Kuutõrvaja - Kasutaja kaastöö [et]

PHP MySQL asemel MySQLi

2015-03-30T13:16:12Z

Drakan: /* Näited */

=MySQL ja MySQLi=

MySQL on maailma üks enimlevinud relatsioonilise andmebaasi haldamise süsteeme, millesse saab päringud esitada standardiseeritult. Esimene versioon valmis 1995-ndal aastal.

MySQLi (MySQL Improved) on olemuselt sarnane MySQL süsteemiga, kuid on eelkäijaga võrreldes turvalisem, funktsionaalsem ning paremini hallatav nii algajatele kui edasijõudnutele.

Et üleminek oleks võimalikult valutu, kasutab MySQLi laiendus sarnaseid käske MySQL'ile. Näiteks:

MySQL MySQLi
--------------------------------------
mysql_connect mysqli_connect
mysql_error mysqli_error
mysql_query mysqli_query
mysql_fetch_array mysqli_fetch_array
mysql_fetch_row mysqli_fetch_row
mysql_fetch_assoc mysqli_fetch_assoc
mysql_free_result mysqli_free_result
mysql_close mysqli_close

=Näited=

Mõttekas on andmebaasi ühenduse loomise parameetrid hoida ülejäänud koodist eraldi, et seda vajadusel kergem muuta oleks.

<source lang="php">
<?php

// conf.database.php

$db_server = "localhost"; // server, kus asub andmebaas
$db_user = "kasutaja"; // kasutajatunnus
$db_pass = "parool"; // parool
$db_base = "andmebaas"; // andmebaas

?>
</source>

Andmebaasiga ühenduse loomise kood on samuti mõttekas eraldi failis hoida, et seda vajadusel PHP faili laadida. MySQL näide:

<source lang="php">
<?php
// dbc_mysql.php

include_once( "conf.database.php" ); // Lisame andmebaasi ühenduse jaoks vajalikud muutujad

$db = @mysql_connect( $db_server, $db_user, $db_pass ); // Loome andmebaasiga ühenduse (@ märk, et võimalikku veateadet ekraanile ei tuleks)

// Kui andmebaasiühendus ebaõnnestub
if ( !$db ) {
die( "Meie andmebaasimootor hetkel streigib! Proovi palun hiljem uuesti!" ); // Väljastame veateate ja lõpetame töö
}

mysql_select_db("$db_base", $db) or die( "Andmebaasi <b>" . $db_base . "</b> ei leitud!" ); // Kui andmebaasi valimine ebaõnnestub, väljastame veateate ja lõpetame töö

mysql_set_charset('utf8', $db); // määrame SQL andmete tähestikuks UTF-8
?>
</source>

MySQLi näide:

<source lang="php">
<?php
// dbc_mysqli.php

include_once( "conf.database.php" ); // Lisame andmebaasi ühenduse jaoks vajalikud muutujad

$db = @mysqli_connect( $db_server, $db_user, $db_pass, $db_base ); // Loome andmebaasiga ühenduse (@ märk, et veateateid ekraanile ei tuleks)

// Kui andmebaasiühendus ebaõnnestub
if ( !$db ) {
die( "Meie andmebaasimootor hetkel streigib! Proovi palun hiljem uuesti!" ); // Väljastame veateate ja lõpetame töö
}

// mysqli_select_db käsk on küll olemas, kuid andmebaasi valimist on lihtsam teha läbi mysqli_connect'i

mysqli_set_charset( $db, 'utf8' ); // määrame SQL andmete tähestikuks UTF-8

?>
</source>

Järgnevalt mõned näited, kuidas MySQL ja MySQLi päringut luua. MySQL päring:

<source lang="php">
<?php
echo "<br/> --- MySQL päring --- <br/><br/>"; // Kuvame ekraanil meetodi kirjelduse

include "dbc_mysql.php"; // Loome SQL ühenduse

$query = mysql_query( "select id, word from words limit 0, 10" ); // Teeme päringu

while ( $row = mysql_fetch_assoc( $query ) ) { // Käime läbi päringu tulemused
echo $row['id'] . " - " . $row['word'] . "<br/>"; // Kuvame andmed ekraanile
}
?>
</source>

MySQLi päring:

