Kuutõrvaja - Kasutaja kaastöö [et]

NFS

2008-03-11T07:56:30Z

Marks: /* Teostus */

'''NFS - Network File System'''

===Sissejuhatus===

NFS on selline tehnika, mis võimaldab ühele töötava linuxi masina failisüsteemile külge mount'ida mingi kataloogi (see võib olla ka juurkataloog) teisest töötava linuxi masina failisüsteemist.
Eelduseks on, et need kaks masinat on omavahel võrku ühendatud ja võrk nö. toimib. Tulemusena toimub failide liigutamine/kopeerimine ühest masinast teise nii nagu seda tehakse ühe masina failisüsteemi siseselt st. mitte ftp vaid cp'ga.

Võib ütelda, et masina juta.ee failisüsteemi on kataloogi '''/nfs''' alla mountitud masina ut.ee juurikas.

===Teostus===

Asume siis vaatama, mida on vaja, et eelpoolkireldatud olukord saavutada.

*Esmalt veenduge, et te saate masinaid omavahel pingida, teha telnet'i ja nt.ftp'd. Kui see on olemas on põhjust edasi minna.

*Võimalik, et tuleb kompileerida uus kernel milles on olemas üks linnuke juures (kuigi ta on seal enamst ka vaikimisi): NFS - kernel peab toetama NFS'i.

*Seejärel veenduge, et bootimisel on üles tõmmatud mõlemas masinas portmapper ja sellega seotud asjad. Tunnistuseks, et asjad on selles suhtes
korras on käsk '''rpcinfo -p''' sarnane väljund:

bash# rpcinfo -p
program vers proto port
100000 2 tcp 111 portmapper
100000 2 udp 111 portmapper
100005 1 udp 667 mountd
100005 2 udp 667 mountd
100005 1 tcp 670 mountd
100005 2 tcp 670 mountd
100003 2 udp 2049 nfs
100003 2 tcp 2049 nfs

Tavaliselt on vaikimisi see asi nii nagu NFS seda ootab.

*Nüüd peab masinas mis oma faile lubab kuhugi mountida (meie näite kohaselt masinas ut.ee's) ära näitama, et ta tõesti lubab ligi:

cat /etc/exports
/ juta.ee(rw)

Antud juhul lubatakse juta.ee kasutajatele mountida lugemiseks/kirjutamiseks kogu ut.ee failisüsteemi. Tegelikult on seda natuke liiga palju lubatud :)

Ja mis kõige tähtsam, et ut.ee saaks teadlikuks uutest määratlustest tuleb käivitada daemonid uuesti:

bash# cat /etc/export_fs
#!/bin/sh
killall -HUP /usr/sbin/rpc.mountd
killall -HUP /usr/sbin/rpc.nfsd

*Ja kui see on korras, siis peaks juta.ee's käsu

mount -t nfs ut.ee:/ /nfs

andes asja külge mountida.

Siin tuleb veel mainida asjaolu, et kui nimed kahe masina puhul mingil põhujusel et taha laheneda, siis võib kasutada ka IP aadresse. Ning mugavam on panna viimane käsk, ehk /etc/fstab'i, aga igaks juhuks 'noauto'. Kui juhtub, et juta.ee bootimisel ei ole ut.ee asjaks valmis, siis on palju ootamist ja veateateid.

Seega too rida on nt. selline:

ut.ee:/ /nfs nfs rsize=1024,wsize=1024,noauto 0 0

Kindlasti peaks panema nfs-i tööle tcp portidel, muidu võib tekkida igasuguseid anomaaliaid. Mountides peaks siis järgnevalt:

ut.ee:/ /nfs nfs tcp,rsize=1024,wsize=1024,noauto 0 0

Siis on oluline tähele panna, et read size ja write size optsioonide vahel pole tühikut.

'''/nfs''' kataloogi kohta juta.ee's failisüsteemis üteldakse ka 'mount point'.

Igaks juhuks olgu ütledud, et ükskõik kummast arvutist enne voolu välja lülitamist tuleb ikka failisüteemid enne umountida! Ja teha kõik muu mis tarvis.

NFS-i korral peaks tingimata mõtlema clustri peale. Selleks soovitaks linuxi puhul kasutada http://www.linux-ha.org/.

/var/lib/nfs tuleks panna ühisele kettale (iscsi, FC), mis võetaks soovitatavalt kuskilt kettakastist, odav lahendus oleks rsync või glusterfs, millest on siin ka pikalt kirjutatud [http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Glusterfs].

NFS

2008-01-14T16:34:57Z

Marks:

'''NFS - Network File System'''

===Sissejuhatus===

NFS on selline tehnika, mis võimaldab ühele töötava linuxi masina failisüsteemile külge mount'ida mingi kataloogi (see võib olla ka juurkataloog) teisest töötava linuxi masina failisüsteemist.
Eelduseks on, et need kaks masinat on omavahel võrku ühendatud ja võrk nö. toimib. Tulemusena toimub failide liigutamine/kopeerimine ühest masinast teise nii nagu seda tehakse ühe masina failisüsteemi siseselt st. mitte ftp vaid cp'ga.

joonisel on see kujutatud ka piltlikult

Võib ütelda, et masina juta.ee failisüsteemi on kataloogi /nfs.ut.ee alla mountitud masina ut.ee juurikas.

===Teostus===

Asume siis vaatama, mida on vaja, et eelpoolkireldatud olukord saavutada.

1.
Esmalt veenduge, et te saate masinaid omavahel pingida, teha telnet'i ja nt.ftp'd. Kui see on olemas on põhjust edasi minna.

2.
Võimalik, et tuleb kompileerida uus kernel milles on olemas üks linnuke juures (kuigi ta on seal enamst ka vaikimisi): NFS - kernel peab toetama NFS'i.

3.
Seejärel veenduge, et bootimisel on üles tõmmatud mõlemas masinas portmapper ja sellega seotud asjad. Tunnistuseks, et asjad on selles suhtes korras on käsk 'rpcinfo -p' sarnane väljund:

bash# rpcinfo -p
program vers proto port
100000 2 tcp 111 portmapper
100000 2 udp 111 portmapper
100005 1 udp 667 mountd
100005 2 udp 667 mountd
100005 1 tcp 670 mountd
100005 2 tcp 670 mountd
100003 2 udp 2049 nfs
100003 2 tcp 2049 nfs

Tavaliselt on vaikimisi see asi nii nagu NFS seda ootab.

4.
Nüüd peab masinas mis oma faile lubab kuhugi mountida (meie näite kohaselt masinas ut.ee's) ära näitama, et ta tõesti lubab ligi:

cat /etc/exports
# See exports(5) for a description.
# This file contains a list of all directories exported to other computers.
# It is used by rpc.nfsd and rpc.mountd.
/ juta.ee(rw)
ut.ee$

Antud juhul lubatakse juta.ee kasutajatele mountida lugemiseks/kirjutamiseks kogu ut.ee failisüsteemi. Tegelikult on seda natuke liiga palju lubatud :)

Ja mis kõige tähtsam, et ut.ee saaks teadlikuks uutest määratlustest tuleb käivitada daemonid uuesti:

bash# cat /etc/export_fs
#!/bin/sh
killall -HUP /usr/sbin/rpc.mountd
killall -HUP /usr/sbin/rpc.nfsd

5. Ja kui see on korras, siis peaks juta.ee's käsu

mount -t nfs ut.ee:/ /nfs.ut.ee

andes asja külge mountida.

