

Loome kontakti helpdesk mailiga '''kasutaja@domeen.ee''' ning lisame selle kontaktgruppi Helpdesk

Hea nipp on luua mobiilioperaatori juures endale aadress kasutaja@mail.operaator.ee
millele suunatud kirjad lähevad mobiilile sms'ina, maksab see enamasti 25.- kuus ning
võimaldab operatiivselt kriitilist infot saada.

'''contacts.cfg'''

define contact{
contact_name kasutaja
alias Infohuviline isik
service_notification_period 24x7
host_notification_period 24x7
service_notification_options u,c,r
host_notification_options d,r
service_notification_commands notify-by-email
host_notification_commands host-notify-by-email
email '''kasutaja@domeen.ee'''
}

define contactgroup{
contactgroup_name helpdesk
alias IT Helpdesk
members kasutaja
}

Ja viimaks lisame faili
'''nagios.cfg''' järgnevad read ,et nagios meie tekitatud konfiguratsiooni kasutaks

cfg_file=/usr/local/etc/nagios/hosts.cfg
cfg_file=/usr/local/etc/nagios/services.cfg
cfg_file=/usr/local/etc/nagios/contacts.cfg

Linuxi puhul on rajad /etc/nagios/

Ning võime anda käsud

/usr/local/etc/rc.d/nagios start

või linuxis

/etc/init.d/nagios start

Et suurendada nagiosi t22kindlust v2iks paigaldada serverile ka oma nimeserveri.

===Nagiosi pluginad===
====Mail delivery====

Mailiserveri töö kontrolli korraldamine on keerukam. Nagiosi kaasasolevad vahendeid
võimaldavad kontrollida vaid lihtsamaid portide /teenuste ülevaolekuid ja vastuseid, mailisüsteem
on samas enamuses asutuses keerukas ja mitmetest serveritest koosnev kooslus.

Plugin mis järgnevalt äratoodud saadab emaili serverile ning seejärel logib imapiga
kasutajaga mailikontole test ning kontrollib kas email on saabunud.

Vaja tirida ja paigaldada vastav plugin selleks aadressilt

http://apricoti.pbwiki.com/NagiosCheckEmailDelivery

Selle sõltuvusteks on vaja installida mõned perli moodulit mis tehtavad kenasti cpani installeri abiga
cpan -i Mail::IMAPClient

Seejärel on vaja defineerida command.

define command {
command_name check_delivery_mail
command_line $USER1$/check_email_delivery -H mail.domeen.ee --mailto test@mail.domeen.ee --mailfrom nagios@nagios.domeen.ee /
--username test --password parool --libexec $USER1$ --wait 10 --warning 600 --critical 1200
}

Ning seejärel kontrollimine.

define service{
use generic-service
host_name mail.domeen.ee
service_description DELIVERY_mail
check_command check_delivery_mail
max_check_attempts 5
contact_groups helpdesk
}

====check_by_ssh====

check_by_ssh on mõeldud skriptide käivitamiseks eemalolevas arvutis.

Näiteks võib tekkida soov tulemüüris olles pingida vpn otspunkte, mida nagiosi serverist teha aga ei saa.

Esiteks tuleb genereerida ssh-keugeniga võti ja paialgada see teise arvuti
nagios kasutaja alla. Siis paigaldame arvutile, kus soovime skripte käivitada /usr/ports/net-mgmt/nagios-plugins/ paketi.

Defineerime konfi käsu.

define command {
command_name check_ping_tunnel_ssh
command_line $USER1$/check_by_ssh -H $HOSTADDRESS$ -C \
'/usr/local/libexec/nagios/check_ping -H $ARG1$ -w 500.0,20% -c 2000.0,60% -p 5'
}

Testimiseks

# /usr/local/libexec/nagios/check_ping -H 192.168.2.10 -w 500.0,20% -c 2000.0,60% -p 5
PING WARNING - Packet loss = 20%, RTA = 7.56 ms|rta=7.563000ms;500.000000;2000.000000;0.000000 pl=20%;20;60;0

Tekitame teenuse

define service {
use service
host_name tulemyyr
service_description Current Load
check_command check_http_content!"192.168.5.14"
}

====PostgreSQL====

Aadressil http://bucardo.org/wiki/Check_postgres jagatakse Nagiose kontrollskripti, mis võimaldab muuhulgas

