<?xml version="1.0"?>
<feed xmlns="http://www.w3.org/2005/Atom" xml:lang="et">
	<id>https://kuutorvaja.eenet.ee/w/api.php?action=feedcontributions&amp;feedformat=atom&amp;user=MarkoR</id>
	<title>Kuutõrvaja - Kasutaja kaastöö [et]</title>
	<link rel="self" type="application/atom+xml" href="https://kuutorvaja.eenet.ee/w/api.php?action=feedcontributions&amp;feedformat=atom&amp;user=MarkoR"/>
	<link rel="alternate" type="text/html" href="https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php/Eri:Kaast%C3%B6%C3%B6/MarkoR"/>
	<updated>2026-06-04T02:47:11Z</updated>
	<subtitle>Kasutaja kaastöö</subtitle>
	<generator>MediaWiki 1.43.6</generator>
	<entry>
		<id>https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Karakter_LCD_mooduli_juhtimine_LCDproc_tarkvara_paketiga&amp;diff=25645</id>
		<title>Karakter LCD mooduli juhtimine LCDproc tarkvara paketiga</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Karakter_LCD_mooduli_juhtimine_LCDproc_tarkvara_paketiga&amp;diff=25645"/>
		<updated>2011-10-28T20:56:16Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;MarkoR: /* Tarkvara installeerimine ja seadistamine */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=== Linuxil põhinevate operatsioonisüsteemi ressusrsikasutuse kuvamine realajas arvuti korpuse paneelil  ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Pilt:Clock_.jpg|400px|thumb|right|LCD moodul]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teatud juhtudel oleks mugav kasutada väikest ekraani mõnede olulisemate näitajate kuvamiseks sellisel arvutil millel tavaliselt puudub vastav väljundseade. Selline lahendus oleks üsna asjakohane näiteks serverite juures, kus kasutaja saab visuaalselt jälgida selle seadme praegust olekut ning resursikasutust.&lt;br /&gt;
Üks lihtsam riistvaraline lahendus oleks mõni suhteliselt odav 8-bitine karakter LCD moodul, mille juhtimine käiks läbi LPT pordi [http://lcdproc.org/ LCDproc] tarkvara abil.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Tarkvara ===&lt;br /&gt;
[http://lcdproc.org/ LCDproc] on vabavaraline tarkvara pakett Linux tüüpi operatsioonisüsteemi jaoks erinevat tüüpi LCD paneelide juhtimiseks läbi erinevate arvuti I/O seadmete vastava draiveri abil nn. RS-port, USB jne. See tarkvara koosneb kahest programmist ehk teenuse poolest - Server &#039;&#039;LCDd&#039;&#039; ja Klient &#039;&#039;LCDproc&#039;&#039; teenusest, kus siis need teenused suhtlevad TCP protokolli abil tüüpilise setupi puhul läbi opsüsteemi kohaliku loopbacki. Seejuures saab serveri poole tarkvara &#039;&#039;LCDd&#039;&#039; juhtida ka teiste erinevate [http://lcdproc.org/clients.php3 klient tarkvaradega](sõltuvalt mis andmeid kuvada) ja seda ka teisest arvutist läbi kohaliku võrgu. Võimalik on ka ise kirjutada vastav klientprogramm või kirjutada LCD ekraanile käsitsi [http://lcdproc.sourceforge.net/docs/lcdproc-0-5-4-dev.html#language läbi telneti], kasutades &#039;&#039;widget language&#039;&#039; sünteksit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Riistvara ===&lt;br /&gt;
Riistvara näide põhineb HD44780 tüüpi 8-bitise karakter LCD ühendamisel arvuti paralleelporti. Sõltuvalt LCD moodulist tuleb taustvalgustuse puhul kasutada sobivat pingeregulaatorit (optional skeemil). LCD loogika jaoks on vajalik 5V toide, mis tuleks võtta arvuti toiteplokist. Riistvara kõikvõimalikud ühendusviisid nn. Serial-LCD, USB-LCD ja Keypad on kirjeldatud lehel [http://lcdproc.sourceforge.net/docs/stable-0-4-4-user-html/c443.html LCDproc Drivers]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Pilt:Lcd_schem.png|1200px|thumb|center|LPT pordi ühendamise skeem]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Tarkvara installeerimine ja seadistamine ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgnev näide põhineb HD44780 8-bitise LCD moodulil ja Winamp ühendusviisil nagu on kirjeldatud LPT pordi ühendamise skeemil.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
LCDproc tarkvara installeerimiseks FreeBSD jaoks on olemas valmis install:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 bash# pkg_add -r lcdproc&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
LCDproc serveri teenuse seadistamiseks oleks lihtne näitest, kataloogis /usr/local/etc/, teha koopia nimega &amp;quot;LCDd.conf&amp;quot; ja muuta sellised read:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks täpsemat [http://lcdproc.sourceforge.net/docs/lcdproc-0-5-4-user.html#configure-lcdd infot]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 Driver=hd44780&lt;br /&gt;
 # Tells the driver to bind to the given interface&lt;br /&gt;
 Bind=127.0.0.1&lt;br /&gt;
 # Listen on this specified port; defaults to 13666.&lt;br /&gt;
 Port=13666&lt;br /&gt;
 # Sets the reporting level; defaults to 2 (warnings and errors only).&lt;br /&gt;
 #ReportLevel=3&lt;br /&gt;
 # Should we report to syslog instead of stderr ? [default: no; legal: yes, no]&lt;br /&gt;
 #ReportToSyslog=yes&lt;br /&gt;
 # User to run as.  LCDd will drop its root priviledges, if any,&lt;br /&gt;
 # and run as this user instead.&lt;br /&gt;
 User=nobody&lt;br /&gt;
 # The server will stay in the foreground if set to true.&lt;br /&gt;
 #Foreground=no&lt;br /&gt;
 ### Driver sections are below this line, in alphabetical order  ###&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sõltuvalt skeemi ühendusviisist tuleb kirjeldada paramaatrid &amp;quot;LCDd.conf&amp;quot; failis:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 ## Hitachi HD44780 driver ##&lt;br /&gt;
 [hd44780]&lt;br /&gt;
 # Select what type of connection. See documentation for types.&lt;br /&gt;
 ConnectionType=winamp&lt;br /&gt;
 # Port where the LPT is [ususal: 0x278, 0x378 and 0x3BC]&lt;br /&gt;
 Port=0x378&lt;br /&gt;
 # Device of the serial interface [default: /dev/lcd]&lt;br /&gt;
 Device=/dev/ttyS0&lt;br /&gt;
 # Bitrate of the serial port (0 for interface default)&lt;br /&gt;
 Speed=0&lt;br /&gt;
 # If you have a keypad connected.&lt;br /&gt;
 # You may also need to configure the keypad layout further on in this file.&lt;br /&gt;
 Keypad=no&lt;br /&gt;
 # Set the initial contrast (bwctusb and lcd2usb) [default: 500; legal: 0 - 1000]&lt;br /&gt;
 Contrast=0&lt;br /&gt;
 # Set brightness of the backlight (lcd2usb only) [default: 0; legal 0 - 1000]&lt;br /&gt;
 #Brightness=1000&lt;br /&gt;
 #OffBrightness=0&lt;br /&gt;
 # If you have a switchable backlight.&lt;br /&gt;
 Backlight=no&lt;br /&gt;
 # If you have the additional output port (&amp;quot;bargraph&amp;quot;) and you want to&lt;br /&gt;
 # be able to control it with the lcdproc OUTPUT command&lt;br /&gt;
 OutputPort=no&lt;br /&gt;
 # Specifies if the last line is pixel addressable or it controls an&lt;br /&gt;
 # underline effect. [default: true (= pixel addressable); legal: yes, no]&lt;br /&gt;
 #Lastline=true&lt;br /&gt;
 # Specifies the size of the LCD.&lt;br /&gt;
 # In case of multiple combined displays, this should be the total size.&lt;br /&gt;
 Size=20x2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
LCDproc kliendi teenuse seadistamiseks oleks lihtne näitest, kataloogis /usr/local/etc/, teha koopia nimega &amp;quot;lcdproc.conf&amp;quot; ja muuta sellised read vastavalt soovile, et mis infot vahetuvatel ekraanidel kuvatakse:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 # LCDproc client configuration file&lt;br /&gt;
 ## general options ##&lt;br /&gt;
 [lcdproc]&lt;br /&gt;
 # address of the LCDd server to connect to&lt;br /&gt;
 Server=localhost&lt;br /&gt;
 # Port of the server to connect to&lt;br /&gt;
 Port=13666&lt;br /&gt;
 # set reporting level&lt;br /&gt;
 ReportLevel=2&lt;br /&gt;
 # report to to syslog ?&lt;br /&gt;
 ReportToSyslog=false&lt;br /&gt;
 # run in foreground [default: false; legal: true, false]&lt;br /&gt;
 #Foreground=true&lt;br /&gt;
 # PidFile location when running as daemon [default: /var/run/lcdproc.pid]&lt;br /&gt;
 #PidFile=/var/run/lcdproc.pid&lt;br /&gt;
 # slow down initial announcement of modes (in 1/100s)&lt;br /&gt;
 #delay=2&lt;br /&gt;
 # display name for the main menu [default: LCDproc HOST] &lt;br /&gt;
 #DisplayName=lcdproc&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
 ## screen specific configuration options ##&lt;br /&gt;
 [CPU]&lt;br /&gt;
 # Show screen&lt;br /&gt;
 Active=false			## NB! märksõna false all mõeldakse, et seda ekraani ei kuvata.&lt;br /&gt;
 OnTime=1&lt;br /&gt;
 OffTime=2&lt;br /&gt;
 ShowInvisible=false&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 [Iface]&lt;br /&gt;
 # Show screen&lt;br /&gt;
 Active=True&lt;br /&gt;
 # Show stats for Interface0&lt;br /&gt;
 Interface0=fxp1&lt;br /&gt;
 # Interface alias name to display [default: &amp;lt;interface name&amp;gt;]&lt;br /&gt;
 Alias0=WAN&lt;br /&gt;
 # Show stats for Interface1&lt;br /&gt;
 Interface1=fxp0&lt;br /&gt;
 Alias1=LAN&lt;br /&gt;
 # Units to display [default: byte; legal: byte, bit, packet]&lt;br /&gt;
 unit=bit&lt;br /&gt;
 # add screen with transferred traffic&lt;br /&gt;
 #transfer=TRUE&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 [Memory]&lt;br /&gt;
 # Show screen&lt;br /&gt;
 Active=false&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 [Load]&lt;br /&gt;
 # Show screen&lt;br /&gt;
 Active=false&lt;br /&gt;
 # Min Load Avg at which the backlight will be turned off [default: 0.05]&lt;br /&gt;
 LowLoad=0.05&lt;br /&gt;
 # Max Load Avg at which the backlight will start blinking [default: 1.3]&lt;br /&gt;
 HighLoad=1.3&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 [TimeDate]&lt;br /&gt;
 # Show screen&lt;br /&gt;
 Active=false&lt;br /&gt;
 # time format [default: %H:%M:%S; legal: see strftime(3)]&lt;br /&gt;
 TimeFormat=&amp;quot;%H:%M:%S&amp;quot;&lt;br /&gt;
 # date format [default: %x; legal: see strftime(3)]&lt;br /&gt;
 DateFormat=&amp;quot;%x&amp;quot;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 [About]&lt;br /&gt;
 # Show screen&lt;br /&gt;
 Active=false&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 [SMP-CPU]&lt;br /&gt;
 # Show screen&lt;br /&gt;
 Active=True&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 [OldTime]&lt;br /&gt;
 # Show screen&lt;br /&gt;
 Active=false&lt;br /&gt;
 # time format [default: %H:%M:%S; legal: see strftime(3)]&lt;br /&gt;
 TimeFormat=&amp;quot;%H:%M:%S&amp;quot;&lt;br /&gt;
 # date format [default: %x; legal: see strftime(3)]&lt;br /&gt;
 DateFormat=&amp;quot;%x&amp;quot;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 [BigClock]&lt;br /&gt;
 # Show screen&lt;br /&gt;
 Active=True&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 [Uptime]&lt;br /&gt;
 # Show screen&lt;br /&gt;
 Active=false&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 [Battery]&lt;br /&gt;
 # Show screen&lt;br /&gt;
 Active=false&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 [CPUGraph]&lt;br /&gt;
 # Show screen&lt;br /&gt;
 Active=false&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 [ProcSize]&lt;br /&gt;
 # Show screen&lt;br /&gt;
 Active=false&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 [Disk]&lt;br /&gt;
 # Show screen&lt;br /&gt;
 Active=True&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 [MiniClock]&lt;br /&gt;
 # Show screen&lt;br /&gt;
 Active=false&lt;br /&gt;
 # time format [default: %H:%M; legal: see strftime(3)]&lt;br /&gt;
 TimeFormat=&amp;quot;%H:%M&amp;quot;&lt;br /&gt;
 # EOF&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Peale seadistusi tuleks teha klient prorgammile restart:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 /usr/local/etc/rc.d/lcdproc restart&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>MarkoR</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Karakter_LCD_mooduli_juhtimine_LCDproc_tarkvara_paketiga&amp;diff=25644</id>
		<title>Karakter LCD mooduli juhtimine LCDproc tarkvara paketiga</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Karakter_LCD_mooduli_juhtimine_LCDproc_tarkvara_paketiga&amp;diff=25644"/>
		<updated>2011-10-28T20:55:46Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;MarkoR: /* Tarkvara installeerimine ja seadistamine */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=== Linuxil põhinevate operatsioonisüsteemi ressusrsikasutuse kuvamine realajas arvuti korpuse paneelil  ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Pilt:Clock_.jpg|400px|thumb|right|LCD moodul]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teatud juhtudel oleks mugav kasutada väikest ekraani mõnede olulisemate näitajate kuvamiseks sellisel arvutil millel tavaliselt puudub vastav väljundseade. Selline lahendus oleks üsna asjakohane näiteks serverite juures, kus kasutaja saab visuaalselt jälgida selle seadme praegust olekut ning resursikasutust.&lt;br /&gt;
Üks lihtsam riistvaraline lahendus oleks mõni suhteliselt odav 8-bitine karakter LCD moodul, mille juhtimine käiks läbi LPT pordi [http://lcdproc.org/ LCDproc] tarkvara abil.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Tarkvara ===&lt;br /&gt;
[http://lcdproc.org/ LCDproc] on vabavaraline tarkvara pakett Linux tüüpi operatsioonisüsteemi jaoks erinevat tüüpi LCD paneelide juhtimiseks läbi erinevate arvuti I/O seadmete vastava draiveri abil nn. RS-port, USB jne. See tarkvara koosneb kahest programmist ehk teenuse poolest - Server &#039;&#039;LCDd&#039;&#039; ja Klient &#039;&#039;LCDproc&#039;&#039; teenusest, kus siis need teenused suhtlevad TCP protokolli abil tüüpilise setupi puhul läbi opsüsteemi kohaliku loopbacki. Seejuures saab serveri poole tarkvara &#039;&#039;LCDd&#039;&#039; juhtida ka teiste erinevate [http://lcdproc.org/clients.php3 klient tarkvaradega](sõltuvalt mis andmeid kuvada) ja seda ka teisest arvutist läbi kohaliku võrgu. Võimalik on ka ise kirjutada vastav klientprogramm või kirjutada LCD ekraanile käsitsi [http://lcdproc.sourceforge.net/docs/lcdproc-0-5-4-dev.html#language läbi telneti], kasutades &#039;&#039;widget language&#039;&#039; sünteksit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Riistvara ===&lt;br /&gt;
Riistvara näide põhineb HD44780 tüüpi 8-bitise karakter LCD ühendamisel arvuti paralleelporti. Sõltuvalt LCD moodulist tuleb taustvalgustuse puhul kasutada sobivat pingeregulaatorit (optional skeemil). LCD loogika jaoks on vajalik 5V toide, mis tuleks võtta arvuti toiteplokist. Riistvara kõikvõimalikud ühendusviisid nn. Serial-LCD, USB-LCD ja Keypad on kirjeldatud lehel [http://lcdproc.sourceforge.net/docs/stable-0-4-4-user-html/c443.html LCDproc Drivers]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Pilt:Lcd_schem.png|1200px|thumb|center|LPT pordi ühendamise skeem]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Tarkvara installeerimine ja seadistamine ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgnev näide põhineb HD44780 8-bitise LCD moodulil ja Winamp ühendusviisil nagu on kirjeldatud LPT pordi ühendamise skeemil.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
LCDproc tarkvara installeerimiseks FreeBSD jaoks on olemas valmis install:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 bash# pkg_add -r lcdproc&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
LCDproc serveri teenuse seadistamiseks oleks lihtne näitest, kataloogis /usr/local/etc/, teha koopia nimega &amp;quot;LCDd.conf&amp;quot; ja muuta sellised read:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks täpsemat [http://lcdproc.sourceforge.net/docs/lcdproc-0-5-4-user.html#configure-lcdd infot]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 Driver=hd44780&lt;br /&gt;
 # Tells the driver to bind to the given interface&lt;br /&gt;
 Bind=127.0.0.1&lt;br /&gt;
 # Listen on this specified port; defaults to 13666.&lt;br /&gt;
 Port=13666&lt;br /&gt;
 # Sets the reporting level; defaults to 2 (warnings and errors only).&lt;br /&gt;
 #ReportLevel=3&lt;br /&gt;
 # Should we report to syslog instead of stderr ? [default: no; legal: yes, no]&lt;br /&gt;
 #ReportToSyslog=yes&lt;br /&gt;
 # User to run as.  LCDd will drop its root priviledges, if any,&lt;br /&gt;
 # and run as this user instead.&lt;br /&gt;
 User=nobody&lt;br /&gt;
 # The server will stay in the foreground if set to true.&lt;br /&gt;
 #Foreground=no&lt;br /&gt;
 ### Driver sections are below this line, in alphabetical order  ###&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sõltuvalt skeemi ühendusviisist tuleb kirjeldada paramaatrid &amp;quot;LCDd.conf&amp;quot; failis:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 ## Hitachi HD44780 driver ##&lt;br /&gt;
 [hd44780]&lt;br /&gt;
 # Select what type of connection. See documentation for types.&lt;br /&gt;
 ConnectionType=winamp&lt;br /&gt;
 # Port where the LPT is [ususal: 0x278, 0x378 and 0x3BC]&lt;br /&gt;
 Port=0x378&lt;br /&gt;
 # Device of the serial interface [default: /dev/lcd]&lt;br /&gt;
 Device=/dev/ttyS0&lt;br /&gt;
 # Bitrate of the serial port (0 for interface default)&lt;br /&gt;
 Speed=0&lt;br /&gt;
 # If you have a keypad connected.&lt;br /&gt;
 # You may also need to configure the keypad layout further on in this file.&lt;br /&gt;
 Keypad=no&lt;br /&gt;
 # Set the initial contrast (bwctusb and lcd2usb) [default: 500; legal: 0 - 1000]&lt;br /&gt;
 Contrast=0&lt;br /&gt;
 # Set brightness of the backlight (lcd2usb only) [default: 0; legal 0 - 1000]&lt;br /&gt;
 #Brightness=1000&lt;br /&gt;
 #OffBrightness=0&lt;br /&gt;
 # If you have a switchable backlight.&lt;br /&gt;
 Backlight=no&lt;br /&gt;
 # If you have the additional output port (&amp;quot;bargraph&amp;quot;) and you want to&lt;br /&gt;
 # be able to control it with the lcdproc OUTPUT command&lt;br /&gt;
 OutputPort=no&lt;br /&gt;
 # Specifies if the last line is pixel addressable or it controls an&lt;br /&gt;
 # underline effect. [default: true (= pixel addressable); legal: yes, no]&lt;br /&gt;
 #Lastline=true&lt;br /&gt;
 # Specifies the size of the LCD.&lt;br /&gt;
 # In case of multiple combined displays, this should be the total size.&lt;br /&gt;
 Size=20x2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
LCDproc kliendi teenuse seadistamiseks oleks lihtne näitest, kataloogis /usr/local/etc/, teha koopia nimega &amp;quot;lcdproc.conf&amp;quot; ja muuta sellised read vastavalt soovile, et mis infot vahetuvatel ekraanidel kuvatakse:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 # LCDproc client configuration file&lt;br /&gt;
 ## general options ##&lt;br /&gt;
 [lcdproc]&lt;br /&gt;
 # address of the LCDd server to connect to&lt;br /&gt;
 Server=localhost&lt;br /&gt;
 # Port of the server to connect to&lt;br /&gt;
 Port=13666&lt;br /&gt;
 # set reporting level&lt;br /&gt;
 ReportLevel=2&lt;br /&gt;
 # report to to syslog ?&lt;br /&gt;
 ReportToSyslog=false&lt;br /&gt;
 # run in foreground [default: false; legal: true, false]&lt;br /&gt;
 #Foreground=true&lt;br /&gt;
 # PidFile location when running as daemon [default: /var/run/lcdproc.pid]&lt;br /&gt;
 #PidFile=/var/run/lcdproc.pid&lt;br /&gt;
 # slow down initial announcement of modes (in 1/100s)&lt;br /&gt;
 #delay=2&lt;br /&gt;
 # display name for the main menu [default: LCDproc HOST] &lt;br /&gt;
 #DisplayName=lcdproc&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
 ## screen specific configuration options ##&lt;br /&gt;
 [CPU]&lt;br /&gt;
 # Show screen&lt;br /&gt;
 Active=false			## NB! märksõna false all mõeldakse, et seda ekraani ei kuvata.&lt;br /&gt;
 OnTime=1&lt;br /&gt;
 OffTime=2&lt;br /&gt;
 ShowInvisible=false&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 [Iface]&lt;br /&gt;
 # Show screen&lt;br /&gt;
 Active=True&lt;br /&gt;
 # Show stats for Interface0&lt;br /&gt;
 Interface0=fxp1&lt;br /&gt;
 # Interface alias name to display [default: &amp;lt;interface name&amp;gt;]&lt;br /&gt;
 Alias0=WAN&lt;br /&gt;
 # Show stats for Interface1&lt;br /&gt;
 Interface1=fxp0&lt;br /&gt;
 Alias1=LAN&lt;br /&gt;
 # Units to display [default: byte; legal: byte, bit, packet]&lt;br /&gt;
 unit=bit&lt;br /&gt;
 # add screen with transferred traffic&lt;br /&gt;
 #transfer=TRUE&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 [Memory]&lt;br /&gt;
 # Show screen&lt;br /&gt;
 Active=false&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 [Load]&lt;br /&gt;
 # Show screen&lt;br /&gt;
 Active=false&lt;br /&gt;
 # Min Load Avg at which the backlight will be turned off [default: 0.05]&lt;br /&gt;
 LowLoad=0.05&lt;br /&gt;
 # Max Load Avg at which the backlight will start blinking [default: 1.3]&lt;br /&gt;
 HighLoad=1.3&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 [TimeDate]&lt;br /&gt;
 # Show screen&lt;br /&gt;
 Active=false&lt;br /&gt;
 # time format [default: %H:%M:%S; legal: see strftime(3)]&lt;br /&gt;
 TimeFormat=&amp;quot;%H:%M:%S&amp;quot;&lt;br /&gt;
 # date format [default: %x; legal: see strftime(3)]&lt;br /&gt;
 DateFormat=&amp;quot;%x&amp;quot;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 [About]&lt;br /&gt;
 # Show screen&lt;br /&gt;
 Active=false&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 [SMP-CPU]&lt;br /&gt;
 # Show screen&lt;br /&gt;
 Active=True&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 [OldTime]&lt;br /&gt;
 # Show screen&lt;br /&gt;
 Active=false&lt;br /&gt;
 # time format [default: %H:%M:%S; legal: see strftime(3)]&lt;br /&gt;
 TimeFormat=&amp;quot;%H:%M:%S&amp;quot;&lt;br /&gt;
 # date format [default: %x; legal: see strftime(3)]&lt;br /&gt;
 DateFormat=&amp;quot;%x&amp;quot;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 [BigClock]&lt;br /&gt;
 # Show screen&lt;br /&gt;
 Active=True&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 [Uptime]&lt;br /&gt;
 # Show screen&lt;br /&gt;
 Active=false&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 [Battery]&lt;br /&gt;
 # Show screen&lt;br /&gt;
 Active=false&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 [CPUGraph]&lt;br /&gt;
 # Show screen&lt;br /&gt;
 Active=false&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 [ProcSize]&lt;br /&gt;
 # Show screen&lt;br /&gt;
 Active=false&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 [Disk]&lt;br /&gt;
 # Show screen&lt;br /&gt;
 Active=True&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 [MiniClock]&lt;br /&gt;
 # Show screen&lt;br /&gt;
 Active=false&lt;br /&gt;
 # time format [default: %H:%M; legal: see strftime(3)]&lt;br /&gt;
 TimeFormat=&amp;quot;%H:%M&amp;quot;&lt;br /&gt;
 # EOF&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Peale seadistusi tuleks teha client prorgammile restart:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 /usr/local/etc/rc.d/lcdproc restart&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>MarkoR</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Karakter_LCD_mooduli_juhtimine_LCDproc_tarkvara_paketiga&amp;diff=25643</id>
		<title>Karakter LCD mooduli juhtimine LCDproc tarkvara paketiga</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Karakter_LCD_mooduli_juhtimine_LCDproc_tarkvara_paketiga&amp;diff=25643"/>
		<updated>2011-10-28T20:49:27Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;MarkoR: /* Tarkvara installeerimine ja seadistamine */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=== Linuxil põhinevate operatsioonisüsteemi ressusrsikasutuse kuvamine realajas arvuti korpuse paneelil  ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Pilt:Clock_.jpg|400px|thumb|right|LCD moodul]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teatud juhtudel oleks mugav kasutada väikest ekraani mõnede olulisemate näitajate kuvamiseks sellisel arvutil millel tavaliselt puudub vastav väljundseade. Selline lahendus oleks üsna asjakohane näiteks serverite juures, kus kasutaja saab visuaalselt jälgida selle seadme praegust olekut ning resursikasutust.&lt;br /&gt;
Üks lihtsam riistvaraline lahendus oleks mõni suhteliselt odav 8-bitine karakter LCD moodul, mille juhtimine käiks läbi LPT pordi [http://lcdproc.org/ LCDproc] tarkvara abil.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Tarkvara ===&lt;br /&gt;
[http://lcdproc.org/ LCDproc] on vabavaraline tarkvara pakett Linux tüüpi operatsioonisüsteemi jaoks erinevat tüüpi LCD paneelide juhtimiseks läbi erinevate arvuti I/O seadmete vastava draiveri abil nn. RS-port, USB jne. See tarkvara koosneb kahest programmist ehk teenuse poolest - Server &#039;&#039;LCDd&#039;&#039; ja Klient &#039;&#039;LCDproc&#039;&#039; teenusest, kus siis need teenused suhtlevad TCP protokolli abil tüüpilise setupi puhul läbi opsüsteemi kohaliku loopbacki. Seejuures saab serveri poole tarkvara &#039;&#039;LCDd&#039;&#039; juhtida ka teiste erinevate [http://lcdproc.org/clients.php3 klient tarkvaradega](sõltuvalt mis andmeid kuvada) ja seda ka teisest arvutist läbi kohaliku võrgu. Võimalik on ka ise kirjutada vastav klientprogramm või kirjutada LCD ekraanile käsitsi [http://lcdproc.sourceforge.net/docs/lcdproc-0-5-4-dev.html#language läbi telneti], kasutades &#039;&#039;widget language&#039;&#039; sünteksit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Riistvara ===&lt;br /&gt;
Riistvara näide põhineb HD44780 tüüpi 8-bitise karakter LCD ühendamisel arvuti paralleelporti. Sõltuvalt LCD moodulist tuleb taustvalgustuse puhul kasutada sobivat pingeregulaatorit (optional skeemil). LCD loogika jaoks on vajalik 5V toide, mis tuleks võtta arvuti toiteplokist. Riistvara kõikvõimalikud ühendusviisid nn. Serial-LCD, USB-LCD ja Keypad on kirjeldatud lehel [http://lcdproc.sourceforge.net/docs/stable-0-4-4-user-html/c443.html LCDproc Drivers]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Pilt:Lcd_schem.png|1200px|thumb|center|LPT pordi ühendamise skeem]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Tarkvara installeerimine ja seadistamine ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgnev näide põhineb HD44780 8-bitise LCD moodulil ja Winamp ühendusviisil nagu on kirjeldatud LPT pordi ühendamise skeemil.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
LCDproc tarkvara installeerimiseks FreeBSD jaoks on olemas valmis install:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 bash# pkg_add -r lcdproc&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
LCDproc serveri teenuse seadistamiseks oleks lihtne näitest, kataloogis /usr/local/etc/, teha koopia nimega &amp;quot;LCDd.conf&amp;quot; ja muuta sellised read:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Lisaks täpsemat [http://lcdproc.sourceforge.net/docs/lcdproc-0-5-4-user.html#configure-lcdd infot]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 Driver=hd44780&lt;br /&gt;
 # Tells the driver to bind to the given interface&lt;br /&gt;
 Bind=127.0.0.1&lt;br /&gt;
 # Listen on this specified port; defaults to 13666.&lt;br /&gt;
 Port=13666&lt;br /&gt;
 # Sets the reporting level; defaults to 2 (warnings and errors only).&lt;br /&gt;
 #ReportLevel=3&lt;br /&gt;
 # Should we report to syslog instead of stderr ? [default: no; legal: yes, no]&lt;br /&gt;
 #ReportToSyslog=yes&lt;br /&gt;
 # User to run as.  LCDd will drop its root priviledges, if any,&lt;br /&gt;
 # and run as this user instead.&lt;br /&gt;
 User=nobody&lt;br /&gt;
 # The server will stay in the foreground if set to true.&lt;br /&gt;
 #Foreground=no&lt;br /&gt;
 ### Driver sections are below this line, in alphabetical order  ###&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sõltuvalt skeemi ühendusviisist tuleb kirjeldada paramaatrid &amp;quot;LCDd.conf&amp;quot; failis:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 ## Hitachi HD44780 driver ##&lt;br /&gt;
 [hd44780]&lt;br /&gt;
 # Select what type of connection. See documentation for types.&lt;br /&gt;
 ConnectionType=winamp&lt;br /&gt;
 # Port where the LPT is [ususal: 0x278, 0x378 and 0x3BC]&lt;br /&gt;
 Port=0x378&lt;br /&gt;
 # Device of the serial interface [default: /dev/lcd]&lt;br /&gt;
 Device=/dev/ttyS0&lt;br /&gt;
 # Bitrate of the serial port (0 for interface default)&lt;br /&gt;
 Speed=0&lt;br /&gt;
 # If you have a keypad connected.&lt;br /&gt;
 # You may also need to configure the keypad layout further on in this file.&lt;br /&gt;
 Keypad=no&lt;br /&gt;
 # Set the initial contrast (bwctusb and lcd2usb) [default: 500; legal: 0 - 1000]&lt;br /&gt;
 Contrast=0&lt;br /&gt;
 # Set brightness of the backlight (lcd2usb only) [default: 0; legal 0 - 1000]&lt;br /&gt;
 #Brightness=1000&lt;br /&gt;
 #OffBrightness=0&lt;br /&gt;
 # If you have a switchable backlight.&lt;br /&gt;
 Backlight=no&lt;br /&gt;
 # If you have the additional output port (&amp;quot;bargraph&amp;quot;) and you want to&lt;br /&gt;
 # be able to control it with the lcdproc OUTPUT command&lt;br /&gt;
 OutputPort=no&lt;br /&gt;
 # Specifies if the last line is pixel addressable or it controls an&lt;br /&gt;
 # underline effect. [default: true (= pixel addressable); legal: yes, no]&lt;br /&gt;
 #Lastline=true&lt;br /&gt;
 # Specifies the size of the LCD.&lt;br /&gt;
 # In case of multiple combined displays, this should be the total size.&lt;br /&gt;
 Size=20x2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
LCDproc kliendi teenuse seadistamiseks oleks lihtne näitest, kataloogis /usr/local/etc/, teha koopia nimega &amp;quot;lcdproc.conf&amp;quot; ja muuta sellised read vastavalt soovile, et mis infot vahetuvatel ekraanidel kuvatakse:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 # LCDproc client configuration file&lt;br /&gt;
 ## general options ##&lt;br /&gt;
 [lcdproc]&lt;br /&gt;
 # address of the LCDd server to connect to&lt;br /&gt;
 Server=localhost&lt;br /&gt;
 # Port of the server to connect to&lt;br /&gt;
 Port=13666&lt;br /&gt;
 # set reporting level&lt;br /&gt;
 ReportLevel=2&lt;br /&gt;
 # report to to syslog ?&lt;br /&gt;
 ReportToSyslog=false&lt;br /&gt;
 # run in foreground [default: false; legal: true, false]&lt;br /&gt;
 #Foreground=true&lt;br /&gt;
 # PidFile location when running as daemon [default: /var/run/lcdproc.pid]&lt;br /&gt;
 #PidFile=/var/run/lcdproc.pid&lt;br /&gt;
 # slow down initial announcement of modes (in 1/100s)&lt;br /&gt;
 #delay=2&lt;br /&gt;
 # display name for the main menu [default: LCDproc HOST] &lt;br /&gt;
 #DisplayName=lcdproc&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
 ## screen specific configuration options ##&lt;br /&gt;
 [CPU]&lt;br /&gt;
 # Show screen&lt;br /&gt;
 Active=false			## NB! märksõna false all mõeldakse, et seda ekraani ei kuvata.&lt;br /&gt;
 OnTime=1&lt;br /&gt;
 OffTime=2&lt;br /&gt;
 ShowInvisible=false&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 [Iface]&lt;br /&gt;
 # Show screen&lt;br /&gt;
 Active=True&lt;br /&gt;
 # Show stats for Interface0&lt;br /&gt;
 Interface0=fxp1&lt;br /&gt;
 # Interface alias name to display [default: &amp;lt;interface name&amp;gt;]&lt;br /&gt;
 Alias0=WAN&lt;br /&gt;
 # Show stats for Interface1&lt;br /&gt;
 Interface1=fxp0&lt;br /&gt;
 Alias1=LAN&lt;br /&gt;
 # Units to display [default: byte; legal: byte, bit, packet]&lt;br /&gt;
 unit=bit&lt;br /&gt;
 # add screen with transferred traffic&lt;br /&gt;
 #transfer=TRUE&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 [Memory]&lt;br /&gt;
 # Show screen&lt;br /&gt;
 Active=false&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 [Load]&lt;br /&gt;
 # Show screen&lt;br /&gt;
 Active=false&lt;br /&gt;
 # Min Load Avg at which the backlight will be turned off [default: 0.05]&lt;br /&gt;
 LowLoad=0.05&lt;br /&gt;
 # Max Load Avg at which the backlight will start blinking [default: 1.3]&lt;br /&gt;
 HighLoad=1.3&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 [TimeDate]&lt;br /&gt;
 # Show screen&lt;br /&gt;
 Active=false&lt;br /&gt;