Siin tuleb veel mainida asjaolu, et kui nimed kahe masina puhul mingil põhujusel et taha laheneda, siis võib kasutada ka IP aadresse. Ning mugavam on panna viimane käsk, ehk /etc/fstab'i, aga igaks juhuks 'noauto'. Kui juhtub, et juta.ee bootimisel ei ole ut.ee asjaks valmis, siis on palju ootamist ja veateateid.

Seega too rida on nt. selline:

ut.ee:/ /nfs.ut.ee nfs rsize=1024,wsize=1024,noauto 0 0

Siis on oluline tähele panna, et read size ja write size optsioonide vahel pole tühikut.

/nfs.ut.ee kataloogi kohta juta.ee's failisüsteemis üteldakse ka 'mount point'.

Igaks juhuks olgu ütledud, et ükskõik kummast arvutist enne voolu välja lülitamist tuleb ikka failisüteemid enne umountida! Ja teha kõik muu mis tarvis.

Ja lõpetuseks, olemas on kataloog '/usr/doc/love/' kus on sees hulgaliselt õpetusi, mh. ka NFS-HOWTO kust saab teada palju vigureid mida mina ei tea!
 
NFS-i korral peaks tingimata mõtlema clustri peale. Selleks soovitaks linuxi puhul kasutada http://www.linux-ha.org/.
 
/var/lib/nfs tuleks panna ühisele kettale (iscsi, FC), mis võetaks soovitatavalt kuskilt kettakastist, odav lahendus oleks rsync või glusterfs, millest on siin ka pikalt kirjutatud (http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Glusterfs).

gggg

NFS

2008-01-14T16:34:33Z

Marks:

'''NFS - Network File System'''

===Sissejuhatus===

NFS on selline tehnika, mis võimaldab ühele töötava linuxi masina failisüsteemile külge mount'ida mingi kataloogi (see võib olla ka juurkataloog) teisest töötava linuxi masina failisüsteemist.
Eelduseks on, et need kaks masinat on omavahel võrku ühendatud ja võrk nö. toimib. Tulemusena toimub failide liigutamine/kopeerimine ühest masinast teise nii nagu seda tehakse ühe masina failisüsteemi siseselt st. mitte ftp vaid cp'ga.

joonisel on see kujutatud ka piltlikult

Võib ütelda, et masina juta.ee failisüsteemi on kataloogi /nfs.ut.ee alla mountitud masina ut.ee juurikas.

===Teostus===

Asume siis vaatama, mida on vaja, et eelpoolkireldatud olukord saavutada.

1.
Esmalt veenduge, et te saate masinaid omavahel pingida, teha telnet'i ja nt.ftp'd. Kui see on olemas on põhjust edasi minna.

2.
Võimalik, et tuleb kompileerida uus kernel milles on olemas üks linnuke juures (kuigi ta on seal enamst ka vaikimisi): NFS - kernel peab toetama NFS'i.

3.
Seejärel veenduge, et bootimisel on üles tõmmatud mõlemas masinas portmapper ja sellega seotud asjad. Tunnistuseks, et asjad on selles suhtes korras on käsk 'rpcinfo -p' sarnane väljund:

bash# rpcinfo -p
program vers proto port
100000 2 tcp 111 portmapper
100000 2 udp 111 portmapper
100005 1 udp 667 mountd
100005 2 udp 667 mountd
100005 1 tcp 670 mountd
100005 2 tcp 670 mountd
100003 2 udp 2049 nfs
100003 2 tcp 2049 nfs

Tavaliselt on vaikimisi see asi nii nagu NFS seda ootab.

4.
Nüüd peab masinas mis oma faile lubab kuhugi mountida (meie näite kohaselt masinas ut.ee's) ära näitama, et ta tõesti lubab ligi:

cat /etc/exports
# See exports(5) for a description.
# This file contains a list of all directories exported to other computers.
# It is used by rpc.nfsd and rpc.mountd.
/ juta.ee(rw)
ut.ee$

Antud juhul lubatakse juta.ee kasutajatele mountida lugemiseks/kirjutamiseks kogu ut.ee failisüsteemi. Tegelikult on seda natuke liiga palju lubatud :)

Ja mis kõige tähtsam, et ut.ee saaks teadlikuks uutest määratlustest tuleb käivitada daemonid uuesti:

bash# cat /etc/export_fs
#!/bin/sh
killall -HUP /usr/sbin/rpc.mountd
killall -HUP /usr/sbin/rpc.nfsd

5. Ja kui see on korras, siis peaks juta.ee's käsu

mount -t nfs ut.ee:/ /nfs.ut.ee

andes asja külge mountida.

Siin tuleb veel mainida asjaolu, et kui nimed kahe masina puhul mingil põhujusel et taha laheneda, siis võib kasutada ka IP aadresse. Ning mugavam on panna viimane käsk, ehk /etc/fstab'i, aga igaks juhuks 'noauto'. Kui juhtub, et juta.ee bootimisel ei ole ut.ee asjaks valmis, siis on palju ootamist ja veateateid.

Seega too rida on nt. selline:

ut.ee:/ /nfs.ut.ee nfs rsize=1024,wsize=1024,noauto 0 0

Siis on oluline tähele panna, et read size ja write size optsioonide vahel pole tühikut.

/nfs.ut.ee kataloogi kohta juta.ee's failisüsteemis üteldakse ka 'mount point'.

Igaks juhuks olgu ütledud, et ükskõik kummast arvutist enne voolu välja lülitamist tuleb ikka failisüteemid enne umountida! Ja teha kõik muu mis tarvis.

Ja lõpetuseks, olemas on kataloog '/usr/doc/love/' kus on sees hulgaliselt õpetusi, mh. ka NFS-HOWTO kust saab teada palju vigureid mida mina ei tea!

NFS-i korral peaks tingimata mõtlema clustri peale. Selleks soovitaks linuxi puhul kasutada http://www.linux-ha.org/.

/var/lib/nfs tuleks panna ühisele kettale (iscsi, FC), mis võetaks soovitatavalt kuskilt kettakastist, odav lahendus oleks rsync või glusterfs, millest on siin ka pikalt kirjutatud (http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Glusterfs).

gggg

NFS

2008-01-14T16:33:33Z

Marks:

'''NFS - Network File System'''

===Sissejuhatus===

NFS on selline tehnika, mis võimaldab ühele töötava linuxi masina failisüsteemile külge mount'ida mingi kataloogi (see võib olla ka juurkataloog) teisest töötava linuxi masina failisüsteemist.
Eelduseks on, et need kaks masinat on omavahel võrku ühendatud ja võrk nö. toimib. Tulemusena toimub failide liigutamine/kopeerimine ühest masinast teise nii nagu seda tehakse ühe masina failisüsteemi siseselt st. mitte ftp vaid cp'ga.

joonisel on see kujutatud ka piltlikult

Võib ütelda, et masina juta.ee failisüsteemi on kataloogi /nfs.ut.ee alla mountitud masina ut.ee juurikas.