* küsida suurima tabeli või indeksi suurust

$ perl check_postgres.pl -H pg.loomaaed -u postgres --db=loobdb --action=relation_size --critical='6000 MB' --warning='4000 MB' \
--showperf=0 --perflimit=1
POSTGRES_RELATION_SIZE OK: DB "loobdb" (host:pg.loomaaed) largest relation is table "koduloomad.vigatused": 3001 MB

Seejuures esitatakse andmebaasile selline päring

BEGIN;SET statement_timeout=30000;COMMIT;SELECT pg_relation_size(c.oid), pg_size_pretty(pg_relation_size(c.oid)), relkind, relname, nspname \
FROM pg_class c, pg_namespace n WHERE (relkind = 'r' OR relkind = 'i') AND n.oid = c.relnamespace ORDER BY 1 DESC LIMIT 1

====Smartmontools====

Kõvaketta temperatuuri jälgimiseks sobib kasutada nt sellist järgnevust

* moodustada jälgitavasse arvutisse skript

# cat /root/system/hddtemp.sh
#!/bin/bash

c_aeg=`date +%s`
temp=`/usr/sbin/smartctl -A /dev/$1 | grep Temperature_Celsius | awk {'print $10'}`
echo $temp $c_aeg > /tmp/hddtemp_$1.txt

mis kutsutakse välja arvuti juurkasutaja crontabist reaga

*/2 * * * * /root/system/hddtemp.sh sda

Tulemusena moodustatakse igal minutil uus fail /tmp/hddtemp_sda.txt sisuga

# cat /tmp/hddtemp_sda.txt
33 1280078281

kus

* 33 - temperatuur kraadides Celsiust
* 1280078281 - timestamp, mis on vajalik veendumaks, et kasutatakse uuendatud temperatuuri väärtust

* moodustada nagiose plugin check_hddtemp

# cat /usr/lib/nagios/plugins/check_hddtemp
#!/bin/bash

temp=`cat /tmp/hddtemp_$1.txt | cut -d " " -f 1`;
ts=`cat /tmp/hddtemp_$1.txt | cut -d " " -f 2`;

c_aeg=`date +%s`
aeg_kolme_minuti_eest=$(($c_aeg - 180));

if [ $temp -lt $2 -a $ts -gt $aeg_kolme_minuti_eest ]; then
echo "TEMP OK - temp: $temp;| temp=$temp";
exit 0;
else
echo "TEMP CRITICAL - temp: $temp;| temp=$temp";
exit 2;
fi

* kirjeldada monitooritava arvuti nrpe agendis seadistusfailis /etc/nagios/nrpe.cfg check_hddtemp kontrollid, nt

# riistvara
command[check_hddtemp_sda]=/usr/lib/nagios/plugins/check_hddtemp sda 35
command[check_hddtemp_sdb]=/usr/lib/nagios/plugins/check_hddtemp sdb 38
command[check_hddtemp_sdc]=/usr/lib/nagios/plugins/check_hddtemp sdc 35

* kirjeldada Nagiose serveris vastavat kontrollid, nt sektsiooniga

define service {
host_name failiserver.loomaaed
service_description hddtemp_sda
check_command check_nrpe_1arg!check_hddtemp_sda
use generic-service
}

===Ipv6 aadresside monitoorimine===

Paljudel kaasasolevatel Nagios utiliitidel on ipv6 tugi ka juba olemas. Näiteks
soovides pingida ühte ainult ipv6 aadressi omavat hosti võib teha
täiesti tavalise seadmekirje millele lisada ipv6 aadressi
ning siis defineerida järgneva käsk.

define command{
command_name check_ping6
command_line $USER1$/check_ping -6 -H $HOSTADDRESS$ -w 3000.0,80% -c 5000.0,100% -p 5
}

Kasutada saab seda tavapärasel moel nagu iga teist.