 # time format [default: %H:%M:%S; legal: see strftime(3)]&lt;br /&gt;
 TimeFormat=&amp;quot;%H:%M:%S&amp;quot;&lt;br /&gt;
 # date format [default: %x; legal: see strftime(3)]&lt;br /&gt;
 DateFormat=&amp;quot;%x&amp;quot;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 [About]&lt;br /&gt;
 # Show screen&lt;br /&gt;
 Active=false&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 [SMP-CPU]&lt;br /&gt;
 # Show screen&lt;br /&gt;
 Active=True&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 [OldTime]&lt;br /&gt;
 # Show screen&lt;br /&gt;
 Active=false&lt;br /&gt;
 # time format [default: %H:%M:%S; legal: see strftime(3)]&lt;br /&gt;
 TimeFormat=&amp;quot;%H:%M:%S&amp;quot;&lt;br /&gt;
 # date format [default: %x; legal: see strftime(3)]&lt;br /&gt;
 DateFormat=&amp;quot;%x&amp;quot;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 [BigClock]&lt;br /&gt;
 # Show screen&lt;br /&gt;
 Active=True&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 [Uptime]&lt;br /&gt;
 # Show screen&lt;br /&gt;
 Active=false&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 [Battery]&lt;br /&gt;
 # Show screen&lt;br /&gt;
 Active=false&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 [CPUGraph]&lt;br /&gt;
 # Show screen&lt;br /&gt;
 Active=false&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 [ProcSize]&lt;br /&gt;
 # Show screen&lt;br /&gt;
 Active=false&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 [Disk]&lt;br /&gt;
 # Show screen&lt;br /&gt;
 Active=True&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 [MiniClock]&lt;br /&gt;
 # Show screen&lt;br /&gt;
 Active=false&lt;br /&gt;
 # time format [default: %H:%M; legal: see strftime(3)]&lt;br /&gt;
 TimeFormat=&amp;quot;%H:%M&amp;quot;&lt;br /&gt;
 # EOF&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>MarkoR</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Karakter_LCD_mooduli_juhtimine_LCDproc_tarkvara_paketiga&amp;diff=25642</id>
		<title>Karakter LCD mooduli juhtimine LCDproc tarkvara paketiga</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Karakter_LCD_mooduli_juhtimine_LCDproc_tarkvara_paketiga&amp;diff=25642"/>
		<updated>2011-10-28T20:49:01Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;MarkoR: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=== Linuxil põhinevate operatsioonisüsteemi ressusrsikasutuse kuvamine realajas arvuti korpuse paneelil  ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Pilt:Clock_.jpg|400px|thumb|right|LCD moodul]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teatud juhtudel oleks mugav kasutada väikest ekraani mõnede olulisemate näitajate kuvamiseks sellisel arvutil millel tavaliselt puudub vastav väljundseade. Selline lahendus oleks üsna asjakohane näiteks serverite juures, kus kasutaja saab visuaalselt jälgida selle seadme praegust olekut ning resursikasutust.&lt;br /&gt;
Üks lihtsam riistvaraline lahendus oleks mõni suhteliselt odav 8-bitine karakter LCD moodul, mille juhtimine käiks läbi LPT pordi [http://lcdproc.org/ LCDproc] tarkvara abil.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Tarkvara ===&lt;br /&gt;
[http://lcdproc.org/ LCDproc] on vabavaraline tarkvara pakett Linux tüüpi operatsioonisüsteemi jaoks erinevat tüüpi LCD paneelide juhtimiseks läbi erinevate arvuti I/O seadmete vastava draiveri abil nn. RS-port, USB jne. See tarkvara koosneb kahest programmist ehk teenuse poolest - Server &#039;&#039;LCDd&#039;&#039; ja Klient &#039;&#039;LCDproc&#039;&#039; teenusest, kus siis need teenused suhtlevad TCP protokolli abil tüüpilise setupi puhul läbi opsüsteemi kohaliku loopbacki. Seejuures saab serveri poole tarkvara &#039;&#039;LCDd&#039;&#039; juhtida ka teiste erinevate [http://lcdproc.org/clients.php3 klient tarkvaradega](sõltuvalt mis andmeid kuvada) ja seda ka teisest arvutist läbi kohaliku võrgu. Võimalik on ka ise kirjutada vastav klientprogramm või kirjutada LCD ekraanile käsitsi [http://lcdproc.sourceforge.net/docs/lcdproc-0-5-4-dev.html#language läbi telneti], kasutades &#039;&#039;widget language&#039;&#039; sünteksit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Riistvara ===&lt;br /&gt;
Riistvara näide põhineb HD44780 tüüpi 8-bitise karakter LCD ühendamisel arvuti paralleelporti. Sõltuvalt LCD moodulist tuleb taustvalgustuse puhul kasutada sobivat pingeregulaatorit (optional skeemil). LCD loogika jaoks on vajalik 5V toide, mis tuleks võtta arvuti toiteplokist. Riistvara kõikvõimalikud ühendusviisid nn. Serial-LCD, USB-LCD ja Keypad on kirjeldatud lehel [http://lcdproc.sourceforge.net/docs/stable-0-4-4-user-html/c443.html LCDproc Drivers]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Pilt:Lcd_schem.png|1200px|thumb|center|LPT pordi ühendamise skeem]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Tarkvara installeerimine ja seadistamine ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgnev näide põhineb HD44780 8-bitise LCD moodulil ja Winamp ühendusviisil nagu on kirjeldatud LPT pordi ühendamise skeemil.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
LCDproc tarkvara installeerimiseks FreeBSD jaoks on olemas valmis install:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 bash# pkg_add -r lcdproc&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
LCDproc serveri teenuse seadistamiseks oleks lihtne näitest, kataloogis /usr/local/etc/, teha koopia nimega &amp;quot;LCDd.conf&amp;quot; ja muuta sellised read:&lt;br /&gt;
Lisaks täpsemat [http://lcdproc.sourceforge.net/docs/lcdproc-0-5-4-user.html#configure-lcdd infot]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 Driver=hd44780&lt;br /&gt;
 # Tells the driver to bind to the given interface&lt;br /&gt;
 Bind=127.0.0.1&lt;br /&gt;
 # Listen on this specified port; defaults to 13666.&lt;br /&gt;
 Port=13666&lt;br /&gt;
 # Sets the reporting level; defaults to 2 (warnings and errors only).&lt;br /&gt;
 #ReportLevel=3&lt;br /&gt;
 # Should we report to syslog instead of stderr ? [default: no; legal: yes, no]&lt;br /&gt;
 #ReportToSyslog=yes&lt;br /&gt;
 # User to run as.  LCDd will drop its root priviledges, if any,&lt;br /&gt;
 # and run as this user instead.&lt;br /&gt;
 User=nobody&lt;br /&gt;
 # The server will stay in the foreground if set to true.&lt;br /&gt;
 #Foreground=no&lt;br /&gt;
 ### Driver sections are below this line, in alphabetical order  ###&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sõltuvalt skeemi ühendusviisist tuleb kirjeldada paramaatrid &amp;quot;LCDd.conf&amp;quot; failis:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 ## Hitachi HD44780 driver ##&lt;br /&gt;
 [hd44780]&lt;br /&gt;
 # Select what type of connection. See documentation for types.&lt;br /&gt;
 ConnectionType=winamp&lt;br /&gt;
 # Port where the LPT is [ususal: 0x278, 0x378 and 0x3BC]&lt;br /&gt;
 Port=0x378&lt;br /&gt;
 # Device of the serial interface [default: /dev/lcd]&lt;br /&gt;
 Device=/dev/ttyS0&lt;br /&gt;
 # Bitrate of the serial port (0 for interface default)&lt;br /&gt;
 Speed=0&lt;br /&gt;
 # If you have a keypad connected.&lt;br /&gt;
 # You may also need to configure the keypad layout further on in this file.&lt;br /&gt;
 Keypad=no&lt;br /&gt;
 # Set the initial contrast (bwctusb and lcd2usb) [default: 500; legal: 0 - 1000]&lt;br /&gt;
 Contrast=0&lt;br /&gt;
 # Set brightness of the backlight (lcd2usb only) [default: 0; legal 0 - 1000]&lt;br /&gt;
 #Brightness=1000&lt;br /&gt;
 #OffBrightness=0&lt;br /&gt;
 # If you have a switchable backlight.&lt;br /&gt;
 Backlight=no&lt;br /&gt;
 # If you have the additional output port (&amp;quot;bargraph&amp;quot;) and you want to&lt;br /&gt;
 # be able to control it with the lcdproc OUTPUT command&lt;br /&gt;
 OutputPort=no&lt;br /&gt;
 # Specifies if the last line is pixel addressable or it controls an&lt;br /&gt;
 # underline effect. [default: true (= pixel addressable); legal: yes, no]&lt;br /&gt;
 #Lastline=true&lt;br /&gt;
 # Specifies the size of the LCD.&lt;br /&gt;
 # In case of multiple combined displays, this should be the total size.&lt;br /&gt;
 Size=20x2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
LCDproc kliendi teenuse seadistamiseks oleks lihtne näitest, kataloogis /usr/local/etc/, teha koopia nimega &amp;quot;lcdproc.conf&amp;quot; ja muuta sellised read vastavalt soovile, et mis infot vahetuvatel ekraanidel kuvatakse:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 # LCDproc client configuration file&lt;br /&gt;
 ## general options ##&lt;br /&gt;
 [lcdproc]&lt;br /&gt;
 # address of the LCDd server to connect to&lt;br /&gt;
 Server=localhost&lt;br /&gt;
 # Port of the server to connect to&lt;br /&gt;
 Port=13666&lt;br /&gt;
 # set reporting level&lt;br /&gt;
 ReportLevel=2&lt;br /&gt;
 # report to to syslog ?&lt;br /&gt;
 ReportToSyslog=false&lt;br /&gt;
 # run in foreground [default: false; legal: true, false]&lt;br /&gt;
 #Foreground=true&lt;br /&gt;
 # PidFile location when running as daemon [default: /var/run/lcdproc.pid]&lt;br /&gt;
 #PidFile=/var/run/lcdproc.pid&lt;br /&gt;
 # slow down initial announcement of modes (in 1/100s)&lt;br /&gt;
 #delay=2&lt;br /&gt;
 # display name for the main menu [default: LCDproc HOST] &lt;br /&gt;
 #DisplayName=lcdproc&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
 ## screen specific configuration options ##&lt;br /&gt;
 [CPU]&lt;br /&gt;
 # Show screen&lt;br /&gt;
 Active=false			## NB! märksõna false all mõeldakse, et seda ekraani ei kuvata.&lt;br /&gt;
 OnTime=1&lt;br /&gt;
 OffTime=2&lt;br /&gt;
 ShowInvisible=false&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 [Iface]&lt;br /&gt;
 # Show screen&lt;br /&gt;
 Active=True&lt;br /&gt;
 # Show stats for Interface0&lt;br /&gt;
 Interface0=fxp1&lt;br /&gt;
 # Interface alias name to display [default: &amp;lt;interface name&amp;gt;]&lt;br /&gt;
 Alias0=WAN&lt;br /&gt;
 # Show stats for Interface1&lt;br /&gt;
 Interface1=fxp0&lt;br /&gt;
 Alias1=LAN&lt;br /&gt;
 # Units to display [default: byte; legal: byte, bit, packet]&lt;br /&gt;
 unit=bit&lt;br /&gt;
 # add screen with transferred traffic&lt;br /&gt;
 #transfer=TRUE&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 [Memory]&lt;br /&gt;
 # Show screen&lt;br /&gt;
 Active=false&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 [Load]&lt;br /&gt;
 # Show screen&lt;br /&gt;
 Active=false&lt;br /&gt;
 # Min Load Avg at which the backlight will be turned off [default: 0.05]&lt;br /&gt;
 LowLoad=0.05&lt;br /&gt;
 # Max Load Avg at which the backlight will start blinking [default: 1.3]&lt;br /&gt;
 HighLoad=1.3&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 [TimeDate]&lt;br /&gt;
 # Show screen&lt;br /&gt;
 Active=false&lt;br /&gt;
 # time format [default: %H:%M:%S; legal: see strftime(3)]&lt;br /&gt;
 TimeFormat=&amp;quot;%H:%M:%S&amp;quot;&lt;br /&gt;
 # date format [default: %x; legal: see strftime(3)]&lt;br /&gt;
 DateFormat=&amp;quot;%x&amp;quot;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 [About]&lt;br /&gt;
 # Show screen&lt;br /&gt;
 Active=false&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 [SMP-CPU]&lt;br /&gt;
 # Show screen&lt;br /&gt;
 Active=True&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 [OldTime]&lt;br /&gt;
 # Show screen&lt;br /&gt;
 Active=false&lt;br /&gt;
 # time format [default: %H:%M:%S; legal: see strftime(3)]&lt;br /&gt;
 TimeFormat=&amp;quot;%H:%M:%S&amp;quot;&lt;br /&gt;
 # date format [default: %x; legal: see strftime(3)]&lt;br /&gt;
 DateFormat=&amp;quot;%x&amp;quot;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 [BigClock]&lt;br /&gt;
 # Show screen&lt;br /&gt;
 Active=True&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 [Uptime]&lt;br /&gt;
 # Show screen&lt;br /&gt;
 Active=false&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 [Battery]&lt;br /&gt;
 # Show screen&lt;br /&gt;
 Active=false&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 [CPUGraph]&lt;br /&gt;
 # Show screen&lt;br /&gt;
 Active=false&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 [ProcSize]&lt;br /&gt;
 # Show screen&lt;br /&gt;
 Active=false&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 [Disk]&lt;br /&gt;
 # Show screen&lt;br /&gt;
 Active=True&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 [MiniClock]&lt;br /&gt;
 # Show screen&lt;br /&gt;
 Active=false&lt;br /&gt;
 # time format [default: %H:%M; legal: see strftime(3)]&lt;br /&gt;
 TimeFormat=&amp;quot;%H:%M&amp;quot;&lt;br /&gt;
 # EOF&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>MarkoR</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Karakter_LCD_mooduli_juhtimine_LCDproc_tarkvara_paketiga&amp;diff=25641</id>
		<title>Karakter LCD mooduli juhtimine LCDproc tarkvara paketiga</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Karakter_LCD_mooduli_juhtimine_LCDproc_tarkvara_paketiga&amp;diff=25641"/>
		<updated>2011-10-28T20:41:55Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;MarkoR: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=== Linuxil põhinevate operatsioonisüsteemi ressusrsikasutuse kuvamine realajas arvuti korpuse paneelil  ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Pilt:Clock_.jpg|400px|thumb|right|LCD moodul]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teatud juhtudel oleks mugav kasutada väikest ekraani mõnede olulisemate näitajate kuvamiseks sellisel arvutil millel tavaliselt puudub vastav väljundseade. Selline lahendus oleks üsna asjakohane näiteks serverite juures, kus kasutaja saab visuaalselt jälgida selle seadme praegust olekut ning resursikasutust.&lt;br /&gt;
Üks lihtsam riistvaraline lahendus oleks mõni suhteliselt odav 8-bitine karakter LCD moodul, mille juhtimine käiks läbi LPT pordi [http://lcdproc.org/ LCDproc] tarkvara abil.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Tarkvara ===&lt;br /&gt;
[http://lcdproc.org/ LCDproc] on vabavaraline tarkvara pakett Linux tüüpi operatsioonisüsteemi jaoks erinevat tüüpi LCD paneelide juhtimiseks läbi erinevate arvuti I/O seadmete vastava draiveri abil nn. RS-port, USB jne. See tarkvara koosneb kahest programmist ehk teenuse poolest - Server &#039;&#039;LCDd&#039;&#039; ja Klient &#039;&#039;LCDproc&#039;&#039; teenusest, kus siis need teenused suhtlevad TCP protokolli abil tüüpilise setupi puhul läbi opsüsteemi kohaliku loopbacki. Seejuures saab serveri poole tarkvara &#039;&#039;LCDd&#039;&#039; juhtida ka teiste erinevate [http://lcdproc.org/clients.php3 klient tarkvaradega](sõltuvalt mis andmeid kuvada) ja seda ka teisest arvutist läbi kohaliku võrgu. Võimalik on ka ise kirjutada vastav klientprogramm või kirjutada LCD ekraanile käsitsi [http://lcdproc.sourceforge.net/docs/lcdproc-0-5-4-dev.html#language läbi telneti], kasutades &#039;&#039;widget language&#039;&#039; sünteksit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Riistvara ===&lt;br /&gt;
Riistvara näide põhineb HD44780 tüüpi 8-bitise karakter LCD ühendamisel arvuti paralleelporti. Sõltuvalt LCD moodulist tuleb taustvalgustuse puhul kasutada sobivat pingeregulaatorit (optional skeemil). LCD loogika jaoks on vajalik 5V toide, mis tuleks võtta arvuti toiteplokist. Riistvara kõikvõimalikud ühendusviisid nn. Serial-LCD, USB-LCD ja Keypad on kirjeldatud lehel [http://lcdproc.sourceforge.net/docs/stable-0-4-4-user-html/c443.html LCDproc Drivers]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Pilt:Lcd_schem.png|1200px|thumb|center|LPT pordi ühendamise skeem]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Tarkvara installeerimine ja seadistamine ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgnev näide põhineb HD44780 8-bitise LCD moodulil ja Winamp ühendusviisil nagu on kirjeldatud LPT pordi ühendamise skeemil.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
LCDproc tarkvara installeerimiseks FreeBSD jaoks on olemas valmis install:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 bash# pkg_add -r lcdproc&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
LCDproc serveri teenuse seadistamiseks oleks lihtne näitest, kataloogis /usr/local/etc/, teha koopia nimega &amp;quot;LCDd.conf&amp;quot; ja muuta sellised read:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 Driver=hd44780&lt;br /&gt;
 # Tells the driver to bind to the given interface&lt;br /&gt;
 Bind=127.0.0.1&lt;br /&gt;
 # Listen on this specified port; defaults to 13666.&lt;br /&gt;
 Port=13666&lt;br /&gt;
 # Sets the reporting level; defaults to 2 (warnings and errors only).&lt;br /&gt;
 #ReportLevel=3&lt;br /&gt;
 # Should we report to syslog instead of stderr ? [default: no; legal: yes, no]&lt;br /&gt;
 #ReportToSyslog=yes&lt;br /&gt;
 # User to run as.  LCDd will drop its root priviledges, if any,&lt;br /&gt;
 # and run as this user instead.&lt;br /&gt;
 User=nobody&lt;br /&gt;
 # The server will stay in the foreground if set to true.&lt;br /&gt;
 #Foreground=no&lt;br /&gt;
 ### Driver sections are below this line, in alphabetical order  ###&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sõltuvalt skeemi ühendusviisist tuleb kirjeldada paramaatrid &amp;quot;LCDd.conf&amp;quot; failis:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 ## Hitachi HD44780 driver ##&lt;br /&gt;
 [hd44780]&lt;br /&gt;
 # Select what type of connection. See documentation for types.&lt;br /&gt;
 ConnectionType=winamp&lt;br /&gt;
 # Port where the LPT is [ususal: 0x278, 0x378 and 0x3BC]&lt;br /&gt;
 Port=0x378&lt;br /&gt;
 # Device of the serial interface [default: /dev/lcd]&lt;br /&gt;
 Device=/dev/ttyS0&lt;br /&gt;
 # Bitrate of the serial port (0 for interface default)&lt;br /&gt;
 Speed=0&lt;br /&gt;
 # If you have a keypad connected.&lt;br /&gt;
 # You may also need to configure the keypad layout further on in this file.&lt;br /&gt;
 Keypad=no&lt;br /&gt;
 # Set the initial contrast (bwctusb and lcd2usb) [default: 500; legal: 0 - 1000]&lt;br /&gt;
 Contrast=0&lt;br /&gt;
 # Set brightness of the backlight (lcd2usb only) [default: 0; legal 0 - 1000]&lt;br /&gt;
 #Brightness=1000&lt;br /&gt;
 #OffBrightness=0&lt;br /&gt;
 # If you have a switchable backlight.&lt;br /&gt;
 Backlight=no&lt;br /&gt;
 # If you have the additional output port (&amp;quot;bargraph&amp;quot;) and you want to&lt;br /&gt;
 # be able to control it with the lcdproc OUTPUT command&lt;br /&gt;
 OutputPort=no&lt;br /&gt;
 # Specifies if the last line is pixel addressable or it controls an&lt;br /&gt;
 # underline effect. [default: true (= pixel addressable); legal: yes, no]&lt;br /&gt;
 #Lastline=true&lt;br /&gt;
 # Specifies the size of the LCD.&lt;br /&gt;
 # In case of multiple combined displays, this should be the total size.&lt;br /&gt;
 Size=20x2&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
LCDproc kliendi teenuse seadistamiseks oleks lihtne näitest, kataloogis /usr/local/etc/, teha koopia nimega &amp;quot;lcdproc.conf&amp;quot; ja muuta sellised read vastavalt soovile, et mis infot vahetuvatel ekraanidel kuvatakse:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 # LCDproc client configuration file&lt;br /&gt;
 ## general options ##&lt;br /&gt;
 [lcdproc]&lt;br /&gt;
 # address of the LCDd server to connect to&lt;br /&gt;
 Server=localhost&lt;br /&gt;
 # Port of the server to connect to&lt;br /&gt;
 Port=13666&lt;br /&gt;
 # set reporting level&lt;br /&gt;
 ReportLevel=2&lt;br /&gt;
 # report to to syslog ?&lt;br /&gt;
 ReportToSyslog=false&lt;br /&gt;
 # run in foreground [default: false; legal: true, false]&lt;br /&gt;
 #Foreground=true&lt;br /&gt;
 # PidFile location when running as daemon [default: /var/run/lcdproc.pid]&lt;br /&gt;
 #PidFile=/var/run/lcdproc.pid&lt;br /&gt;
 # slow down initial announcement of modes (in 1/100s)&lt;br /&gt;
 #delay=2&lt;br /&gt;
 # display name for the main menu [default: LCDproc HOST] &lt;br /&gt;
 #DisplayName=lcdproc&lt;br /&gt;
 &lt;br /&gt;
 ## screen specific configuration options ##&lt;br /&gt;
 [CPU]&lt;br /&gt;
 # Show screen&lt;br /&gt;
 Active=false			## NB! märksõna false all mõeldakse, et seda ekraani ei kuvata.&lt;br /&gt;
 OnTime=1&lt;br /&gt;
 OffTime=2&lt;br /&gt;
 ShowInvisible=false&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 [Iface]&lt;br /&gt;
 # Show screen&lt;br /&gt;
 Active=True&lt;br /&gt;
 # Show stats for Interface0&lt;br /&gt;
 Interface0=fxp1&lt;br /&gt;
 # Interface alias name to display [default: &amp;lt;interface name&amp;gt;]&lt;br /&gt;
 Alias0=WAN&lt;br /&gt;
 # Show stats for Interface1&lt;br /&gt;
 Interface1=fxp0&lt;br /&gt;
 Alias1=LAN&lt;br /&gt;
 # Units to display [default: byte; legal: byte, bit, packet]&lt;br /&gt;
 unit=bit&lt;br /&gt;
 # add screen with transferred traffic&lt;br /&gt;
 #transfer=TRUE&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 [Memory]&lt;br /&gt;
 # Show screen&lt;br /&gt;
 Active=false&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 [Load]&lt;br /&gt;
 # Show screen&lt;br /&gt;
 Active=false&lt;br /&gt;
 # Min Load Avg at which the backlight will be turned off [default: 0.05]&lt;br /&gt;
 LowLoad=0.05&lt;br /&gt;
 # Max Load Avg at which the backlight will start blinking [default: 1.3]&lt;br /&gt;
 HighLoad=1.3&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 [TimeDate]&lt;br /&gt;
 # Show screen&lt;br /&gt;
 Active=false&lt;br /&gt;
 # time format [default: %H:%M:%S; legal: see strftime(3)]&lt;br /&gt;
 TimeFormat=&amp;quot;%H:%M:%S&amp;quot;&lt;br /&gt;
 # date format [default: %x; legal: see strftime(3)]&lt;br /&gt;
 DateFormat=&amp;quot;%x&amp;quot;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 [About]&lt;br /&gt;
 # Show screen&lt;br /&gt;
 Active=false&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 [SMP-CPU]&lt;br /&gt;
 # Show screen&lt;br /&gt;
 Active=True&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 [OldTime]&lt;br /&gt;
 # Show screen&lt;br /&gt;
 Active=false&lt;br /&gt;
 # time format [default: %H:%M:%S; legal: see strftime(3)]&lt;br /&gt;
 TimeFormat=&amp;quot;%H:%M:%S&amp;quot;&lt;br /&gt;
 # date format [default: %x; legal: see strftime(3)]&lt;br /&gt;
 DateFormat=&amp;quot;%x&amp;quot;&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 [BigClock]&lt;br /&gt;
 # Show screen&lt;br /&gt;
 Active=True&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 [Uptime]&lt;br /&gt;
 # Show screen&lt;br /&gt;
 Active=false&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 [Battery]&lt;br /&gt;
 # Show screen&lt;br /&gt;
 Active=false&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 [CPUGraph]&lt;br /&gt;
 # Show screen&lt;br /&gt;
 Active=false&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 [ProcSize]&lt;br /&gt;
 # Show screen&lt;br /&gt;
 Active=false&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 [Disk]&lt;br /&gt;
 # Show screen&lt;br /&gt;
 Active=True&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 [MiniClock]&lt;br /&gt;
 # Show screen&lt;br /&gt;
 Active=false&lt;br /&gt;
 # time format [default: %H:%M; legal: see strftime(3)]&lt;br /&gt;
 TimeFormat=&amp;quot;%H:%M&amp;quot;&lt;br /&gt;
 # EOF&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>MarkoR</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Karakter_LCD_mooduli_juhtimine_LCDproc_tarkvara_paketiga&amp;diff=25640</id>
		<title>Karakter LCD mooduli juhtimine LCDproc tarkvara paketiga</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Karakter_LCD_mooduli_juhtimine_LCDproc_tarkvara_paketiga&amp;diff=25640"/>
		<updated>2011-10-28T20:33:29Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;MarkoR: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=== Linuxil põhinevate operatsioonisüsteemi ressusrsikasutuse kuvamine realajas arvuti korpuse paneelil  ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Pilt:Clock_.jpg|400px|thumb|right|LCD moodul]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teatud juhtudel oleks mugav kasutada väikest ekraani mõnede olulisemate näitajate kuvamiseks sellisel arvutil millel tavaliselt puudub vastav väljundseade. Selline lahendus oleks üsna asjakohane näiteks serverite juures, kus kasutaja saab visuaalselt jälgida selle seadme praegust olekut ning resursikasutust.&lt;br /&gt;
Üks lihtsam riistvaraline lahendus oleks mõni suhteliselt odav 8-bitine karakter LCD moodul, mille juhtimine käiks läbi LPT pordi [http://lcdproc.org/ LCDproc] tarkvara abil.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Tarkvara ===&lt;br /&gt;
[http://lcdproc.org/ LCDproc] on vabavaraline tarkvara pakett Linux tüüpi operatsioonisüsteemi jaoks erinevat tüüpi LCD paneelide juhtimiseks läbi erinevate arvuti I/O seadmete vastava draiveri abil nn. RS-port, USB jne. See tarkvara koosneb kahest programmist ehk teenuse poolest - Server &#039;&#039;LCDd&#039;&#039; ja Klient &#039;&#039;LCDproc&#039;&#039; teenusest, kus siis need teenused suhtlevad TCP protokolli abil tüüpilise setupi puhul läbi opsüsteemi kohaliku loopbacki. Seejuures saab serveri poole tarkvara &#039;&#039;LCDd&#039;&#039; juhtida ka teiste erinevate [http://lcdproc.org/clients.php3 klient tarkvaradega](sõltuvalt mis andmeid kuvada) ja seda ka teisest arvutist läbi kohaliku võrgu. Võimalik on ka ise kirjutada vastav klientprogramm või kirjutada LCD ekraanile käsitsi [http://lcdproc.sourceforge.net/docs/lcdproc-0-5-4-dev.html#language läbi telneti], kasutades &#039;&#039;widget language&#039;&#039; sünteksit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Riistvara ===&lt;br /&gt;
Riistvara näide põhineb HD44780 tüüpi 8-bitise karakter LCD ühendamisel arvuti paralleelporti. Sõltuvalt LCD moodulist tuleb taustvalgustuse puhul kasutada sobivat pingeregulaatorit (optional skeemil). LCD loogika jaoks on vajalik 5V toide, mis tuleks võtta arvuti toiteplokist. Riistvara kõikvõimalikud ühendusviisid nn. Serial-LCD, USB-LCD ja Keypad on kirjeldatud lehel [http://lcdproc.sourceforge.net/docs/stable-0-4-4-user-html/c443.html LCDproc Drivers]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Pilt:Lcd_schem.png|1200px|thumb|center|LPT pordi ühendamise skeem]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Tarkvara installeerimine ja seadistamine ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgnev näide põhineb HD44780 8-bitise LCD moodulil ja Winamp ühendusviisil nagu on kirjeldatud LPT pordi ühendamise skeemil.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
LCDproc tarkvara installeerimiseks FreeBSD jaoks on olemas valmis install:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 bash# pkg_add -r lcdproc&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
LCDproc serveri teenuse seadistamiseks oleks lihtne näitest, kataloogis /usr/local/etc/, teha koopia nimega &amp;quot;LCDd.conf&amp;quot; ja muuta sellised read:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 Driver=hd44780&lt;br /&gt;
 # Tells the driver to bind to the given interface&lt;br /&gt;
 Bind=127.0.0.1&lt;br /&gt;
 # Listen on this specified port; defaults to 13666.&lt;br /&gt;
 Port=13666&lt;br /&gt;
 # Sets the reporting level; defaults to 2 (warnings and errors only).&lt;br /&gt;
 #ReportLevel=3&lt;br /&gt;
 # Should we report to syslog instead of stderr ? [default: no; legal: yes, no]&lt;br /&gt;
 #ReportToSyslog=yes&lt;br /&gt;
 # User to run as.  LCDd will drop its root priviledges, if any,&lt;br /&gt;
 # and run as this user instead.&lt;br /&gt;
 User=nobody&lt;br /&gt;
 # The server will stay in the foreground if set to true.&lt;br /&gt;
 #Foreground=no&lt;br /&gt;
 ### Driver sections are below this line, in alphabetical order  ###&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sõltuvalt skeemi ühendusviisist tuleb kirjeldada paramaatrid &amp;quot;LCDd.conf&amp;quot; failis:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 ## Hitachi HD44780 driver ##&lt;br /&gt;
 [hd44780]&lt;br /&gt;
 # Select what type of connection. See documentation for types.&lt;br /&gt;
 ConnectionType=winamp&lt;br /&gt;
 # Port where the LPT is [ususal: 0x278, 0x378 and 0x3BC]&lt;br /&gt;
 Port=0x378&lt;br /&gt;
 # Device of the serial interface [default: /dev/lcd]&lt;br /&gt;
 Device=/dev/ttyS0&lt;br /&gt;
 # Bitrate of the serial port (0 for interface default)&lt;br /&gt;
 Speed=0&lt;br /&gt;
 # If you have a keypad connected.&lt;br /&gt;
 # You may also need to configure the keypad layout further on in this file.&lt;br /&gt;
 Keypad=no&lt;br /&gt;
 # Set the initial contrast (bwctusb and lcd2usb) [default: 500; legal: 0 - 1000]&lt;br /&gt;
 Contrast=0&lt;br /&gt;
 # Set brightness of the backlight (lcd2usb only) [default: 0; legal 0 - 1000]&lt;br /&gt;
 #Brightness=1000&lt;br /&gt;
 #OffBrightness=0&lt;br /&gt;
 # If you have a switchable backlight.&lt;br /&gt;
 Backlight=no&lt;br /&gt;
 # If you have the additional output port (&amp;quot;bargraph&amp;quot;) and you want to&lt;br /&gt;
 # be able to control it with the lcdproc OUTPUT command&lt;br /&gt;
 OutputPort=no&lt;br /&gt;
 # Specifies if the last line is pixel addressable or it controls an&lt;br /&gt;
 # underline effect. [default: true (= pixel addressable); legal: yes, no]&lt;br /&gt;
 #Lastline=true&lt;br /&gt;
 # Specifies the size of the LCD.&lt;br /&gt;
 # In case of multiple combined displays, this should be the total size.&lt;br /&gt;
 Size=20x2&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>MarkoR</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Karakter_LCD_mooduli_juhtimine_LCDproc_tarkvara_paketiga&amp;diff=25639</id>
		<title>Karakter LCD mooduli juhtimine LCDproc tarkvara paketiga</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Karakter_LCD_mooduli_juhtimine_LCDproc_tarkvara_paketiga&amp;diff=25639"/>
		<updated>2011-10-28T20:33:04Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;MarkoR: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=== Linuxil põhinevate operatsioonisüsteemi ressusrsikasutuse kuvamine realajas arvuti korpuse paneelil  ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Pilt:Clock_.jpg|400px|thumb|right|LCD moodul]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teatud juhtudel oleks mugav kasutada väikest ekraani mõnede olulisemate näitajate kuvamiseks sellisel arvutil millel tavaliselt puudub vastav väljundseade. Selline lahendus oleks üsna asjakohane näiteks serverite juures, kus kasutaja saab visuaalselt jälgida selle seadme praegust olekut ning resursikasutust.&lt;br /&gt;
Üks lihtsam riistvaraline lahendus oleks mõni suhteliselt odav 8-bitine karakter LCD moodul, mille juhtimine käiks läbi LPT pordi [http://lcdproc.org/ LCDproc] tarkvara abil.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Tarkvara ===&lt;br /&gt;
[http://lcdproc.org/ LCDproc] on vabavaraline tarkvara pakett Linux tüüpi operatsioonisüsteemi jaoks erinevat tüüpi LCD paneelide juhtimiseks läbi erinevate arvuti I/O seadmete vastava draiveri abil nn. RS-port, USB jne. See tarkvara koosneb kahest programmist ehk teenuse poolest - Server &#039;&#039;LCDd&#039;&#039; ja Klient &#039;&#039;LCDproc&#039;&#039; teenusest, kus siis need teenused suhtlevad TCP protokolli abil tüüpilise setupi puhul läbi opsüsteemi kohaliku loopbacki. Seejuures saab serveri poole tarkvara &#039;&#039;LCDd&#039;&#039; juhtida ka teiste erinevate [http://lcdproc.org/clients.php3 klient tarkvaradega](sõltuvalt mis andmeid kuvada) ja seda ka teisest arvutist läbi kohaliku võrgu. Võimalik on ka ise kirjutada vastav klientprogramm või kirjutada LCD ekraanile käsitsi [http://lcdproc.sourceforge.net/docs/lcdproc-0-5-4-dev.html#language läbi telneti], kasutades &#039;&#039;widget language&#039;&#039; sünteksit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Riistvara ===&lt;br /&gt;