===Teostus===

Asume siis vaatama, mida on vaja, et eelpoolkireldatud olukord saavutada.

1.
Esmalt veenduge, et te saate masinaid omavahel pingida, teha telnet'i ja nt.ftp'd. Kui see on olemas on põhjust edasi minna.

2.
Võimalik, et tuleb kompileerida uus kernel milles on olemas üks linnuke juures (kuigi ta on seal enamst ka vaikimisi): NFS - kernel peab toetama NFS'i.

3.
Seejärel veenduge, et bootimisel on üles tõmmatud mõlemas masinas portmapper ja sellega seotud asjad. Tunnistuseks, et asjad on selles suhtes korras on käsk 'rpcinfo -p' sarnane väljund:

bash# rpcinfo -p
program vers proto port
100000 2 tcp 111 portmapper
100000 2 udp 111 portmapper
100005 1 udp 667 mountd
100005 2 udp 667 mountd
100005 1 tcp 670 mountd
100005 2 tcp 670 mountd
100003 2 udp 2049 nfs
100003 2 tcp 2049 nfs

Tavaliselt on vaikimisi see asi nii nagu NFS seda ootab.

4.
Nüüd peab masinas mis oma faile lubab kuhugi mountida (meie näite kohaselt masinas ut.ee's) ära näitama, et ta tõesti lubab ligi:

cat /etc/exports
# See exports(5) for a description.
# This file contains a list of all directories exported to other computers.
# It is used by rpc.nfsd and rpc.mountd.
/ juta.ee(rw)
ut.ee$

Antud juhul lubatakse juta.ee kasutajatele mountida lugemiseks/kirjutamiseks kogu ut.ee failisüsteemi. Tegelikult on seda natuke liiga palju lubatud :)

Ja mis kõige tähtsam, et ut.ee saaks teadlikuks uutest määratlustest tuleb käivitada daemonid uuesti:

bash# cat /etc/export_fs
#!/bin/sh
killall -HUP /usr/sbin/rpc.mountd
killall -HUP /usr/sbin/rpc.nfsd

5. Ja kui see on korras, siis peaks juta.ee's käsu

mount -t nfs ut.ee:/ /nfs.ut.ee

andes asja külge mountida.

Siin tuleb veel mainida asjaolu, et kui nimed kahe masina puhul mingil põhujusel et taha laheneda, siis võib kasutada ka IP aadresse. Ning mugavam on panna viimane käsk, ehk /etc/fstab'i, aga igaks juhuks 'noauto'. Kui juhtub, et juta.ee bootimisel ei ole ut.ee asjaks valmis, siis on palju ootamist ja veateateid.

Seega too rida on nt. selline:

ut.ee:/ /nfs.ut.ee nfs rsize=1024,wsize=1024,noauto 0 0

Siis on oluline tähele panna, et read size ja write size optsioonide vahel pole tühikut.

/nfs.ut.ee kataloogi kohta juta.ee's failisüsteemis üteldakse ka 'mount point'.

Igaks juhuks olgu ütledud, et ükskõik kummast arvutist enne voolu välja lülitamist tuleb ikka failisüteemid enne umountida! Ja teha kõik muu mis tarvis.

Ja lõpetuseks, olemas on kataloog '/usr/doc/love/' kus on sees hulgaliselt õpetusi, mh. ka NFS-HOWTO kust saab teada palju vigureid mida mina ei tea!

NFS-i korral peaks tingimata mõtlema clustri peale. Selleks soovitaks linuxi puhul kasutada http://www.linux-ha.org/.

/var/lib/nfs tuleks panna ühisele kettale (iscsi, FC), mis võetaks soovitatavalt kuskilt kettakastist, odav lahendus oleks rsync või glusterfs, millest on siin ka pikalt kirjutatud ([http://en.wikipedia.org/wiki/GlusterFS]).

gggg

NFS

2008-01-14T16:31:15Z

Marks:

'''NFS - Network File System'''

===Sissejuhatus===

NFS on selline tehnika, mis võimaldab ühele töötava linuxi masina failisüsteemile külge mount'ida mingi kataloogi (see võib olla ka juurkataloog) teisest töötava linuxi masina failisüsteemist.
Eelduseks on, et need kaks masinat on omavahel võrku ühendatud ja võrk nö. toimib. Tulemusena toimub failide liigutamine/kopeerimine ühest masinast teise nii nagu seda tehakse ühe masina failisüsteemi siseselt st. mitte ftp vaid cp'ga.

joonisel on see kujutatud ka piltlikult

Võib ütelda, et masina juta.ee failisüsteemi on kataloogi /nfs.ut.ee alla mountitud masina ut.ee juurikas.

===Teostus===

Asume siis vaatama, mida on vaja, et eelpoolkireldatud olukord saavutada.

1.
Esmalt veenduge, et te saate masinaid omavahel pingida, teha telnet'i ja nt.ftp'd. Kui see on olemas on põhjust edasi minna.

2.
Võimalik, et tuleb kompileerida uus kernel milles on olemas üks linnuke juures (kuigi ta on seal enamst ka vaikimisi): NFS - kernel peab toetama NFS'i.

3.
Seejärel veenduge, et bootimisel on üles tõmmatud mõlemas masinas portmapper ja sellega seotud asjad. Tunnistuseks, et asjad on selles suhtes korras on käsk 'rpcinfo -p' sarnane väljund:

bash# rpcinfo -p
program vers proto port
100000 2 tcp 111 portmapper
100000 2 udp 111 portmapper
100005 1 udp 667 mountd
100005 2 udp 667 mountd
100005 1 tcp 670 mountd
100005 2 tcp 670 mountd
100003 2 udp 2049 nfs
100003 2 tcp 2049 nfs

Tavaliselt on vaikimisi see asi nii nagu NFS seda ootab.

4.
Nüüd peab masinas mis oma faile lubab kuhugi mountida (meie näite kohaselt masinas ut.ee's) ära näitama, et ta tõesti lubab ligi:

cat /etc/exports
# See exports(5) for a description.
# This file contains a list of all directories exported to other computers.
# It is used by rpc.nfsd and rpc.mountd.
/ juta.ee(rw)
ut.ee$

Antud juhul lubatakse juta.ee kasutajatele mountida lugemiseks/kirjutamiseks kogu ut.ee failisüsteemi. Tegelikult on seda natuke liiga palju lubatud :)

Ja mis kõige tähtsam, et ut.ee saaks teadlikuks uutest määratlustest tuleb käivitada daemonid uuesti:

bash# cat /etc/export_fs
#!/bin/sh
killall -HUP /usr/sbin/rpc.mountd
killall -HUP /usr/sbin/rpc.nfsd

5. Ja kui see on korras, siis peaks juta.ee's käsu

mount -t nfs ut.ee:/ /nfs.ut.ee

andes asja külge mountida.