===Katsetamine===

Võime simuleerida mingi masina maasolekut. Piisab kui vastav reegel panna selleks tulemüüri mis blokeerib liikluse serverini
mida kontrollime. Logifaili '''/var/spool/nagios/nagios.log''' peaks tekkima read:

[1209129862] HOST ALERT: veebiserver.domeen.ee;DOWN;SOFT;1;CRITICAL - Plugin timed out after 10 seconds
[1209129872] HOST ALERT: veebiserver.domeen.ee;DOWN;SOFT;2;CRITICAL - Plugin timed out after 10 seconds
[1209129882] HOST ALERT: veebiserver.domeen.ee;DOWN;SOFT;3;CRITICAL - Plugin timed out after 10 seconds
[1209129892] HOST ALERT: veebiserver.domeen.ee;DOWN;SOFT;4;CRITICAL - Plugin timed out after 10 seconds
[1209129902] HOST ALERT: veebiserver.domeen.ee;DOWN;SOFT;5;CRITICAL - Plugin timed out after 10 seconds
[1209129912] HOST ALERT: veebiserver.domeen.ee;DOWN;SOFT;6;CRITICAL - Plugin timed out after 10 seconds
[1209129922] HOST ALERT: veebiserver.domeen.ee;DOWN;SOFT;7;CRITICAL - Plugin timed out after 10 seconds
[1209129932] HOST ALERT: veebiserver.domeen.ee;DOWN;SOFT;8;CRITICAL - Plugin timed out after 10 seconds
[1209129942] HOST ALERT: veebiserver.domeen.ee;DOWN;SOFT;9;CRITICAL - Plugin timed out after 10 seconds
[1209129952] HOST ALERT: veebiserver.domeen.ee;DOWN;HARD;10;CRITICAL - Plugin timed out after 10 seconds
[1209129952] HOST NOTIFICATION: kasutaja;veebiserver.domeen.ee;DOWN;host-notify-by-email;CRITICAL - Plugin timed out after 10 seconds
[1209129952] SERVICE ALERT: veebiserver.domeen.ee;PING;CRITICAL;HARD;1;CRITICAL - Plugin timed out after 10 seconds

ning kasutaja peaks saama emaili Host DOWN alert for veebiserver.domeen.ee! sisuga

***** Nagios 2.10 *****

Notification Type: PROBLEM
Host: veebiserver.domee.ee
State: DOWN
Address: 192.168.1.11
Info: CRITICAL - Plugin timed out after 10 seconds

Date/Time: Fri Apr 25 16:25:52 EEST 2008

Eemaldades reegli

[1209130370] HOST ALERT: veebiserver.domeen.ee;UP;HARD;1;PING OK - Packet loss = 0%, RTA = 4.09 ms
[1209130370] HOST NOTIFICATION: kasutaja;veebiserver.domeen.ee;UP;host-notify-by-email;PING OK - Packet loss = 0%, RTA = 4.09 ms
[1209130370] SERVICE ALERT: veebiserver.domeen.ee;PING;OK;SOFT;1;PING OK - Packet loss = 0%, RTA = 4.92 ms

Saabub email Host UP alert for veebiserver.domeen.ee!

***** Nagios 2.10 *****

Notification Type: RECOVERY
Host: veebiserver.domeen.ee
State: UP
Address: 192.168.1.11
Info: PING OK - Packet loss = 0%, RTA = 4.09 ms

Date/Time: Fri Apr 25 16:32:50 EEST 2008

===NSCA kasutamine===

NSCA (Nagios Service Check Acceptor, ingl. k. Nagiose teenuse kontrolli vastuvõtja) võimadab korraldada nn passiivsed kontrolle. Nii Nagiose serverisse kui kontrollitavasse arvutisse tuleb paigaldada nsca pakett öeldes

# apt-get install nsca

Tulemusena paigaldatakse muu hulgas

* /usr/sbin/nsca - NSCA deemon, töötab Nagiose serveris
* /etc/nsca.cfg - NSCA deemoni seadistusfail
* /usr/sbin/send_nsca - NSCA klient, millega saadetakse deemonile sõnumeid
* /etc/send_nsca.cfg - NSCA kliedi seadistusfail

Nagiose serveri arvutis tuleb käivitada nsca deemon, mida juhib seadistusfail /etc/nsca.cfg kus on oluline veenduda, et sisaldub sobiva väärtusega command_file parameeter ja vajadusel ka debug seada, nt nii

debug=1
command_file=/var/lib/nagios3/rw/nagios.cmd

Kontrollitavast arvutist saadetakse programmiga send_nsca teated Nagiose NSCA deemonile

$ echo -e "backup.loomaaed.tartu.ee\tbackup\t0\tbackup korras" | send_nsca -c /etc/send_nsca.cfg -H nagios.loomaaed.tartu.ee -p 5667

kus

* backup.loomaaed.tartu.ee - arvuti nimi
* backup - teenuse nimi
* 0, 1, 2, 3 - Nagiose staatus, vastavalt OK, WARNING, CRITICAL või UNKNOWN
* backup korras - teate tekst, mida näidatakse nt Nagiose veebiliideses
* /etc/send_nsca.cfg - send_nsca kasutab näidatud seadistusfaili, nt sõnumi krüptimise infoks
* nagios.loomaaed.tartu.ee - Nagiose server
* -p - Nagiose serveri port