Riistvara näide põhineb HD44780 tüüpi 8-bitise karakter LCD ühendamisel arvuti paralleelporti. Sõltuvalt LCD moodulist tuleb taustvalgustuse puhul kasutada sobivat pingeregulaatorit (optional skeemil). LCD loogika jaoks on vajalik 5V toide, mis tuleks võtta arvuti toiteplokist. Riistvara kõikvõimalikud ühendusviisid nn. Serial-LCD, USB-LCD ja Keypad on kirjeldatud lehel [http://lcdproc.sourceforge.net/docs/stable-0-4-4-user-html/c443.html LCDproc Drivers]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Pilt:Lcd_schem.png|1200px|thumb|center|LPT pordi ühendamise skeem]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Tarkvara installeerimine ja seadistamine ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Järgnev näide põhineb HD44780 8-bitise LCD moodulil ja Winamp ühendusviisil nagu on kirjeldatud LPT pordi ühendamise skeemil&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
LCDproc tarkvara installeerimiseks FreeBSD jaoks on olemas valmis install:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 bash# pkg_add -r lcdproc&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
LCDproc serveri teenuse seadistamiseks oleks lihtne näitest, kataloogis /usr/local/etc/, teha koopia nimega &amp;quot;LCDd.conf&amp;quot; ja muuta sellised read:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 Driver=hd44780&lt;br /&gt;
 # Tells the driver to bind to the given interface&lt;br /&gt;
 Bind=127.0.0.1&lt;br /&gt;
 # Listen on this specified port; defaults to 13666.&lt;br /&gt;
 Port=13666&lt;br /&gt;
 # Sets the reporting level; defaults to 2 (warnings and errors only).&lt;br /&gt;
 #ReportLevel=3&lt;br /&gt;
 # Should we report to syslog instead of stderr ? [default: no; legal: yes, no]&lt;br /&gt;
 #ReportToSyslog=yes&lt;br /&gt;
 # User to run as.  LCDd will drop its root priviledges, if any,&lt;br /&gt;
 # and run as this user instead.&lt;br /&gt;
 User=nobody&lt;br /&gt;
 # The server will stay in the foreground if set to true.&lt;br /&gt;
 #Foreground=no&lt;br /&gt;
 ### Driver sections are below this line, in alphabetical order  ###&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sõltuvalt skeemi ühendusviisist tuleb kirjeldada paramaatrid &amp;quot;LCDd.conf&amp;quot; failis:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 ## Hitachi HD44780 driver ##&lt;br /&gt;
 [hd44780]&lt;br /&gt;
 # Select what type of connection. See documentation for types.&lt;br /&gt;
 ConnectionType=winamp&lt;br /&gt;
 # Port where the LPT is [ususal: 0x278, 0x378 and 0x3BC]&lt;br /&gt;
 Port=0x378&lt;br /&gt;
 # Device of the serial interface [default: /dev/lcd]&lt;br /&gt;
 Device=/dev/ttyS0&lt;br /&gt;
 # Bitrate of the serial port (0 for interface default)&lt;br /&gt;
 Speed=0&lt;br /&gt;
 # If you have a keypad connected.&lt;br /&gt;
 # You may also need to configure the keypad layout further on in this file.&lt;br /&gt;
 Keypad=no&lt;br /&gt;
 # Set the initial contrast (bwctusb and lcd2usb) [default: 500; legal: 0 - 1000]&lt;br /&gt;
 Contrast=0&lt;br /&gt;
 # Set brightness of the backlight (lcd2usb only) [default: 0; legal 0 - 1000]&lt;br /&gt;
 #Brightness=1000&lt;br /&gt;
 #OffBrightness=0&lt;br /&gt;
 # If you have a switchable backlight.&lt;br /&gt;
 Backlight=no&lt;br /&gt;
 # If you have the additional output port (&amp;quot;bargraph&amp;quot;) and you want to&lt;br /&gt;
 # be able to control it with the lcdproc OUTPUT command&lt;br /&gt;
 OutputPort=no&lt;br /&gt;
 # Specifies if the last line is pixel addressable or it controls an&lt;br /&gt;
 # underline effect. [default: true (= pixel addressable); legal: yes, no]&lt;br /&gt;
 #Lastline=true&lt;br /&gt;
 # Specifies the size of the LCD.&lt;br /&gt;
 # In case of multiple combined displays, this should be the total size.&lt;br /&gt;
 Size=20x2&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>MarkoR</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Karakter_LCD_mooduli_juhtimine_LCDproc_tarkvara_paketiga&amp;diff=25638</id>
		<title>Karakter LCD mooduli juhtimine LCDproc tarkvara paketiga</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Karakter_LCD_mooduli_juhtimine_LCDproc_tarkvara_paketiga&amp;diff=25638"/>
		<updated>2011-10-28T20:30:18Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;MarkoR: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=== Linuxil põhinevate operatsioonisüsteemi ressusrsikasutuse kuvamine realajas arvuti korpuse paneelil  ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Pilt:Clock_.jpg|400px|thumb|right|LCD moodul]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teatud juhtudel oleks mugav kasutada väikest ekraani mõnede olulisemate näitajate kuvamiseks sellisel arvutil millel tavaliselt puudub vastav väljundseade. Selline lahendus oleks üsna asjakohane näiteks serverite juures, kus kasutaja saab visuaalselt jälgida selle seadme praegust olekut ning resursikasutust.&lt;br /&gt;
Üks lihtsam riistvaraline lahendus oleks mõni suhteliselt odav 8-bitine karakter LCD moodul, mille juhtimine käiks läbi LPT pordi [http://lcdproc.org/ LCDproc] tarkvara abil.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Tarkvara ===&lt;br /&gt;
[http://lcdproc.org/ LCDproc] on vabavaraline tarkvara pakett Linux tüüpi operatsioonisüsteemi jaoks erinevat tüüpi LCD paneelide juhtimiseks läbi erinevate arvuti I/O seadmete vastava draiveri abil nn. RS-port, USB jne. See tarkvara koosneb kahest programmist ehk teenuse poolest - Server &#039;&#039;LCDd&#039;&#039; ja Klient &#039;&#039;LCDproc&#039;&#039; teenusest, kus siis need teenused suhtlevad TCP protokolli abil tüüpilise setupi puhul läbi opsüsteemi kohaliku loopbacki. Seejuures saab serveri poole tarkvara &#039;&#039;LCDd&#039;&#039; juhtida ka teiste erinevate [http://lcdproc.org/clients.php3 klient tarkvaradega](sõltuvalt mis andmeid kuvada) ja seda ka teisest arvutist läbi kohaliku võrgu. Võimalik on ka ise kirjutada vastav klientprogramm või kirjutada LCD ekraanile käsitsi [http://lcdproc.sourceforge.net/docs/lcdproc-0-5-4-dev.html#language läbi telneti], kasutades &#039;&#039;widget language&#039;&#039; sünteksit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Riistvara ===&lt;br /&gt;
Riistvara näide põhineb HD44780 tüüpi 8-bitise karakter LCD ühendamisel arvuti paralleelporti. Sõltuvalt LCD moodulist tuleb taustvalgustuse puhul kasutada sobivat pingeregulaatorit (optional skeemil). LCD loogika jaoks on vajalik 5V toide, mis tuleks võtta arvuti toiteplokist. Riistvara kõikvõimalikud ühendusviisid nn. Serial-LCD, USB-LCD ja Keypad on kirjeldatud lehel [http://lcdproc.sourceforge.net/docs/stable-0-4-4-user-html/c443.html LCDproc Drivers]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Pilt:Lcd_schem.png|1200px|thumb|center|LPT porti ühendamise skeem]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Tarkvara installeerimine ja seadistamine ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
LCDproc tarkvara installeerimiseks FreeBSD jaoks on olemas valmis install:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 bash# pkg_add -r lcdproc&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
LCDproc serveri teenuse seadistamiseks oleks lihtne näitest, kataloogis /usr/local/etc/, teha koopia nimega &amp;quot;LCDd.conf&amp;quot; ja muuta sellised read:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 Driver=hd44780&lt;br /&gt;
 # Tells the driver to bind to the given interface&lt;br /&gt;
 Bind=127.0.0.1&lt;br /&gt;
 # Listen on this specified port; defaults to 13666.&lt;br /&gt;
 Port=13666&lt;br /&gt;
 # Sets the reporting level; defaults to 2 (warnings and errors only).&lt;br /&gt;
 #ReportLevel=3&lt;br /&gt;
 # Should we report to syslog instead of stderr ? [default: no; legal: yes, no]&lt;br /&gt;
 #ReportToSyslog=yes&lt;br /&gt;
 # User to run as.  LCDd will drop its root priviledges, if any,&lt;br /&gt;
 # and run as this user instead.&lt;br /&gt;
 User=nobody&lt;br /&gt;
 # The server will stay in the foreground if set to true.&lt;br /&gt;
 #Foreground=no&lt;br /&gt;
 ### Driver sections are below this line, in alphabetical order  ###&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sõltuvalt skeemi ühendusviisist tuleb kirjeldada paramaatrid &amp;quot;LCDd.conf&amp;quot; failis:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 ## Hitachi HD44780 driver ##&lt;br /&gt;
 [hd44780]&lt;br /&gt;
 # Select what type of connection. See documentation for types.&lt;br /&gt;
 ConnectionType=winamp&lt;br /&gt;
 # Port where the LPT is [ususal: 0x278, 0x378 and 0x3BC]&lt;br /&gt;
 Port=0x378&lt;br /&gt;
 # Device of the serial interface [default: /dev/lcd]&lt;br /&gt;
 Device=/dev/ttyS0&lt;br /&gt;
 # Bitrate of the serial port (0 for interface default)&lt;br /&gt;
 Speed=0&lt;br /&gt;
 # If you have a keypad connected.&lt;br /&gt;
 # You may also need to configure the keypad layout further on in this file.&lt;br /&gt;
 Keypad=no&lt;br /&gt;
 # Set the initial contrast (bwctusb and lcd2usb) [default: 500; legal: 0 - 1000]&lt;br /&gt;
 Contrast=0&lt;br /&gt;
 # Set brightness of the backlight (lcd2usb only) [default: 0; legal 0 - 1000]&lt;br /&gt;
 #Brightness=1000&lt;br /&gt;
 #OffBrightness=0&lt;br /&gt;
 # If you have a switchable backlight.&lt;br /&gt;
 Backlight=no&lt;br /&gt;
 # If you have the additional output port (&amp;quot;bargraph&amp;quot;) and you want to&lt;br /&gt;
 # be able to control it with the lcdproc OUTPUT command&lt;br /&gt;
 OutputPort=no&lt;br /&gt;
 # Specifies if the last line is pixel addressable or it controls an&lt;br /&gt;
 # underline effect. [default: true (= pixel addressable); legal: yes, no]&lt;br /&gt;
 #Lastline=true&lt;br /&gt;
 # Specifies the size of the LCD.&lt;br /&gt;
 # In case of multiple combined displays, this should be the total size.&lt;br /&gt;
 Size=20x2&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>MarkoR</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Karakter_LCD_mooduli_juhtimine_LCDproc_tarkvara_paketiga&amp;diff=25637</id>
		<title>Karakter LCD mooduli juhtimine LCDproc tarkvara paketiga</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Karakter_LCD_mooduli_juhtimine_LCDproc_tarkvara_paketiga&amp;diff=25637"/>
		<updated>2011-10-28T20:27:16Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;MarkoR: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=== Linuxil põhinevate operatsioonisüsteemi ressusrsikasutuse kuvamine realajas arvuti korpuse paneelil  ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Pilt:Clock_.jpg|400px|thumb|right|LCD moodul]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teatud juhtudel oleks mugav kasutada väikest ekraani mõnede olulisemate näitajate kuvamiseks sellisel arvutil millel tavaliselt puudub vastav väljundseade. Selline lahendus oleks üsna asjakohane näiteks serverite juures, kus kasutaja saab visuaalselt jälgida selle seadme praegust olekut ning resursikasutust.&lt;br /&gt;
Üks lihtsam riistvaraline lahendus oleks mõni suhteliselt odav 8-bitine karakter LCD moodul, mille juhtimine käiks läbi LPT pordi [http://lcdproc.org/ LCDproc] tarkvara abil.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Tarkvara ===&lt;br /&gt;
[http://lcdproc.org/ LCDproc] on vabavaraline tarkvara pakett Linux tüüpi operatsioonisüsteemi jaoks erinevat tüüpi LCD paneelide juhtimiseks läbi erinevate arvuti I/O seadmete vastava draiveri abil nn. RS-port, USB jne. See tarkvara koosneb kahest programmist ehk teenuse poolest - Server &#039;&#039;LCDd&#039;&#039; ja Klient &#039;&#039;LCDproc&#039;&#039; teenusest, kus siis need teenused suhtlevad TCP protokolli abil tüüpilise setupi puhul läbi opsüsteemi kohaliku loopbacki. Seejuures saab serveri poole tarkvara &#039;&#039;LCDd&#039;&#039; juhtida ka teiste erinevate [http://lcdproc.org/clients.php3 klient tarkvaradega](sõltuvalt mis andmeid kuvada) ja seda ka teisest arvutist läbi kohaliku võrgu. Võimalik on ka ise kirjutada vastav klientprogramm või kirjutada LCD ekraanile käsitsi [http://lcdproc.sourceforge.net/docs/lcdproc-0-5-4-dev.html#language läbi telneti], kasutades &#039;&#039;widget language&#039;&#039; sünteksit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Riistvara ===&lt;br /&gt;
Riistvara näide põhineb HD44780 tüüpi 8-bitise karakter LCD ühendamisel arvuti paralleelporti. Sõltuvalt LCD moodulist tuleb taustvalgustuse puhul kasutada sobivat pingeregulaatorit (optional skeemil). LCD loogika jaoks on vajalik 5V toide, mis tuleks võtta arvuti toiteplokist. Riistvara kõikvõimalikud ühendusviisid nn. Serial-LCD, USB-LCD ja Keypad on kirjeldatud lehel [http://lcdproc.sourceforge.net/docs/stable-0-4-4-user-html/c443.html LCDproc Drivers]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Pilt:Lcd_schem.png|1200px|thumb|center|LPT porti ühendamise skeem]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Tarkvara installeerimine ja seadistamine ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
LCDproc tarkvara installeerimiseks FreeBSD jaoks on olemas valmis install:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 bash# pkg_add -r lcdproc&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
LCDproc serveri teenuse seadistamiseks oleks lihtne näitest, kataloogis /usr/local/etc/, teha koopia nimega &amp;quot;lcdproc.conf&amp;quot; ja muuta sellised read:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 Driver=hd44780&lt;br /&gt;
 # Tells the driver to bind to the given interface&lt;br /&gt;
 Bind=127.0.0.1&lt;br /&gt;
 # Listen on this specified port; defaults to 13666.&lt;br /&gt;
 Port=13666&lt;br /&gt;
 # Sets the reporting level; defaults to 2 (warnings and errors only).&lt;br /&gt;
 #ReportLevel=3&lt;br /&gt;
 # Should we report to syslog instead of stderr ? [default: no; legal: yes, no]&lt;br /&gt;
 #ReportToSyslog=yes&lt;br /&gt;
 # User to run as.  LCDd will drop its root priviledges, if any,&lt;br /&gt;
 # and run as this user instead.&lt;br /&gt;
 User=nobody&lt;br /&gt;
 # The server will stay in the foreground if set to true.&lt;br /&gt;
 #Foreground=no&lt;br /&gt;
 ### Driver sections are below this line, in alphabetical order  ###&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sõltuvalt skeemi ühendusviisist tuleb kirjeldada paramaatrid &amp;quot;lcdproc.conf&amp;quot; failis:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 ## Hitachi HD44780 driver ##&lt;br /&gt;
 [hd44780]&lt;br /&gt;
 # Select what type of connection. See documentation for types.&lt;br /&gt;
 ConnectionType=winamp&lt;br /&gt;
 # Port where the LPT is [ususal: 0x278, 0x378 and 0x3BC]&lt;br /&gt;
 Port=0x378&lt;br /&gt;
 # Device of the serial interface [default: /dev/lcd]&lt;br /&gt;
 Device=/dev/ttyS0&lt;br /&gt;
 # Bitrate of the serial port (0 for interface default)&lt;br /&gt;
 Speed=0&lt;br /&gt;
 # If you have a keypad connected.&lt;br /&gt;
 # You may also need to configure the keypad layout further on in this file.&lt;br /&gt;
 Keypad=no&lt;br /&gt;
 # Set the initial contrast (bwctusb and lcd2usb) [default: 500; legal: 0 - 1000]&lt;br /&gt;
 Contrast=0&lt;br /&gt;
 # Set brightness of the backlight (lcd2usb only) [default: 0; legal 0 - 1000]&lt;br /&gt;
 #Brightness=1000&lt;br /&gt;
 #OffBrightness=0&lt;br /&gt;
 # If you have a switchable backlight.&lt;br /&gt;
 Backlight=no&lt;br /&gt;
 # If you have the additional output port (&amp;quot;bargraph&amp;quot;) and you want to&lt;br /&gt;
 # be able to control it with the lcdproc OUTPUT command&lt;br /&gt;
 OutputPort=no&lt;br /&gt;
 # Specifies if the last line is pixel addressable or it controls an&lt;br /&gt;
 # underline effect. [default: true (= pixel addressable); legal: yes, no]&lt;br /&gt;
 #Lastline=true&lt;br /&gt;
 # Specifies the size of the LCD.&lt;br /&gt;
 # In case of multiple combined displays, this should be the total size.&lt;br /&gt;
 Size=20x2&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>MarkoR</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Karakter_LCD_mooduli_juhtimine_LCDproc_tarkvara_paketiga&amp;diff=25636</id>
		<title>Karakter LCD mooduli juhtimine LCDproc tarkvara paketiga</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Karakter_LCD_mooduli_juhtimine_LCDproc_tarkvara_paketiga&amp;diff=25636"/>
		<updated>2011-10-28T20:25:45Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;MarkoR: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=== Linuxil põhinevate operatsioonisüsteemi ressusrsikasutuse kuvamine realajas arvuti korpuse paneelil  ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Pilt:Clock_.jpg|400px|thumb|right|LCD moodul]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teatud juhtudel oleks mugav kasutada väikest ekraani mõnede olulisemate näitajate kuvamiseks sellisel arvutil millel tavaliselt puudub vastav väljundseade. Selline lahendus oleks üsna asjakohane näiteks serverite juures, kus kasutaja saab visuaalselt jälgida selle seadme praegust olekut ning resursikasutust.&lt;br /&gt;
Üks lihtsam riistvaraline lahendus oleks mõni suhteliselt odav 8-bitine karakter LCD moodul, mille juhtimine käiks läbi LPT pordi [http://lcdproc.org/ LCDproc] tarkvara abil.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Tarkvara ===&lt;br /&gt;
[http://lcdproc.org/ LCDproc] on vabavaraline tarkvara pakett Linux tüüpi operatsioonisüsteemi jaoks erinevat tüüpi LCD paneelide juhtimiseks läbi erinevate arvuti I/O seadmete vastava draiveri abil nn. RS-port, USB jne. See tarkvara koosneb kahest programmist ehk teenuse poolest - Server &#039;&#039;LCDd&#039;&#039; ja Klient &#039;&#039;LCDproc&#039;&#039; teenusest, kus siis need teenused suhtlevad TCP protokolli abil tüüpilise setupi puhul läbi opsüsteemi kohaliku loopbacki. Seejuures saab serveri poole tarkvara &#039;&#039;LCDd&#039;&#039; juhtida ka teiste erinevate [http://lcdproc.org/clients.php3 klient tarkvaradega](sõltuvalt mis andmeid kuvada) ja seda ka teisest arvutist läbi kohaliku võrgu. Võimalik on ka ise kirjutada vastav klientprogramm või kirjutada LCD ekraanile käsitsi [http://lcdproc.sourceforge.net/docs/lcdproc-0-5-4-dev.html#language läbi telneti], kasutades &#039;&#039;widget language&#039;&#039; sünteksit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Riistvara ===&lt;br /&gt;
Riistvara näide põhineb HD44780 tüüpi 8-bitise karakter LCD ühendamisel arvuti paralleelporti. Sõltuvalt LCD moodulist tuleb taustvalgustuse puhul kasutada sobivat pingeregulaatorit (optional skeemil). LCD loogika jaoks on vajalik 5V toide, mis tuleks võtta arvuti toiteplokist. Riistvara kõikvõimalikud ühendusviisid nn. Serial-LCD, USB-LCD ja Keypad on kirjeldatud lehel [http://lcdproc.sourceforge.net/docs/stable-0-4-4-user-html/c443.html LCDproc Drivers]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Pilt:Lcd_schem.png|1200px|thumb|center|LPT porti ühendamise skeem]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Tarkvara installeerimine ja seadistamine ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
LCDproc tarkvara installeerimiseks FreeBSD jaoks on olemas valmis install:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 bash# pkg_add -r lcdproc&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
LCDproc serveri teenuse seadistamiseks oleks lihtne näitest, kataloogis /usr/local/etc/, teha koopia nimega &amp;quot;lcdproc.conf&amp;quot; ja muuta sellised read:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 Driver=hd44780&lt;br /&gt;
 # Tells the driver to bind to the given interface&lt;br /&gt;
 Bind=127.0.0.1&lt;br /&gt;
 # Listen on this specified port; defaults to 13666.&lt;br /&gt;
 Port=13666&lt;br /&gt;
 # Sets the reporting level; defaults to 2 (warnings and errors only).&lt;br /&gt;
 #ReportLevel=3&lt;br /&gt;
 # Should we report to syslog instead of stderr ? [default: no; legal: yes, no]&lt;br /&gt;
 #ReportToSyslog=yes&lt;br /&gt;
 # User to run as.  LCDd will drop its root priviledges, if any,&lt;br /&gt;
 # and run as this user instead.&lt;br /&gt;
 User=nobody&lt;br /&gt;
 # The server will stay in the foreground if set to true.&lt;br /&gt;
 #Foreground=no&lt;br /&gt;
 ### Driver sections are below this line, in alphabetical order  ###&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 ## Hitachi HD44780 driver ##&lt;br /&gt;
 [hd44780]&lt;br /&gt;
 # Select what type of connection. See documentation for types.&lt;br /&gt;
 ConnectionType=winamp&lt;br /&gt;
 # Port where the LPT is [ususal: 0x278, 0x378 and 0x3BC]&lt;br /&gt;
 Port=0x378&lt;br /&gt;
 # Device of the serial interface [default: /dev/lcd]&lt;br /&gt;
 Device=/dev/ttyS0&lt;br /&gt;
 # Bitrate of the serial port (0 for interface default)&lt;br /&gt;
 Speed=0&lt;br /&gt;
 # If you have a keypad connected.&lt;br /&gt;
 # You may also need to configure the keypad layout further on in this file.&lt;br /&gt;
 Keypad=no&lt;br /&gt;
 # Set the initial contrast (bwctusb and lcd2usb) [default: 500; legal: 0 - 1000]&lt;br /&gt;
 Contrast=0&lt;br /&gt;
 # Set brightness of the backlight (lcd2usb only) [default: 0; legal 0 - 1000]&lt;br /&gt;
 #Brightness=1000&lt;br /&gt;
 #OffBrightness=0&lt;br /&gt;
 # If you have a switchable backlight.&lt;br /&gt;
 Backlight=no&lt;br /&gt;
 # If you have the additional output port (&amp;quot;bargraph&amp;quot;) and you want to&lt;br /&gt;
 # be able to control it with the lcdproc OUTPUT command&lt;br /&gt;
 OutputPort=no&lt;br /&gt;
 # Specifies if the last line is pixel addressable or it controls an&lt;br /&gt;
 # underline effect. [default: true (= pixel addressable); legal: yes, no]&lt;br /&gt;
 #Lastline=true&lt;br /&gt;
 # Specifies the size of the LCD.&lt;br /&gt;
 # In case of multiple combined displays, this should be the total size.&lt;br /&gt;
 Size=20x2&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>MarkoR</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Karakter_LCD_mooduli_juhtimine_LCDproc_tarkvara_paketiga&amp;diff=25635</id>
		<title>Karakter LCD mooduli juhtimine LCDproc tarkvara paketiga</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Karakter_LCD_mooduli_juhtimine_LCDproc_tarkvara_paketiga&amp;diff=25635"/>
		<updated>2011-10-28T20:24:04Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;MarkoR: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=== Linuxil põhinevate operatsioonisüsteemi ressusrsikasutuse kuvamine realajas arvuti korpuse paneelil  ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Pilt:Clock_.jpg|400px|thumb|right|LCD moodul]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teatud juhtudel oleks mugav kasutada väikest ekraani mõnede olulisemate näitajate kuvamiseks sellisel arvutil millel tavaliselt puudub vastav väljundseade. Selline lahendus oleks üsna asjakohane näiteks serverite juures, kus kasutaja saab visuaalselt jälgida selle seadme praegust olekut ning resursikasutust.&lt;br /&gt;
Üks lihtsam riistvaraline lahendus oleks mõni suhteliselt odav 8-bitine karakter LCD moodul, mille juhtimine käiks läbi LPT pordi [http://lcdproc.org/ LCDproc] tarkvara abil.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Tarkvara ===&lt;br /&gt;
[http://lcdproc.org/ LCDproc] on vabavaraline tarkvara pakett Linux tüüpi operatsioonisüsteemi jaoks erinevat tüüpi LCD paneelide juhtimiseks läbi erinevate arvuti I/O seadmete vastava draiveri abil nn. RS-port, USB jne. See tarkvara koosneb kahest programmist ehk teenuse poolest - Server &#039;&#039;LCDd&#039;&#039; ja Klient &#039;&#039;LCDproc&#039;&#039; teenusest, kus siis need teenused suhtlevad TCP protokolli abil tüüpilise setupi puhul läbi opsüsteemi kohaliku loopbacki. Seejuures saab serveri poole tarkvara &#039;&#039;LCDd&#039;&#039; juhtida ka teiste erinevate [http://lcdproc.org/clients.php3 klient tarkvaradega](sõltuvalt mis andmeid kuvada) ja seda ka teisest arvutist läbi kohaliku võrgu. Võimalik on ka ise kirjutada vastav klientprogramm või kirjutada LCD ekraanile käsitsi [http://lcdproc.sourceforge.net/docs/lcdproc-0-5-4-dev.html#language läbi telneti], kasutades &#039;&#039;widget language&#039;&#039; sünteksit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Riistvara ===&lt;br /&gt;
Riistvara näide põhineb HD44780 tüüpi 8-bitise karakter LCD ühendamisel arvuti paralleelporti. Sõltuvalt LCD moodulist tuleb taustvalgustuse puhul kasutada sobivat pingeregulaatorit (optional skeemil). LCD loogika jaoks on vajalik 5V toide, mis tuleks võtta arvuti toiteplokist. Riistvara kõikvõimalikud ühendusviisid nn. Serial-LCD, USB-LCD ja Keypad on kirjeldatud lehel [http://lcdproc.sourceforge.net/docs/stable-0-4-4-user-html/c443.html LCDproc Drivers]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Pilt:Lcd_schem.png|1200px|thumb|center|LPT porti ühendamise skeem]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Tarkvara installeerimine ja seadistamine ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
LCDproc tarkvara installeerimiseks FreeBSD jaoks on olemas valmis install:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 bash# pkg_add -r lcdproc&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
LCDproc serveri teenuse seadistamiseks oleks lihtne näitest, kataloogis /usr/local/etc/, teha koopia nimega &amp;quot;lcdproc.conf&amp;quot; ja muuta sellised read:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 Driver=hd44780&lt;br /&gt;
 # Tells the driver to bind to the given interface&lt;br /&gt;
 Bind=127.0.0.1&lt;br /&gt;
 # Listen on this specified port; defaults to 13666.&lt;br /&gt;
 Port=13666&lt;br /&gt;
 # Sets the reporting level; defaults to 2 (warnings and errors only).&lt;br /&gt;
 #ReportLevel=3&lt;br /&gt;
 # Should we report to syslog instead of stderr ? [default: no; legal: yes, no]&lt;br /&gt;
 #ReportToSyslog=yes&lt;br /&gt;
 # User to run as.  LCDd will drop its root priviledges, if any,&lt;br /&gt;
 # and run as this user instead.&lt;br /&gt;
 User=nobody&lt;br /&gt;
 # The server will stay in the foreground if set to true.&lt;br /&gt;
 #Foreground=no&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>MarkoR</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Karakter_LCD_mooduli_juhtimine_LCDproc_tarkvara_paketiga&amp;diff=25634</id>
		<title>Karakter LCD mooduli juhtimine LCDproc tarkvara paketiga</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Karakter_LCD_mooduli_juhtimine_LCDproc_tarkvara_paketiga&amp;diff=25634"/>
		<updated>2011-10-28T20:22:31Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;MarkoR: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=== Linuxil põhinevate operatsioonisüsteemi ressusrsikasutuse kuvamine realajas arvuti korpuse paneelil  ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Pilt:Clock_.jpg|400px|thumb|right|LCD moodul]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teatud juhtudel oleks mugav kasutada väikest ekraani mõnede olulisemate näitajate kuvamiseks sellisel arvutil millel tavaliselt puudub vastav väljundseade. Selline lahendus oleks üsna asjakohane näiteks serverite juures, kus kasutaja saab visuaalselt jälgida selle seadme praegust olekut ning resursikasutust.&lt;br /&gt;
Üks lihtsam riistvaraline lahendus oleks mõni suhteliselt odav 8-bitine karakter LCD moodul, mille juhtimine käiks läbi LPT pordi [http://lcdproc.org/ LCDproc] tarkvara abil.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Tarkvara ===&lt;br /&gt;
[http://lcdproc.org/ LCDproc] on vabavaraline tarkvara pakett Linux tüüpi operatsioonisüsteemi jaoks erinevat tüüpi LCD paneelide juhtimiseks läbi erinevate arvuti I/O seadmete vastava draiveri abil nn. RS-port, USB jne. See tarkvara koosneb kahest programmist ehk teenuse poolest - Server &#039;&#039;LCDd&#039;&#039; ja Klient &#039;&#039;LCDproc&#039;&#039; teenusest, kus siis need teenused suhtlevad TCP protokolli abil tüüpilise setupi puhul läbi opsüsteemi kohaliku loopbacki. Seejuures saab serveri poole tarkvara &#039;&#039;LCDd&#039;&#039; juhtida ka teiste erinevate [http://lcdproc.org/clients.php3 klient tarkvaradega](sõltuvalt mis andmeid kuvada) ja seda ka teisest arvutist läbi kohaliku võrgu. Võimalik on ka ise kirjutada vastav klientprogramm või kirjutada LCD ekraanile käsitsi [http://lcdproc.sourceforge.net/docs/lcdproc-0-5-4-dev.html#language läbi telneti], kasutades &#039;&#039;widget language&#039;&#039; sünteksit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Riistvara ===&lt;br /&gt;
Riistvara näide põhineb HD44780 tüüpi 8-bitise karakter LCD ühendamisel arvuti paralleelporti. Sõltuvalt LCD moodulist tuleb taustvalgustuse puhul kasutada sobivat pingeregulaatorit (optional skeemil). LCD loogika jaoks on vajalik 5V toide, mis tuleks võtta arvuti toiteplokist. Riistvara kõikvõimalikud ühendusviisid nn. Serial-LCD, USB-LCD ja Keypad on kirjeldatud lehel [http://lcdproc.sourceforge.net/docs/stable-0-4-4-user-html/c443.html LCDproc Drivers]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Pilt:Lcd_schem.png|1200px|thumb|center|LPT porti ühendamise skeem]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Tarkvara installeerimine ja seadistamine ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
LCDproc tarkvara installeerimiseks FreeBSD jaoks on olemas valmis install:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 bash# pkg_add -r lcdproc&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
LCDproc serveri teenuse seadistamiseks oleks lihtne näitest, kataloogis /usr/local/etc/, teha koopia nimega &amp;quot;lcdproc.conf&amp;quot; ja seadistada nagu on alljärgnev näide:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 ## Server section with all kinds of settings for the LCDd server ##&lt;br /&gt;
 [server]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 # Where can we find the driver modules ?&lt;br /&gt;
 # IMPORTANT: Make sure to change this setting to reflect your&lt;br /&gt;
 #            specific setup! Otherwise LCDd won&#039;t be able to find&lt;br /&gt;
 #            the driver modules and will thus not be able to&lt;br /&gt;
 #            function properly.&lt;br /&gt;
 # NOTE: Always place a slash as last character !&lt;br /&gt;
 DriverPath=/usr/local/lib/lcdproc/&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 # Tells the server to load the given drivers. Multiple lines can be given.&lt;br /&gt;
 # The name of the driver is case sensitive and determines the section&lt;br /&gt;
 # where to look for further configuration options of the specific driver&lt;br /&gt;
 # as well as the name of the dynamic driver module to load at runtime.&lt;br /&gt;
 # The latter one can be changed by giving af File= directive in the&lt;br /&gt;
 # driver specific section.&lt;br /&gt;
 #&lt;br /&gt;
 # The following drivers are supported:&lt;br /&gt;
 #   bayrad, CFontz, CFontz633, CFontzPacket, curses, CwLnx, ea65,  &lt;br /&gt;
 #   EyeboxOne, g15, glcdlib, glk, hd44780, icp_a106, imon, imonlcd, IOWarrior,&lt;br /&gt;
 #   irman, joy, lb216, lcdm001, lcterm, lirc, lis, MD8800, ms6931, mtc_s16209x,&lt;br /&gt;
 #   MtxOrb, mx5000, NoritakeVFD, picolcd, pyramid, sed1330, sed1520, serialPOS,&lt;br /&gt;
 #   serialVFD, shuttleVFD, sli, stv5730, svga, t6963, text, tyan, ula200,&lt;br /&gt;
 #   xosd&lt;br /&gt;
 Driver=hd44780&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 # Tells the driver to bind to the given interface&lt;br /&gt;
 Bind=127.0.0.1&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 # Listen on this specified port; defaults to 13666.&lt;br /&gt;
 Port=13666&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 # Sets the reporting level; defaults to 2 (warnings and errors only).&lt;br /&gt;
 #ReportLevel=3&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 # Should we report to syslog instead of stderr ? [default: no; legal: yes, no]&lt;br /&gt;