Siin tuleb veel mainida asjaolu, et kui nimed kahe masina puhul mingil põhujusel et taha laheneda, siis võib kasutada ka IP aadresse. Ning mugavam on panna viimane käsk, ehk /etc/fstab'i, aga igaks juhuks 'noauto'. Kui juhtub, et juta.ee bootimisel ei ole ut.ee asjaks valmis, siis on palju ootamist ja veateateid.

Seega too rida on nt. selline:

ut.ee:/ /nfs.ut.ee nfs rsize=1024,wsize=1024,noauto 0 0

Siis on oluline tähele panna, et read size ja write size optsioonide vahel pole tühikut.

/nfs.ut.ee kataloogi kohta juta.ee's failisüsteemis üteldakse ka 'mount point'.

Igaks juhuks olgu ütledud, et ükskõik kummast arvutist enne voolu välja lülitamist tuleb ikka failisüteemid enne umountida! Ja teha kõik muu mis tarvis.

Ja lõpetuseks, olemas on kataloog '/usr/doc/love/' kus on sees hulgaliselt õpetusi, mh. ka NFS-HOWTO kust saab teada palju vigureid mida mina ei tea!

NFS-i korral peaks tingimata mõtlema clustri peale. Selleks soovitaks linuxi puhul kasutada http://www.linux-ha.org/.

/var/lib/nfs tuleks panna ühisele kettale (iscsi, FC), mis võetaks soovitatavalt kuskilt kettakastist, odav lahendus oleks rsync või glusterfs, millest on <a href="http://kuutorvaja.eenet.ee/wiki/Glusterfs">siin</a> ka pikalt kirjutatud.

gggg

Linux-HA

2007-09-30T16:31:37Z

Marks:

<H3>The High Availability Linux Project Heartbeat</h3>
Tegu on linuxi klastri softiga, millega saab edukalt teha standby klastri. 
Alla saab laada aadressilt: http://www.linux-ha.org/DownloadSoftware 
Saab confida nii guiga (hb_gui), aga võib ka ise confifaile modida 
haresources failis asuvad iga node kohta kirjeldus, mis selles masinas peaks jooksma (sellenimeline fail peab asuma kataloogis /etc/init.d/)
 
# cat haresources 

mats 10.1.5.2 httpd resin 
papp 10.1.5.1 vsftpd
 
ha.cf on klastri käitumist reguleeriv fail. Siit saab muuta igasuguseid seadeid, nt kas failback on lubatud jne
 # cat ha.cf 
debugfile /var/log/ha-debug 
logfile /var/log/ha-log 
logfacility local0 
# keepalive: how long between heartbeats? 
keepalive 2 

# deadtime: how long-to-declare-host-dead? 
deadtime 30 

# warntime: how long before issuing "late heartbeat" warning? 
warntime 10 

# Very first dead time (initdead) 
initdead 120 

udpport 694 

bcast eth0 

node papp 
node mats 
auto_failback on 

ping 10.1.254.254 
respawn hacluster /usr/lib/heartbeat/ipfail 
apiauth cl_status uid=root 
apiauth ipfail uid=root,hacluster 

# cat authkeys 
auth 2 
2 crc
 
Kõigest lähemalt http://www.linux-ha.org/GettingStarted

Linux-HA

2007-09-30T16:31:20Z

Marks:

<H3>The High Availability Linux Project Heartbeat</h3>
Tegu on linuxi klastri softiga, millega saab edukalt teha standby klastri. 
Alla saab laada aadressilt: http://www.linux-ha.org/DownloadSoftware 
Saab confida nii guiga (hb_gui), aga võib ka ise confifaile modida 
haresources failis asuvad iga node kohta kirjeldus, mis selles masinas peaks jooksma (sellenimeline fail peab asuma kataloogis /etc/init.d/)
 
# cat haresources 

mats 10.1.5.2 httpd resin 
papp 10.1.5.1 vsftpd
 
ha.cf on klastri käitumist reguleeriv fail. Siit saab muuta igasuguseid seadeid, nt kas failback on lubatud jne
 # cat ha.cf 
debugfile /var/log/ha-debug 
logfile /var/log/ha-log 
logfacility local0 
# keepalive: how long between heartbeats? 
keepalive 2 

# deadtime: how long-to-declare-host-dead? 
deadtime 30 

# warntime: how long before issuing "late heartbeat" warning? 
warntime 10 

# Very first dead time (initdead) 
initdead 120 

udpport 694 

bcast eth0 

node papp 
node mats 
auto_failback on 

ping 10.1.254.254 
respawn hacluster /usr/lib/heartbeat/ipfail 
apiauth cl_status uid=root 
apiauth ipfail uid=root,hacluster 

# more authkeys 
auth 2 
2 crc
 
Kõigest lähemalt http://www.linux-ha.org/GettingStarted

Linux-HA

2007-09-30T16:30:26Z

Marks:

<H3>The High Availability Linux Project Heartbeat</h3>
Tegu on linuxi klastri softiga, millega saab edukalt teha standby klastri. 
Alla saab laada aadressilt: http://www.linux-ha.org/DownloadSoftware 
Saab confida nii guiga (hb_gui), aga võib ka ise confifaile modida 
haresources failis asuvad iga node kohta kirjeldus, mis selles masinas peaks jooksma (sellenimeline fail peab asuma kataloogis /etc/init.d/)
 
#cat haresources 

mats 10.1.5.2 httpd resin 
papp 10.1.5.1 vsftpd
 
ha.cf on klastri käitumist reguleeriv fail. Siit saab muuta igasuguseid seadeid, nt kas failback on lubatud jne
 # cat ha.cf 
debugfile /var/log/ha-debug 
logfile /var/log/ha-log 
logfacility local0 
# keepalive: how long between heartbeats? 
keepalive 2 

# deadtime: how long-to-declare-host-dead? 
deadtime 30 

# warntime: how long before issuing "late heartbeat" warning? 
warntime 10 

# Very first dead time (initdead) 
initdead 120 

udpport 694 

bcast eth0 

node papp 
node mats 
auto_failback on 

ping 10.1.254.254 
respawn hacluster /usr/lib/heartbeat/ipfail 
apiauth cl_status uid=root 
apiauth ipfail uid=root,hacluster 

# more authkeys 
auth 2 
2 crc
 
Kõigest lähemalt http://www.linux-ha.org/GettingStarted

Linux-HA

2007-09-30T16:29:32Z

Marks:

<H3>The High Availability Linux Project Heartbeat</h3>
Tegu on linuxi klastri softiga, millega saab edukalt teha standby klastri. 
Alla saab laada aadressilt: http://www.linux-ha.org/DownloadSoftware 
Saab confida nii guiga (hb_gui), aga võib ka ise confifaile modida 
haresources failis asuvad iga node kohta kirjeldus, mis selles masinas peaks jooksma (sellenimeline fail peab asuma kataloogis /etc/init.d/)
 
#cat haresources 

mats 10.1.5.2 httpd resin 
papp 10.1.5.1 vsftpd
 
ha.cf on klastri käitumist reguleeriv fail. Siit saab muuta igasuguseid seadeid, nt kas failback on lubatud jne
 # cat ha.cf 
debugfile /var/log/ha-debug 
logfile /var/log/ha-log 
logfacility local0 
# keepalive: how long between heartbeats? 
keepalive 2 