<source lang="php">
<?php
echo "<br/> --- MySQLi päring --- <br/><br/>"; // Kuvame ekraanil meetodi kirjelduse

include "dbc_mysqli.php";

$query = mysqli_query( $db, "select id, word from words limit 0, 10" ); // Teeme päringu

while ( $row = mysqli_fetch_assoc( $query ) ) {
echo $row['id'] . " - " . $row['word'] . "<br/>"; // Toome read ekraanile
}
?>
</source>

MySQLi alternatiivne päring:

<source lang="php">
<?php
echo "<br/> --- MySQLi alternatiivse päringu näide --- <br/><br/>"; // Kuvame ekraanil meetodi kirjelduse

$query = $db->query( "select id, word from words limit 0, 10" ); // Teeme päringu

while($row = $query->fetch_assoc()){
echo $row['id'] . " - " . $row['word'] . "<br/>"; // Toome read ekraanile
}
?>
</source>

Kui koduleht on jaotatud klassidesse:

<source lang="php">
<?php
class leht {

// Klassi konstruktor
function leht() {
global $db; // Teeme $db muutuja globaalseks

echo "<br/> --- MySQLi alternatiivse päringu näide klassi seest --- <br/><br/>"; // Kuvame ekraanil meetodi kirjelduse

$query = $db->query( "select id, word from words limit 0, 10" ); // Teeme päringu

while($row = $query->fetch_assoc()){
echo $row['id'] . " - " . $row['word'] . "<br/>"; // Toome read ekraanile
}

}

}

new leht();

?>
</source>

=Kõige lihtsam lahendus?=

See sõltub suuresti veebirakenduse ülesehitusest. Kui SQL päringute jaoks on eraldi klass, siis on muudatuse tegemine ülimalt lihtne. Kui mysql_query käsud on php koodis laiali, siis tuleks ükshaaval need asendada mysqli_query käskudega, koos viitega andmebaasi ühendusele (näites $db muutuja).

=Lingid=

http://php.net/manual/en/book.mysql.php

http://php.net/manual/en/book.mysqli.php

http://et.wikipedia.org/wiki/MySQL

http://codular.com/php-mysqli

http://www.pontikis.net/blog/how-to-use-php-improved-mysqli-extension-and-why-you-should

http://metshein.com/index.php/veeb/php-edasijoudnutele/710-03-php-ja-mysql-php-sidumine-mysql-andmebaasiga

PHP MySQL asemel MySQLi

2015-03-30T09:06:49Z

Drakan: /* Näited */

=MySQL ja MySQLi=

MySQL on maailma üks enimlevinud relatsioonilise andmebaasi haldamise süsteeme, millesse saab päringud esitada standardiseeritult. Esimene versioon valmis 1995-ndal aastal.

MySQLi (MySQL Improved) on olemuselt sarnane MySQL süsteemiga, kuid on eelkäijaga võrreldes turvalisem, funktsionaalsem ning paremini hallatav nii algajatele kui edasijõudnutele.

Et üleminek oleks võimalikult valutu, kasutab MySQLi laiendus sarnaseid käske MySQL'ile. Näiteks:

MySQL MySQLi
--------------------------------------
mysql_connect mysqli_connect
mysql_error mysqli_error
mysql_query mysqli_query
mysql_fetch_array mysqli_fetch_array
mysql_fetch_row mysqli_fetch_row
mysql_fetch_assoc mysqli_fetch_assoc
mysql_free_result mysqli_free_result
mysql_close mysqli_close

=Näited=

Mõttekas on andmebaasi ühenduse loomise parameetrid hoida ülejäänud koodist eraldi, et seda vajadusel kergem muuta oleks.

<source lang="php">
<?php

// conf.database.php

$db_server = "localhost"; // server, kus asub andmebaas
$db_user = "kasutaja"; // kasutajatunnus
$db_pass = "parool"; // parool
$db_base = "andmebaas"; // andmebaas

?>
</source>

Andmebaasiga ühenduse loomise kood on samuti mõttekas eraldi failis hoida, et seda vajadusel PHP faili laadida. MySQL näide:

<source lang="php">
<?php
// dbc_mysql.php

include_once( "conf.database.php" ); // Lisame andmebaasi ühenduse jaoks vajalikud muutujad

$db = @mysql_connect( $db_server, $db_user, $db_pass ); // Loome andmebaasiga ühenduse (@ märk, et võimalikku veateadet ekraanile ei tuleks)