 #ReportToSyslog=yes&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 # User to run as.  LCDd will drop its root priviledges, if any,&lt;br /&gt;
 # and run as this user instead.&lt;br /&gt;
 User=nobody&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 # The server will stay in the foreground if set to true.&lt;br /&gt;
 #Foreground=no&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>MarkoR</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Karakter_LCD_mooduli_juhtimine_LCDproc_tarkvara_paketiga&amp;diff=25633</id>
		<title>Karakter LCD mooduli juhtimine LCDproc tarkvara paketiga</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Karakter_LCD_mooduli_juhtimine_LCDproc_tarkvara_paketiga&amp;diff=25633"/>
		<updated>2011-10-28T20:10:49Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;MarkoR: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=== Linuxil põhinevate operatsioonisüsteemi ressusrsikasutuse kuvamine realajas arvuti korpuse paneelil  ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Pilt:Clock_.jpg|400px|thumb|right|LCD moodul]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teatud juhtudel oleks mugav kasutada väikest ekraani mõnede olulisemate näitajate kuvamiseks sellisel arvutil millel tavaliselt puudub vastav väljundseade. Selline lahendus oleks üsna asjakohane näiteks serverite juures, kus kasutaja saab visuaalselt jälgida selle seadme praegust olekut ning resursikasutust.&lt;br /&gt;
Üks lihtsam riistvaraline lahendus oleks mõni suhteliselt odav 8-bitine karakter LCD moodul, mille juhtimine käiks läbi LPT pordi [http://lcdproc.org/ LCDproc] tarkvara abil.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Tarkvara ===&lt;br /&gt;
[http://lcdproc.org/ LCDproc] on vabavaraline tarkvara pakett Linux tüüpi operatsioonisüsteemi jaoks erinevat tüüpi LCD paneelide juhtimiseks läbi erinevate arvuti I/O seadmete vastava draiveri abil nn. RS-port, USB jne. See tarkvara koosneb kahest programmist ehk teenuse poolest - Server &#039;&#039;LCDd&#039;&#039; ja Klient &#039;&#039;LCDproc&#039;&#039; teenusest, kus siis need teenused suhtlevad TCP protokolli abil tüüpilise setupi puhul läbi opsüsteemi kohaliku loopbacki. Seejuures saab serveri poole tarkvara &#039;&#039;LCDd&#039;&#039; juhtida ka teiste erinevate [http://lcdproc.org/clients.php3 klient tarkvaradega](sõltuvalt mis andmeid kuvada) ja seda ka teisest arvutist läbi kohaliku võrgu. Võimalik on ka ise kirjutada vastav klientprogramm või kirjutada LCD ekraanile käsitsi [http://lcdproc.sourceforge.net/docs/lcdproc-0-5-4-dev.html#language läbi telneti], kasutades &#039;&#039;widget language&#039;&#039; sünteksit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Riistvara ===&lt;br /&gt;
Riistvara näide põhineb HD44780 tüüpi 8-bitise karakter LCD ühendamisel arvuti paralleelporti. Sõltuvalt LCD moodulist tuleb taustvalgustuse puhul kasutada sobivat pingeregulaatorit (optional skeemil). LCD loogika jaoks on vajalik 5V toide, mis tuleks võtta arvuti toiteplokist. Riistvara kõikvõimalikud ühendusviisid nn. Serial-LCD, USB-LCD ja Keypad on kirjeldatud lehel [http://lcdproc.sourceforge.net/docs/stable-0-4-4-user-html/c443.html LCDproc Drivers]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Pilt:Lcd_schem.png|1200px|thumb|center|LPT porti ühendamise skeem]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Tarkvara installeerimine ja seadistamine ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
LCDproc tarkvara installeerimiseks FreeBSD jaoks on olemas valmis install:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 bash# pkg_add -r lcdproc&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
LCDproc serveri teenuse seadistamiseks oleks lihtne näitest, kataloogis /usr/local/etc/, teha koopia nimega &amp;quot;lcdproc.conf&amp;quot; ja seadistada nagu on alljärgnev näide:&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>MarkoR</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Karakter_LCD_mooduli_juhtimine_LCDproc_tarkvara_paketiga&amp;diff=25632</id>
		<title>Karakter LCD mooduli juhtimine LCDproc tarkvara paketiga</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Karakter_LCD_mooduli_juhtimine_LCDproc_tarkvara_paketiga&amp;diff=25632"/>
		<updated>2011-10-28T20:05:34Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;MarkoR: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=== Linuxil põhinevate operatsioonisüsteemi ressusrsikasutuse kuvamine realajas arvuti korpuse paneelil  ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Pilt:Clock_.jpg|400px|thumb|right|LCD moodul]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teatud juhtudel oleks mugav kasutada väikest ekraani mõnede olulisemate näitajate kuvamiseks sellisel arvutil millel tavaliselt puudub vastav väljundseade. Selline lahendus oleks üsna asjakohane näiteks serverite juures, kus kasutaja saab visuaalselt jälgida selle seadme praegust olekut ning resursikasutust.&lt;br /&gt;
Üks lihtsam riistvaraline lahendus oleks mõni suhteliselt odav 8-bitine karakter LCD moodul, mille juhtimine käiks läbi LPT pordi [http://lcdproc.org/ LCDproc] tarkvara abil.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Tarkvara ===&lt;br /&gt;
[http://lcdproc.org/ LCDproc] on vabavaraline tarkvara pakett Linux tüüpi operatsioonisüsteemi jaoks erinevat tüüpi LCD paneelide juhtimiseks läbi erinevate arvuti I/O seadmete vastava draiveri abil nn. RS-port, USB jne. See tarkvara koosneb kahest programmist ehk teenuse poolest - Server &#039;&#039;LCDd&#039;&#039; ja Klient &#039;&#039;LCDproc&#039;&#039; teenusest, kus siis need teenused suhtlevad TCP protokolli abil tüüpilise setupi puhul läbi opsüsteemi kohaliku loopbacki. Seejuures saab serveri poole tarkvara &#039;&#039;LCDd&#039;&#039; juhtida ka teiste erinevate [http://lcdproc.org/clients.php3 klient tarkvaradega](sõltuvalt mis andmeid kuvada) ja seda ka teisest arvutist läbi kohaliku võrgu. Võimalik on ka ise kirjutada vastav klientprogramm või kirjutada LCD ekraanile käsitsi [http://lcdproc.sourceforge.net/docs/lcdproc-0-5-4-dev.html#language läbi telneti], kasutades &#039;&#039;widget language&#039;&#039; sünteksit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Riistvara ===&lt;br /&gt;
Riistvara näide põhineb HD44780 tüüpi 8-bitise karakter LCD ühendamisel arvuti paralleelporti. Sõltuvalt LCD moodulist tuleb taustvalgustuse puhul kasutada sobivat pingeregulaatorit (optional skeemil). LCD loogika jaoks on vajalik 5V toide, mis tuleks võtta arvuti toiteplokist. Riistvara kõikvõimalikud ühendusviisid nn. Serial-LCD, USB-LCD ja Keypad on kirjeldatud lehel [http://lcdproc.sourceforge.net/docs/stable-0-4-4-user-html/c443.html LCDproc Drivers]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Pilt:Lcd_schem.png|1200px|thumb|center|LPT porti ühendamise skeem]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Tarkvara installeerimine ja seadistamine ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
LCDproc tarkvara installeerimiseks FreeBSD jaoks on olemas valmis install:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 bash# pkg_add -r lcdproc&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>MarkoR</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Karakter_LCD_mooduli_juhtimine_LCDproc_tarkvara_paketiga&amp;diff=25631</id>
		<title>Karakter LCD mooduli juhtimine LCDproc tarkvara paketiga</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Karakter_LCD_mooduli_juhtimine_LCDproc_tarkvara_paketiga&amp;diff=25631"/>
		<updated>2011-10-28T20:04:18Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;MarkoR: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=== Linuxil põhinevate operatsioonisüsteemi ressusrsikasutuse kuvamine realajas arvuti korpuse paneelil  ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Pilt:Clock_.jpg|400px|thumb|right|LCD moodul]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teatud juhtudel oleks mugav kasutada väikest ekraani mõnede olulisemate näitajate kuvamiseks sellisel arvutil millel tavaliselt puudub vastav väljundseade. Selline lahendus oleks üsna asjakohane näiteks serverite juures, kus kasutaja saab visuaalselt jälgida selle seadme praegust olekut ning resursikasutust.&lt;br /&gt;
Üks lihtsam riistvaraline lahendus oleks mõni suhteliselt odav 8-bitine karakter LCD moodul, mille juhtimine käiks läbi LPT pordi [http://lcdproc.org/ LCDproc] tarkvara abil.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Tarkvara ===&lt;br /&gt;
[http://lcdproc.org/ LCDproc] on vabavaraline tarkvara pakett Linux tüüpi operatsioonisüsteemi jaoks erinevat tüüpi LCD paneelide juhtimiseks läbi erinevate arvuti I/O seadmete vastava draiveri abil nn. RS-port, USB jne. See tarkvara koosneb kahest programmist ehk teenuse poolest - Server &#039;&#039;LCDd&#039;&#039; ja Klient &#039;&#039;LCDproc&#039;&#039; teenusest, kus siis need teenused suhtlevad TCP protokolli abil tüüpilise setupi puhul läbi opsüsteemi kohaliku loopbacki. Seejuures saab serveri poole tarkvara &#039;&#039;LCDd&#039;&#039; juhtida ka teiste erinevate [http://lcdproc.org/clients.php3 klient tarkvaradega](sõltuvalt mis andmeid kuvada) ja seda ka teisest arvutist läbi kohaliku võrgu. Võimalik on ka ise kirjutada vastav klientprogramm või kirjutada LCD ekraanile käsitsi [http://lcdproc.sourceforge.net/docs/lcdproc-0-5-4-dev.html#language läbi telneti], kasutades &#039;&#039;widget language&#039;&#039; sünteksit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Riistvara ===&lt;br /&gt;
Riistvara näide põhineb HD44780 tüüpi 8-bitise karakter LCD ühendamisel arvuti paralleelporti. Sõltuvalt LCD moodulist tuleb taustvalgustuse puhul kasutada sobivat pingeregulaatorit (optional skeemil). LCD loogika jaoks on vajalik 5V toide, mis tuleks võtta arvuti toiteplokist. Riistvara kõikvõimalikud ühendusviisid nn. Serial-LCD, USB-LCD ja Keypad on kirjeldatud lehel [http://lcdproc.sourceforge.net/docs/stable-0-4-4-user-html/c443.html LCDproc Drivers]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Pilt:Lcd_schem.png|1200px|thumb|center|LPT porti ühendamise skeem]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Tarkvara installeerimine ja seadistamine ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
LCDproc tarkvara installeerimiseks FreeBSD jaoks on olemas valmis install:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 bash# pkg_add -r lcdproc&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>MarkoR</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Karakter_LCD_mooduli_juhtimine_LCDproc_tarkvara_paketiga&amp;diff=25630</id>
		<title>Karakter LCD mooduli juhtimine LCDproc tarkvara paketiga</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Karakter_LCD_mooduli_juhtimine_LCDproc_tarkvara_paketiga&amp;diff=25630"/>
		<updated>2011-10-28T20:03:32Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;MarkoR: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=== Linuxil põhinevate operatsioonisüsteemi ressusrsikasutuse kuvamine realajas arvuti korpuse paneelil  ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Pilt:Clock_.jpg|400px|thumb|right|LCD moodul]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teatud juhtudel oleks mugav kasutada väikest ekraani mõnede olulisemate näitajate kuvamiseks sellisel arvutil millel tavaliselt puudub vastav väljundseade. Selline lahendus oleks üsna asjakohane näiteks serverite juures, kus kasutaja saab visuaalselt jälgida selle seadme praegust olekut ning resursikasutust.&lt;br /&gt;
Üks lihtsam riistvaraline lahendus oleks mõni suhteliselt odav 8-bitine karakter LCD moodul, mille juhtimine käiks läbi LPT pordi [http://lcdproc.org/ LCDproc] tarkvara abil.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Tarkvara ===&lt;br /&gt;
[http://lcdproc.org/ LCDproc] on vabavaraline tarkvara pakett Linux tüüpi operatsioonisüsteemi jaoks erinevat tüüpi LCD paneelide juhtimiseks läbi erinevate arvuti I/O seadmete vastava draiveri abil nn. RS-port, USB jne. See tarkvara koosneb kahest programmist ehk teenuse poolest - Server &#039;&#039;LCDd&#039;&#039; ja Klient &#039;&#039;LCDproc&#039;&#039; teenusest, kus siis need teenused suhtlevad TCP protokolli abil tüüpilise setupi puhul läbi opsüsteemi kohaliku loopbacki. Seejuures saab serveri poole tarkvara &#039;&#039;LCDd&#039;&#039; juhtida ka teiste erinevate [http://lcdproc.org/clients.php3 klient tarkvaradega](sõltuvalt mis andmeid kuvada) ja seda ka teisest arvutist läbi kohaliku võrgu. Võimalik on ka ise kirjutada vastav klientprogramm või kirjutada LCD ekraanile käsitsi [http://lcdproc.sourceforge.net/docs/lcdproc-0-5-4-dev.html#language läbi telneti], kasutades &#039;&#039;widget language&#039;&#039; sünteksit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Riistvara ===&lt;br /&gt;
Riistvara näide põhineb HD44780 tüüpi 8-bitise karakter LCD ühendamisel arvuti paralleelporti. Sõltuvalt LCD moodulist tuleb taustvalgustuse puhul kasutada sobivat pingeregulaatorit (optional skeemil). LCD loogika jaoks on vajalik 5V toide, mis tuleks võtta arvuti toiteplokist. Riistvara kõikvõimalikud ühendusviisid nn. Serial-LCD, USB-LCD ja Keypad on kirjeldatud lehel [http://lcdproc.sourceforge.net/docs/stable-0-4-4-user-html/c443.html LCDproc Drivers]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Pilt:Lcd_schem.png|1200px|thumb|right|LPT porti ühendamise skeem]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Tarkvara installeerimine ja seadistamine ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
LCDproc tarkvara installeerimiseks FreeBSD jaoks on olemas valmis install:&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 bash# pkg_add -r lcdproc&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>MarkoR</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Karakter_LCD_mooduli_juhtimine_LCDproc_tarkvara_paketiga&amp;diff=25629</id>
		<title>Karakter LCD mooduli juhtimine LCDproc tarkvara paketiga</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Karakter_LCD_mooduli_juhtimine_LCDproc_tarkvara_paketiga&amp;diff=25629"/>
		<updated>2011-10-28T20:01:12Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;MarkoR: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=== Linuxil põhinevate operatsioonisüsteemi ressusrsikasutuse kuvamine realajas arvuti korpuse paneelil  ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Pilt:Clock_.jpg|400px|thumb|right|LCD moodul]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teatud juhtudel oleks mugav kasutada väikest ekraani mõnede olulisemate näitajate kuvamiseks sellisel arvutil millel tavaliselt puudub vastav väljundseade. Selline lahendus oleks üsna asjakohane näiteks serverite juures, kus kasutaja saab visuaalselt jälgida selle seadme praegust olekut ning resursikasutust.&lt;br /&gt;
Üks lihtsam riistvaraline lahendus oleks mõni suhteliselt odav 8-bitine karakter LCD moodul, mille juhtimine käiks läbi LPT pordi [http://lcdproc.org/ LCDproc] tarkvara abil.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Tarkvara ===&lt;br /&gt;
[http://lcdproc.org/ LCDproc] on vabavaraline tarkvara pakett Linux tüüpi operatsioonisüsteemi jaoks erinevat tüüpi LCD paneelide juhtimiseks läbi erinevate arvuti I/O seadmete vastava draiveri abil nn. RS-port, USB jne. See tarkvara koosneb kahest programmist ehk teenuse poolest - Server &#039;&#039;LCDd&#039;&#039; ja Klient &#039;&#039;LCDproc&#039;&#039; teenusest, kus siis need teenused suhtlevad TCP protokolli abil tüüpilise setupi puhul läbi opsüsteemi kohaliku loopbacki. Seejuures saab serveri poole tarkvara &#039;&#039;LCDd&#039;&#039; juhtida ka teiste erinevate [http://lcdproc.org/clients.php3 klient tarkvaradega](sõltuvalt mis andmeid kuvada) ja seda ka teisest arvutist läbi kohaliku võrgu. Võimalik on ka ise kirjutada vastav klientprogramm või kirjutada LCD ekraanile käsitsi [http://lcdproc.sourceforge.net/docs/lcdproc-0-5-4-dev.html#language läbi telneti], kasutades &#039;&#039;widget language&#039;&#039; sünteksit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Riistvara ===&lt;br /&gt;
Riistvara näide põhineb HD44780 tüüpi 8-bitise karakter LCD ühendamisel arvuti paralleelporti. Sõltuvalt LCD moodulist tuleb taustvalgustuse puhul kasutada sobivat pingeregulaatorit (optional skeemil). LCD loogika jaoks on vajalik 5V toide, mis tuleks võtta arvuti toiteplokist. Riistvara kõikvõimalikud ühendusviisid nn. Serial-LCD, USB-LCD ja Keypad on kirjeldatud lehel [http://lcdproc.sourceforge.net/docs/stable-0-4-4-user-html/c443.html LCDproc Drivers]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Pilt:Lcd_schem.png|1200px|thumb|right|LPT porti ühendamise skeem]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
 bash# ./configure --prefix=/usr/local/samba&lt;br /&gt;
 bash# make&lt;br /&gt;
 bash# make install&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>MarkoR</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Karakter_LCD_mooduli_juhtimine_LCDproc_tarkvara_paketiga&amp;diff=25377</id>
		<title>Karakter LCD mooduli juhtimine LCDproc tarkvara paketiga</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Karakter_LCD_mooduli_juhtimine_LCDproc_tarkvara_paketiga&amp;diff=25377"/>
		<updated>2011-09-22T21:35:07Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;MarkoR: /* Riistvara */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=== Linuxil põhinevate operatsioonisüsteemi ressusrsikasutuse kuvamine realajas arvuti korpuse paneelil  ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Pilt:Clock_.jpg|400px|thumb|right|LCD moodul]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teatud juhtudel oleks mugav kasutada väikest ekraani mõnede olulisemate näitajate kuvamiseks sellisel arvutil millel tavaliselt puudub vastav väljundseade. Selline lahendus oleks üsna asjakohane näiteks serverite juures, kus kasutaja saab visuaalselt jälgida selle seadme praegust olekut ning resursikasutust.&lt;br /&gt;
Üks lihtsam riistvaraline lahendus oleks mõni suhteliselt odav 8-bitine karakter LCD moodul, mille juhtimine käiks läbi LPT pordi [http://lcdproc.org/ LCDproc] tarkvara abil.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Tarkvara ===&lt;br /&gt;
[http://lcdproc.org/ LCDproc] on vabavaraline tarkvara pakett Linux tüüpi operatsioonisüsteemi jaoks erinevat tüüpi LCD paneelide juhtimiseks läbi erinevate arvuti I/O seadmete vastava draiveri abil nn. RS-port, USB jne. See tarkvara koosneb kahest programmist ehk teenuse poolest - Server &#039;&#039;LCDd&#039;&#039; ja Klient &#039;&#039;LCDproc&#039;&#039; teenusest, kus siis need teenused suhtlevad TCP protokolli abil tüüpilise setupi puhul läbi opsüsteemi kohaliku loopbacki. Seejuures saab serveri poole tarkvara &#039;&#039;LCDd&#039;&#039; juhtida ka teiste erinevate [http://lcdproc.org/clients.php3 klient tarkvaradega](sõltuvalt mis andmeid kuvada) ja seda ka teisest arvutist läbi kohaliku võrgu. Võimalik on ka ise kirjutada vastav klientprogramm või kirjutada LCD ekraanile käsitsi [http://lcdproc.sourceforge.net/docs/lcdproc-0-5-4-dev.html#language läbi telneti], kasutades &#039;&#039;widget language&#039;&#039; sünteksit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Riistvara ===&lt;br /&gt;
Riistvara näide põhineb HD44780 tüüpi 8-bitise karakter LCD ühendamisel arvuti paralleelporti. Sõltuvalt LCD moodulist tuleb taustvalgustuse puhul kasutada sobivat pingeregulaatorit (optional skeemil). LCD loogika jaoks on vajalik 5V toide, mis tuleks võtta arvuti toiteplokist. Riistvara kõikvõimalikud ühendusviisid nn. Serial-LCD, USB-LCD ja Keypad on kirjeldatud lehel [http://lcdproc.sourceforge.net/docs/stable-0-4-4-user-html/c443.html LCDproc Drivers]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Pilt:Lcd_schem.png|1200px|thumb|right|LPT porti ühendamise skeem]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>MarkoR</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Karakter_LCD_mooduli_juhtimine_LCDproc_tarkvara_paketiga&amp;diff=25376</id>
		<title>Karakter LCD mooduli juhtimine LCDproc tarkvara paketiga</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Karakter_LCD_mooduli_juhtimine_LCDproc_tarkvara_paketiga&amp;diff=25376"/>
		<updated>2011-09-22T21:32:57Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;MarkoR: /* Riistvara */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=== Linuxil põhinevate operatsioonisüsteemi ressusrsikasutuse kuvamine realajas arvuti korpuse paneelil  ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Pilt:Clock_.jpg|400px|thumb|right|LCD moodul]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teatud juhtudel oleks mugav kasutada väikest ekraani mõnede olulisemate näitajate kuvamiseks sellisel arvutil millel tavaliselt puudub vastav väljundseade. Selline lahendus oleks üsna asjakohane näiteks serverite juures, kus kasutaja saab visuaalselt jälgida selle seadme praegust olekut ning resursikasutust.&lt;br /&gt;
Üks lihtsam riistvaraline lahendus oleks mõni suhteliselt odav 8-bitine karakter LCD moodul, mille juhtimine käiks läbi LPT pordi [http://lcdproc.org/ LCDproc] tarkvara abil.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Tarkvara ===&lt;br /&gt;
[http://lcdproc.org/ LCDproc] on vabavaraline tarkvara pakett Linux tüüpi operatsioonisüsteemi jaoks erinevat tüüpi LCD paneelide juhtimiseks läbi erinevate arvuti I/O seadmete vastava draiveri abil nn. RS-port, USB jne. See tarkvara koosneb kahest programmist ehk teenuse poolest - Server &#039;&#039;LCDd&#039;&#039; ja Klient &#039;&#039;LCDproc&#039;&#039; teenusest, kus siis need teenused suhtlevad TCP protokolli abil tüüpilise setupi puhul läbi opsüsteemi kohaliku loopbacki. Seejuures saab serveri poole tarkvara &#039;&#039;LCDd&#039;&#039; juhtida ka teiste erinevate [http://lcdproc.org/clients.php3 klient tarkvaradega](sõltuvalt mis andmeid kuvada) ja seda ka teisest arvutist läbi kohaliku võrgu. Võimalik on ka ise kirjutada vastav klientprogramm või kirjutada LCD ekraanile käsitsi [http://lcdproc.sourceforge.net/docs/lcdproc-0-5-4-dev.html#language läbi telneti], kasutades &#039;&#039;widget language&#039;&#039; sünteksit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Riistvara ===&lt;br /&gt;
Riistvara näide põhineb HD44780 tüüpi 8-bitise karakter LCD ühendamisel arvuti paralleelporti. Sõltuvalt LCD moodulist tuleb taustvalgustuse puhul kasutada sobivat pingeregulaatorit (optional skeemil). LCD loogika jaoks on vajalik 5V toide, mis tuleks võtta arvuti toiteplokist. Riistvara kõikvõimalikud ühendusviisid on veel ära kirjeldatud lehel [http://lcdproc.sourceforge.net/docs/stable-0-4-4-user-html/c443.html LCDproc Drivers]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Pilt:Lcd_schem.png|1200px|thumb|right|LPT porti ühendamise skeem]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>MarkoR</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Karakter_LCD_mooduli_juhtimine_LCDproc_tarkvara_paketiga&amp;diff=25375</id>
		<title>Karakter LCD mooduli juhtimine LCDproc tarkvara paketiga</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Karakter_LCD_mooduli_juhtimine_LCDproc_tarkvara_paketiga&amp;diff=25375"/>
		<updated>2011-09-22T21:32:43Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;MarkoR: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=== Linuxil põhinevate operatsioonisüsteemi ressusrsikasutuse kuvamine realajas arvuti korpuse paneelil  ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Pilt:Clock_.jpg|400px|thumb|right|LCD moodul]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teatud juhtudel oleks mugav kasutada väikest ekraani mõnede olulisemate näitajate kuvamiseks sellisel arvutil millel tavaliselt puudub vastav väljundseade. Selline lahendus oleks üsna asjakohane näiteks serverite juures, kus kasutaja saab visuaalselt jälgida selle seadme praegust olekut ning resursikasutust.&lt;br /&gt;
Üks lihtsam riistvaraline lahendus oleks mõni suhteliselt odav 8-bitine karakter LCD moodul, mille juhtimine käiks läbi LPT pordi [http://lcdproc.org/ LCDproc] tarkvara abil.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Tarkvara ===&lt;br /&gt;
[http://lcdproc.org/ LCDproc] on vabavaraline tarkvara pakett Linux tüüpi operatsioonisüsteemi jaoks erinevat tüüpi LCD paneelide juhtimiseks läbi erinevate arvuti I/O seadmete vastava draiveri abil nn. RS-port, USB jne. See tarkvara koosneb kahest programmist ehk teenuse poolest - Server &#039;&#039;LCDd&#039;&#039; ja Klient &#039;&#039;LCDproc&#039;&#039; teenusest, kus siis need teenused suhtlevad TCP protokolli abil tüüpilise setupi puhul läbi opsüsteemi kohaliku loopbacki. Seejuures saab serveri poole tarkvara &#039;&#039;LCDd&#039;&#039; juhtida ka teiste erinevate [http://lcdproc.org/clients.php3 klient tarkvaradega](sõltuvalt mis andmeid kuvada) ja seda ka teisest arvutist läbi kohaliku võrgu. Võimalik on ka ise kirjutada vastav klientprogramm või kirjutada LCD ekraanile käsitsi [http://lcdproc.sourceforge.net/docs/lcdproc-0-5-4-dev.html#language läbi telneti], kasutades &#039;&#039;widget language&#039;&#039; sünteksit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Riistvara ===&lt;br /&gt;
Riistvara näide põhineb HD44780 tüüpi 8-bitise karakter LCD ühendamisel arvuti paralleelporti. Sõltuvalt LCD moodulist tuleb taustvalgustuse puhul kasutada sobivat pingeregulaatorit (optional skeemil). LCD loogika jaoks on vajalik 5V toide, mis tuleks võtta arvuti toiteplokist. Riistvara kõikvõimalikud ühendusviisid on veel ära kirjeldatud lehel[http://lcdproc.sourceforge.net/docs/stable-0-4-4-user-html/c443.html LCDproc Drivers]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Pilt:Lcd_schem.png|1200px|thumb|right|LPT porti ühendamise skeem]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>MarkoR</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Karakter_LCD_mooduli_juhtimine_LCDproc_tarkvara_paketiga&amp;diff=25374</id>
		<title>Karakter LCD mooduli juhtimine LCDproc tarkvara paketiga</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Karakter_LCD_mooduli_juhtimine_LCDproc_tarkvara_paketiga&amp;diff=25374"/>
		<updated>2011-09-22T21:26:54Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;MarkoR: /* Riistvara */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=== Linuxil põhinevate operatsioonisüsteemi ressusrsikasutuse kuvamine realajas arvuti korpuse paneelil  ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Pilt:Clock_.jpg|400px|thumb|right|LCD moodul]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teatud juhtudel oleks mugav kasutada väikest ekraani mõnede olulisemate näitajate kuvamiseks sellisel arvutil millel tavaliselt puudub vastav väljundseade. Selline lahendus oleks üsna asjakohane näiteks serverite juures, kus kasutaja saab visuaalselt jälgida selle seadme praegust olekut ning resursikasutust.&lt;br /&gt;
Üks lihtsam riistvaraline lahendus oleks mõni suhteliselt odav 8-bitine karakter LCD moodul, mille juhtimine käiks läbi LPT pordi [http://lcdproc.org/ LCDproc] tarkvara abil.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Tarkvara ===&lt;br /&gt;
[http://lcdproc.org/ LCDproc] on vabavaraline tarkvara pakett Linux tüüpi operatsioonisüsteemi jaoks erinevat tüüpi LCD paneelide juhtimiseks läbi erinevate arvuti I/O seadmete vastava draiveri abil nn. RS-port, USB jne. See tarkvara koosneb kahest programmist ehk teenuse poolest - Server &#039;&#039;LCDd&#039;&#039; ja Klient &#039;&#039;LCDproc&#039;&#039; teenusest, kus siis need teenused suhtlevad TCP protokolli abil tüüpilise setupi puhul läbi opsüsteemi kohaliku loopbacki. Seejuures saab serveri poole tarkvara &#039;&#039;LCDd&#039;&#039; juhtida ka teiste erinevate [http://lcdproc.org/clients.php3 klient tarkvaradega](sõltuvalt mis andmeid kuvada) ja seda ka teisest arvutist läbi kohaliku võrgu. Võimalik on ka ise kirjutada vastav klientprogramm või kirjutada LCD ekraanile käsitsi [http://lcdproc.sourceforge.net/docs/lcdproc-0-5-4-dev.html#language läbi telneti], kasutades &#039;&#039;widget language&#039;&#039; sünteksit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Riistvara ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Pilt:Lcd_schem.png|1200px|thumb|right|LPT porti ühendamise skeem]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>MarkoR</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Karakter_LCD_mooduli_juhtimine_LCDproc_tarkvara_paketiga&amp;diff=25373</id>
		<title>Karakter LCD mooduli juhtimine LCDproc tarkvara paketiga</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Karakter_LCD_mooduli_juhtimine_LCDproc_tarkvara_paketiga&amp;diff=25373"/>
		<updated>2011-09-22T21:26:19Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;MarkoR: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=== Linuxil põhinevate operatsioonisüsteemi ressusrsikasutuse kuvamine realajas arvuti korpuse paneelil  ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Pilt:Clock_.jpg|400px|thumb|right|LCD moodul]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teatud juhtudel oleks mugav kasutada väikest ekraani mõnede olulisemate näitajate kuvamiseks sellisel arvutil millel tavaliselt puudub vastav väljundseade. Selline lahendus oleks üsna asjakohane näiteks serverite juures, kus kasutaja saab visuaalselt jälgida selle seadme praegust olekut ning resursikasutust.&lt;br /&gt;
Üks lihtsam riistvaraline lahendus oleks mõni suhteliselt odav 8-bitine karakter LCD moodul, mille juhtimine käiks läbi LPT pordi [http://lcdproc.org/ LCDproc] tarkvara abil.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Tarkvara ===&lt;br /&gt;
[http://lcdproc.org/ LCDproc] on vabavaraline tarkvara pakett Linux tüüpi operatsioonisüsteemi jaoks erinevat tüüpi LCD paneelide juhtimiseks läbi erinevate arvuti I/O seadmete vastava draiveri abil nn. RS-port, USB jne. See tarkvara koosneb kahest programmist ehk teenuse poolest - Server &#039;&#039;LCDd&#039;&#039; ja Klient &#039;&#039;LCDproc&#039;&#039; teenusest, kus siis need teenused suhtlevad TCP protokolli abil tüüpilise setupi puhul läbi opsüsteemi kohaliku loopbacki. Seejuures saab serveri poole tarkvara &#039;&#039;LCDd&#039;&#039; juhtida ka teiste erinevate [http://lcdproc.org/clients.php3 klient tarkvaradega](sõltuvalt mis andmeid kuvada) ja seda ka teisest arvutist läbi kohaliku võrgu. Võimalik on ka ise kirjutada vastav klientprogramm või kirjutada LCD ekraanile käsitsi [http://lcdproc.sourceforge.net/docs/lcdproc-0-5-4-dev.html#language läbi telneti], kasutades &#039;&#039;widget language&#039;&#039; sünteksit.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Riistvara ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Pilt:Lcd_schem.png|600px|thumb|right|LPT porti ühendamise skeem]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>MarkoR</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Fail:Lcd_schem.png&amp;diff=25372</id>
		<title>Fail:Lcd schem.png</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Fail:Lcd_schem.png&amp;diff=25372"/>
		<updated>2011-09-22T21:24:42Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;MarkoR: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>MarkoR</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Karakter_LCD_mooduli_juhtimine_LCDproc_tarkvara_paketiga&amp;diff=25286</id>
		<title>Karakter LCD mooduli juhtimine LCDproc tarkvara paketiga</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Karakter_LCD_mooduli_juhtimine_LCDproc_tarkvara_paketiga&amp;diff=25286"/>