# deadtime: how long-to-declare-host-dead? 
deadtime 30 

# warntime: how long before issuing "late heartbeat" warning? 
warntime 10 

# Very first dead time (initdead) 
initdead 120 

udpport 694 

bcast eth0 

node papp 
node mats 
auto_failback on 

ping 10.1.254.254 
respawn hacluster /usr/lib/heartbeat/ipfail 
apiauth cl_status uid=root 
apiauth ipfail uid=root,hacluster 

http://www.linux-ha.org/GettingStarted#configuringauthkeys
# more authkeys 
auth 2 
2 crc
 
Kõigest lähemalt http://www.linux-ha.org/GettingStarted

Linux-HA

2007-09-30T16:26:07Z

Marks:

<H3>The High Availability Linux Project Heartbeat</h3>
Tegu on linuxi klastri softiga, millega saab edukalt teha standby klastri. 
Alla saab laada aadressilt: http://www.linux-ha.org/DownloadSoftware 
Saab confida nii guiga (hb_gui), aga võib ka ise confifaile modida 
haresources failis asuvad iga node kohta kirjeldus, mis selles masinas peaks jooksma (sellenimeline fail peab asuma kataloogis /etc/init.d/)
 
#cat haresources 

mats 10.1.5.2 httpd resin 
papp 10.1.5.1 vsftpd
 
ha.cf on klastri käitumist reguleeriv fail. Siit saab muuta igasuguseid seadeid, nt kas failback on lubatud jne
 # cat ha.cf 
debugfile /var/log/ha-debug 
logfile /var/log/ha-log 
logfacility local0 
# keepalive: how long between heartbeats? 
keepalive 2 

# deadtime: how long-to-declare-host-dead? 
deadtime 30 

# warntime: how long before issuing "late heartbeat" warning? 
warntime 10 

# Very first dead time (initdead) 
initdead 120 

udpport 694 

bcast eth0 

node papp 
node mats 
auto_failback on 

ping 10.1.254.254 
respawn hacluster /usr/lib/heartbeat/ipfail 
apiauth cl_status uid=root 
apiauth ipfail uid=root,hacluster 

# more authkeys 
auth 2 
2 crc

Linux-HA

2007-09-30T16:24:26Z

Marks:

<H3>The High Availability Linux Project Heartbeat</h3>
Tegu on linuxi klastri softiga, millega saab edukalt teha standby klastri. 
Alla saab laada aadressilt: http://www.linux-ha.org/DownloadSoftware 
Saab confida nii guiga (hb_gui), aga võib ka ise confifaile modida 
haresources failis asuvad iga node kohta kirjeldus, mis selles masinas peaks jooksma (sellenimeline fail peab asuma kataloogis /etc/init.d/)
 
#cat haresources 

mats 10.1.5.2 httpd resin 
papp 10.1.5.1 vsftpd

 # cat ha.cf 
debugfile /var/log/ha-debug 
logfile /var/log/ha-log 
logfacility local0 
# keepalive: how long between heartbeats? 
keepalive 2 

# deadtime: how long-to-declare-host-dead? 
deadtime 30 

# warntime: how long before issuing "late heartbeat" warning? 
warntime 10 

# Very first dead time (initdead) 
initdead 120 

udpport 694 

bcast eth0 

node papp 
node mats 
auto_failback on 

ping 10.1.254.254 
respawn hacluster /usr/lib/heartbeat/ipfail 
apiauth cl_status uid=root 
apiauth ipfail uid=root,hacluster 

# more authkeys 
auth 2 
2 crc

Linux-HA

2007-09-30T16:22:29Z

Marks:

<H3>The High Availability Linux Project Heartbeat</h3>
Tegu on linuxi klastri softiga, millega saab edukalt teha standby klastri. 
Alla saab laada aadressilt: http://www.linux-ha.org/DownloadSoftware 
Saab confida nii guiga (hb_gui), aga võib ka ise confifaile modida 
#cat haresources 

mats 10.1.5.2 httpd resin 
papp 10.1.5.1 vsftpd

 # cat ha.cf 
debugfile /var/log/ha-debug 
logfile /var/log/ha-log 
logfacility local0 
# keepalive: how long between heartbeats? 
keepalive 2 

# deadtime: how long-to-declare-host-dead? 
deadtime 30 

# warntime: how long before issuing "late heartbeat" warning? 
warntime 10 

# Very first dead time (initdead) 
initdead 120 

udpport 694 

bcast eth0 

node papp 
node mats 
auto_failback on 

ping 10.1.254.254 
respawn hacluster /usr/lib/heartbeat/ipfail 
apiauth cl_status uid=root 
apiauth ipfail uid=root,hacluster 

# more authkeys 
auth 2 
2 crc

Linux-HA

2007-09-30T16:21:15Z

Marks:

<H3>The High Availability Linux Project Heartbeat</h3>
Tegu on linuxi klastri softiga, millega saab edukalt teha standby klastri. 
Alla saab laada aadressilt: http://www.linux-ha.org/DownloadSoftware 
Saab confida nii guiga (hb_gui), aga võib ka ise confifaile modida 
#cat haresources 

mats 10.1.5.2 httpd resin 
papp 10.1.5.1 vsftpd

 # cat ha.cf 
debugfile /var/log/ha-debug 
logfile /var/log/ha-log 
logfacility local0 
# keepalive: how long between heartbeats? 
keepalive 2 

# deadtime: how long-to-declare-host-dead? 
deadtime 30 

# warntime: how long before issuing "late heartbeat" warning? 
warntime 10 

# Very first dead time (initdead) 
initdead 120 

udpport 694 

bcast eth0 

node papp 
node mats 
auto_failback on 

ping 10.1.254.254 
respawn hacluster /usr/lib/heartbeat/ipfail 
apiauth cl_status uid=root 
apiauth ipfail uid=root,hacluster 

# more authkeys 
auth 2 
2 crc

Linux-HA

2007-09-30T16:20:28Z

Marks:

Linux-HA

2007-09-30T16:18:10Z

Marks:

Linux-HA

2007-09-30T16:01:03Z

Marks:

Linux-HA

2007-09-30T16:00:45Z

Marks:

Linux-HA

2007-09-30T15:55:36Z

Marks:

Linux-HA

2007-09-30T15:55:19Z

Marks:

<H3>The High Availability Linux Project Heartbeat</h3>
Tegu on linuxi klastri softiga, millega saab edukalt teha standby klastri
Alla saab laada aadressilt: http://www.linux-ha.org/DownloadSoftware

Linux-HA

2007-09-30T15:50:54Z

Marks:

<H3>The High Availability Linux Project Heartbeat</h3>

Linux-HA

2007-09-30T15:49:29Z

Marks: New page: <H1>The High Availability Linux Project</h1>

<H1>The High Availability Linux Project</h1>

Toored palad

2007-09-30T15:48:45Z

Marks:

valmis palad

* [[:FreeBSD jail]]
* [[:FreeBSD wifi ap]]
* [[:NetBSD wifi ap]]
* [[:apache suexec php freebsd]]
* [[:apache ssl]] rumal artikkel
* [[:talk]]
* [[:32bit PNG veebis]]
* [[:PgAdmin]]
* [[:SysRq]]
* [[:NFS-Root arvuti tekitamine]]
* [[:Bookmark Sync and Sort - Firefoxi bookmarkide sünkroniseerimine]]
* [[logi]]
* [[:FreeBSD bootcd]] kuidas luua ise endale sobilik custom bootcd freebsd
* [[:Quota]]
* [[:Mount]]
* [[:rsync backup]]
* [[:pptpvpn]] mpd vpn server
* [[:SSH kasutajate chrootimine Debian GNU/Linux näitel]]

poolvalmis palad

* [[:Pisikesed asjad]]
* [[:Apache mongrel rails]]
* [[:Haldustarkvara]]
* [[:vinum gvinum ja geom]]
* [[:subversion]]
* [[:Arvuti kasutamine]]
* [[:isc-dhcpd server]]
* [[:terminal server]] FreeBSD näitel
* [[:jj sodinurk testimiseks ja kiireteks ideedeks]]
* [[:Promtpt]]
* [[:NFS]]
* [[atacontrol]]
* [[apt]]
* [[:freebsd traffic shaping]] pf ja altq abil
* [[:Protsessid ja multitasking]] Huvitav teema. Vajaks toimetamist
* [[:C]] C ja UNIX
* [[Linux-HA]]

Monitooring

* [[:rrdool]] snmp ja süsteemse info alusel graafikute joonistamine
* [[:Nagios]] FreeBSD
* [[nagios monitooring]] - vaja neist kahest kokku panna midagi
* [[:Munin]]

Cluster

* [[glusterfs]]
* [[OCFS2]]
* [[:Load Balancing]]
* [[:Mysql cluster]]
* [[:Mysql master-slave]]

Mail

* [[:mailman]] poolik!
* [[:Postfix + courier + mysql]]
* [[:cyrus]]
* [[:postfix & spam]] FreeBSD näitel

solaris

* [[:Solaris Live Upgrade]]
* [[:Solarise tsoon]]
* [[:ZFS failisüsteem]]
* [[:UFS failisüsteem ja metaseadmed]]
* [[:Kõvaketaste kasutamine operatsioonisüsteemiga Solaris Sun-SPARC riistvaral]]
* [[:Solarise paketihaldus]]
* [[:Linux 2 Solaris howto]]
* [[:Case study: Solaris operatsioonisüsteemi migreerimine ühelt arvutilt teisele]]

oracle

* [[:Oracle RAC]]
* [[:Oracle 10g andmebaas]]
* [[:Oracle 10g andmebaasi klienprogramm SQL Developer]]
* [[:Case study: Oracle 10g andmebaasi paigaldamine Debian GNU/Linux AMD64 Etch platvormile]]

OpenBSD

* [[:OpenBSD paigaldamine]]
* [[:OpenBSD seadistamine]]
* [[:OpenBSD paketihaldus]]
* [[:Linux 2 OpenBSD howto]]
* [[:OpenBSD tulemüür]]
* [[:IPsec VPN]]
* [[:Populaarsete teenuste pidamine OpenBSD abil]]

raud

* [[:Modem]]
* [[:WRT-ruuteri häkkimine]]
* [[:Firmware]]

Toored palad

2007-09-30T15:48:19Z

Marks:

valmis palad

* [[:FreeBSD jail]]
* [[:FreeBSD wifi ap]]
* [[:NetBSD wifi ap]]
* [[:apache suexec php freebsd]]
* [[:apache ssl]] rumal artikkel
* [[:talk]]
* [[:32bit PNG veebis]]
* [[:PgAdmin]]
* [[:SysRq]]
* [[:NFS-Root arvuti tekitamine]]
* [[:Bookmark Sync and Sort - Firefoxi bookmarkide sünkroniseerimine]]
* [[logi]]
* [[:FreeBSD bootcd]] kuidas luua ise endale sobilik custom bootcd freebsd
* [[:Quota]]
* [[:Mount]]
* [[:rsync backup]]
* [[:pptpvpn]] mpd vpn server
* [[:SSH kasutajate chrootimine Debian GNU/Linux näitel]]

poolvalmis palad

* [[:Pisikesed asjad]]
* [[:Apache mongrel rails]]
* [[:Haldustarkvara]]
* [[:vinum gvinum ja geom]]
* [[:subversion]]
* [[:Arvuti kasutamine]]
* [[:isc-dhcpd server]]
* [[:terminal server]] FreeBSD näitel
* [[:jj sodinurk testimiseks ja kiireteks ideedeks]]
* [[:Promtpt]]
* [[:NFS]]
* [[atacontrol]]
* [[apt]]
* [[:freebsd traffic shaping]] pf ja altq abil
* [[:Protsessid ja multitasking]] Huvitav teema. Vajaks toimetamist
* [[:C]] C ja UNIX
* [[Linux-HA]

Monitooring

* [[:rrdool]] snmp ja süsteemse info alusel graafikute joonistamine
* [[:Nagios]] FreeBSD
* [[nagios monitooring]] - vaja neist kahest kokku panna midagi
* [[:Munin]]

Cluster

* [[glusterfs]]
* [[OCFS2]]
* [[:Load Balancing]]
* [[:Mysql cluster]]
* [[:Mysql master-slave]]

Mail

* [[:mailman]] poolik!
* [[:Postfix + courier + mysql]]
* [[:cyrus]]
* [[:postfix & spam]] FreeBSD näitel

solaris

* [[:Solaris Live Upgrade]]
* [[:Solarise tsoon]]
* [[:ZFS failisüsteem]]
* [[:UFS failisüsteem ja metaseadmed]]
* [[:Kõvaketaste kasutamine operatsioonisüsteemiga Solaris Sun-SPARC riistvaral]]
* [[:Solarise paketihaldus]]
* [[:Linux 2 Solaris howto]]
* [[:Case study: Solaris operatsioonisüsteemi migreerimine ühelt arvutilt teisele]]

oracle

* [[:Oracle RAC]]
* [[:Oracle 10g andmebaas]]
* [[:Oracle 10g andmebaasi klienprogramm SQL Developer]]
* [[:Case study: Oracle 10g andmebaasi paigaldamine Debian GNU/Linux AMD64 Etch platvormile]]

OpenBSD

* [[:OpenBSD paigaldamine]]
* [[:OpenBSD seadistamine]]
* [[:OpenBSD paketihaldus]]
* [[:Linux 2 OpenBSD howto]]
* [[:OpenBSD tulemüür]]
* [[:IPsec VPN]]
* [[:Populaarsete teenuste pidamine OpenBSD abil]]

raud

* [[:Modem]]
* [[:WRT-ruuteri häkkimine]]
* [[:Firmware]]

Kasulik

2007-08-28T13:11:41Z

Marks:

'''sam''' -- system administration manager

'''Kuidas saad teada võrgukaardi mac'i''' ? 
lanscan 
/etc/rc.config.d/netconf – võrgu seaded