// Kui andmebaasiühendus ebaõnnestub
if ( !$db ) {
die( "Meie andmebaasimootor hetkel streigib! Proovi palun hiljem uuesti!" ); // Väljastame veateate ja lõpetame töö
}

mysql_select_db("$db_base", $db) or die( "Andmebaasi <b>" . $db_base . "</b> ei leitud!" ); // Kui andmebaasi valimine ebaõnnestub, väljastame veateate ja lõpetame töö

mysql_set_charset('utf8', $db); // määrame SQL andmete tähestikuks UTF-8
?>
</source>

MySQLi näide:

<source lang="php">
<?php
// dbc_mysqli.php

include_once( "conf.database.php" ); // Lisame andmebaasi ühenduse jaoks vajalikud muutujad

$db = @mysqli_connect( $db_server, $db_user, $db_pass, $db_base ); // Loome andmebaasiga ühenduse (@ märk, et veateateid ekraanile ei tuleks)

// Kui andmebaasiühendus ebaõnnestub
if ( !$db ) {
die( "Meie andmebaasimootor hetkel streigib! Proovi palun hiljem uuesti!" ); // Väljastame veateate ja lõpetame töö
}

// mysqli_select_db käsk on küll olemas, kuid andmebaasi valimist on lihtsam teha läbi mysqli_connect'i

mysqli_set_charset( $db, 'utf8' ); // määrame SQL andmete tähestikuks UTF-8

?>
</source>

Järgnevalt mõned näited, kuidas MySQL ja MySQLi päringut luua.

<source lang="php">
<?php

// MySQL päring
echo "<br/> --- MySQL päring --- <br/><br/>"; // Kuvame ekraanil meetodi kirjelduse

include "dbc_mysql.php"; // Loome SQL ühenduse

$query = mysql_query( "select id, word from words limit 0, 10" ); // Teeme päringu

while ( $row = mysql_fetch_assoc( $query ) ) { // Käime läbi päringu tulemused
echo $row['id'] . " - " . $row['word'] . "<br/>"; // Kuvame andmed ekraanile
}

// MySQLi päring
echo "<br/> --- MySQLi päring --- <br/><br/>"; // Kuvame ekraanil meetodi kirjelduse

include "dbc_mysqli.php";

$query = mysqli_query( $db, "select id, word from words limit 0, 10" ); // Teeme päringu

while ( $row = mysqli_fetch_assoc( $query ) ) {
echo $row['id'] . " - " . $row['word'] . "<br/>"; // Toome read ekraanile
}

// MySQLi alternatiivne päring
echo "<br/> --- MySQLi alternatiivse päringu näide --- <br/><br/>"; // Kuvame ekraanil meetodi kirjelduse

$query = $db->query( "select id, word from words limit 0, 10" ); // Teeme päringu

while($row = $query->fetch_assoc()){
echo $row['id'] . " - " . $row['word'] . "<br/>"; // Toome read ekraanile
}

// Kui koduleht on jaotatud klassidesse

class leht {

// Klassi konstruktor
function leht() {
global $db; // Teeme $db muutuja globaalseks

echo "<br/> --- MySQLi alternatiivse päringu näide klassi seest --- <br/><br/>"; // Kuvame ekraanil meetodi kirjelduse

$query = $db->query( "select id, word from words limit 0, 10" ); // Teeme päringu

while($row = $query->fetch_assoc()){
echo $row['id'] . " - " . $row['word'] . "<br/>"; // Toome read ekraanile
}

}

}

new leht();

?>
</source>

=Kõige lihtsam lahendus?=

See sõltub suuresti veebirakenduse ülesehitusest. Kui SQL päringute jaoks on eraldi klass, siis on muudatuse tegemine ülimalt lihtne. Kui mysql_query käsud on php koodis laiali, siis tuleks ükshaaval need asendada mysqli_query käskudega, koos viitega andmebaasi ühendusele (näites $db muutuja).