		<updated>2011-09-06T20:16:31Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;MarkoR: /* Linuxil põhinevate operatsioonisüsteemi ressusrsikasutuse kuvamine realajas arvuti korpuse paneelil */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=== Linuxil põhinevate operatsioonisüsteemi ressusrsikasutuse kuvamine realajas arvuti korpuse paneelil  ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Pilt:Clock_.jpg|400px|thumb|right|LCD moodul]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teatud juhtudel oleks mugav kasutada väikest ekraani mõnede olulisemate näitajate kuvamiseks sellisel arvutil millel tavaliselt puudub vastav väljundseade. Selline lahendus oleks üsna asjakohane näiteks serverite juures, kus kasutaja saab visuaalselt jälgida selle seadme praegust olekut ning resursikasutust.&lt;br /&gt;
Üks lihtsam riistvaraline lahendus oleks mõni suhteliselt odav 8-bitine karakter LCD moodul, mille juhtimine käiks läbi LPT pordi [http://lcdproc.org/ LCDproc] tarkvara abil.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=== Tarkvara ===&lt;br /&gt;
[http://lcdproc.org/ LCDproc] on vabavaraline tarkvara pakett Linux tüüpi operatsioonisüsteemi jaoks erinevat tüüpi LCD paneelide juhtimiseks läbi erinevate arvuti I/O seadmete vastava draiveri abil nn. RS-port, USB jne. See tarkvara koosneb kahest programmist ehk teenuse poolest - Server &#039;&#039;LCDd&#039;&#039; ja Klient &#039;&#039;LCDproc&#039;&#039; teenusest, kus siis need teenused suhtlevad TCP protokolli abil tüüpilise setupi puhul läbi opsüsteemi kohaliku loopbacki. Seejuures saab serveri poole tarkvara &#039;&#039;LCDd&#039;&#039; juhtida ka teiste erinevate [http://lcdproc.org/clients.php3 klient tarkvaradega](sõltuvalt mis andmeid kuvada) ja seda ka teisest arvutist läbi kohaliku võrgu. Võimalik on ka ise kirjutada vastav klientprogramm või kirjutada LCD ekraanile käsitsi [http://lcdproc.sourceforge.net/docs/lcdproc-0-5-4-dev.html#language läbi telneti], kasutades &#039;&#039;widget language&#039;&#039; sünteksit.&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>MarkoR</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Karakter_LCD_mooduli_juhtimine_LCDproc_tarkvara_paketiga&amp;diff=25285</id>
		<title>Karakter LCD mooduli juhtimine LCDproc tarkvara paketiga</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Karakter_LCD_mooduli_juhtimine_LCDproc_tarkvara_paketiga&amp;diff=25285"/>
		<updated>2011-09-06T20:03:36Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;MarkoR: /* Linuxil põhinevate operatsioonisüsteemi ressusrsikasutuse kuvamine realajas arvuti korpuse paneelil */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=== Linuxil põhinevate operatsioonisüsteemi ressusrsikasutuse kuvamine realajas arvuti korpuse paneelil  ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Pilt:Clock_.jpg|400px|thumb|right|LCD moodul]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teatud juhtudel oleks mugav kasutada väikest ekraani mõnede olulisemate näitajate kuvamiseks sellisel arvutil millel tavaliselt puudub vastav väljundseade. Selline lahendus oleks üsna asjakohane näiteks serverite juures, kus kasutaja saab visuaalselt jälgida selle seadme praegust olekut ning resursikasutust.&lt;br /&gt;
Üks lihtsam riistvaraline lahendus oleks mõni suhteliselt odav 8-bitine karakter LCD moodul, mille juhtimine käiks läbi LPT pordi [http://lcdproc.org/ LCDproc] tarkvara abil.&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>MarkoR</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Karakter_LCD_mooduli_juhtimine_LCDproc_tarkvara_paketiga&amp;diff=25284</id>
		<title>Karakter LCD mooduli juhtimine LCDproc tarkvara paketiga</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Karakter_LCD_mooduli_juhtimine_LCDproc_tarkvara_paketiga&amp;diff=25284"/>
		<updated>2011-09-06T20:02:22Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;MarkoR: /* Linuxil põhinevate operatsioonisüsteemi ressusrsikasutuse kuvamine realajas arvuti korpuse paneelil */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=== Linuxil põhinevate operatsioonisüsteemi ressusrsikasutuse kuvamine realajas arvuti korpuse paneelil  ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teatud juhtudel oleks mugav kasutada väikest ekraani mõnede olulisemate näitajate kuvamiseks sellisel arvutil millel tavaliselt puudub vastav väljundseade. Selline lahendus oleks üsna asjakohane näiteks serverite juures, kus kasutaja saab visuaalselt jälgida selle seadme praegust olekut ning resursikasutust.&lt;br /&gt;
Üks lihtsam riistvaraline lahendus oleks mõni suhteliselt odav 8-bitine karakter LCD moodul, mille juhtimine käiks läbi LPT pordi [http://lcdproc.org/ LCDproc] tarkvara abil. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Pilt:Clock_.jpg|400px|thumb|right|LCD moodul]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>MarkoR</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Karakter_LCD_mooduli_juhtimine_LCDproc_tarkvara_paketiga&amp;diff=25283</id>
		<title>Karakter LCD mooduli juhtimine LCDproc tarkvara paketiga</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Karakter_LCD_mooduli_juhtimine_LCDproc_tarkvara_paketiga&amp;diff=25283"/>
		<updated>2011-09-06T20:01:44Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;MarkoR: Uus lehekülg: &amp;#039;=== Linuxil põhinevate operatsioonisüsteemi ressusrsikasutuse kuvamine realajas arvuti korpuse paneelil  ===  Teatud juhtudel oleks mugav kasutada väikest ekraani mõnede olulise...&amp;#039;&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=== Linuxil põhinevate operatsioonisüsteemi ressusrsikasutuse kuvamine realajas arvuti korpuse paneelil  ===&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Teatud juhtudel oleks mugav kasutada väikest ekraani mõnede olulisemate näitajate kuvamiseks sellisel arvutil millel tavaliselt puudub vastav väljundseade. Selline lahendus oleks üsna asjakohane näiteks serverite juures, kus kasutaja saab visuaalselt jälgida selle seadme praegust olekut ning resursikasutust.&lt;br /&gt;
Üks lihtsam riistvaraline lahendus oleks mõni suhteliselt odav 8-bitine karakter LCD moodul, mille juhtimine käiks läbi LPT pordi[http://lcdproc.org/ LCDproc] tarkvara abil. &lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Pilt:Clock_.jpg|400px|thumb|right|LCD moodul]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>MarkoR</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Fail:Clock_.jpg&amp;diff=25282</id>
		<title>Fail:Clock .jpg</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Fail:Clock_.jpg&amp;diff=25282"/>
		<updated>2011-09-06T20:00:55Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;MarkoR: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>MarkoR</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Riistvara&amp;diff=25281</id>
		<title>Riistvara</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Riistvara&amp;diff=25281"/>
		<updated>2011-09-06T19:46:53Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;MarkoR: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;* [[Karakter LCD mooduli juhtimine LCDproc tarkvara paketiga]] Operatsioonisüsteemi resusrsikasutuse kuvamine lihtsa LCD paneeli peal&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[Etherneti füüsiline kiht]] Tööpõhimõte, kodeering ja ühenduskaablid&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[Arvuti toiteplokk]] Tööpõhimõte, parameetrid ja ühenduspistikute kirjeldus&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[Emaplaat]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[Protsessor]] Pisut protsessorite arengust ja ehitusest&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[Mäluühikud ja arvutused]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[:Modem]] Tavalise liinimodemi tööpõhimõte&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[:WRT-ruuteri häkkimine]] WRT ruuteri ümberehitus kaugtermomeetriks&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[:Firmware]] Arvutile uue firmware install&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[cisco katsetused]] cisco põhine nat/dhcp ruuter&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[:Serial konsool]] - Serial konsool&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[PLIP]] - Kahe arvuti võrku ühendamine lpt kaudu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[PPP-over-Serial]] - Kahe arvuti võrku ühendamine seriali kaudu&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[VLAN kasutamine]]-  Kuidas moodustada ühel füüsilisel infrastruktuuril mitmeid loogilisi etherneti segmente&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[3ware RAID kontrolleri kasutamine]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[Smartmontools]] - Vahend kaasaegsete kõvaketaste seisundi jälgimiseks ning testimiseks&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[Fujitsu Siemens PRIMEPOWER450]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[Bluetooth kasutamine Debian Lennyga]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[IBM System x3550 M2]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[:TomTom]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[:EMC CX3-10c kettakasti kasutamine]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[:Dell PowerEdge R710]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[:HP BladeSystem c7000 seadmeriiul]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[:Hitachi AMS2300 kettakasti kasutamine]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[:Lüliti]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[IBM Serveraid SCSI kontrollerid]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[IBM Bladecenter H22]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[HP Smart Array kettakontrollerid]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
* [[UEFI]]&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>MarkoR</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Elektroonikakomponendid&amp;diff=25200</id>
		<title>Elektroonikakomponendid</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Elektroonikakomponendid&amp;diff=25200"/>
		<updated>2011-08-21T17:58:42Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;MarkoR: /* Takisti */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Kondensaator=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Takisti=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Pilt:Resistor_color_code.gif|100px|thumb|Aukmontaaž takistite värvikoodid]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Pilt:Resistor.jpg|100px|thumb|Aukmontaaž- ja SMD takisti]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Pilt:Res_symbol.png|100px|thumb|Skeemi sümbolid: R2-USA, R1-EU]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Takisti on üks passiivelement, mis koosneb kindla eritakistusega voolu juhtivast materjalst tehtud konstruktsioonist ja sellele ühendatud väljaviikudest. Takisteid liigitatakse püsitakistiteks, mille takistus on kindla väärtusega ja varieerub väga vähesel määral temperatuurist (% kraadi kohta), ja muuttakistiteks, mille takistust on võimalik sujuvalt muuta. Püsitakistid jagunevad oma ehituse järgi kolme rühma – masstakistid (vanamoodne, oma kehvade&lt;br /&gt;
parameetrite tõttu ei ole enam levinud – ing. carbon composite resistor), kihttakistid (süsinik-, metall- või metalloksiidkihttakistid – ing. carbon-, metal- or metal oxide film resistor) ja traattakistid (ing. wire wound resistor). Tänapäevases elektroonikas kasutatakse madala voolu ja pinge skeemide puhul enamasti kihttakisteid SMD(Surface Mounted Device) korpuses ning suurema võimsusega (või kõrgpinge) ahelate puhul kasutatakse enamsati traattakisteid aukmontaaž tüüpi korpustes.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Aukmontaaž tüüpi takistite puhul kasutatakse takisti iseloomustamiseks värvikoode ja SMD takistite puhul kasutatakse peale kirjutatud numbrit, mille esimene numbri paar näitab takisti takistuse väärtust ja selle takistuse suuruse kordajat. Takistid jaotatakse nende standard takistuse väärtuse täpsuste järgi standardridadesse E12, E24, E96... (IEC60063 standardi järgi). Skeemidel tähistatakse takistit tähisega R-järjekorranumber- takistuse väärtust vahest ka formaadis näiteks 20R2, mis tähendab väärtust 20 oomi + 0,2 oomi ehk 20,2 oomi.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Transistor=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Transistor (ingl transfer üle kandma + resistor takisti) on kolme või enama väljaviiguga pooljuhtseadis, mida kasutatakse elektrisignaalide tekitamiseks, võimendamiseks ja muundamiseks. Transistori abil saab ühe elektrisignaali abil juhtida ehk tüürida teist elektrisignaali.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Transistoris on sisuliselt kaks vastupidipööratud ja üht otsapidi ühendatud dioodi, mille tulemusena on tal kolm väljaviiku. Transistoride oskuste hulgas on näiteks vahelduv, aga ka alalisvoolu ja pinge võimendamine ning sisse- välja lülitamine. Nii dioode kui transistore on olemas suuremate ja väiksemate võimsuste jaoks. (Võimsuse parameetri alla mõeldakse seda maksimaalset võimsust, mida transistor on võimeline üle kandma ennem, kui transistor soojeneb üle lubatud piiri ja kus transistori korpus enam ei suuda soojust piisaval hulgal hajutada ning seetõttu tema struktuur kahjustada saab.)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Diood=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kvarts=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Türistor=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Türistor on selline pooljuhtelement, mis päripinge olemasolul pärast lühikese tüürvoolu impulsi andmist tüürelektroodile juhib voolu anoodilt katoodile. Türistor jääb avatud (juhtivasse) olekusse ka pärast tüürimpulsi lõppu. Türistor sulgub siis, kui anoodvool väheneb nullilähedaseks. Türistore valmistatakse kõigist pooljuht-lülituselementidest suurimale voolule ja lubatavale vastupingele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sõltuvalt türistori pinge-voolu tunnusjoone kujust eristatakse mitut liiki jõutüristore:&lt;br /&gt;
* Türistor e. üheoperatsiooniline türistor: SCR (Silicon Controlled Rectifier).&lt;br /&gt;
* Suletav türistor: GTO (Gate Turn Off), MCT (MOS Controlled Thyristor), SITH (Static Induction Controlled Thyristor).&lt;br /&gt;
* Sümistor: TRIAC. Sümistori ekvivalendiks on kaks vasturööbiti lülitatud türistori.&lt;br /&gt;
* Türistordiood: RCT (reverse conducting thyristor), mis kujutab endast türistori ja vasturööpse jõudioodi ühendust.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Türistore juhitakse tüürvooluga (SCR, GTO) või tüürpingega (SITH, MCT), kuid saadaval on ka valgusega tüüritavad türistorid LTT (Light Trigered Thyristor).&lt;br /&gt;
Kuna üheoperatsioonilisi türistore saab tüürelektroodi kaudu ainult sisse lülitada, siis sobivad nad hästi sellistesse muunduritesse, kus väljalülitumine toimub vahelduvpinge mõjul, nagu näiteks võrguga sünkroniseeritud tüüritavad alaldid, vaheldid ja lihtsad vahelduvpingeregulaatorid. Tavalisi türistore kasutatakse ka akulaadijates, keevitusagregaatides, kõrgepingelise alalisvoolu ülekandeliinide muundurites, suurevõimsuselistes ja kõrgepingelistes sagedusmuundurites, takistusahjude pingeregulaatorites, asünkroonmootorite pehme käivitamise seadmetes, reaktiivvõimsuse aktiivkompensaatorites, induktsioonkuumutusseadmetes, kontaktivabades käivitites, lülitites, releedes jne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Türistoride kasutamisel alalisvooluahelates, näiteks autonoomsetes vaheldites, tuleb türistori sulgemiseks kasutada sulgeahelaid ehk sundkommutatsiooni ahelaid. Seetõttu pole türistoride kasutamine alalisvooluahelates levinud. Erandiks on väga suure pinge ja vooluga rakendused. Lisaks traditsioonilistele üheoperatsioonilistele ehk SCR-türistoridele ilmusid kaheksakümnendatel aastatel kaheoperatsioonilised ehk suletavad jõutüristorid - GTO-türistorid ja MCT-türistorid. Suletavaid türistore saab tüürelektroodi kaudu sulgeda. Seega langeb ära vajadus sulgeahelate järele, mis teeb muundurid kompaktsemaks, odavamaks ja energeetiliselt efektiivsemaks. Suletavaid türistore kasutatakse kaasaegsetes elektriajamites, katkematu toite allikates, elektroonilistes keevitusseadmetes, alalisvoolumuundurites, sagedusmuundurites ja mujal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Lingid=&lt;br /&gt;
http://wiki.wifi.ee/&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>MarkoR</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Elektroonikakomponendid&amp;diff=25198</id>
		<title>Elektroonikakomponendid</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Elektroonikakomponendid&amp;diff=25198"/>
		<updated>2011-08-21T17:50:59Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;MarkoR: /* Takisti */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Kondensaator=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Takisti=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Pilt:Resistor_color_code.gif|466px|thumb|rigth|Aukmontaaž takistite värvikoodid]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Pilt:Resistor.jpg|320px|thumb|left|Aukmontaaž- ja SMD takisti]]&lt;br /&gt;
[[Pilt:Res_symbol.png|320px|thumb|center|Skeemi sümbolid: R2-USA, R1-EU]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Takisti on üks passiivelement, mis koosneb kindla eritakistusega voolu juhtivast materjalst tehtud konstruktsioonist ja sellele ühendatud väljaviikudest. Takisteid liigitatakse püsitakistiteks, mille takistus on kindla väärtusega ja varieerub väga vähesel määral temperatuurist (% kraadi kohta), ja muuttakistiteks, mille takistust on võimalik sujuvalt muuta. Püsitakistid jagunevad oma ehituse järgi kolme rühma – masstakistid (vanamoodne, oma kehvade&lt;br /&gt;
parameetrite tõttu ei ole enam levinud – ing. carbon composite resistor), kihttakistid (süsinik-, metall- või metalloksiidkihttakistid – ing. carbon-, metal- or metal oxide film resistor) ja traattakistid (ing. wire wound resistor). Tänapäevases elektroonikas kasutatakse madala voolu ja pinge skeemide puhul enamasti kihttakisteid SMD(Surface Mounted Device) korpuses ning suurema võimsusega (või kõrgpinge) ahelate puhul kasutatakse enamsati traattakisteid aukmontaaž tüüpi korpustes.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Aukmontaaž tüüpi takistite puhul kasutatakse takisti iseloomustamiseks värvikoode ja SMD takistite puhul kasutatakse peale kirjutatud numbrit, mille esimene numbri paar näitab takisti takistuse väärtust ja selle takistuse suuruse kordajat. Takistid jaotatakse nende standard takistuse väärtuse täpsuste järgi standardridadesse E12, E24, E96... (IEC60063 standardi järgi).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Transistor=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Transistor (ingl transfer üle kandma + resistor takisti) on kolme või enama väljaviiguga pooljuhtseadis, mida kasutatakse elektrisignaalide tekitamiseks, võimendamiseks ja muundamiseks. Transistori abil saab ühe elektrisignaali abil juhtida ehk tüürida teist elektrisignaali.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Transistoris on sisuliselt kaks vastupidipööratud ja üht otsapidi ühendatud dioodi, mille tulemusena on tal kolm väljaviiku. Transistoride oskuste hulgas on näiteks vahelduv, aga ka alalisvoolu ja pinge võimendamine ning sisse- välja lülitamine. Nii dioode kui transistore on olemas suuremate ja väiksemate võimsuste jaoks. (Võimsuse parameetri alla mõeldakse seda maksimaalset võimsust, mida transistor on võimeline üle kandma ennem, kui transistor soojeneb üle lubatud piiri ja kus transistori korpus enam ei suuda soojust piisaval hulgal hajutada ning seetõttu tema struktuur kahjustada saab.)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Diood=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kvarts=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Türistor=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Türistor on selline pooljuhtelement, mis päripinge olemasolul pärast lühikese tüürvoolu impulsi andmist tüürelektroodile juhib voolu anoodilt katoodile. Türistor jääb avatud (juhtivasse) olekusse ka pärast tüürimpulsi lõppu. Türistor sulgub siis, kui anoodvool väheneb nullilähedaseks. Türistore valmistatakse kõigist pooljuht-lülituselementidest suurimale voolule ja lubatavale vastupingele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sõltuvalt türistori pinge-voolu tunnusjoone kujust eristatakse mitut liiki jõutüristore:&lt;br /&gt;
* Türistor e. üheoperatsiooniline türistor: SCR (Silicon Controlled Rectifier).&lt;br /&gt;
* Suletav türistor: GTO (Gate Turn Off), MCT (MOS Controlled Thyristor), SITH (Static Induction Controlled Thyristor).&lt;br /&gt;
* Sümistor: TRIAC. Sümistori ekvivalendiks on kaks vasturööbiti lülitatud türistori.&lt;br /&gt;
* Türistordiood: RCT (reverse conducting thyristor), mis kujutab endast türistori ja vasturööpse jõudioodi ühendust.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Türistore juhitakse tüürvooluga (SCR, GTO) või tüürpingega (SITH, MCT), kuid saadaval on ka valgusega tüüritavad türistorid LTT (Light Trigered Thyristor).&lt;br /&gt;
Kuna üheoperatsioonilisi türistore saab tüürelektroodi kaudu ainult sisse lülitada, siis sobivad nad hästi sellistesse muunduritesse, kus väljalülitumine toimub vahelduvpinge mõjul, nagu näiteks võrguga sünkroniseeritud tüüritavad alaldid, vaheldid ja lihtsad vahelduvpingeregulaatorid. Tavalisi türistore kasutatakse ka akulaadijates, keevitusagregaatides, kõrgepingelise alalisvoolu ülekandeliinide muundurites, suurevõimsuselistes ja kõrgepingelistes sagedusmuundurites, takistusahjude pingeregulaatorites, asünkroonmootorite pehme käivitamise seadmetes, reaktiivvõimsuse aktiivkompensaatorites, induktsioonkuumutusseadmetes, kontaktivabades käivitites, lülitites, releedes jne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Türistoride kasutamisel alalisvooluahelates, näiteks autonoomsetes vaheldites, tuleb türistori sulgemiseks kasutada sulgeahelaid ehk sundkommutatsiooni ahelaid. Seetõttu pole türistoride kasutamine alalisvooluahelates levinud. Erandiks on väga suure pinge ja vooluga rakendused. Lisaks traditsioonilistele üheoperatsioonilistele ehk SCR-türistoridele ilmusid kaheksakümnendatel aastatel kaheoperatsioonilised ehk suletavad jõutüristorid - GTO-türistorid ja MCT-türistorid. Suletavaid türistore saab tüürelektroodi kaudu sulgeda. Seega langeb ära vajadus sulgeahelate järele, mis teeb muundurid kompaktsemaks, odavamaks ja energeetiliselt efektiivsemaks. Suletavaid türistore kasutatakse kaasaegsetes elektriajamites, katkematu toite allikates, elektroonilistes keevitusseadmetes, alalisvoolumuundurites, sagedusmuundurites ja mujal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Lingid=&lt;br /&gt;
http://wiki.wifi.ee/&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>MarkoR</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Elektroonikakomponendid&amp;diff=25197</id>
		<title>Elektroonikakomponendid</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Elektroonikakomponendid&amp;diff=25197"/>
		<updated>2011-08-21T17:49:54Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;MarkoR: /* Takisti */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Kondensaator=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Takisti=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Pilt:Resistor_color_code.gif|466px|thumb|rigth|Aukmontaaž takistite värvikoodid]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Pilt:Resistor.jpg|320px|thumb|left|Aukmontaaž- ja SMD takisti]]&lt;br /&gt;
[[Pilt:Res_symbol.png|320px|thumb|center|Skeemi sümbolid: R2-USA, R1-EU]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Takisti on üks passiivelement, mis koosneb kindla eritakistusega voolu juhtivast materjalst tehtud konstruktsioonist ja sellele ühendatud väljaviikudest. Takisteid liigitatakse püsitakistiteks, mille takistus on kindla väärtusega ja varieerub väga vähesel määral temperatuurist (% kraadi kohta), ja muuttakistiteks, mille takistust on võimalik sujuvalt muuta. Püsitakistid jagunevad oma ehituse järgi kolme rühma – masstakistid (vanamoodne, oma kehvade&lt;br /&gt;
parameetrite tõttu ei ole enam levinud – ing. carbon composite resistor), kihttakistid (süsinik-, metall- või metalloksiidkihttakistid – ing. carbon-, metal- or metal oxide film resistor) ja traattakistid (ing. wire wound resistor). Tänapäevases elektroonikas kasutatakse madala voolu ja pinge skeemide puhul enamasti kihttakisteid SMD(Surface Mounted Device) korpuses ning suurema võimsusega (või kõrgpinge) ahelate puhul kasutatakse enamsati traattakisteid aukmontaaž tüüpi korpustes.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Aukmontaaž tüüpi takistite puhul kasutatakse takisti iseloomustamiseks värvikoode ja SMD takistite puhul kasutatakse peale kirjutatud numbrit, mis näitab takisti takistust ja selle takistuse suuruse kordajat. Takistid jaotatakse nende standard takistuse väärtuse täpsuste järgi standardridadesse E12, E24, E96... (IEC60063 standardi järgi).&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Transistor=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Transistor (ingl transfer üle kandma + resistor takisti) on kolme või enama väljaviiguga pooljuhtseadis, mida kasutatakse elektrisignaalide tekitamiseks, võimendamiseks ja muundamiseks. Transistori abil saab ühe elektrisignaali abil juhtida ehk tüürida teist elektrisignaali.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Transistoris on sisuliselt kaks vastupidipööratud ja üht otsapidi ühendatud dioodi, mille tulemusena on tal kolm väljaviiku. Transistoride oskuste hulgas on näiteks vahelduv, aga ka alalisvoolu ja pinge võimendamine ning sisse- välja lülitamine. Nii dioode kui transistore on olemas suuremate ja väiksemate võimsuste jaoks. (Võimsuse parameetri alla mõeldakse seda maksimaalset võimsust, mida transistor on võimeline üle kandma ennem, kui transistor soojeneb üle lubatud piiri ja kus transistori korpus enam ei suuda soojust piisaval hulgal hajutada ning seetõttu tema struktuur kahjustada saab.)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Diood=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kvarts=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Türistor=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Türistor on selline pooljuhtelement, mis päripinge olemasolul pärast lühikese tüürvoolu impulsi andmist tüürelektroodile juhib voolu anoodilt katoodile. Türistor jääb avatud (juhtivasse) olekusse ka pärast tüürimpulsi lõppu. Türistor sulgub siis, kui anoodvool väheneb nullilähedaseks. Türistore valmistatakse kõigist pooljuht-lülituselementidest suurimale voolule ja lubatavale vastupingele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sõltuvalt türistori pinge-voolu tunnusjoone kujust eristatakse mitut liiki jõutüristore:&lt;br /&gt;
* Türistor e. üheoperatsiooniline türistor: SCR (Silicon Controlled Rectifier).&lt;br /&gt;
* Suletav türistor: GTO (Gate Turn Off), MCT (MOS Controlled Thyristor), SITH (Static Induction Controlled Thyristor).&lt;br /&gt;
* Sümistor: TRIAC. Sümistori ekvivalendiks on kaks vasturööbiti lülitatud türistori.&lt;br /&gt;
* Türistordiood: RCT (reverse conducting thyristor), mis kujutab endast türistori ja vasturööpse jõudioodi ühendust.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Türistore juhitakse tüürvooluga (SCR, GTO) või tüürpingega (SITH, MCT), kuid saadaval on ka valgusega tüüritavad türistorid LTT (Light Trigered Thyristor).&lt;br /&gt;
Kuna üheoperatsioonilisi türistore saab tüürelektroodi kaudu ainult sisse lülitada, siis sobivad nad hästi sellistesse muunduritesse, kus väljalülitumine toimub vahelduvpinge mõjul, nagu näiteks võrguga sünkroniseeritud tüüritavad alaldid, vaheldid ja lihtsad vahelduvpingeregulaatorid. Tavalisi türistore kasutatakse ka akulaadijates, keevitusagregaatides, kõrgepingelise alalisvoolu ülekandeliinide muundurites, suurevõimsuselistes ja kõrgepingelistes sagedusmuundurites, takistusahjude pingeregulaatorites, asünkroonmootorite pehme käivitamise seadmetes, reaktiivvõimsuse aktiivkompensaatorites, induktsioonkuumutusseadmetes, kontaktivabades käivitites, lülitites, releedes jne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Türistoride kasutamisel alalisvooluahelates, näiteks autonoomsetes vaheldites, tuleb türistori sulgemiseks kasutada sulgeahelaid ehk sundkommutatsiooni ahelaid. Seetõttu pole türistoride kasutamine alalisvooluahelates levinud. Erandiks on väga suure pinge ja vooluga rakendused. Lisaks traditsioonilistele üheoperatsioonilistele ehk SCR-türistoridele ilmusid kaheksakümnendatel aastatel kaheoperatsioonilised ehk suletavad jõutüristorid - GTO-türistorid ja MCT-türistorid. Suletavaid türistore saab tüürelektroodi kaudu sulgeda. Seega langeb ära vajadus sulgeahelate järele, mis teeb muundurid kompaktsemaks, odavamaks ja energeetiliselt efektiivsemaks. Suletavaid türistore kasutatakse kaasaegsetes elektriajamites, katkematu toite allikates, elektroonilistes keevitusseadmetes, alalisvoolumuundurites, sagedusmuundurites ja mujal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Lingid=&lt;br /&gt;
http://wiki.wifi.ee/&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>MarkoR</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Elektroonikakomponendid&amp;diff=25196</id>
		<title>Elektroonikakomponendid</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Elektroonikakomponendid&amp;diff=25196"/>
		<updated>2011-08-21T17:47:40Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;MarkoR: /* Takisti */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Kondensaator=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Takisti=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Pilt:Resistor_color_code.gif|466px|thumb|rigth|Aukmontaaž takistite värvikoodid]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Pilt:Resistor.jpg|320px|thumb|left|Aukmontaaž- ja SMD takisti]]&lt;br /&gt;
[[Pilt:Res_symbol.png|320px|thumb|center|Skeemi sümbolid: R2-USA, R1-EU]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Takisti on üks passiivelement, mis koosneb kindla eritakistusega voolu juhtivast materjalst tehtud konstruktsioonist ja sellele ühendatud väljaviikudest. Takisteid liigitatakse püsitakistiteks, mille takistus on kindla väärtusega ja varieerub väga vähesel määral temperatuurist (% kraadi kohta), ja muuttakistiteks, mille takistust on võimalik sujuvalt muuta. Püsitakistid jagunevad oma ehituse järgi kolme rühma – masstakistid (vanamoodne, oma kehvade&lt;br /&gt;