'''Root kasutaja parool kadunud ?''' 
1. Single user mode 
2. mount /usr 
3. /usr/lbin/modprpw -k root (aktiveeri root)
4. parooli reset 
10.x # /usr/lbin/modprpw -w "" root 
11.x # /usr/sam/lbin/usermod.sam -F -p "" root 
5. tsconvert -r 
6. passwd root 
7. multi user mode

Kasulik

2007-08-28T12:55:40Z

Marks:

'''sam''' -- system administration manager

'''Kuidas saad teada võrgukaardi mac'i''' ? 
lanscan 
/etc/rc.config.d/netconf – võrgu seaded

'''Root parool kadunud ?''' 
1. Single user mode 
2. mount /usr 
3. /usr/lbin/modprpw -k root (aktiveeri root)
4. parooli reset 
10.x # /usr/lbin/modprpw -w "" root 
11.x # /usr/sam/lbin/usermod.sam -F -p "" root 
5. tsconvert -r 
6. passwd root 
7. multi user mode

Kasulik

2007-08-28T12:55:16Z

Marks:

'''sam''' -- system administration manager

'''Kuidas saad teada võrgukaardi mac'i''' ? lanscan

/etc/rc.config.d/netconf – võrgu seaded

'''Root parool kadunud ?''' 
1. Single user mode 
2. mount /usr 
3. /usr/lbin/modprpw -k root (aktiveeri root)
4. parooli reset 
10.x # /usr/lbin/modprpw -w "" root 
11.x # /usr/sam/lbin/usermod.sam -F -p "" root 
5. tsconvert -r 
6. passwd root 
7. multi user mode

Kasulik

2007-08-28T12:54:55Z

Marks:

Kasulik

2007-08-28T12:53:32Z

Marks:

'''sam''' -- system administration manager

'''Kuidas saad teada võrgukaardi mac'i''' ? lanscan

/etc/rc.config.d/netconf – võrgu seaded

'''Root parool kadunud ?''' 
1. Single user mode 
2. mount /usr
3. /usr/lbin/modprpw -k root (aktiveeri root)
4. parooli reset 
10.x # /usr/lbin/modprpw -w "" root 
11.x # /usr/sam/lbin/usermod.sam -F -p "" root 
5. tsconvert -r 
6. passwd root 
7. multi user mode

Kasulik

2007-08-28T12:53:19Z

Marks:

sam -- system administration manager

'''Kuidas saad teada võrgukaardi mac'i''' ? lanscan

/etc/rc.config.d/netconf – võrgu seaded

'''Root parool kadunud ?''' 
1. Single user mode 
2. mount /usr
3. /usr/lbin/modprpw -k root (aktiveeri root)
4. parooli reset 
10.x # /usr/lbin/modprpw -w "" root 
11.x # /usr/sam/lbin/usermod.sam -F -p "" root 
5. tsconvert -r 
6. passwd root 
7. multi user mode

Kasulik

2007-08-28T12:51:52Z

Marks:

'''Kuidas saad teada võrgukaardi mac'i''' ? lanscan

/etc/rc.config.d/netconf – võrgu seaded

'''Root parool kadunud ?''' 
1. Single user mode 
2. mount /usr
3. /usr/lbin/modprpw -k root (aktiveeri root)
4. parooli reset 
10.x # /usr/lbin/modprpw -w "" root 
11.x # /usr/sam/lbin/usermod.sam -F -p "" root 
5. tsconvert -r 
6. passwd root 
7. multi user mode

Kasulik

2007-08-28T12:38:09Z

Marks:

'''Kuidas saad teada võrgukaardi mac'i''' ? lanscan

'''Root parool kadunud ?''' 
1. Single user mode 
2. mount /usr
3. /usr/lbin/modprpw -k root (aktiveeri root)
4. parooli reset 
10.x # /usr/lbin/modprpw -w "" root 
11.x # /usr/sam/lbin/usermod.sam -F -p "" root 
5. tsconvert -r 
6. passwd root 
7. multi user mode

Kasulik

2007-08-28T12:37:44Z

Marks:

Kuidas saad teada võrgukaardi mac'i ? lanscan

Root parool kadunud ? 
1. Single user mode 
2. mount /usr
3. /usr/lbin/modprpw -k root (aktiveeri root)
4. parooli reset 
10.x # /usr/lbin/modprpw -w "" root 
11.x # /usr/sam/lbin/usermod.sam -F -p "" root 
5. tsconvert -r 
6. passwd root 
7. multi user mode

Kasulik

2007-08-28T12:37:25Z

Marks:

Kasulik

2007-08-28T12:30:48Z

Marks:

Kuidas saad teada võrgukaardi mac'i ? lanscan

Kasulik

2007-08-28T12:30:28Z

Marks: New page: Kuidas saad teada võrgukaardi ip-d ? lanscan

Kuidas saad teada võrgukaardi ip-d ? lanscan

HP-UX

2007-08-28T12:27:59Z

Marks:

HP-UX (Hewlett Packard UniX) http://www.hp.com/go/hpux
*[[kasulik]]

F5 bigib

2007-08-28T12:10:17Z

Marks: Removing all content from page

F5 bigib

2007-08-28T12:05:58Z

Marks:

[[Pilt:bigip_weblogic_cluster_irule.txt]]

F5 bigib

2007-08-28T12:04:34Z

Marks:

[[Fail:Example.jpg]]

F5 bigib

2007-08-28T12:04:05Z

Marks: New page: Pilt:Example.jpg

[[Pilt:Example.jpg]]

Kuutõrvaja

2007-08-28T11:59:59Z

Marks:

Kuutõrvaja kaudu pakub EENet eestikeelseid materjale tarkvara (eelkõige Linuxi ja muu vaba tarkvara) ning Interneti kohta. Soovime, et Kuutõrvaja oleks tõhus abimees nii arvuti tavakasutajale kui spetsialistiks pürgijale.

* [[:Operatsioonisüsteemid]]
* [[:Unix keskkonna administreerimine]]
* [[:Unixi keskkonna kasutamine]]
* [[:Programmeerimine]]
* [[Interneti domeeninimede süsteem]]
* [[:Arhiiv]] vanemad staatilised materjalid
* [[:Viited]]
* [[:Load Balancing]]

* [[:Toored palad]] (poolvalmis palad!)

----

'''Kontakt'''

[[Image:Eenet_sinimustvalge_suur.gif]] 
Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk (EENet) 
Raekoja plats 14, Tartu 51004 
Tel: +372 730 2110 
eenet@eenet.ee

OCFS2

2007-08-28T11:30:38Z

Marks:

WHAT IS OCFS2?