=Lingid=

http://php.net/manual/en/book.mysql.php

http://php.net/manual/en/book.mysqli.php

http://et.wikipedia.org/wiki/MySQL

http://codular.com/php-mysqli

http://www.pontikis.net/blog/how-to-use-php-improved-mysqli-extension-and-why-you-should

http://metshein.com/index.php/veeb/php-edasijoudnutele/710-03-php-ja-mysql-php-sidumine-mysql-andmebaasiga

PHP MySQL asemel MySQLi

2015-03-30T09:06:17Z

Drakan: /* Näited */

=MySQL ja MySQLi=

MySQL on maailma üks enimlevinud relatsioonilise andmebaasi haldamise süsteeme, millesse saab päringud esitada standardiseeritult. Esimene versioon valmis 1995-ndal aastal.

MySQLi (MySQL Improved) on olemuselt sarnane MySQL süsteemiga, kuid on eelkäijaga võrreldes turvalisem, funktsionaalsem ning paremini hallatav nii algajatele kui edasijõudnutele.

Et üleminek oleks võimalikult valutu, kasutab MySQLi laiendus sarnaseid käske MySQL'ile. Näiteks:

MySQL MySQLi
--------------------------------------
mysql_connect mysqli_connect
mysql_error mysqli_error
mysql_query mysqli_query
mysql_fetch_array mysqli_fetch_array
mysql_fetch_row mysqli_fetch_row
mysql_fetch_assoc mysqli_fetch_assoc
mysql_free_result mysqli_free_result
mysql_close mysqli_close

=Näited=

Mõttekas on andmebaasi ühenduse loomise parameetrid hoida ülejäänud koodist eraldi, et seda vajadusel kergem muuta oleks.

<source lang="php">
<?php

// conf.database.php

$db_server = "localhost"; // server, kus asub andmebaas
$db_user = "kasutaja"; // kasutajatunnus
$db_pass = "parool"; // parool
$db_base = "andmebaas"; // andmebaas

?>
</source>

Andmebaasiga ühenduse loomise kood on samuti mõttekas eraldi failis hoida, et seda vajadusel PHP faili laadida. MySQL näide:

<source lang="php">
<?php

// dbc_mysql.php

include_once( "conf.database.php" ); // Lisame andmebaasi ühenduse jaoks vajalikud muutujad

$db = @mysql_connect( $db_server, $db_user, $db_pass ); // Loome andmebaasiga ühenduse (@ märk, et võimalikku veateadet ekraanile ei tuleks)

// Kui andmebaasiühendus ebaõnnestub
if ( !$db ) {
die( "Meie andmebaasimootor hetkel streigib! Proovi palun hiljem uuesti!" ); // Väljastame veateate ja lõpetame töö
}

mysql_select_db("$db_base", $db) or die( "Andmebaasi <b>" . $db_base . "</b> ei leitud!" ); // Kui andmebaasi valimine ebaõnnestub, väljastame veateate ja lõpetame töö

mysql_set_charset('utf8', $db); // määrame SQL andmete tähestikuks UTF-8
?>
</source>

MySQLi näide:

<source lang="php">
<?php
// dbc_mysqli.php

include_once( "conf.database.php" ); // Lisame andmebaasi ühenduse jaoks vajalikud muutujad

$db = @mysqli_connect( $db_server, $db_user, $db_pass, $db_base ); // Loome andmebaasiga ühenduse (@ märk, et veateateid ekraanile ei tuleks)

// Kui andmebaasiühendus ebaõnnestub
if ( !$db ) {
die( "Meie andmebaasimootor hetkel streigib! Proovi palun hiljem uuesti!" ); // Väljastame veateate ja lõpetame töö
}

// mysqli_select_db käsk on küll olemas, kuid andmebaasi valimist on lihtsam teha läbi mysqli_connect'i

mysqli_set_charset( $db, 'utf8' ); // määrame SQL andmete tähestikuks UTF-8

?>
</source>

Järgnevalt mõned näited, kuidas MySQL ja MySQLi päringut luua.