parameetrite tõttu ei ole enam levinud – ing. carbon composite resistor), kihttakistid (süsinik-, metall- või metalloksiidkihttakistid – ing. carbon-, metal- or metal oxide film resistor) ja traattakistid (ing. wire wound resistor). Tänapäevases elektroonikas kasutatakse madala voolu ja pinge skeemide puhul enamasti kihttakisteid SMD(Surface Mounted Device) korpuses ning suurema võimsusega (või kõrgpinge) ahelate puhul kasutatakse enamsati traattakisteid aukmontaaž tüüpi korpustes.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Aukmontaaž tüüpi takistite puhul kasutatakse takisti iseloomustamiseks värvikoode ja SMD takistite puhul kasutatakse peale kirjutatud numbrit, mis näitab takisti takistust ja selle takistuse suuruse kordajat. Takistid jaotatakse nende standard takistuse väärtuste järgi standardridadesse&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Transistor=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Transistor (ingl transfer üle kandma + resistor takisti) on kolme või enama väljaviiguga pooljuhtseadis, mida kasutatakse elektrisignaalide tekitamiseks, võimendamiseks ja muundamiseks. Transistori abil saab ühe elektrisignaali abil juhtida ehk tüürida teist elektrisignaali.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Transistoris on sisuliselt kaks vastupidipööratud ja üht otsapidi ühendatud dioodi, mille tulemusena on tal kolm väljaviiku. Transistoride oskuste hulgas on näiteks vahelduv, aga ka alalisvoolu ja pinge võimendamine ning sisse- välja lülitamine. Nii dioode kui transistore on olemas suuremate ja väiksemate võimsuste jaoks. (Võimsuse parameetri alla mõeldakse seda maksimaalset võimsust, mida transistor on võimeline üle kandma ennem, kui transistor soojeneb üle lubatud piiri ja kus transistori korpus enam ei suuda soojust piisaval hulgal hajutada ning seetõttu tema struktuur kahjustada saab.)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Diood=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kvarts=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Türistor=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Türistor on selline pooljuhtelement, mis päripinge olemasolul pärast lühikese tüürvoolu impulsi andmist tüürelektroodile juhib voolu anoodilt katoodile. Türistor jääb avatud (juhtivasse) olekusse ka pärast tüürimpulsi lõppu. Türistor sulgub siis, kui anoodvool väheneb nullilähedaseks. Türistore valmistatakse kõigist pooljuht-lülituselementidest suurimale voolule ja lubatavale vastupingele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sõltuvalt türistori pinge-voolu tunnusjoone kujust eristatakse mitut liiki jõutüristore:&lt;br /&gt;
* Türistor e. üheoperatsiooniline türistor: SCR (Silicon Controlled Rectifier).&lt;br /&gt;
* Suletav türistor: GTO (Gate Turn Off), MCT (MOS Controlled Thyristor), SITH (Static Induction Controlled Thyristor).&lt;br /&gt;
* Sümistor: TRIAC. Sümistori ekvivalendiks on kaks vasturööbiti lülitatud türistori.&lt;br /&gt;
* Türistordiood: RCT (reverse conducting thyristor), mis kujutab endast türistori ja vasturööpse jõudioodi ühendust.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Türistore juhitakse tüürvooluga (SCR, GTO) või tüürpingega (SITH, MCT), kuid saadaval on ka valgusega tüüritavad türistorid LTT (Light Trigered Thyristor).&lt;br /&gt;
Kuna üheoperatsioonilisi türistore saab tüürelektroodi kaudu ainult sisse lülitada, siis sobivad nad hästi sellistesse muunduritesse, kus väljalülitumine toimub vahelduvpinge mõjul, nagu näiteks võrguga sünkroniseeritud tüüritavad alaldid, vaheldid ja lihtsad vahelduvpingeregulaatorid. Tavalisi türistore kasutatakse ka akulaadijates, keevitusagregaatides, kõrgepingelise alalisvoolu ülekandeliinide muundurites, suurevõimsuselistes ja kõrgepingelistes sagedusmuundurites, takistusahjude pingeregulaatorites, asünkroonmootorite pehme käivitamise seadmetes, reaktiivvõimsuse aktiivkompensaatorites, induktsioonkuumutusseadmetes, kontaktivabades käivitites, lülitites, releedes jne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Türistoride kasutamisel alalisvooluahelates, näiteks autonoomsetes vaheldites, tuleb türistori sulgemiseks kasutada sulgeahelaid ehk sundkommutatsiooni ahelaid. Seetõttu pole türistoride kasutamine alalisvooluahelates levinud. Erandiks on väga suure pinge ja vooluga rakendused. Lisaks traditsioonilistele üheoperatsioonilistele ehk SCR-türistoridele ilmusid kaheksakümnendatel aastatel kaheoperatsioonilised ehk suletavad jõutüristorid - GTO-türistorid ja MCT-türistorid. Suletavaid türistore saab tüürelektroodi kaudu sulgeda. Seega langeb ära vajadus sulgeahelate järele, mis teeb muundurid kompaktsemaks, odavamaks ja energeetiliselt efektiivsemaks. Suletavaid türistore kasutatakse kaasaegsetes elektriajamites, katkematu toite allikates, elektroonilistes keevitusseadmetes, alalisvoolumuundurites, sagedusmuundurites ja mujal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Lingid=&lt;br /&gt;
http://wiki.wifi.ee/&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>MarkoR</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Elektroonikakomponendid&amp;diff=25195</id>
		<title>Elektroonikakomponendid</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Elektroonikakomponendid&amp;diff=25195"/>
		<updated>2011-08-21T17:42:14Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;MarkoR: /* Takisti */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Kondensaator=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Takisti=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Pilt:Resistor_color_code.gif|466px|thumb|rigth|Aukmontaaž takistite värvikoodid]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Pilt:Resistor.jpg|320px|thumb|left|Aukmontaaž- ja SMD takisti]]&lt;br /&gt;
[[Pilt:Res_symbol.png|320px|thumb|center|Skeemi sümbolid: R2-USA, R1-EU]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Takisti on üks passiivelement, mis koosneb kindla eritakistusega voolu juhtivast materjalst tehtud konstruktsioonist ja sellele ühendatud väljaviikudest. Takisteid liigitatakse püsitakistiteks, mille takistus on kindla väärtusega ja varieerub väga vähesel määral temperatuurist (% kraadi kohta), ja muuttakistiteks, mille takistust on võimalik sujuvalt muuta. Püsitakistid jagunevad oma ehituse järgi kolme rühma – masstakistid (vanamoodne, oma kehvade&lt;br /&gt;
parameetrite tõttu ei ole enam levinud – ing. carbon composite resistor), kihttakistid (süsinik-, metall- või metalloksiidkihttakistid – ing. carbon-, metal- or metal oxide film resistor) ja traattakistid (ing. wire wound resistor). Tänapäevases elektroonikas kasutatakse madala voolu ja pinge skeemide puhul enamasti kihttakisteid SMD(Surface Mounted Device) korpuses ning suurema võimsusega (või kõrgpinge) ahelate puhul kasutatakse enamsati traattakisteid aukmontaaž tüüpi korpustes.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Transistor=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Transistor (ingl transfer üle kandma + resistor takisti) on kolme või enama väljaviiguga pooljuhtseadis, mida kasutatakse elektrisignaalide tekitamiseks, võimendamiseks ja muundamiseks. Transistori abil saab ühe elektrisignaali abil juhtida ehk tüürida teist elektrisignaali.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Transistoris on sisuliselt kaks vastupidipööratud ja üht otsapidi ühendatud dioodi, mille tulemusena on tal kolm väljaviiku. Transistoride oskuste hulgas on näiteks vahelduv, aga ka alalisvoolu ja pinge võimendamine ning sisse- välja lülitamine. Nii dioode kui transistore on olemas suuremate ja väiksemate võimsuste jaoks. (Võimsuse parameetri alla mõeldakse seda maksimaalset võimsust, mida transistor on võimeline üle kandma ennem, kui transistor soojeneb üle lubatud piiri ja kus transistori korpus enam ei suuda soojust piisaval hulgal hajutada ning seetõttu tema struktuur kahjustada saab.)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Diood=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kvarts=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Türistor=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Türistor on selline pooljuhtelement, mis päripinge olemasolul pärast lühikese tüürvoolu impulsi andmist tüürelektroodile juhib voolu anoodilt katoodile. Türistor jääb avatud (juhtivasse) olekusse ka pärast tüürimpulsi lõppu. Türistor sulgub siis, kui anoodvool väheneb nullilähedaseks. Türistore valmistatakse kõigist pooljuht-lülituselementidest suurimale voolule ja lubatavale vastupingele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sõltuvalt türistori pinge-voolu tunnusjoone kujust eristatakse mitut liiki jõutüristore:&lt;br /&gt;
* Türistor e. üheoperatsiooniline türistor: SCR (Silicon Controlled Rectifier).&lt;br /&gt;
* Suletav türistor: GTO (Gate Turn Off), MCT (MOS Controlled Thyristor), SITH (Static Induction Controlled Thyristor).&lt;br /&gt;
* Sümistor: TRIAC. Sümistori ekvivalendiks on kaks vasturööbiti lülitatud türistori.&lt;br /&gt;
* Türistordiood: RCT (reverse conducting thyristor), mis kujutab endast türistori ja vasturööpse jõudioodi ühendust.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Türistore juhitakse tüürvooluga (SCR, GTO) või tüürpingega (SITH, MCT), kuid saadaval on ka valgusega tüüritavad türistorid LTT (Light Trigered Thyristor).&lt;br /&gt;
Kuna üheoperatsioonilisi türistore saab tüürelektroodi kaudu ainult sisse lülitada, siis sobivad nad hästi sellistesse muunduritesse, kus väljalülitumine toimub vahelduvpinge mõjul, nagu näiteks võrguga sünkroniseeritud tüüritavad alaldid, vaheldid ja lihtsad vahelduvpingeregulaatorid. Tavalisi türistore kasutatakse ka akulaadijates, keevitusagregaatides, kõrgepingelise alalisvoolu ülekandeliinide muundurites, suurevõimsuselistes ja kõrgepingelistes sagedusmuundurites, takistusahjude pingeregulaatorites, asünkroonmootorite pehme käivitamise seadmetes, reaktiivvõimsuse aktiivkompensaatorites, induktsioonkuumutusseadmetes, kontaktivabades käivitites, lülitites, releedes jne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Türistoride kasutamisel alalisvooluahelates, näiteks autonoomsetes vaheldites, tuleb türistori sulgemiseks kasutada sulgeahelaid ehk sundkommutatsiooni ahelaid. Seetõttu pole türistoride kasutamine alalisvooluahelates levinud. Erandiks on väga suure pinge ja vooluga rakendused. Lisaks traditsioonilistele üheoperatsioonilistele ehk SCR-türistoridele ilmusid kaheksakümnendatel aastatel kaheoperatsioonilised ehk suletavad jõutüristorid - GTO-türistorid ja MCT-türistorid. Suletavaid türistore saab tüürelektroodi kaudu sulgeda. Seega langeb ära vajadus sulgeahelate järele, mis teeb muundurid kompaktsemaks, odavamaks ja energeetiliselt efektiivsemaks. Suletavaid türistore kasutatakse kaasaegsetes elektriajamites, katkematu toite allikates, elektroonilistes keevitusseadmetes, alalisvoolumuundurites, sagedusmuundurites ja mujal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Lingid=&lt;br /&gt;
http://wiki.wifi.ee/&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>MarkoR</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Elektroonikakomponendid&amp;diff=25194</id>
		<title>Elektroonikakomponendid</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Elektroonikakomponendid&amp;diff=25194"/>
		<updated>2011-08-21T17:41:41Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;MarkoR: /* Takisti */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Kondensaator=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Takisti=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Pilt:Resistor_color_code.gif|466px|thumb|rigth|Aukmontaaž takistite värvikoodid]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Pilt:Resistor.jpg|320px|thumb|left|Aukmontaaž- ja SMD takisti]]&lt;br /&gt;
[[Pilt:Res_symbol.png|320px|thumb|center|Skeemi sümbolid: R1-USA, R2-EU]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Takisti on üks passiivelement, mis koosneb kindla eritakistusega voolu juhtivast materjalst tehtud konstruktsioonist ja sellele ühendatud väljaviikudest. Takisteid liigitatakse püsitakistiteks, mille takistus on kindla väärtusega ja varieerub väga vähesel määral temperatuurist (% kraadi kohta), ja muuttakistiteks, mille takistust on võimalik sujuvalt muuta. Püsitakistid jagunevad oma ehituse järgi kolme rühma – masstakistid (vanamoodne, oma kehvade&lt;br /&gt;
parameetrite tõttu ei ole enam levinud – ing. carbon composite resistor), kihttakistid (süsinik-, metall- või metalloksiidkihttakistid – ing. carbon-, metal- or metal oxide film resistor) ja traattakistid (ing. wire wound resistor). Tänapäevases elektroonikas kasutatakse madala voolu ja pinge skeemide puhul enamasti kihttakisteid SMD(Surface Mounted Device) korpuses ning suurema võimsusega (või kõrgpinge) ahelate puhul kasutatakse enamsati traattakisteid aukmontaaž tüüpi korpustes.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Transistor=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Transistor (ingl transfer üle kandma + resistor takisti) on kolme või enama väljaviiguga pooljuhtseadis, mida kasutatakse elektrisignaalide tekitamiseks, võimendamiseks ja muundamiseks. Transistori abil saab ühe elektrisignaali abil juhtida ehk tüürida teist elektrisignaali.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Transistoris on sisuliselt kaks vastupidipööratud ja üht otsapidi ühendatud dioodi, mille tulemusena on tal kolm väljaviiku. Transistoride oskuste hulgas on näiteks vahelduv, aga ka alalisvoolu ja pinge võimendamine ning sisse- välja lülitamine. Nii dioode kui transistore on olemas suuremate ja väiksemate võimsuste jaoks. (Võimsuse parameetri alla mõeldakse seda maksimaalset võimsust, mida transistor on võimeline üle kandma ennem, kui transistor soojeneb üle lubatud piiri ja kus transistori korpus enam ei suuda soojust piisaval hulgal hajutada ning seetõttu tema struktuur kahjustada saab.)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Diood=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kvarts=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Türistor=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Türistor on selline pooljuhtelement, mis päripinge olemasolul pärast lühikese tüürvoolu impulsi andmist tüürelektroodile juhib voolu anoodilt katoodile. Türistor jääb avatud (juhtivasse) olekusse ka pärast tüürimpulsi lõppu. Türistor sulgub siis, kui anoodvool väheneb nullilähedaseks. Türistore valmistatakse kõigist pooljuht-lülituselementidest suurimale voolule ja lubatavale vastupingele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sõltuvalt türistori pinge-voolu tunnusjoone kujust eristatakse mitut liiki jõutüristore:&lt;br /&gt;
* Türistor e. üheoperatsiooniline türistor: SCR (Silicon Controlled Rectifier).&lt;br /&gt;
* Suletav türistor: GTO (Gate Turn Off), MCT (MOS Controlled Thyristor), SITH (Static Induction Controlled Thyristor).&lt;br /&gt;
* Sümistor: TRIAC. Sümistori ekvivalendiks on kaks vasturööbiti lülitatud türistori.&lt;br /&gt;
* Türistordiood: RCT (reverse conducting thyristor), mis kujutab endast türistori ja vasturööpse jõudioodi ühendust.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Türistore juhitakse tüürvooluga (SCR, GTO) või tüürpingega (SITH, MCT), kuid saadaval on ka valgusega tüüritavad türistorid LTT (Light Trigered Thyristor).&lt;br /&gt;
Kuna üheoperatsioonilisi türistore saab tüürelektroodi kaudu ainult sisse lülitada, siis sobivad nad hästi sellistesse muunduritesse, kus väljalülitumine toimub vahelduvpinge mõjul, nagu näiteks võrguga sünkroniseeritud tüüritavad alaldid, vaheldid ja lihtsad vahelduvpingeregulaatorid. Tavalisi türistore kasutatakse ka akulaadijates, keevitusagregaatides, kõrgepingelise alalisvoolu ülekandeliinide muundurites, suurevõimsuselistes ja kõrgepingelistes sagedusmuundurites, takistusahjude pingeregulaatorites, asünkroonmootorite pehme käivitamise seadmetes, reaktiivvõimsuse aktiivkompensaatorites, induktsioonkuumutusseadmetes, kontaktivabades käivitites, lülitites, releedes jne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Türistoride kasutamisel alalisvooluahelates, näiteks autonoomsetes vaheldites, tuleb türistori sulgemiseks kasutada sulgeahelaid ehk sundkommutatsiooni ahelaid. Seetõttu pole türistoride kasutamine alalisvooluahelates levinud. Erandiks on väga suure pinge ja vooluga rakendused. Lisaks traditsioonilistele üheoperatsioonilistele ehk SCR-türistoridele ilmusid kaheksakümnendatel aastatel kaheoperatsioonilised ehk suletavad jõutüristorid - GTO-türistorid ja MCT-türistorid. Suletavaid türistore saab tüürelektroodi kaudu sulgeda. Seega langeb ära vajadus sulgeahelate järele, mis teeb muundurid kompaktsemaks, odavamaks ja energeetiliselt efektiivsemaks. Suletavaid türistore kasutatakse kaasaegsetes elektriajamites, katkematu toite allikates, elektroonilistes keevitusseadmetes, alalisvoolumuundurites, sagedusmuundurites ja mujal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Lingid=&lt;br /&gt;
http://wiki.wifi.ee/&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>MarkoR</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Elektroonikakomponendid&amp;diff=25193</id>
		<title>Elektroonikakomponendid</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Elektroonikakomponendid&amp;diff=25193"/>
		<updated>2011-08-21T17:40:46Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;MarkoR: /* Takisti */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Kondensaator=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Takisti=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Pilt:Resistor_color_code.gif|466px|thumb|rigth|Aukmontaaž takistite värvikoodid]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Pilt:Res_symbol.png|320px|thumb|left|Skeemi sümbolid: R1-USA, R2-EU]]&lt;br /&gt;
[[Pilt:Resistor.jpg|320px|thumb|left|Aukmontaaž- ja SMD takisti]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Takisti on üks passiivelement, mis koosneb kindla eritakistusega voolu juhtivast materjalst tehtud konstruktsioonist ja sellele ühendatud väljaviikudest. Takisteid liigitatakse püsitakistiteks, mille takistus on kindla väärtusega ja varieerub väga vähesel määral temperatuurist (% kraadi kohta), ja muuttakistiteks, mille takistust on võimalik sujuvalt muuta. Püsitakistid jagunevad oma ehituse järgi kolme rühma – masstakistid (vanamoodne, oma kehvade&lt;br /&gt;
parameetrite tõttu ei ole enam levinud – ing. carbon composite resistor), kihttakistid (süsinik-, metall- või metalloksiidkihttakistid – ing. carbon-, metal- or metal oxide film resistor) ja traattakistid (ing. wire wound resistor). Tänapäevases elektroonikas kasutatakse madala voolu ja pinge skeemide puhul enamasti kihttakisteid SMD(Surface Mounted Device) korpuses ning suurema võimsusega (või kõrgpinge) ahelate puhul kasutatakse enamsati traattakisteid aukmontaaž tüüpi korpustes.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Transistor=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Transistor (ingl transfer üle kandma + resistor takisti) on kolme või enama väljaviiguga pooljuhtseadis, mida kasutatakse elektrisignaalide tekitamiseks, võimendamiseks ja muundamiseks. Transistori abil saab ühe elektrisignaali abil juhtida ehk tüürida teist elektrisignaali.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Transistoris on sisuliselt kaks vastupidipööratud ja üht otsapidi ühendatud dioodi, mille tulemusena on tal kolm väljaviiku. Transistoride oskuste hulgas on näiteks vahelduv, aga ka alalisvoolu ja pinge võimendamine ning sisse- välja lülitamine. Nii dioode kui transistore on olemas suuremate ja väiksemate võimsuste jaoks. (Võimsuse parameetri alla mõeldakse seda maksimaalset võimsust, mida transistor on võimeline üle kandma ennem, kui transistor soojeneb üle lubatud piiri ja kus transistori korpus enam ei suuda soojust piisaval hulgal hajutada ning seetõttu tema struktuur kahjustada saab.)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Diood=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kvarts=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Türistor=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Türistor on selline pooljuhtelement, mis päripinge olemasolul pärast lühikese tüürvoolu impulsi andmist tüürelektroodile juhib voolu anoodilt katoodile. Türistor jääb avatud (juhtivasse) olekusse ka pärast tüürimpulsi lõppu. Türistor sulgub siis, kui anoodvool väheneb nullilähedaseks. Türistore valmistatakse kõigist pooljuht-lülituselementidest suurimale voolule ja lubatavale vastupingele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sõltuvalt türistori pinge-voolu tunnusjoone kujust eristatakse mitut liiki jõutüristore:&lt;br /&gt;
* Türistor e. üheoperatsiooniline türistor: SCR (Silicon Controlled Rectifier).&lt;br /&gt;
* Suletav türistor: GTO (Gate Turn Off), MCT (MOS Controlled Thyristor), SITH (Static Induction Controlled Thyristor).&lt;br /&gt;
* Sümistor: TRIAC. Sümistori ekvivalendiks on kaks vasturööbiti lülitatud türistori.&lt;br /&gt;
* Türistordiood: RCT (reverse conducting thyristor), mis kujutab endast türistori ja vasturööpse jõudioodi ühendust.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Türistore juhitakse tüürvooluga (SCR, GTO) või tüürpingega (SITH, MCT), kuid saadaval on ka valgusega tüüritavad türistorid LTT (Light Trigered Thyristor).&lt;br /&gt;
Kuna üheoperatsioonilisi türistore saab tüürelektroodi kaudu ainult sisse lülitada, siis sobivad nad hästi sellistesse muunduritesse, kus väljalülitumine toimub vahelduvpinge mõjul, nagu näiteks võrguga sünkroniseeritud tüüritavad alaldid, vaheldid ja lihtsad vahelduvpingeregulaatorid. Tavalisi türistore kasutatakse ka akulaadijates, keevitusagregaatides, kõrgepingelise alalisvoolu ülekandeliinide muundurites, suurevõimsuselistes ja kõrgepingelistes sagedusmuundurites, takistusahjude pingeregulaatorites, asünkroonmootorite pehme käivitamise seadmetes, reaktiivvõimsuse aktiivkompensaatorites, induktsioonkuumutusseadmetes, kontaktivabades käivitites, lülitites, releedes jne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Türistoride kasutamisel alalisvooluahelates, näiteks autonoomsetes vaheldites, tuleb türistori sulgemiseks kasutada sulgeahelaid ehk sundkommutatsiooni ahelaid. Seetõttu pole türistoride kasutamine alalisvooluahelates levinud. Erandiks on väga suure pinge ja vooluga rakendused. Lisaks traditsioonilistele üheoperatsioonilistele ehk SCR-türistoridele ilmusid kaheksakümnendatel aastatel kaheoperatsioonilised ehk suletavad jõutüristorid - GTO-türistorid ja MCT-türistorid. Suletavaid türistore saab tüürelektroodi kaudu sulgeda. Seega langeb ära vajadus sulgeahelate järele, mis teeb muundurid kompaktsemaks, odavamaks ja energeetiliselt efektiivsemaks. Suletavaid türistore kasutatakse kaasaegsetes elektriajamites, katkematu toite allikates, elektroonilistes keevitusseadmetes, alalisvoolumuundurites, sagedusmuundurites ja mujal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Lingid=&lt;br /&gt;
http://wiki.wifi.ee/&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>MarkoR</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Elektroonikakomponendid&amp;diff=25192</id>
		<title>Elektroonikakomponendid</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Elektroonikakomponendid&amp;diff=25192"/>
		<updated>2011-08-21T17:39:50Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;MarkoR: /* Takisti */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Kondensaator=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Takisti=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Pilt:Resistor_color_code.gif|466px|thumb|rigth|Aukmontaaž takistite värvikoodid]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Pilt:Res_symbol.png|320px|thumb|center|Skeemi sümbolid: R1-USA, R2-EU]]&lt;br /&gt;
[[Pilt:Resistor.jpg|320px|thumb|center|Aukmontaaž- ja SMD takisti]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Takisti on üks passiivelement, mis koosneb kindla eritakistusega voolu juhtivast materjalst tehtud konstruktsioonist ja sellele ühendatud väljaviikudest. Takisteid liigitatakse püsitakistiteks, mille takistus on kindla väärtusega ja varieerub väga vähesel määral temperatuurist (% kraadi kohta), ja muuttakistiteks, mille takistust on võimalik sujuvalt muuta. Püsitakistid jagunevad oma ehituse järgi kolme rühma – masstakistid (vanamoodne, oma kehvade&lt;br /&gt;
parameetrite tõttu ei ole enam levinud – ing. carbon composite resistor), kihttakistid (süsinik-, metall- või metalloksiidkihttakistid – ing. carbon-, metal- or metal oxide film resistor) ja traattakistid (ing. wire wound resistor). Tänapäevases elektroonikas kasutatakse madala voolu ja pinge skeemide puhul enamasti kihttakisteid SMD(Surface Mounted Device) korpuses ning suurema võimsusega (või kõrgpinge) ahelate puhul kasutatakse enamsati traattakisteid aukmontaaž tüüpi korpustes.&lt;br /&gt;
[[Pilt:Res_symbol.png|320px|thumb|left|Skeemi sümbolid: R1-USA, R2-EU]]&lt;br /&gt;
[[Pilt:Resistor.jpg|320px|thumb|left|Aukmontaaž- ja SMD takisti]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Transistor=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Transistor (ingl transfer üle kandma + resistor takisti) on kolme või enama väljaviiguga pooljuhtseadis, mida kasutatakse elektrisignaalide tekitamiseks, võimendamiseks ja muundamiseks. Transistori abil saab ühe elektrisignaali abil juhtida ehk tüürida teist elektrisignaali.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Transistoris on sisuliselt kaks vastupidipööratud ja üht otsapidi ühendatud dioodi, mille tulemusena on tal kolm väljaviiku. Transistoride oskuste hulgas on näiteks vahelduv, aga ka alalisvoolu ja pinge võimendamine ning sisse- välja lülitamine. Nii dioode kui transistore on olemas suuremate ja väiksemate võimsuste jaoks. (Võimsuse parameetri alla mõeldakse seda maksimaalset võimsust, mida transistor on võimeline üle kandma ennem, kui transistor soojeneb üle lubatud piiri ja kus transistori korpus enam ei suuda soojust piisaval hulgal hajutada ning seetõttu tema struktuur kahjustada saab.)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Diood=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kvarts=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Türistor=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Türistor on selline pooljuhtelement, mis päripinge olemasolul pärast lühikese tüürvoolu impulsi andmist tüürelektroodile juhib voolu anoodilt katoodile. Türistor jääb avatud (juhtivasse) olekusse ka pärast tüürimpulsi lõppu. Türistor sulgub siis, kui anoodvool väheneb nullilähedaseks. Türistore valmistatakse kõigist pooljuht-lülituselementidest suurimale voolule ja lubatavale vastupingele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sõltuvalt türistori pinge-voolu tunnusjoone kujust eristatakse mitut liiki jõutüristore:&lt;br /&gt;
* Türistor e. üheoperatsiooniline türistor: SCR (Silicon Controlled Rectifier).&lt;br /&gt;
* Suletav türistor: GTO (Gate Turn Off), MCT (MOS Controlled Thyristor), SITH (Static Induction Controlled Thyristor).&lt;br /&gt;
* Sümistor: TRIAC. Sümistori ekvivalendiks on kaks vasturööbiti lülitatud türistori.&lt;br /&gt;
* Türistordiood: RCT (reverse conducting thyristor), mis kujutab endast türistori ja vasturööpse jõudioodi ühendust.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Türistore juhitakse tüürvooluga (SCR, GTO) või tüürpingega (SITH, MCT), kuid saadaval on ka valgusega tüüritavad türistorid LTT (Light Trigered Thyristor).&lt;br /&gt;
Kuna üheoperatsioonilisi türistore saab tüürelektroodi kaudu ainult sisse lülitada, siis sobivad nad hästi sellistesse muunduritesse, kus väljalülitumine toimub vahelduvpinge mõjul, nagu näiteks võrguga sünkroniseeritud tüüritavad alaldid, vaheldid ja lihtsad vahelduvpingeregulaatorid. Tavalisi türistore kasutatakse ka akulaadijates, keevitusagregaatides, kõrgepingelise alalisvoolu ülekandeliinide muundurites, suurevõimsuselistes ja kõrgepingelistes sagedusmuundurites, takistusahjude pingeregulaatorites, asünkroonmootorite pehme käivitamise seadmetes, reaktiivvõimsuse aktiivkompensaatorites, induktsioonkuumutusseadmetes, kontaktivabades käivitites, lülitites, releedes jne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Türistoride kasutamisel alalisvooluahelates, näiteks autonoomsetes vaheldites, tuleb türistori sulgemiseks kasutada sulgeahelaid ehk sundkommutatsiooni ahelaid. Seetõttu pole türistoride kasutamine alalisvooluahelates levinud. Erandiks on väga suure pinge ja vooluga rakendused. Lisaks traditsioonilistele üheoperatsioonilistele ehk SCR-türistoridele ilmusid kaheksakümnendatel aastatel kaheoperatsioonilised ehk suletavad jõutüristorid - GTO-türistorid ja MCT-türistorid. Suletavaid türistore saab tüürelektroodi kaudu sulgeda. Seega langeb ära vajadus sulgeahelate järele, mis teeb muundurid kompaktsemaks, odavamaks ja energeetiliselt efektiivsemaks. Suletavaid türistore kasutatakse kaasaegsetes elektriajamites, katkematu toite allikates, elektroonilistes keevitusseadmetes, alalisvoolumuundurites, sagedusmuundurites ja mujal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Lingid=&lt;br /&gt;
http://wiki.wifi.ee/&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>MarkoR</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Elektroonikakomponendid&amp;diff=25191</id>
		<title>Elektroonikakomponendid</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Elektroonikakomponendid&amp;diff=25191"/>
		<updated>2011-08-21T17:38:52Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;MarkoR: /* Takisti */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Kondensaator=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Takisti=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Pilt:Resistor_color_code.gif|466px|thumb|rigth|Aukmontaaž takistite värvikoodid]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Takisti on üks passiivelement, mis koosneb kindla eritakistusega voolu juhtivast materjalst tehtud konstruktsioonist ja sellele ühendatud väljaviikudest. Takisteid liigitatakse püsitakistiteks, mille takistus on kindla väärtusega ja varieerub väga vähesel määral temperatuurist (% kraadi kohta), ja muuttakistiteks, mille takistust on võimalik sujuvalt muuta. Püsitakistid jagunevad oma ehituse järgi kolme rühma – masstakistid (vanamoodne, oma kehvade&lt;br /&gt;
parameetrite tõttu ei ole enam levinud – ing. carbon composite resistor), kihttakistid (süsinik-, metall- või metalloksiidkihttakistid – ing. carbon-, metal- or metal oxide film resistor) ja traattakistid (ing. wire wound resistor). Tänapäevases elektroonikas kasutatakse madala voolu ja pinge skeemide puhul enamasti kihttakisteid SMD(Surface Mounted Device) korpuses ning suurema võimsusega (või kõrgpinge) ahelate puhul kasutatakse enamsati traattakisteid aukmontaaž tüüpi korpustes.&lt;br /&gt;
[[Pilt:Res_symbol.png|320px|thumb|left|Skeemi sümbolid: R1-USA, R2-EU]]&lt;br /&gt;
[[Pilt:Resistor.jpg|320px|thumb|left|Aukmontaaž- ja SMD takisti]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Transistor=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Transistor (ingl transfer üle kandma + resistor takisti) on kolme või enama väljaviiguga pooljuhtseadis, mida kasutatakse elektrisignaalide tekitamiseks, võimendamiseks ja muundamiseks. Transistori abil saab ühe elektrisignaali abil juhtida ehk tüürida teist elektrisignaali.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Transistoris on sisuliselt kaks vastupidipööratud ja üht otsapidi ühendatud dioodi, mille tulemusena on tal kolm väljaviiku. Transistoride oskuste hulgas on näiteks vahelduv, aga ka alalisvoolu ja pinge võimendamine ning sisse- välja lülitamine. Nii dioode kui transistore on olemas suuremate ja väiksemate võimsuste jaoks. (Võimsuse parameetri alla mõeldakse seda maksimaalset võimsust, mida transistor on võimeline üle kandma ennem, kui transistor soojeneb üle lubatud piiri ja kus transistori korpus enam ei suuda soojust piisaval hulgal hajutada ning seetõttu tema struktuur kahjustada saab.)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Diood=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kvarts=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Türistor=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Türistor on selline pooljuhtelement, mis päripinge olemasolul pärast lühikese tüürvoolu impulsi andmist tüürelektroodile juhib voolu anoodilt katoodile. Türistor jääb avatud (juhtivasse) olekusse ka pärast tüürimpulsi lõppu. Türistor sulgub siis, kui anoodvool väheneb nullilähedaseks. Türistore valmistatakse kõigist pooljuht-lülituselementidest suurimale voolule ja lubatavale vastupingele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sõltuvalt türistori pinge-voolu tunnusjoone kujust eristatakse mitut liiki jõutüristore:&lt;br /&gt;