====Varunduse monitooring====

Olgu ülesandeks korraldada varunduse monitooring selliselt

* varundamise skript saadab teate, kui varundamine õnnestub
* varundamise skript saadab teate, kui varundamine ebaõnnestub
* Nagios annab alarmi, kui varundamise skript pole teadet saatnud kahe päeva jooksul

Passiivse kontrolli jaoks sobib kasutada sellist malli

define service{
use generic-service
name passive-backup-service
active_checks_enabled 0
passive_checks_enabled 1
flap_detection_enabled 0
register 0
is_volatile 0
check_period 24x7
max_check_attempts 1
normal_check_interval 1
retry_check_interval 1
check_freshness 1
freshness_threshold 169200
contact_groups admins
check_command check_dummy!2
notification_interval 7200
notification_period 24x7
notification_options w,u,c,r
stalking_options w,c,u
}

kus

* freshness_threshold 169200 - kaks ööpäeva oodatakse backupilt teadet
* check_command check_dummy!2 - tagastab alati CRITICAL väärtuse

Teenuse seadistamiseks sobib kasutada nt sellist sissekannet

define service{
host_name backup.loomaaed.tartu.ee
service_description backup
use generic-passive-service
}

Nt õnnestumisel võiks Nagiose /var/log/syslog'i tekkida

Oct 22 19:51:41 fs nsca[15318]: Connection from 192.168.206.3 port 52141
Oct 22 19:51:41 fs nsca[15318]: Handling the connection...
Oct 22 19:51:42 fs nsca[15318]: SERVICE CHECK -> Host Name: 'backup.loomaaed.tartu.ee', Service Description: 'backup', Return Code: '0', Output: 'backup'
Oct 22 19:51:42 fs nsca[15318]: End of connection...
Oct 22 19:51:42 fs nagios3: EXTERNAL COMMAND: PROCESS_SERVICE_CHECK_RESULT;backup.loomaaed.tartu.ee;backup;0;backup
Oct 22 19:51:48 fs nagios3: PASSIVE SERVICE CHECK: backup.loomaaed.tartu.ee;backup;0;backup

nsca_send jaoks võiks sisendi konstrueerida varundamise protseduuri sooritav skript oma töö lõpus ise, aga kui kasutatakse nagiose lisasid (mis tuleb siis paigaldada paigaldades paketi nagios-plugins-basic), siis võiks teisendada lisa väljundi nt selline skript

#!/bin/bash
....

if test "$varundamise_tulemus" = 'OK'; then
code=0
else
code=2

fi

echo -e "backup.loomaaed.tartu.ee\tbackup\t$code\tbackup tulemus" | send_nsca -c /etc/send_nsca.cfg -H nagios.loomaaed.tartu.ee -p 5667

===Apache seadistus===

<Directory /usr/local/www/nagios>
Order deny,allow
Deny from all
Allow from 127.0.0.1
</Directory>

<Directory /usr/local/www/nagios/cgi-bin>
Options ExecCGI
</Directory>

ScriptAlias /nagios/cgi-bin/ /usr/local/www/nagios/cgi-bin/
Alias /nagios/ /usr/local/www/nagios/

Selline virtualhost toimib küll vaid bsd peal. Erinevates distrotes on rajad
failideni teised. Üldiselt peale installi öeldakse kus kaustas nagios'i cgi
veebiliides asub.

===Nagiose veebipõhise haldusliidese ettevalmistamine===

Veebiliidese kasutuselevõtuks tuleb seadistada Apache virtuaalhost ja kasutada Nagiosega ühenduseks nt seadistusnäiteid failist nagios3/apache.conf.