<source lang="php">
<?php

// MySQL päring
echo "<br/> --- MySQL päring --- <br/><br/>"; // Kuvame ekraanil meetodi kirjelduse

include "dbc_mysql.php"; // Loome SQL ühenduse

$query = mysql_query( "select id, word from words limit 0, 10" ); // Teeme päringu

while ( $row = mysql_fetch_assoc( $query ) ) { // Käime läbi päringu tulemused
echo $row['id'] . " - " . $row['word'] . "<br/>"; // Kuvame andmed ekraanile
}

// MySQLi päring
echo "<br/> --- MySQLi päring --- <br/><br/>"; // Kuvame ekraanil meetodi kirjelduse

include "dbc_mysqli.php";

$query = mysqli_query( $db, "select id, word from words limit 0, 10" ); // Teeme päringu

while ( $row = mysqli_fetch_assoc( $query ) ) {
echo $row['id'] . " - " . $row['word'] . "<br/>"; // Toome read ekraanile
}

// MySQLi alternatiivne päring
echo "<br/> --- MySQLi alternatiivse päringu näide --- <br/><br/>"; // Kuvame ekraanil meetodi kirjelduse

$query = $db->query( "select id, word from words limit 0, 10" ); // Teeme päringu

while($row = $query->fetch_assoc()){
echo $row['id'] . " - " . $row['word'] . "<br/>"; // Toome read ekraanile
}

// Kui koduleht on jaotatud klassidesse

class leht {

// Klassi konstruktor
function leht() {
global $db; // Teeme $db muutuja globaalseks

echo "<br/> --- MySQLi alternatiivse päringu näide klassi seest --- <br/><br/>"; // Kuvame ekraanil meetodi kirjelduse

$query = $db->query( "select id, word from words limit 0, 10" ); // Teeme päringu

while($row = $query->fetch_assoc()){
echo $row['id'] . " - " . $row['word'] . "<br/>"; // Toome read ekraanile
}

}

}

new leht();

?>
</source>

=Kõige lihtsam lahendus?=

See sõltub suuresti veebirakenduse ülesehitusest. Kui SQL päringute jaoks on eraldi klass, siis on muudatuse tegemine ülimalt lihtne. Kui mysql_query käsud on php koodis laiali, siis tuleks ükshaaval need asendada mysqli_query käskudega, koos viitega andmebaasi ühendusele (näites $db muutuja).

=Lingid=

http://php.net/manual/en/book.mysql.php

http://php.net/manual/en/book.mysqli.php

http://et.wikipedia.org/wiki/MySQL

http://codular.com/php-mysqli

http://www.pontikis.net/blog/how-to-use-php-improved-mysqli-extension-and-why-you-should

http://metshein.com/index.php/veeb/php-edasijoudnutele/710-03-php-ja-mysql-php-sidumine-mysql-andmebaasiga

PHP MySQL asemel MySQLi

2015-03-30T09:04:23Z

Drakan: /* Lingid */

=MySQL ja MySQLi=

MySQL on maailma üks enimlevinud relatsioonilise andmebaasi haldamise süsteeme, millesse saab päringud esitada standardiseeritult. Esimene versioon valmis 1995-ndal aastal.

MySQLi (MySQL Improved) on olemuselt sarnane MySQL süsteemiga, kuid on eelkäijaga võrreldes turvalisem, funktsionaalsem ning paremini hallatav nii algajatele kui edasijõudnutele.

Et üleminek oleks võimalikult valutu, kasutab MySQLi laiendus sarnaseid käske MySQL'ile. Näiteks:

MySQL MySQLi
--------------------------------------
mysql_connect mysqli_connect
mysql_error mysqli_error
mysql_query mysqli_query
mysql_fetch_array mysqli_fetch_array
mysql_fetch_row mysqli_fetch_row
mysql_fetch_assoc mysqli_fetch_assoc
mysql_free_result mysqli_free_result
mysql_close mysqli_close

=Näited=

Mõttekas on andmebaasi ühenduse loomise parameetrid hoida ülejäänud koodist eraldi, et seda vajadusel kergem muuta oleks.

<source lang="php">
<?php

// conf.database.php

$db_server = "localhost"; // server, kus asub andmebaas
$db_user = "kasutaja"; // kasutajatunnus
$db_pass = "parool"; // parool
$db_base = "andmebaas"; // andmebaas

?>
</source>

Andmebaasiga ühenduse loomise kood on samuti mõttekas eraldi failis hoida, et seda vajadusel PHP faili laadida. MySQL näide:

<source lang="php">
<?php

// dbc_mysql.php

include_once( "conf.database.php" ); // Lisame andmebaasi ühenduse jaoks vajalikud muutujad

$db = @mysql_connect( $db_server, $db_user, $db_pass ); // Loome andmebaasiga ühenduse (@ märk, et võimalikku veateadet ekraanile ei tuleks)