* Türistor e. üheoperatsiooniline türistor: SCR (Silicon Controlled Rectifier).&lt;br /&gt;
* Suletav türistor: GTO (Gate Turn Off), MCT (MOS Controlled Thyristor), SITH (Static Induction Controlled Thyristor).&lt;br /&gt;
* Sümistor: TRIAC. Sümistori ekvivalendiks on kaks vasturööbiti lülitatud türistori.&lt;br /&gt;
* Türistordiood: RCT (reverse conducting thyristor), mis kujutab endast türistori ja vasturööpse jõudioodi ühendust.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Türistore juhitakse tüürvooluga (SCR, GTO) või tüürpingega (SITH, MCT), kuid saadaval on ka valgusega tüüritavad türistorid LTT (Light Trigered Thyristor).&lt;br /&gt;
Kuna üheoperatsioonilisi türistore saab tüürelektroodi kaudu ainult sisse lülitada, siis sobivad nad hästi sellistesse muunduritesse, kus väljalülitumine toimub vahelduvpinge mõjul, nagu näiteks võrguga sünkroniseeritud tüüritavad alaldid, vaheldid ja lihtsad vahelduvpingeregulaatorid. Tavalisi türistore kasutatakse ka akulaadijates, keevitusagregaatides, kõrgepingelise alalisvoolu ülekandeliinide muundurites, suurevõimsuselistes ja kõrgepingelistes sagedusmuundurites, takistusahjude pingeregulaatorites, asünkroonmootorite pehme käivitamise seadmetes, reaktiivvõimsuse aktiivkompensaatorites, induktsioonkuumutusseadmetes, kontaktivabades käivitites, lülitites, releedes jne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Türistoride kasutamisel alalisvooluahelates, näiteks autonoomsetes vaheldites, tuleb türistori sulgemiseks kasutada sulgeahelaid ehk sundkommutatsiooni ahelaid. Seetõttu pole türistoride kasutamine alalisvooluahelates levinud. Erandiks on väga suure pinge ja vooluga rakendused. Lisaks traditsioonilistele üheoperatsioonilistele ehk SCR-türistoridele ilmusid kaheksakümnendatel aastatel kaheoperatsioonilised ehk suletavad jõutüristorid - GTO-türistorid ja MCT-türistorid. Suletavaid türistore saab tüürelektroodi kaudu sulgeda. Seega langeb ära vajadus sulgeahelate järele, mis teeb muundurid kompaktsemaks, odavamaks ja energeetiliselt efektiivsemaks. Suletavaid türistore kasutatakse kaasaegsetes elektriajamites, katkematu toite allikates, elektroonilistes keevitusseadmetes, alalisvoolumuundurites, sagedusmuundurites ja mujal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Lingid=&lt;br /&gt;
http://wiki.wifi.ee/&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>MarkoR</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Elektroonikakomponendid&amp;diff=25190</id>
		<title>Elektroonikakomponendid</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Elektroonikakomponendid&amp;diff=25190"/>
		<updated>2011-08-21T17:38:21Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;MarkoR: /* Takisti */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Kondensaator=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Takisti=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Pilt:Resistor_color_code.gif|466px|thumb|rigth|Aukmontaaž takistite värvikoodid]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Takisti on üks passiivelement, mis koosneb kindla eritakistusega voolu juhtivast materjalst tehtud konstruktsioonist ja sellele ühendatud väljaviikudest. Takisteid liigitatakse püsitakistiteks, mille takistus on kindla väärtusega ja varieerub väga vähesel määral temperatuurist (% kraadi kohta), ja muuttakistiteks, mille takistust on võimalik sujuvalt muuta. Püsitakistid jagunevad oma ehituse järgi kolme rühma – masstakistid (vanamoodne, oma kehvade&lt;br /&gt;
parameetrite tõttu ei ole enam levinud – ing. carbon composite resistor), kihttakistid (süsinik-, metall- või metalloksiidkihttakistid – ing. carbon-, metal- or metal oxide film resistor) ja traattakistid (ing. wire wound resistor). Tänapäevases elektroonikas kasutatakse madala voolu ja pinge skeemide puhul enamasti kihttakisteid SMD(Surface Mounted Device) korpuses ning suurema võimsusega (või kõrgpinge) ahelate puhul kasutatakse enamsati traattakisteid aukmontaaž tüüpi korpustes.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Pilt:Res_symbol.png|320px|thumb|rigth|Skeemi sümbolid: R1-USA, R2-EU]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Pilt:Resistor.jpg|320px|thumb|left|Aukmontaaž- ja SMD takisti]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Transistor=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Transistor (ingl transfer üle kandma + resistor takisti) on kolme või enama väljaviiguga pooljuhtseadis, mida kasutatakse elektrisignaalide tekitamiseks, võimendamiseks ja muundamiseks. Transistori abil saab ühe elektrisignaali abil juhtida ehk tüürida teist elektrisignaali.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Transistoris on sisuliselt kaks vastupidipööratud ja üht otsapidi ühendatud dioodi, mille tulemusena on tal kolm väljaviiku. Transistoride oskuste hulgas on näiteks vahelduv, aga ka alalisvoolu ja pinge võimendamine ning sisse- välja lülitamine. Nii dioode kui transistore on olemas suuremate ja väiksemate võimsuste jaoks. (Võimsuse parameetri alla mõeldakse seda maksimaalset võimsust, mida transistor on võimeline üle kandma ennem, kui transistor soojeneb üle lubatud piiri ja kus transistori korpus enam ei suuda soojust piisaval hulgal hajutada ning seetõttu tema struktuur kahjustada saab.)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Diood=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kvarts=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Türistor=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Türistor on selline pooljuhtelement, mis päripinge olemasolul pärast lühikese tüürvoolu impulsi andmist tüürelektroodile juhib voolu anoodilt katoodile. Türistor jääb avatud (juhtivasse) olekusse ka pärast tüürimpulsi lõppu. Türistor sulgub siis, kui anoodvool väheneb nullilähedaseks. Türistore valmistatakse kõigist pooljuht-lülituselementidest suurimale voolule ja lubatavale vastupingele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sõltuvalt türistori pinge-voolu tunnusjoone kujust eristatakse mitut liiki jõutüristore:&lt;br /&gt;
* Türistor e. üheoperatsiooniline türistor: SCR (Silicon Controlled Rectifier).&lt;br /&gt;
* Suletav türistor: GTO (Gate Turn Off), MCT (MOS Controlled Thyristor), SITH (Static Induction Controlled Thyristor).&lt;br /&gt;
* Sümistor: TRIAC. Sümistori ekvivalendiks on kaks vasturööbiti lülitatud türistori.&lt;br /&gt;
* Türistordiood: RCT (reverse conducting thyristor), mis kujutab endast türistori ja vasturööpse jõudioodi ühendust.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Türistore juhitakse tüürvooluga (SCR, GTO) või tüürpingega (SITH, MCT), kuid saadaval on ka valgusega tüüritavad türistorid LTT (Light Trigered Thyristor).&lt;br /&gt;
Kuna üheoperatsioonilisi türistore saab tüürelektroodi kaudu ainult sisse lülitada, siis sobivad nad hästi sellistesse muunduritesse, kus väljalülitumine toimub vahelduvpinge mõjul, nagu näiteks võrguga sünkroniseeritud tüüritavad alaldid, vaheldid ja lihtsad vahelduvpingeregulaatorid. Tavalisi türistore kasutatakse ka akulaadijates, keevitusagregaatides, kõrgepingelise alalisvoolu ülekandeliinide muundurites, suurevõimsuselistes ja kõrgepingelistes sagedusmuundurites, takistusahjude pingeregulaatorites, asünkroonmootorite pehme käivitamise seadmetes, reaktiivvõimsuse aktiivkompensaatorites, induktsioonkuumutusseadmetes, kontaktivabades käivitites, lülitites, releedes jne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Türistoride kasutamisel alalisvooluahelates, näiteks autonoomsetes vaheldites, tuleb türistori sulgemiseks kasutada sulgeahelaid ehk sundkommutatsiooni ahelaid. Seetõttu pole türistoride kasutamine alalisvooluahelates levinud. Erandiks on väga suure pinge ja vooluga rakendused. Lisaks traditsioonilistele üheoperatsioonilistele ehk SCR-türistoridele ilmusid kaheksakümnendatel aastatel kaheoperatsioonilised ehk suletavad jõutüristorid - GTO-türistorid ja MCT-türistorid. Suletavaid türistore saab tüürelektroodi kaudu sulgeda. Seega langeb ära vajadus sulgeahelate järele, mis teeb muundurid kompaktsemaks, odavamaks ja energeetiliselt efektiivsemaks. Suletavaid türistore kasutatakse kaasaegsetes elektriajamites, katkematu toite allikates, elektroonilistes keevitusseadmetes, alalisvoolumuundurites, sagedusmuundurites ja mujal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Lingid=&lt;br /&gt;
http://wiki.wifi.ee/&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>MarkoR</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Elektroonikakomponendid&amp;diff=25189</id>
		<title>Elektroonikakomponendid</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Elektroonikakomponendid&amp;diff=25189"/>
		<updated>2011-08-21T17:37:44Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;MarkoR: /* Takisti */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Kondensaator=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Takisti=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Pilt:Resistor_color_code.gif|466px|thumb|rigth|Aukmontaaž takistite värvikoodid]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Takisti on üks passiivelement, mis koosneb kindla eritakistusega voolu juhtivast materjalst tehtud konstruktsioonist ja sellele ühendatud väljaviikudest. Takisteid liigitatakse püsitakistiteks, mille takistus on kindla väärtusega ja varieerub väga vähesel määral temperatuurist (% kraadi kohta), ja muuttakistiteks, mille takistust on võimalik sujuvalt muuta. Püsitakistid jagunevad oma ehituse järgi kolme rühma – masstakistid (vanamoodne, oma kehvade&lt;br /&gt;
parameetrite tõttu ei ole enam levinud – ing. carbon composite resistor), kihttakistid (süsinik-, metall- või metalloksiidkihttakistid – ing. carbon-, metal- or metal oxide film resistor) ja traattakistid (ing. wire wound resistor). Tänapäevases elektroonikas kasutatakse madala voolu ja pinge skeemide puhul enamasti kihttakisteid SMD(Surface Mounted Device) korpuses ning suurema võimsusega (või kõrgpinge) ahelate puhul kasutatakse enamsati traattakisteid aukmontaaž tüüpi korpustes.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Pilt:Res_symbol.png|320px|thumb|center|Skeemi sümbolid: R1-USA, R2-EU]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Pilt:Resistor.jpg|320px|thumb|left|Aukmontaaž- ja SMD takisti]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Transistor=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Transistor (ingl transfer üle kandma + resistor takisti) on kolme või enama väljaviiguga pooljuhtseadis, mida kasutatakse elektrisignaalide tekitamiseks, võimendamiseks ja muundamiseks. Transistori abil saab ühe elektrisignaali abil juhtida ehk tüürida teist elektrisignaali.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Transistoris on sisuliselt kaks vastupidipööratud ja üht otsapidi ühendatud dioodi, mille tulemusena on tal kolm väljaviiku. Transistoride oskuste hulgas on näiteks vahelduv, aga ka alalisvoolu ja pinge võimendamine ning sisse- välja lülitamine. Nii dioode kui transistore on olemas suuremate ja väiksemate võimsuste jaoks. (Võimsuse parameetri alla mõeldakse seda maksimaalset võimsust, mida transistor on võimeline üle kandma ennem, kui transistor soojeneb üle lubatud piiri ja kus transistori korpus enam ei suuda soojust piisaval hulgal hajutada ning seetõttu tema struktuur kahjustada saab.)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Diood=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kvarts=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Türistor=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Türistor on selline pooljuhtelement, mis päripinge olemasolul pärast lühikese tüürvoolu impulsi andmist tüürelektroodile juhib voolu anoodilt katoodile. Türistor jääb avatud (juhtivasse) olekusse ka pärast tüürimpulsi lõppu. Türistor sulgub siis, kui anoodvool väheneb nullilähedaseks. Türistore valmistatakse kõigist pooljuht-lülituselementidest suurimale voolule ja lubatavale vastupingele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sõltuvalt türistori pinge-voolu tunnusjoone kujust eristatakse mitut liiki jõutüristore:&lt;br /&gt;
* Türistor e. üheoperatsiooniline türistor: SCR (Silicon Controlled Rectifier).&lt;br /&gt;
* Suletav türistor: GTO (Gate Turn Off), MCT (MOS Controlled Thyristor), SITH (Static Induction Controlled Thyristor).&lt;br /&gt;
* Sümistor: TRIAC. Sümistori ekvivalendiks on kaks vasturööbiti lülitatud türistori.&lt;br /&gt;
* Türistordiood: RCT (reverse conducting thyristor), mis kujutab endast türistori ja vasturööpse jõudioodi ühendust.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Türistore juhitakse tüürvooluga (SCR, GTO) või tüürpingega (SITH, MCT), kuid saadaval on ka valgusega tüüritavad türistorid LTT (Light Trigered Thyristor).&lt;br /&gt;
Kuna üheoperatsioonilisi türistore saab tüürelektroodi kaudu ainult sisse lülitada, siis sobivad nad hästi sellistesse muunduritesse, kus väljalülitumine toimub vahelduvpinge mõjul, nagu näiteks võrguga sünkroniseeritud tüüritavad alaldid, vaheldid ja lihtsad vahelduvpingeregulaatorid. Tavalisi türistore kasutatakse ka akulaadijates, keevitusagregaatides, kõrgepingelise alalisvoolu ülekandeliinide muundurites, suurevõimsuselistes ja kõrgepingelistes sagedusmuundurites, takistusahjude pingeregulaatorites, asünkroonmootorite pehme käivitamise seadmetes, reaktiivvõimsuse aktiivkompensaatorites, induktsioonkuumutusseadmetes, kontaktivabades käivitites, lülitites, releedes jne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Türistoride kasutamisel alalisvooluahelates, näiteks autonoomsetes vaheldites, tuleb türistori sulgemiseks kasutada sulgeahelaid ehk sundkommutatsiooni ahelaid. Seetõttu pole türistoride kasutamine alalisvooluahelates levinud. Erandiks on väga suure pinge ja vooluga rakendused. Lisaks traditsioonilistele üheoperatsioonilistele ehk SCR-türistoridele ilmusid kaheksakümnendatel aastatel kaheoperatsioonilised ehk suletavad jõutüristorid - GTO-türistorid ja MCT-türistorid. Suletavaid türistore saab tüürelektroodi kaudu sulgeda. Seega langeb ära vajadus sulgeahelate järele, mis teeb muundurid kompaktsemaks, odavamaks ja energeetiliselt efektiivsemaks. Suletavaid türistore kasutatakse kaasaegsetes elektriajamites, katkematu toite allikates, elektroonilistes keevitusseadmetes, alalisvoolumuundurites, sagedusmuundurites ja mujal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Lingid=&lt;br /&gt;
http://wiki.wifi.ee/&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>MarkoR</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Elektroonikakomponendid&amp;diff=25188</id>
		<title>Elektroonikakomponendid</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Elektroonikakomponendid&amp;diff=25188"/>
		<updated>2011-08-21T17:37:05Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;MarkoR: /* Takisti */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Kondensaator=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Takisti=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Pilt:Resistor_color_code.gif|320px|thumb|left|Aukmontaaž takistite värvikoodid]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Takisti on üks passiivelement, mis koosneb kindla eritakistusega voolu juhtivast materjalst tehtud konstruktsioonist ja sellele ühendatud väljaviikudest. Takisteid liigitatakse püsitakistiteks, mille takistus on kindla väärtusega ja varieerub väga vähesel määral temperatuurist (% kraadi kohta), ja muuttakistiteks, mille takistust on võimalik sujuvalt muuta. Püsitakistid jagunevad oma ehituse järgi kolme rühma – masstakistid (vanamoodne, oma kehvade&lt;br /&gt;
parameetrite tõttu ei ole enam levinud – ing. carbon composite resistor), kihttakistid (süsinik-, metall- või metalloksiidkihttakistid – ing. carbon-, metal- or metal oxide film resistor) ja traattakistid (ing. wire wound resistor). Tänapäevases elektroonikas kasutatakse madala voolu ja pinge skeemide puhul enamasti kihttakisteid SMD(Surface Mounted Device) korpuses ning suurema võimsusega (või kõrgpinge) ahelate puhul kasutatakse enamsati traattakisteid aukmontaaž tüüpi korpustes.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Pilt:Res_symbol.png|320px|thumb|center|Skeemi sümbolid: R1-USA, R2-EU]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Pilt:Resistor.jpg|466px|thumb|right|Aukmontaaž- ja SMD takisti]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Transistor=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Transistor (ingl transfer üle kandma + resistor takisti) on kolme või enama väljaviiguga pooljuhtseadis, mida kasutatakse elektrisignaalide tekitamiseks, võimendamiseks ja muundamiseks. Transistori abil saab ühe elektrisignaali abil juhtida ehk tüürida teist elektrisignaali.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Transistoris on sisuliselt kaks vastupidipööratud ja üht otsapidi ühendatud dioodi, mille tulemusena on tal kolm väljaviiku. Transistoride oskuste hulgas on näiteks vahelduv, aga ka alalisvoolu ja pinge võimendamine ning sisse- välja lülitamine. Nii dioode kui transistore on olemas suuremate ja väiksemate võimsuste jaoks. (Võimsuse parameetri alla mõeldakse seda maksimaalset võimsust, mida transistor on võimeline üle kandma ennem, kui transistor soojeneb üle lubatud piiri ja kus transistori korpus enam ei suuda soojust piisaval hulgal hajutada ning seetõttu tema struktuur kahjustada saab.)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Diood=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kvarts=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Türistor=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Türistor on selline pooljuhtelement, mis päripinge olemasolul pärast lühikese tüürvoolu impulsi andmist tüürelektroodile juhib voolu anoodilt katoodile. Türistor jääb avatud (juhtivasse) olekusse ka pärast tüürimpulsi lõppu. Türistor sulgub siis, kui anoodvool väheneb nullilähedaseks. Türistore valmistatakse kõigist pooljuht-lülituselementidest suurimale voolule ja lubatavale vastupingele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sõltuvalt türistori pinge-voolu tunnusjoone kujust eristatakse mitut liiki jõutüristore:&lt;br /&gt;
* Türistor e. üheoperatsiooniline türistor: SCR (Silicon Controlled Rectifier).&lt;br /&gt;
* Suletav türistor: GTO (Gate Turn Off), MCT (MOS Controlled Thyristor), SITH (Static Induction Controlled Thyristor).&lt;br /&gt;
* Sümistor: TRIAC. Sümistori ekvivalendiks on kaks vasturööbiti lülitatud türistori.&lt;br /&gt;
* Türistordiood: RCT (reverse conducting thyristor), mis kujutab endast türistori ja vasturööpse jõudioodi ühendust.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Türistore juhitakse tüürvooluga (SCR, GTO) või tüürpingega (SITH, MCT), kuid saadaval on ka valgusega tüüritavad türistorid LTT (Light Trigered Thyristor).&lt;br /&gt;
Kuna üheoperatsioonilisi türistore saab tüürelektroodi kaudu ainult sisse lülitada, siis sobivad nad hästi sellistesse muunduritesse, kus väljalülitumine toimub vahelduvpinge mõjul, nagu näiteks võrguga sünkroniseeritud tüüritavad alaldid, vaheldid ja lihtsad vahelduvpingeregulaatorid. Tavalisi türistore kasutatakse ka akulaadijates, keevitusagregaatides, kõrgepingelise alalisvoolu ülekandeliinide muundurites, suurevõimsuselistes ja kõrgepingelistes sagedusmuundurites, takistusahjude pingeregulaatorites, asünkroonmootorite pehme käivitamise seadmetes, reaktiivvõimsuse aktiivkompensaatorites, induktsioonkuumutusseadmetes, kontaktivabades käivitites, lülitites, releedes jne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Türistoride kasutamisel alalisvooluahelates, näiteks autonoomsetes vaheldites, tuleb türistori sulgemiseks kasutada sulgeahelaid ehk sundkommutatsiooni ahelaid. Seetõttu pole türistoride kasutamine alalisvooluahelates levinud. Erandiks on väga suure pinge ja vooluga rakendused. Lisaks traditsioonilistele üheoperatsioonilistele ehk SCR-türistoridele ilmusid kaheksakümnendatel aastatel kaheoperatsioonilised ehk suletavad jõutüristorid - GTO-türistorid ja MCT-türistorid. Suletavaid türistore saab tüürelektroodi kaudu sulgeda. Seega langeb ära vajadus sulgeahelate järele, mis teeb muundurid kompaktsemaks, odavamaks ja energeetiliselt efektiivsemaks. Suletavaid türistore kasutatakse kaasaegsetes elektriajamites, katkematu toite allikates, elektroonilistes keevitusseadmetes, alalisvoolumuundurites, sagedusmuundurites ja mujal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Lingid=&lt;br /&gt;
http://wiki.wifi.ee/&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>MarkoR</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Elektroonikakomponendid&amp;diff=25187</id>
		<title>Elektroonikakomponendid</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Elektroonikakomponendid&amp;diff=25187"/>
		<updated>2011-08-21T17:36:39Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;MarkoR: /* Takisti */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Kondensaator=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Takisti=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Pilt:Resistor_color_code.gif|320px|thumb|left|Aukmontaaž takistite värvikoodid]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Takisti on üks passiivelement, mis koosneb kindla eritakistusega voolu juhtivast materjalst tehtud konstruktsioonist ja sellele ühendatud väljaviikudest. Takisteid liigitatakse püsitakistiteks, mille takistus on kindla väärtusega ja varieerub väga vähesel määral temperatuurist (% kraadi kohta), ja muuttakistiteks, mille takistust on võimalik sujuvalt muuta. Püsitakistid jagunevad oma ehituse järgi kolme rühma – masstakistid (vanamoodne, oma kehvade&lt;br /&gt;
parameetrite tõttu ei ole enam levinud – ing. carbon composite resistor), kihttakistid (süsinik-, metall- või metalloksiidkihttakistid – ing. carbon-, metal- or metal oxide film resistor) ja traattakistid (ing. wire wound resistor). Tänapäevases elektroonikas kasutatakse madala voolu ja pinge skeemide puhul enamasti kihttakisteid SMD(Surface Mounted Device) korpuses ning suurema võimsusega (või kõrgpinge) ahelate puhul kasutatakse enamsati traattakisteid aukmontaaž tüüpi korpustes.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Pilt:Res_symbol.png|320px|thumb|center|Skeemi sümbolid: R1-USA, R2-EU]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Pilt:Resistor.jpg|320px|thumb|right|Aukmontaaž- ja SMD takisti]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Transistor=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Transistor (ingl transfer üle kandma + resistor takisti) on kolme või enama väljaviiguga pooljuhtseadis, mida kasutatakse elektrisignaalide tekitamiseks, võimendamiseks ja muundamiseks. Transistori abil saab ühe elektrisignaali abil juhtida ehk tüürida teist elektrisignaali.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Transistoris on sisuliselt kaks vastupidipööratud ja üht otsapidi ühendatud dioodi, mille tulemusena on tal kolm väljaviiku. Transistoride oskuste hulgas on näiteks vahelduv, aga ka alalisvoolu ja pinge võimendamine ning sisse- välja lülitamine. Nii dioode kui transistore on olemas suuremate ja väiksemate võimsuste jaoks. (Võimsuse parameetri alla mõeldakse seda maksimaalset võimsust, mida transistor on võimeline üle kandma ennem, kui transistor soojeneb üle lubatud piiri ja kus transistori korpus enam ei suuda soojust piisaval hulgal hajutada ning seetõttu tema struktuur kahjustada saab.)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Diood=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kvarts=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Türistor=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Türistor on selline pooljuhtelement, mis päripinge olemasolul pärast lühikese tüürvoolu impulsi andmist tüürelektroodile juhib voolu anoodilt katoodile. Türistor jääb avatud (juhtivasse) olekusse ka pärast tüürimpulsi lõppu. Türistor sulgub siis, kui anoodvool väheneb nullilähedaseks. Türistore valmistatakse kõigist pooljuht-lülituselementidest suurimale voolule ja lubatavale vastupingele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sõltuvalt türistori pinge-voolu tunnusjoone kujust eristatakse mitut liiki jõutüristore:&lt;br /&gt;
* Türistor e. üheoperatsiooniline türistor: SCR (Silicon Controlled Rectifier).&lt;br /&gt;
* Suletav türistor: GTO (Gate Turn Off), MCT (MOS Controlled Thyristor), SITH (Static Induction Controlled Thyristor).&lt;br /&gt;
* Sümistor: TRIAC. Sümistori ekvivalendiks on kaks vasturööbiti lülitatud türistori.&lt;br /&gt;
* Türistordiood: RCT (reverse conducting thyristor), mis kujutab endast türistori ja vasturööpse jõudioodi ühendust.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Türistore juhitakse tüürvooluga (SCR, GTO) või tüürpingega (SITH, MCT), kuid saadaval on ka valgusega tüüritavad türistorid LTT (Light Trigered Thyristor).&lt;br /&gt;
Kuna üheoperatsioonilisi türistore saab tüürelektroodi kaudu ainult sisse lülitada, siis sobivad nad hästi sellistesse muunduritesse, kus väljalülitumine toimub vahelduvpinge mõjul, nagu näiteks võrguga sünkroniseeritud tüüritavad alaldid, vaheldid ja lihtsad vahelduvpingeregulaatorid. Tavalisi türistore kasutatakse ka akulaadijates, keevitusagregaatides, kõrgepingelise alalisvoolu ülekandeliinide muundurites, suurevõimsuselistes ja kõrgepingelistes sagedusmuundurites, takistusahjude pingeregulaatorites, asünkroonmootorite pehme käivitamise seadmetes, reaktiivvõimsuse aktiivkompensaatorites, induktsioonkuumutusseadmetes, kontaktivabades käivitites, lülitites, releedes jne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Türistoride kasutamisel alalisvooluahelates, näiteks autonoomsetes vaheldites, tuleb türistori sulgemiseks kasutada sulgeahelaid ehk sundkommutatsiooni ahelaid. Seetõttu pole türistoride kasutamine alalisvooluahelates levinud. Erandiks on väga suure pinge ja vooluga rakendused. Lisaks traditsioonilistele üheoperatsioonilistele ehk SCR-türistoridele ilmusid kaheksakümnendatel aastatel kaheoperatsioonilised ehk suletavad jõutüristorid - GTO-türistorid ja MCT-türistorid. Suletavaid türistore saab tüürelektroodi kaudu sulgeda. Seega langeb ära vajadus sulgeahelate järele, mis teeb muundurid kompaktsemaks, odavamaks ja energeetiliselt efektiivsemaks. Suletavaid türistore kasutatakse kaasaegsetes elektriajamites, katkematu toite allikates, elektroonilistes keevitusseadmetes, alalisvoolumuundurites, sagedusmuundurites ja mujal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Lingid=&lt;br /&gt;
http://wiki.wifi.ee/&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>MarkoR</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Elektroonikakomponendid&amp;diff=25186</id>
		<title>Elektroonikakomponendid</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Elektroonikakomponendid&amp;diff=25186"/>
		<updated>2011-08-21T17:33:46Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;MarkoR: /* Takisti */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Kondensaator=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Takisti=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Pilt:Resistor.jpg|320px|thumb|right|Aukmontaaž- ja SMD takisti]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Takisti on üks passiivelement, mis koosneb kindla eritakistusega voolu juhtivast materjalst tehtud konstruktsioonist ja sellele ühendatud väljaviikudest. Takisteid liigitatakse püsitakistiteks, mille takistus on kindla väärtusega ja varieerub väga vähesel määral temperatuurist (% kraadi kohta), ja muuttakistiteks, mille takistust on võimalik sujuvalt muuta. Püsitakistid jagunevad oma ehituse järgi kolme rühma – masstakistid (vanamoodne, oma kehvade&lt;br /&gt;
parameetrite tõttu ei ole enam levinud – ing. carbon composite resistor), kihttakistid (süsinik-, metall- või metalloksiidkihttakistid – ing. carbon-, metal- or metal oxide film resistor) ja traattakistid (ing. wire wound resistor). Tänapäevases elektroonikas kasutatakse madala voolu ja pinge skeemide puhul enamasti kihttakisteid SMD(Surface Mounted Device) korpuses ning suurema võimsusega (või kõrgpinge) ahelate puhul kasutatakse enamsati traattakisteid aukmontaaž tüüpi korpustes.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Pilt:Res_symbol.png|320px|thumb|center|Skeemi sümbolid: R1-USA, R2-EU]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Transistor=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Transistor (ingl transfer üle kandma + resistor takisti) on kolme või enama väljaviiguga pooljuhtseadis, mida kasutatakse elektrisignaalide tekitamiseks, võimendamiseks ja muundamiseks. Transistori abil saab ühe elektrisignaali abil juhtida ehk tüürida teist elektrisignaali.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Transistoris on sisuliselt kaks vastupidipööratud ja üht otsapidi ühendatud dioodi, mille tulemusena on tal kolm väljaviiku. Transistoride oskuste hulgas on näiteks vahelduv, aga ka alalisvoolu ja pinge võimendamine ning sisse- välja lülitamine. Nii dioode kui transistore on olemas suuremate ja väiksemate võimsuste jaoks. (Võimsuse parameetri alla mõeldakse seda maksimaalset võimsust, mida transistor on võimeline üle kandma ennem, kui transistor soojeneb üle lubatud piiri ja kus transistori korpus enam ei suuda soojust piisaval hulgal hajutada ning seetõttu tema struktuur kahjustada saab.)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Diood=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kvarts=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Türistor=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Türistor on selline pooljuhtelement, mis päripinge olemasolul pärast lühikese tüürvoolu impulsi andmist tüürelektroodile juhib voolu anoodilt katoodile. Türistor jääb avatud (juhtivasse) olekusse ka pärast tüürimpulsi lõppu. Türistor sulgub siis, kui anoodvool väheneb nullilähedaseks. Türistore valmistatakse kõigist pooljuht-lülituselementidest suurimale voolule ja lubatavale vastupingele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sõltuvalt türistori pinge-voolu tunnusjoone kujust eristatakse mitut liiki jõutüristore:&lt;br /&gt;
* Türistor e. üheoperatsiooniline türistor: SCR (Silicon Controlled Rectifier).&lt;br /&gt;
* Suletav türistor: GTO (Gate Turn Off), MCT (MOS Controlled Thyristor), SITH (Static Induction Controlled Thyristor).&lt;br /&gt;
* Sümistor: TRIAC. Sümistori ekvivalendiks on kaks vasturööbiti lülitatud türistori.&lt;br /&gt;
* Türistordiood: RCT (reverse conducting thyristor), mis kujutab endast türistori ja vasturööpse jõudioodi ühendust.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Türistore juhitakse tüürvooluga (SCR, GTO) või tüürpingega (SITH, MCT), kuid saadaval on ka valgusega tüüritavad türistorid LTT (Light Trigered Thyristor).&lt;br /&gt;