Tulemusena saab kasutajana nagiosadmin ja näidatud parooliga haldusliidesesse logida

[[Pilt:Debian-nagios-1.gif]]

kust on näha, et

* jälgitakse kahte arvutit, vaikelüüsi ja seda arvutit ennast, kus Nagios töötab
* arvutis jälgitakse kuut parameetrit

Haldusliidesest Nagiose juhtimiseks tuleb Nagios seadistada kuulama nn väliseid korraldusi. Selleks peab nagios.cfg failis sisalduma rida

check_external_commands=1

Failisüsteemis on enne

# ls -ld /var/lib/nagios3/rw /var/lib/nagios3
drwxr-x--- 4 nagios nagios 4096 Oct 22 00:19 /var/lib/nagios3
drwx------ 2 nagios www-data 4096 Jul 2 12:37 /var/lib/nagios3/rw

Korraldused

# dpkg-statoverride --update --add nagios www-data 2710 /var/lib/nagios3/rw
# dpkg-statoverride --update --add nagios nagios 751 /var/lib/nagios3

Pärast

# ls -ld /var/lib/nagios3/rw /var/lib/nagios3
drwxr-x--x 4 nagios nagios 4096 Oct 22 00:19 /var/lib/nagios3
drwx--s--- 2 nagios www-data 4096 Jul 2 12:37 /var/lib/nagios3/rw

====Mallide kirjeldamine====

Nagiose mallidele vatavad objektid on kirjeldatud kahes failis, arvutitele vastav mall

# cat /etc/nagios3/conf.d/generic-host.cfg
define host {
name generic-host ; The name of this host template
notifications_enabled 1 ; Host notifications are enabled
event_handler_enabled 1 ; Host event handler is enabled
flap_detection_enabled 1 ; Flap detection is enabled
failure_prediction_enabled 1 ; Failure prediction is enabled
process_perf_data 1 ; Process performance data
retain_status_information 1 ; Retain status information across program restarts
retain_nonstatus_information 1 ; Retain non-status information across program restarts
check_command check-host-alive
max_check_attempts 10
notification_interval 0
notification_period 24x7
notification_options d,u,r
contact_groups admins
register 0 ; DONT REGISTER THIS DEFINITION - ITS NOT A REAL HOST, JUST A TEMPLATE!
}

ja teenustele vastav mall

define service {
name generic-service ; The 'name' of this service template
active_checks_enabled 1 ; Active service checks are enabled
passive_checks_enabled 1 ; Passive service checks are enabled/accepted
parallelize_check 1 ; Active service checks should be parallelized (disabling this can lead to major performance problems)
obsess_over_service 1 ; We should obsess over this service (if necessary)
check_freshness 0 ; Default is to NOT check service 'freshness'
notifications_enabled 1 ; Service notifications are enabled
event_handler_enabled 1 ; Service event handler is enabled
flap_detection_enabled 1 ; Flap detection is enabled
failure_prediction_enabled 1 ; Failure prediction is enabled
process_perf_data 1 ; Process performance data
retain_status_information 1 ; Retain status information across program restarts
retain_nonstatus_information 1 ; Retain non-status information across program restarts
notification_interval 0 ; Only send notifications on status change by default.
is_volatile 0
check_period 24x7
normal_check_interval 2
retry_check_interval 1
max_check_attempts 3
notification_period 24x7
notification_options w,u,c,r
contact_groups admins
register 0 ; DONT REGISTER THIS DEFINITION - ITS NOT A REAL SERVICE, JUST A TEMPLATE!
}

kus

* mallidel on nimed, mida saab teenuste kirjeldustes kasutada, vastavalt generic-host ja generic-service
* mallidega on seostatud kontaktigrupp, admins

===Alternatiiv===

Kui põhiline on saada teada, et mõni üksik ruuter katki, siis pole vaja alati ka Nagiosi kogu enda keerukusega peale panna ja kõige
lihtsam on panna järgnev käsk crontabi:

/bin/ping -nqc 4 TARTU_RUUTER > /dev/null 2>&1 || /bin/echo 'Oluline Ruuter
MAAS!!!' | /usr/bin/mail -s 'Tln-Trt maas' TEHTOE_NUMBER@sms.emt.ee
ADMINI_NUMBER@sms.emt.ee katk@zoo.edu.ee

See pingiks 4 korda ja saadaks teated välja, kui ping läbi ei käinud,
mis ongi ju enamvähem kõik, mis vaja. Lingi üles tulekut võib juba
kontrollida käsitsi või graafikutest.

===Lingid===

http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Nagiose_kasutamine_Debian_Lenniga

https://wiki.itcollege.ee/index.php/LAMP_monitooring_Nagiose_abil

https://wiki.itcollege.ee/index.php/Nagios

Kuutõrvaja - Kasutaja kaastöö [et]

Nagios