// Kui andmebaasiühendus ebaõnnestub
if ( !$db ) {
die( "Meie andmebaasimootor hetkel streigib! Proovi palun hiljem uuesti!" ); // Väljastame veateate ja lõpetame töö
}

mysql_select_db("$db_base", $db) or die( "Andmebaasi <b>" . $db_base . "</b> ei leitud!" ); // Kui andmebaasi valimine ebaõnnestub, väljastame veateate ja lõpetame töö

mysql_set_charset('utf8', $db); // määrame SQL andmete tähestikuks UTF-8
?>
</source>

MySQLi näide:

<source lang="php">
<?php
// dbc_mysqli.php

include_once( "conf.database.php" ); // Lisame andmebaasi ühenduse jaoks vajalikud muutujad

$db = @mysqli_connect( $db_server, $db_user, $db_pass, $db_base ); // Loome andmebaasiga ühenduse (@ märk, et veateateid ekraanile ei tuleks)

// Kui andmebaasiühendus ebaõnnestub
if ( !$db ) {
die( "Meie andmebaasimootor hetkel streigib! Proovi palun hiljem uuesti!" ); // Väljastame veateate ja lõpetame töö
}

// mysqli_select_db käsk on küll olemas, kuid andmebaasi valimist on lihtsam teha läbi mysqli_connect'i

mysqli_set_charset( $db, 'utf8' ); // määrame SQL andmete tähestikuks UTF-8

?>
</source>

Järgnevalt mõned näited, kuidas MySQL ja MySQLi päringut luua.

<source lang="php">
<?php

// MySQL päring
echo "<br/> --- MySQL päring --- <br/><br/>";

include "dbc_mysql.php"; // Loome SQL ühenduse

$query = mysql_query( "select id, word from words limit 0, 10" ); // Teeme päringu

while ( $row = mysql_fetch_assoc( $query ) ) { // Käime läbi päringu tulemused
echo $row['id'] . " - " . $row['word'] . "<br/>"; // Kuvame andmed ekraanile
}

// MySQLi päring
echo "<br/> --- MySQLi päring --- <br/><br/>";

include "dbc_mysqli.php";

$query = mysqli_query( $db, "select id, word from words limit 0, 10" ); // Teeme päringu

while ( $row = mysqli_fetch_assoc( $query ) ) {
echo $row['id'] . " - " . $row['word'] . "<br/>"; // Toome read ekraanile
}

// MySQLi alternatiivne päring
echo "<br/> --- MySQLi alternatiivse päringu näide --- <br/><br/>";

$query = $db->query( "select id, word from words limit 0, 10" ); // Teeme päringu

while($row = $query->fetch_assoc()){
echo $row['id'] . " - " . $row['word'] . "<br/>"; // Toome read ekraanile
}

class leht {

// Klassi konstruktor
function leht() {
global $db; // Teeme $db muutuja globaalseks

echo "<br/> --- MySQLi alternatiivse päringu näide klassi seest --- <br/><br/>";

$query = $db->query( "select id, word from words limit 0, 10" ); // Teeme päringu

while($row = $query->fetch_assoc()){
echo $row['id'] . " - " . $row['word'] . "<br/>"; // Toome read ekraanile
}

}

}

new leht();

?>
</source>

=Kõige lihtsam lahendus?=

See sõltub suuresti veebirakenduse ülesehitusest. Kui SQL päringute jaoks on eraldi klass, siis on muudatuse tegemine ülimalt lihtne. Kui mysql_query käsud on php koodis laiali, siis tuleks ükshaaval need asendada mysqli_query käskudega, koos viitega andmebaasi ühendusele (näites $db muutuja).

=Lingid=

http://php.net/manual/en/book.mysql.php

http://php.net/manual/en/book.mysqli.php

http://et.wikipedia.org/wiki/MySQL

http://codular.com/php-mysqli

http://www.pontikis.net/blog/how-to-use-php-improved-mysqli-extension-and-why-you-should

http://metshein.com/index.php/veeb/php-edasijoudnutele/710-03-php-ja-mysql-php-sidumine-mysql-andmebaasiga

PHP MySQL asemel MySQLi

2015-03-27T12:48:46Z

Drakan: /* MySQL ja MySQLi */

=MySQL ja MySQLi=

MySQL on maailma üks enimlevinud relatsioonilise andmebaasi haldamise süsteeme, millesse saab päringud esitada standardiseeritult. Esimene versioon valmis 1995-ndal aastal.