OCFS2 is the next generation of the Oracle Cluster File System for Linux. It allows you to mount volumes on different hosts at the same time. It is an extent based, POSIX compliant file system. OCFS2 is a general-purpose file system that can be used for shared Oracle home installations making management of Oracle Real Application Cluster (RAC) installations even easier. Among the new features and benefits are:

Node and architecture local files using Context Dependent Symbolic Links (CDSL)
Network based pluggable DLM
Improved journaling / node recovery using the Linux Kernel "JBD" subsystem
Improved performance of meta-data operations (space allocation, locking, etc).
Improved data caching / locking (for files such as oracle binaries, libraries, etc)

Installimine on lihtne, eriti RedHatiga ;)

Vaadake, millise kerneli jaoks ka tõmbate ;) 

wget http://oss.oracle.com/projects/ocfs2/dist/files/RedHat/RHEL4/x86_64/1.2.5-1/2.6.9-42.EL/ocfs2-2.6.9-42.ELsmp-1.2.5-1.x86_64.rpm 
wget http://oss.oracle.com/projects/ocfs2-tools/dist/files/RedHat/RHEL4/x86_64/1.2.4-1/ocfs2-tools-1.2.4-1.x86_64.rpm 
wget http://oss.oracle.com/projects/ocfs2-tools/dist/files/RedHat/RHEL4/x86_64/1.2.4-1/ocfs2console-1.2.4-1.x86_64.rpm 
rpm -i ocfs2*

Kes tahab sortsust kokku lasta, siis selleks ka võimalus 
http://oss.oracle.com/projects/ocfs2/files/source/

Et kõik moodulid masina buutimisel üles laetakse, tuleb käivitada 

/etc/init.d/o2cb configure
/etc/init.d/o2cb load
chkconfig ocfs2 on
chkconfig o2cb on

Oracle on valmis teinud ka kena GUI "ocfs2console", võimalusel kasutage seda

Kõigepealt teeme klastri, lisame masinad

confifailid asuvad /etc/ocfs2/cluster.conf ja /etc/sysconfig/o2cb

cat /etc/ocfs2/cluster.conf

node:
ip_port = 7777
ip_address = 10.1.5.196
number = 0
name = nfs1
cluster = ocfs2

node:
ip_port = 7777
ip_address = 10.1.5.197
number = 1
name = nfs2
cluster = ocfs2

cluster:
node_count = 2
name = ocfs2

cat /etc/sysconfig/o2cb

# This is a configuration file for automatic startup of the O2CB 
# driver. It is generated by running /etc/init.d/o2cb configure. 
# Please use that method to modify this file 

# O2CB_ENABELED: 'true' means to load the driver on boot. 
O2CB_ENABLED=true

# O2CB_BOOTCLUSTER: If not empty, the name of a cluster to start. 
O2CB_BOOTCLUSTER=ocfs2

# O2CB_HEARTBEAT_THRESHOLD: Iterations before a node is considered dead. 
O2CB_HEARTBEAT_THRESHOLD=

# O2CB_IDLE_TIMEOUT_MS: Time in ms before a network connection is considered dead. 
O2CB_IDLE_TIMEOUT_MS=

# O2CB_KEEPALIVE_DELAY_MS: Max time in ms before a keepalive packet is sent 
O2CB_KEEPALIVE_DELAY_MS=

# O2CB_RECONNECT_DELAY_MS: Min time in ms between connection attempts 
O2CB_RECONNECT_DELAY_MS=

ocfs2 failisüsteemi tegemiseks kettale on käsk mkfs.ocfs2, võib GUI-s

et mountida ketast võib kasutada GUI'd või mount -t ocfs2 /dev/xxx /xxx või kõik ocfs2 kettad mount -at ocfs2

Kui mõlemas masinas ettevalmistused tehtud, siis polegi midagi muud jäänud kui:

/etc/init.d/o2cb online ocfs2

alati saab ka staatust vaadata

/etc/init.d/o2cb status

Kui klaster on confitud buutimisel laadima, saab klastrit startida/peatada /etc/init.d/o2cb start/stop

Täpsem õpetus http://oss.oracle.com/projects/ocfs2/dist/documentation/02-mount_umount.pdf

OCFS2

2007-08-28T11:27:20Z

Marks:

OCFS2

2007-08-28T10:50:03Z

Marks:

OCFS2

2007-08-28T10:48:20Z

Marks: New page: WHAT IS OCFS2? OCFS2 is the next generation of the Oracle Cluster File System for Linux. It allows you to mount volumes on different hosts at the same time. It is an extent based, POSIX ...

Toored palad

2007-08-28T09:47:16Z

Marks:

valmis palad

* [[:FreeBSD jail]]
* [[:rrdool]] snmp ja süsteemse info alusel graafikute joonistamine
* [[:FreeBSD wifi ap]]
* [[:NetBSD wifi ap]]
* [[:apache suexec php freebsd]]
* [[:apache ssl]]
* [[:talk]]
* [[:32bit PNG veebis]]
* [[:PgAdmin]]
* [[:SysRq]]
* [[:NFS-Root arvuti tekitamine]]
* [[:Bookmark Sync and Sort - Firefoxi bookmarkide sünkroniseerimine]]
* [[logi]]
* [[:Mysql master-slave]]
* [[firehol]]
* [[:FreeBSD bootcd]] kuidas luua ise endale sobilik custom bootcd freebsd

poolvalmis palad

* [[:Pisikesed asjad]]
* [[:Apache mongrel rails]]
* [[:Postfix + courier + mysql]]
* [[:Haldustarkvara]]
* [[:Nagios]] FreeBSD
* [[:rsync backup]]
* [[:vinum gvinum ja geom]]
* [[:subversion]]
* [[:Arvuti kasutamine]]
* [[:isc-dhcpd server]]
* [[:pptpvpn]] mpd ja poptop sissehelistamisvpn serverid
* [[:postfix & spam]] FreeBSD näitel
* [[:terminal server]] FreeBSD näitel
* [[:mailman]] poolik!
* [[:jj sodinurk testimiseks ja kiireteks ideedeks]]
* [[:Promtpt]]
* [[:Quota]]
* [[:NFS]]
* [[:Mount]]
* [[:cyrus]]
* [[atacontrol]]
* [[nagios monitooring]]
* [[apt]]
* [[glusterfs]]
* [[OCFS2]]

solaris

* [[:Solaris Live Upgrade]]
* [[:Solarise tsoon]]
* [[:ZFS failisüsteem]]
* [[:UFS failisüsteem ja metaseadmed]]
* [[:Kõvaketaste kasutamine operatsioonisüsteemiga Solaris Sun-SPARC riistvaral]]
* [[:Solarise paketihaldus]]
* [[:Linux 2 Solaris howto]]
* [[:Case study: Solaris operatsioonisüsteemi migreerimine ühelt arvutilt teisele]]

oracle

* [[:Oracle RAC]]
* [[:Oracle 10g andmebaas]]
* [[:Oracle 10g andmebaasi klienprogramm SQL Developer]]
* [[:Case study: Oracle 10g andmebaasi paigaldamine Debian GNU/Linux AMD64 Etch platvormile]]

OpenBSD

* [[:OpenBSD paigaldamine]]
* [[:OpenBSD seadistamine]]
* [[:OpenBSD paketihaldus]]
* [[:Linux 2 OpenBSD howto]]
* [[:OpenBSD tulemüür]]
* [[:IPsec VPN]]
* [[:Populaarsete teenuste pidamine OpenBSD abil]]

raud

* [[:Modem]]
* [[:WRT-ruuteri häkkimine]]
* [[:Firmware]]