Kuna üheoperatsioonilisi türistore saab tüürelektroodi kaudu ainult sisse lülitada, siis sobivad nad hästi sellistesse muunduritesse, kus väljalülitumine toimub vahelduvpinge mõjul, nagu näiteks võrguga sünkroniseeritud tüüritavad alaldid, vaheldid ja lihtsad vahelduvpingeregulaatorid. Tavalisi türistore kasutatakse ka akulaadijates, keevitusagregaatides, kõrgepingelise alalisvoolu ülekandeliinide muundurites, suurevõimsuselistes ja kõrgepingelistes sagedusmuundurites, takistusahjude pingeregulaatorites, asünkroonmootorite pehme käivitamise seadmetes, reaktiivvõimsuse aktiivkompensaatorites, induktsioonkuumutusseadmetes, kontaktivabades käivitites, lülitites, releedes jne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Türistoride kasutamisel alalisvooluahelates, näiteks autonoomsetes vaheldites, tuleb türistori sulgemiseks kasutada sulgeahelaid ehk sundkommutatsiooni ahelaid. Seetõttu pole türistoride kasutamine alalisvooluahelates levinud. Erandiks on väga suure pinge ja vooluga rakendused. Lisaks traditsioonilistele üheoperatsioonilistele ehk SCR-türistoridele ilmusid kaheksakümnendatel aastatel kaheoperatsioonilised ehk suletavad jõutüristorid - GTO-türistorid ja MCT-türistorid. Suletavaid türistore saab tüürelektroodi kaudu sulgeda. Seega langeb ära vajadus sulgeahelate järele, mis teeb muundurid kompaktsemaks, odavamaks ja energeetiliselt efektiivsemaks. Suletavaid türistore kasutatakse kaasaegsetes elektriajamites, katkematu toite allikates, elektroonilistes keevitusseadmetes, alalisvoolumuundurites, sagedusmuundurites ja mujal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Lingid=&lt;br /&gt;
http://wiki.wifi.ee/&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>MarkoR</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Elektroonikakomponendid&amp;diff=25185</id>
		<title>Elektroonikakomponendid</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Elektroonikakomponendid&amp;diff=25185"/>
		<updated>2011-08-21T17:33:10Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;MarkoR: /* Takisti */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Kondensaator=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Takisti=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Pilt:Resistor.jpg|320px|thumb|right|Aukmontaaž- ja SMD takisti]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Takisti on üks passiivelement, mis koosneb kindla eritakistusega voolu juhtivast materjalst tehtud konstruktsioonist ja sellele ühendatud väljaviikudest. Takisteid liigitatakse püsitakistiteks, mille takistus on kindla väärtusega ja varieerub väga vähesel määral temperatuurist (% kraadi kohta), ja muuttakistiteks, mille takistust on võimalik sujuvalt muuta. Püsitakistid jagunevad oma ehituse järgi kolme rühma – masstakistid (vanamoodne, oma kehvade&lt;br /&gt;
parameetrite tõttu ei ole enam levinud – ing. carbon composite resistor), kihttakistid (süsinik-, metall- või metalloksiidkihttakistid – ing. carbon-, metal- or metal oxide film resistor) ja traattakistid (ing. wire wound resistor). Tänapäevases elektroonikas kasutatakse madala voolu ja pinge skeemide puhul enamasti kihttakisteid SMD(Surface Mounted Device) korpuses ning suurema võimsusega (või kõrgpinge) ahelate puhul kasutatakse enamsati traattakisteid aukmontaaž tüüpi korpustes.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Pilt:Res_symbol.png|320px|thumb|center|Skeemi sümbolid: R1-USA, R2-EU]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Pilt:Resistor_color_code.gif|320px|thumb|left|Aukmontaaž takistite värvikoodid]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Transistor=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Transistor (ingl transfer üle kandma + resistor takisti) on kolme või enama väljaviiguga pooljuhtseadis, mida kasutatakse elektrisignaalide tekitamiseks, võimendamiseks ja muundamiseks. Transistori abil saab ühe elektrisignaali abil juhtida ehk tüürida teist elektrisignaali.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Transistoris on sisuliselt kaks vastupidipööratud ja üht otsapidi ühendatud dioodi, mille tulemusena on tal kolm väljaviiku. Transistoride oskuste hulgas on näiteks vahelduv, aga ka alalisvoolu ja pinge võimendamine ning sisse- välja lülitamine. Nii dioode kui transistore on olemas suuremate ja väiksemate võimsuste jaoks. (Võimsuse parameetri alla mõeldakse seda maksimaalset võimsust, mida transistor on võimeline üle kandma ennem, kui transistor soojeneb üle lubatud piiri ja kus transistori korpus enam ei suuda soojust piisaval hulgal hajutada ning seetõttu tema struktuur kahjustada saab.)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Diood=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kvarts=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Türistor=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Türistor on selline pooljuhtelement, mis päripinge olemasolul pärast lühikese tüürvoolu impulsi andmist tüürelektroodile juhib voolu anoodilt katoodile. Türistor jääb avatud (juhtivasse) olekusse ka pärast tüürimpulsi lõppu. Türistor sulgub siis, kui anoodvool väheneb nullilähedaseks. Türistore valmistatakse kõigist pooljuht-lülituselementidest suurimale voolule ja lubatavale vastupingele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sõltuvalt türistori pinge-voolu tunnusjoone kujust eristatakse mitut liiki jõutüristore:&lt;br /&gt;
* Türistor e. üheoperatsiooniline türistor: SCR (Silicon Controlled Rectifier).&lt;br /&gt;
* Suletav türistor: GTO (Gate Turn Off), MCT (MOS Controlled Thyristor), SITH (Static Induction Controlled Thyristor).&lt;br /&gt;
* Sümistor: TRIAC. Sümistori ekvivalendiks on kaks vasturööbiti lülitatud türistori.&lt;br /&gt;
* Türistordiood: RCT (reverse conducting thyristor), mis kujutab endast türistori ja vasturööpse jõudioodi ühendust.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Türistore juhitakse tüürvooluga (SCR, GTO) või tüürpingega (SITH, MCT), kuid saadaval on ka valgusega tüüritavad türistorid LTT (Light Trigered Thyristor).&lt;br /&gt;
Kuna üheoperatsioonilisi türistore saab tüürelektroodi kaudu ainult sisse lülitada, siis sobivad nad hästi sellistesse muunduritesse, kus väljalülitumine toimub vahelduvpinge mõjul, nagu näiteks võrguga sünkroniseeritud tüüritavad alaldid, vaheldid ja lihtsad vahelduvpingeregulaatorid. Tavalisi türistore kasutatakse ka akulaadijates, keevitusagregaatides, kõrgepingelise alalisvoolu ülekandeliinide muundurites, suurevõimsuselistes ja kõrgepingelistes sagedusmuundurites, takistusahjude pingeregulaatorites, asünkroonmootorite pehme käivitamise seadmetes, reaktiivvõimsuse aktiivkompensaatorites, induktsioonkuumutusseadmetes, kontaktivabades käivitites, lülitites, releedes jne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Türistoride kasutamisel alalisvooluahelates, näiteks autonoomsetes vaheldites, tuleb türistori sulgemiseks kasutada sulgeahelaid ehk sundkommutatsiooni ahelaid. Seetõttu pole türistoride kasutamine alalisvooluahelates levinud. Erandiks on väga suure pinge ja vooluga rakendused. Lisaks traditsioonilistele üheoperatsioonilistele ehk SCR-türistoridele ilmusid kaheksakümnendatel aastatel kaheoperatsioonilised ehk suletavad jõutüristorid - GTO-türistorid ja MCT-türistorid. Suletavaid türistore saab tüürelektroodi kaudu sulgeda. Seega langeb ära vajadus sulgeahelate järele, mis teeb muundurid kompaktsemaks, odavamaks ja energeetiliselt efektiivsemaks. Suletavaid türistore kasutatakse kaasaegsetes elektriajamites, katkematu toite allikates, elektroonilistes keevitusseadmetes, alalisvoolumuundurites, sagedusmuundurites ja mujal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Lingid=&lt;br /&gt;
http://wiki.wifi.ee/&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>MarkoR</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Fail:Resistor_color_code.gif&amp;diff=25184</id>
		<title>Fail:Resistor color code.gif</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Fail:Resistor_color_code.gif&amp;diff=25184"/>
		<updated>2011-08-21T17:31:51Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;MarkoR: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>MarkoR</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Elektroonikakomponendid&amp;diff=25183</id>
		<title>Elektroonikakomponendid</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Elektroonikakomponendid&amp;diff=25183"/>
		<updated>2011-08-21T17:30:10Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;MarkoR: /* Takisti */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Kondensaator=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Takisti=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Pilt:Resistor.jpg|320px|thumb|right|Aukmontaaž- ja SMD takisti]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Takisti on üks passiivelement, mis koosneb kindla eritakistusega voolu juhtivast materjalst tehtud konstruktsioonist ja sellele ühendatud väljaviikudest. Takisteid liigitatakse püsitakistiteks, mille takistus on kindla väärtusega ja varieerub väga vähesel määral temperatuurist (% kraadi kohta), ja muuttakistiteks, mille takistust on võimalik sujuvalt muuta. Püsitakistid jagunevad oma ehituse järgi kolme rühma – masstakistid (vanamoodne, oma kehvade&lt;br /&gt;
parameetrite tõttu ei ole enam levinud – ing. carbon composite resistor), kihttakistid (süsinik-, metall- või metalloksiidkihttakistid – ing. carbon-, metal- or metal oxide film resistor) ja traattakistid (ing. wire wound resistor). Tänapäevases elektroonikas kasutatakse madala voolu ja pinge skeemide puhul enamasti kihttakisteid SMD(Surface Mounted Device) korpuses ning suurema võimsusega (või kõrgpinge) ahelate puhul kasutatakse enamsati traattakisteid aukmontaaž tüüpi korpustes.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Pilt:Res_symbol.png|320px|thumb|center|Skeemi sümbolid: R1-USA, R2-EU]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Transistor=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Transistor (ingl transfer üle kandma + resistor takisti) on kolme või enama väljaviiguga pooljuhtseadis, mida kasutatakse elektrisignaalide tekitamiseks, võimendamiseks ja muundamiseks. Transistori abil saab ühe elektrisignaali abil juhtida ehk tüürida teist elektrisignaali.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Transistoris on sisuliselt kaks vastupidipööratud ja üht otsapidi ühendatud dioodi, mille tulemusena on tal kolm väljaviiku. Transistoride oskuste hulgas on näiteks vahelduv, aga ka alalisvoolu ja pinge võimendamine ning sisse- välja lülitamine. Nii dioode kui transistore on olemas suuremate ja väiksemate võimsuste jaoks. (Võimsuse parameetri alla mõeldakse seda maksimaalset võimsust, mida transistor on võimeline üle kandma ennem, kui transistor soojeneb üle lubatud piiri ja kus transistori korpus enam ei suuda soojust piisaval hulgal hajutada ning seetõttu tema struktuur kahjustada saab.)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Diood=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kvarts=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Türistor=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Türistor on selline pooljuhtelement, mis päripinge olemasolul pärast lühikese tüürvoolu impulsi andmist tüürelektroodile juhib voolu anoodilt katoodile. Türistor jääb avatud (juhtivasse) olekusse ka pärast tüürimpulsi lõppu. Türistor sulgub siis, kui anoodvool väheneb nullilähedaseks. Türistore valmistatakse kõigist pooljuht-lülituselementidest suurimale voolule ja lubatavale vastupingele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sõltuvalt türistori pinge-voolu tunnusjoone kujust eristatakse mitut liiki jõutüristore:&lt;br /&gt;
* Türistor e. üheoperatsiooniline türistor: SCR (Silicon Controlled Rectifier).&lt;br /&gt;
* Suletav türistor: GTO (Gate Turn Off), MCT (MOS Controlled Thyristor), SITH (Static Induction Controlled Thyristor).&lt;br /&gt;
* Sümistor: TRIAC. Sümistori ekvivalendiks on kaks vasturööbiti lülitatud türistori.&lt;br /&gt;
* Türistordiood: RCT (reverse conducting thyristor), mis kujutab endast türistori ja vasturööpse jõudioodi ühendust.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Türistore juhitakse tüürvooluga (SCR, GTO) või tüürpingega (SITH, MCT), kuid saadaval on ka valgusega tüüritavad türistorid LTT (Light Trigered Thyristor).&lt;br /&gt;
Kuna üheoperatsioonilisi türistore saab tüürelektroodi kaudu ainult sisse lülitada, siis sobivad nad hästi sellistesse muunduritesse, kus väljalülitumine toimub vahelduvpinge mõjul, nagu näiteks võrguga sünkroniseeritud tüüritavad alaldid, vaheldid ja lihtsad vahelduvpingeregulaatorid. Tavalisi türistore kasutatakse ka akulaadijates, keevitusagregaatides, kõrgepingelise alalisvoolu ülekandeliinide muundurites, suurevõimsuselistes ja kõrgepingelistes sagedusmuundurites, takistusahjude pingeregulaatorites, asünkroonmootorite pehme käivitamise seadmetes, reaktiivvõimsuse aktiivkompensaatorites, induktsioonkuumutusseadmetes, kontaktivabades käivitites, lülitites, releedes jne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Türistoride kasutamisel alalisvooluahelates, näiteks autonoomsetes vaheldites, tuleb türistori sulgemiseks kasutada sulgeahelaid ehk sundkommutatsiooni ahelaid. Seetõttu pole türistoride kasutamine alalisvooluahelates levinud. Erandiks on väga suure pinge ja vooluga rakendused. Lisaks traditsioonilistele üheoperatsioonilistele ehk SCR-türistoridele ilmusid kaheksakümnendatel aastatel kaheoperatsioonilised ehk suletavad jõutüristorid - GTO-türistorid ja MCT-türistorid. Suletavaid türistore saab tüürelektroodi kaudu sulgeda. Seega langeb ära vajadus sulgeahelate järele, mis teeb muundurid kompaktsemaks, odavamaks ja energeetiliselt efektiivsemaks. Suletavaid türistore kasutatakse kaasaegsetes elektriajamites, katkematu toite allikates, elektroonilistes keevitusseadmetes, alalisvoolumuundurites, sagedusmuundurites ja mujal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Lingid=&lt;br /&gt;
http://wiki.wifi.ee/&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>MarkoR</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Elektroonikakomponendid&amp;diff=25182</id>
		<title>Elektroonikakomponendid</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Elektroonikakomponendid&amp;diff=25182"/>
		<updated>2011-08-21T17:29:51Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;MarkoR: /* Takisti */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Kondensaator=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Takisti=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Pilt:Resistor.jpg|320px|thumb|right|Aukmontaaž- ja SMD takisti]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Pilt:Res_symbol.png|320px|thumb|center|Skeemi sümbolid: R1-USA, R2-EU]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Takisti on üks passiivelement, mis koosneb kindla eritakistusega voolu juhtivast materjalst tehtud konstruktsioonist ja sellele ühendatud väljaviikudest. Takisteid liigitatakse püsitakistiteks, mille takistus on kindla väärtusega ja varieerub väga vähesel määral temperatuurist (% kraadi kohta), ja muuttakistiteks, mille takistust on võimalik sujuvalt muuta. Püsitakistid jagunevad oma ehituse järgi kolme rühma – masstakistid (vanamoodne, oma kehvade&lt;br /&gt;
parameetrite tõttu ei ole enam levinud – ing. carbon composite resistor), kihttakistid (süsinik-, metall- või metalloksiidkihttakistid – ing. carbon-, metal- or metal oxide film resistor) ja traattakistid (ing. wire wound resistor). Tänapäevases elektroonikas kasutatakse madala voolu ja pinge skeemide puhul enamasti kihttakisteid SMD(Surface Mounted Device) korpuses ning suurema võimsusega (või kõrgpinge) ahelate puhul kasutatakse enamsati traattakisteid aukmontaaž tüüpi korpustes.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Transistor=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Transistor (ingl transfer üle kandma + resistor takisti) on kolme või enama väljaviiguga pooljuhtseadis, mida kasutatakse elektrisignaalide tekitamiseks, võimendamiseks ja muundamiseks. Transistori abil saab ühe elektrisignaali abil juhtida ehk tüürida teist elektrisignaali.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Transistoris on sisuliselt kaks vastupidipööratud ja üht otsapidi ühendatud dioodi, mille tulemusena on tal kolm väljaviiku. Transistoride oskuste hulgas on näiteks vahelduv, aga ka alalisvoolu ja pinge võimendamine ning sisse- välja lülitamine. Nii dioode kui transistore on olemas suuremate ja väiksemate võimsuste jaoks. (Võimsuse parameetri alla mõeldakse seda maksimaalset võimsust, mida transistor on võimeline üle kandma ennem, kui transistor soojeneb üle lubatud piiri ja kus transistori korpus enam ei suuda soojust piisaval hulgal hajutada ning seetõttu tema struktuur kahjustada saab.)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Diood=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kvarts=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Türistor=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Türistor on selline pooljuhtelement, mis päripinge olemasolul pärast lühikese tüürvoolu impulsi andmist tüürelektroodile juhib voolu anoodilt katoodile. Türistor jääb avatud (juhtivasse) olekusse ka pärast tüürimpulsi lõppu. Türistor sulgub siis, kui anoodvool väheneb nullilähedaseks. Türistore valmistatakse kõigist pooljuht-lülituselementidest suurimale voolule ja lubatavale vastupingele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sõltuvalt türistori pinge-voolu tunnusjoone kujust eristatakse mitut liiki jõutüristore:&lt;br /&gt;
* Türistor e. üheoperatsiooniline türistor: SCR (Silicon Controlled Rectifier).&lt;br /&gt;
* Suletav türistor: GTO (Gate Turn Off), MCT (MOS Controlled Thyristor), SITH (Static Induction Controlled Thyristor).&lt;br /&gt;
* Sümistor: TRIAC. Sümistori ekvivalendiks on kaks vasturööbiti lülitatud türistori.&lt;br /&gt;
* Türistordiood: RCT (reverse conducting thyristor), mis kujutab endast türistori ja vasturööpse jõudioodi ühendust.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Türistore juhitakse tüürvooluga (SCR, GTO) või tüürpingega (SITH, MCT), kuid saadaval on ka valgusega tüüritavad türistorid LTT (Light Trigered Thyristor).&lt;br /&gt;
Kuna üheoperatsioonilisi türistore saab tüürelektroodi kaudu ainult sisse lülitada, siis sobivad nad hästi sellistesse muunduritesse, kus väljalülitumine toimub vahelduvpinge mõjul, nagu näiteks võrguga sünkroniseeritud tüüritavad alaldid, vaheldid ja lihtsad vahelduvpingeregulaatorid. Tavalisi türistore kasutatakse ka akulaadijates, keevitusagregaatides, kõrgepingelise alalisvoolu ülekandeliinide muundurites, suurevõimsuselistes ja kõrgepingelistes sagedusmuundurites, takistusahjude pingeregulaatorites, asünkroonmootorite pehme käivitamise seadmetes, reaktiivvõimsuse aktiivkompensaatorites, induktsioonkuumutusseadmetes, kontaktivabades käivitites, lülitites, releedes jne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Türistoride kasutamisel alalisvooluahelates, näiteks autonoomsetes vaheldites, tuleb türistori sulgemiseks kasutada sulgeahelaid ehk sundkommutatsiooni ahelaid. Seetõttu pole türistoride kasutamine alalisvooluahelates levinud. Erandiks on väga suure pinge ja vooluga rakendused. Lisaks traditsioonilistele üheoperatsioonilistele ehk SCR-türistoridele ilmusid kaheksakümnendatel aastatel kaheoperatsioonilised ehk suletavad jõutüristorid - GTO-türistorid ja MCT-türistorid. Suletavaid türistore saab tüürelektroodi kaudu sulgeda. Seega langeb ära vajadus sulgeahelate järele, mis teeb muundurid kompaktsemaks, odavamaks ja energeetiliselt efektiivsemaks. Suletavaid türistore kasutatakse kaasaegsetes elektriajamites, katkematu toite allikates, elektroonilistes keevitusseadmetes, alalisvoolumuundurites, sagedusmuundurites ja mujal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Lingid=&lt;br /&gt;
http://wiki.wifi.ee/&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>MarkoR</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Elektroonikakomponendid&amp;diff=25181</id>
		<title>Elektroonikakomponendid</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Elektroonikakomponendid&amp;diff=25181"/>
		<updated>2011-08-21T17:29:23Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;MarkoR: /* Takisti */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Kondensaator=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Takisti=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Pilt:Resistor.jpg|320px|thumb|right|Aukmontaaž- ja SMD takisti]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Pilt:Res_symbol.png|320px|thumb|right|Skeemi sümbolid: R1-USA, R2-EU]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Takisti on üks passiivelement, mis koosneb kindla eritakistusega voolu juhtivast materjalst tehtud konstruktsioonist ja sellele ühendatud väljaviikudest. Takisteid liigitatakse püsitakistiteks, mille takistus on kindla väärtusega ja varieerub väga vähesel määral temperatuurist (% kraadi kohta), ja muuttakistiteks, mille takistust on võimalik sujuvalt muuta. Püsitakistid jagunevad oma ehituse järgi kolme rühma – masstakistid (vanamoodne, oma kehvade&lt;br /&gt;
parameetrite tõttu ei ole enam levinud – ing. carbon composite resistor), kihttakistid (süsinik-, metall- või metalloksiidkihttakistid – ing. carbon-, metal- or metal oxide film resistor) ja traattakistid (ing. wire wound resistor). Tänapäevases elektroonikas kasutatakse madala voolu ja pinge skeemide puhul enamasti kihttakisteid SMD(Surface Mounted Device) korpuses ning suurema võimsusega (või kõrgpinge) ahelate puhul kasutatakse enamsati traattakisteid aukmontaaž tüüpi korpustes.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Transistor=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Transistor (ingl transfer üle kandma + resistor takisti) on kolme või enama väljaviiguga pooljuhtseadis, mida kasutatakse elektrisignaalide tekitamiseks, võimendamiseks ja muundamiseks. Transistori abil saab ühe elektrisignaali abil juhtida ehk tüürida teist elektrisignaali.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Transistoris on sisuliselt kaks vastupidipööratud ja üht otsapidi ühendatud dioodi, mille tulemusena on tal kolm väljaviiku. Transistoride oskuste hulgas on näiteks vahelduv, aga ka alalisvoolu ja pinge võimendamine ning sisse- välja lülitamine. Nii dioode kui transistore on olemas suuremate ja väiksemate võimsuste jaoks. (Võimsuse parameetri alla mõeldakse seda maksimaalset võimsust, mida transistor on võimeline üle kandma ennem, kui transistor soojeneb üle lubatud piiri ja kus transistori korpus enam ei suuda soojust piisaval hulgal hajutada ning seetõttu tema struktuur kahjustada saab.)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Diood=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kvarts=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Türistor=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Türistor on selline pooljuhtelement, mis päripinge olemasolul pärast lühikese tüürvoolu impulsi andmist tüürelektroodile juhib voolu anoodilt katoodile. Türistor jääb avatud (juhtivasse) olekusse ka pärast tüürimpulsi lõppu. Türistor sulgub siis, kui anoodvool väheneb nullilähedaseks. Türistore valmistatakse kõigist pooljuht-lülituselementidest suurimale voolule ja lubatavale vastupingele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sõltuvalt türistori pinge-voolu tunnusjoone kujust eristatakse mitut liiki jõutüristore:&lt;br /&gt;
* Türistor e. üheoperatsiooniline türistor: SCR (Silicon Controlled Rectifier).&lt;br /&gt;
* Suletav türistor: GTO (Gate Turn Off), MCT (MOS Controlled Thyristor), SITH (Static Induction Controlled Thyristor).&lt;br /&gt;
* Sümistor: TRIAC. Sümistori ekvivalendiks on kaks vasturööbiti lülitatud türistori.&lt;br /&gt;
* Türistordiood: RCT (reverse conducting thyristor), mis kujutab endast türistori ja vasturööpse jõudioodi ühendust.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Türistore juhitakse tüürvooluga (SCR, GTO) või tüürpingega (SITH, MCT), kuid saadaval on ka valgusega tüüritavad türistorid LTT (Light Trigered Thyristor).&lt;br /&gt;
Kuna üheoperatsioonilisi türistore saab tüürelektroodi kaudu ainult sisse lülitada, siis sobivad nad hästi sellistesse muunduritesse, kus väljalülitumine toimub vahelduvpinge mõjul, nagu näiteks võrguga sünkroniseeritud tüüritavad alaldid, vaheldid ja lihtsad vahelduvpingeregulaatorid. Tavalisi türistore kasutatakse ka akulaadijates, keevitusagregaatides, kõrgepingelise alalisvoolu ülekandeliinide muundurites, suurevõimsuselistes ja kõrgepingelistes sagedusmuundurites, takistusahjude pingeregulaatorites, asünkroonmootorite pehme käivitamise seadmetes, reaktiivvõimsuse aktiivkompensaatorites, induktsioonkuumutusseadmetes, kontaktivabades käivitites, lülitites, releedes jne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Türistoride kasutamisel alalisvooluahelates, näiteks autonoomsetes vaheldites, tuleb türistori sulgemiseks kasutada sulgeahelaid ehk sundkommutatsiooni ahelaid. Seetõttu pole türistoride kasutamine alalisvooluahelates levinud. Erandiks on väga suure pinge ja vooluga rakendused. Lisaks traditsioonilistele üheoperatsioonilistele ehk SCR-türistoridele ilmusid kaheksakümnendatel aastatel kaheoperatsioonilised ehk suletavad jõutüristorid - GTO-türistorid ja MCT-türistorid. Suletavaid türistore saab tüürelektroodi kaudu sulgeda. Seega langeb ära vajadus sulgeahelate järele, mis teeb muundurid kompaktsemaks, odavamaks ja energeetiliselt efektiivsemaks. Suletavaid türistore kasutatakse kaasaegsetes elektriajamites, katkematu toite allikates, elektroonilistes keevitusseadmetes, alalisvoolumuundurites, sagedusmuundurites ja mujal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Lingid=&lt;br /&gt;
http://wiki.wifi.ee/&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>MarkoR</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Fail:Res_symbol.png&amp;diff=25180</id>
		<title>Fail:Res symbol.png</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Fail:Res_symbol.png&amp;diff=25180"/>
		<updated>2011-08-21T17:28:16Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;MarkoR: &lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>MarkoR</name></author>
	</entry>
	<entry>
		<id>https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Elektroonikakomponendid&amp;diff=25179</id>
		<title>Elektroonikakomponendid</title>
		<link rel="alternate" type="text/html" href="https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Elektroonikakomponendid&amp;diff=25179"/>
		<updated>2011-08-21T17:27:33Z</updated>

		<summary type="html">&lt;p&gt;MarkoR: /* Takisti */&lt;/p&gt;
&lt;hr /&gt;
&lt;div&gt;=Kondensaator=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Takisti=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
[[Pilt:Resistor.jpg|320px|thumb|right|Aukmontaaž- ja SMD takisti]]&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Takisti on üks passiivelement, mis koosneb kindla eritakistusega voolu juhtivast materjalst tehtud konstruktsioonist ja sellele ühendatud väljaviikudest. Takisteid liigitatakse püsitakistiteks, mille takistus on kindla väärtusega ja varieerub väga vähesel määral temperatuurist (% kraadi kohta), ja muuttakistiteks, mille takistust on võimalik sujuvalt muuta. Püsitakistid jagunevad oma ehituse järgi kolme rühma – masstakistid (vanamoodne, oma kehvade&lt;br /&gt;
parameetrite tõttu ei ole enam levinud – ing. carbon composite resistor), kihttakistid (süsinik-, metall- või metalloksiidkihttakistid – ing. carbon-, metal- or metal oxide film resistor) ja traattakistid (ing. wire wound resistor). Tänapäevases elektroonikas kasutatakse madala voolu ja pinge skeemide puhul enamasti kihttakisteid SMD(Surface Mounted Device) korpuses ning suurema võimsusega (või kõrgpinge) ahelate puhul kasutatakse enamsati traattakisteid aukmontaaž tüüpi korpustes.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Transistor=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Transistor (ingl transfer üle kandma + resistor takisti) on kolme või enama väljaviiguga pooljuhtseadis, mida kasutatakse elektrisignaalide tekitamiseks, võimendamiseks ja muundamiseks. Transistori abil saab ühe elektrisignaali abil juhtida ehk tüürida teist elektrisignaali.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Transistoris on sisuliselt kaks vastupidipööratud ja üht otsapidi ühendatud dioodi, mille tulemusena on tal kolm väljaviiku. Transistoride oskuste hulgas on näiteks vahelduv, aga ka alalisvoolu ja pinge võimendamine ning sisse- välja lülitamine. Nii dioode kui transistore on olemas suuremate ja väiksemate võimsuste jaoks. (Võimsuse parameetri alla mõeldakse seda maksimaalset võimsust, mida transistor on võimeline üle kandma ennem, kui transistor soojeneb üle lubatud piiri ja kus transistori korpus enam ei suuda soojust piisaval hulgal hajutada ning seetõttu tema struktuur kahjustada saab.)&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Diood=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Kvarts=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Türistor=&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Türistor on selline pooljuhtelement, mis päripinge olemasolul pärast lühikese tüürvoolu impulsi andmist tüürelektroodile juhib voolu anoodilt katoodile. Türistor jääb avatud (juhtivasse) olekusse ka pärast tüürimpulsi lõppu. Türistor sulgub siis, kui anoodvool väheneb nullilähedaseks. Türistore valmistatakse kõigist pooljuht-lülituselementidest suurimale voolule ja lubatavale vastupingele.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Sõltuvalt türistori pinge-voolu tunnusjoone kujust eristatakse mitut liiki jõutüristore:&lt;br /&gt;
* Türistor e. üheoperatsiooniline türistor: SCR (Silicon Controlled Rectifier).&lt;br /&gt;
* Suletav türistor: GTO (Gate Turn Off), MCT (MOS Controlled Thyristor), SITH (Static Induction Controlled Thyristor).&lt;br /&gt;
* Sümistor: TRIAC. Sümistori ekvivalendiks on kaks vasturööbiti lülitatud türistori.&lt;br /&gt;
* Türistordiood: RCT (reverse conducting thyristor), mis kujutab endast türistori ja vasturööpse jõudioodi ühendust.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Türistore juhitakse tüürvooluga (SCR, GTO) või tüürpingega (SITH, MCT), kuid saadaval on ka valgusega tüüritavad türistorid LTT (Light Trigered Thyristor).&lt;br /&gt;
Kuna üheoperatsioonilisi türistore saab tüürelektroodi kaudu ainult sisse lülitada, siis sobivad nad hästi sellistesse muunduritesse, kus väljalülitumine toimub vahelduvpinge mõjul, nagu näiteks võrguga sünkroniseeritud tüüritavad alaldid, vaheldid ja lihtsad vahelduvpingeregulaatorid. Tavalisi türistore kasutatakse ka akulaadijates, keevitusagregaatides, kõrgepingelise alalisvoolu ülekandeliinide muundurites, suurevõimsuselistes ja kõrgepingelistes sagedusmuundurites, takistusahjude pingeregulaatorites, asünkroonmootorite pehme käivitamise seadmetes, reaktiivvõimsuse aktiivkompensaatorites, induktsioonkuumutusseadmetes, kontaktivabades käivitites, lülitites, releedes jne.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
Türistoride kasutamisel alalisvooluahelates, näiteks autonoomsetes vaheldites, tuleb türistori sulgemiseks kasutada sulgeahelaid ehk sundkommutatsiooni ahelaid. Seetõttu pole türistoride kasutamine alalisvooluahelates levinud. Erandiks on väga suure pinge ja vooluga rakendused. Lisaks traditsioonilistele üheoperatsioonilistele ehk SCR-türistoridele ilmusid kaheksakümnendatel aastatel kaheoperatsioonilised ehk suletavad jõutüristorid - GTO-türistorid ja MCT-türistorid. Suletavaid türistore saab tüürelektroodi kaudu sulgeda. Seega langeb ära vajadus sulgeahelate järele, mis teeb muundurid kompaktsemaks, odavamaks ja energeetiliselt efektiivsemaks. Suletavaid türistore kasutatakse kaasaegsetes elektriajamites, katkematu toite allikates, elektroonilistes keevitusseadmetes, alalisvoolumuundurites, sagedusmuundurites ja mujal.&lt;br /&gt;
&lt;br /&gt;
=Lingid=&lt;br /&gt;
http://wiki.wifi.ee/&lt;/div&gt;</summary>
		<author><name>MarkoR</name></author>
	</entry>
</feed>