MySQLi (MySQL Improved) on olemuselt sarnane MySQL süsteemiga, kuid on eelkäijaga võrreldes turvalisem, funktsionaalsem ning paremini hallatav nii algajatele kui edasijõudnutele.

Et üleminek oleks võimalikult valutu, kasutab MySQLi laiendus sarnaseid käske MySQL'ile. Näiteks:

MySQL MySQLi
--------------------------------------
mysql_connect mysqli_connect
mysql_error mysqli_error
mysql_query mysqli_query
mysql_fetch_array mysqli_fetch_array
mysql_fetch_row mysqli_fetch_row
mysql_fetch_assoc mysqli_fetch_assoc
mysql_free_result mysqli_free_result
mysql_close mysqli_close

=Näited=

Mõttekas on andmebaasi ühenduse loomise parameetrid hoida ülejäänud koodist eraldi, et seda vajadusel kergem muuta oleks.

<source lang="php">
<?php

// conf.database.php

$db_server = "localhost"; // server, kus asub andmebaas
$db_user = "kasutaja"; // kasutajatunnus
$db_pass = "parool"; // parool
$db_base = "andmebaas"; // andmebaas

?>
</source>

Andmebaasiga ühenduse loomise kood on samuti mõttekas eraldi failis hoida, et seda vajadusel PHP faili laadida. MySQL näide:

<source lang="php">
<?php

// dbc_mysql.php

include_once( "conf.database.php" ); // Lisame andmebaasi ühenduse jaoks vajalikud muutujad

$db = @mysql_connect( $db_server, $db_user, $db_pass ); // Loome andmebaasiga ühenduse (@ märk, et võimalikku veateadet ekraanile ei tuleks)

// Kui andmebaasiühendus ebaõnnestub
if ( !$db ) {
die( "Meie andmebaasimootor hetkel streigib! Proovi palun hiljem uuesti!" ); // Väljastame veateate ja lõpetame töö
}

mysql_select_db("$db_base", $db) or die( "Andmebaasi <b>" . $db_base . "</b> ei leitud!" ); // Kui andmebaasi valimine ebaõnnestub, väljastame veateate ja lõpetame töö

mysql_set_charset('utf8', $db); // määrame SQL andmete tähestikuks UTF-8
?>
</source>

MySQLi näide:

<source lang="php">
<?php
// dbc_mysqli.php

include_once( "conf.database.php" ); // Lisame andmebaasi ühenduse jaoks vajalikud muutujad

$db = @mysqli_connect( $db_server, $db_user, $db_pass, $db_base ); // Loome andmebaasiga ühenduse (@ märk, et veateateid ekraanile ei tuleks)

// Kui andmebaasiühendus ebaõnnestub
if ( !$db ) {
die( "Meie andmebaasimootor hetkel streigib! Proovi palun hiljem uuesti!" ); // Väljastame veateate ja lõpetame töö
}

// mysqli_select_db käsk on küll olemas, kuid andmebaasi valimist on lihtsam teha läbi mysqli_connect'i

mysqli_set_charset( $db, 'utf8' ); // määrame SQL andmete tähestikuks UTF-8

?>
</source>

Järgnevalt mõned näited, kuidas MySQL ja MySQLi päringut luua.

<source lang="php">
<?php

// MySQL päring
echo "<br/> --- MySQL päring --- <br/><br/>";

include "dbc_mysql.php"; // Loome SQL ühenduse

$query = mysql_query( "select id, word from words limit 0, 10" ); // Teeme päringu

while ( $row = mysql_fetch_assoc( $query ) ) { // Käime läbi päringu tulemused
echo $row['id'] . " - " . $row['word'] . "<br/>"; // Kuvame andmed ekraanile
}

// MySQLi päring
echo "<br/> --- MySQLi päring --- <br/><br/>";

include "dbc_mysqli.php";

$query = mysqli_query( $db, "select id, word from words limit 0, 10" ); // Teeme päringu

while ( $row = mysqli_fetch_assoc( $query ) ) {
echo $row['id'] . " - " . $row['word'] . "<br/>"; // Toome read ekraanile
}

// MySQLi alternatiivne päring
echo "<br/> --- MySQLi alternatiivse päringu näide --- <br/><br/>";

$query = $db->query( "select id, word from words limit 0, 10" ); // Teeme päringu

while($row = $query->fetch_assoc()){
echo $row['id'] . " - " . $row['word'] . "<br/>"; // Toome read ekraanile
}

class leht {

// Klassi konstruktor
function leht() {
global $db; // Teeme $db muutuja globaalseks

echo "<br/> --- MySQLi alternatiivse päringu näide klassi seest --- <br/><br/>";

$query = $db->query( "select id, word from words limit 0, 10" ); // Teeme päringu

while($row = $query->fetch_assoc()){
echo $row['id'] . " - " . $row['word'] . "<br/>"; // Toome read ekraanile
}

}

}

new leht();

?>
</source>

=Kõige lihtsam lahendus?=

See sõltub suuresti veebirakenduse ülesehitusest. Kui SQL päringute jaoks on eraldi klass, siis on muudatuse tegemine ülimalt lihtne. Kui mysql_query käsud on php koodis laiali, siis tuleks ükshaaval need asendada mysqli_query käskudega, koos viitega andmebaasi ühendusele (näites $db muutuja).

=Lingid=

http://et.wikipedia.org/wiki/MySQL

http://codular.com/php-mysqli

http://www.pontikis.net/blog/how-to-use-php-improved-mysqli-extension-and-why-you-should

http://metshein.com/index.php/veeb/php-edasijoudnutele/710-03-php-ja-mysql-php-sidumine-mysql-andmebaasiga

PHP MySQL asemel MySQLi

2015-03-27T12:37:43Z

Drakan: /* MySQL ja MySQLi */

=MySQL ja MySQLi=

MySQL on maailma üks enimlevinud relatsioonilise andmebaasi haldamise süsteeme, millesse saab päringud esitada standardiseeritult. Esimene versioon valmis 1995-ndal aastal.

MySQLi (MySQL Improved) on olemuselt sarnane MySQL süsteemiga, kuid on eelkäijaga võrreldes turvalisem, funktsionaalsem ning paremini hallatav (???) nii algajatele kui edasijõudnutele.

Et üleminek oleks võimalikult valutu, kasutab MySQLi laiendus sarnaseid käske MySQL'ile. Näiteks:

MySQL MySQLi
--------------------------------------
mysql_connect mysqli_connect
mysql_error mysqli_error
mysql_query mysqli_query
mysql_fetch_array mysqli_fetch_array
mysql_fetch_row mysqli_fetch_row
mysql_fetch_assoc mysqli_fetch_assoc
mysql_free_result mysqli_free_result
mysql_close mysqli_close

=Näited=

Mõttekas on andmebaasi ühenduse loomise parameetrid hoida ülejäänud koodist eraldi, et seda vajadusel kergem muuta oleks.

<source lang="php">
<?php

// conf.database.php

$db_server = "localhost"; // server, kus asub andmebaas
$db_user = "kasutaja"; // kasutajatunnus
$db_pass = "parool"; // parool
$db_base = "andmebaas"; // andmebaas

?>
</source>

Andmebaasiga ühenduse loomise kood on samuti mõttekas eraldi failis hoida, et seda vajadusel PHP faili laadida. MySQL näide:

<source lang="php">
<?php

// dbc_mysql.php

include_once( "conf.database.php" ); // Lisame andmebaasi ühenduse jaoks vajalikud muutujad

$db = @mysql_connect( $db_server, $db_user, $db_pass ); // Loome andmebaasiga ühenduse (@ märk, et võimalikku veateadet ekraanile ei tuleks)

// Kui andmebaasiühendus ebaõnnestub
if ( !$db ) {
die( "Meie andmebaasimootor hetkel streigib! Proovi palun hiljem uuesti!" ); // Väljastame veateate ja lõpetame töö
}

mysql_select_db("$db_base", $db) or die( "Andmebaasi <b>" . $db_base . "</b> ei leitud!" ); // Kui andmebaasi valimine ebaõnnestub, väljastame veateate ja lõpetame töö

mysql_set_charset('utf8', $db); // määrame SQL andmete tähestikuks UTF-8
?>
</source>

MySQLi näide:

<source lang="php">
<?php
// dbc_mysqli.php

include_once( "conf.database.php" ); // Lisame andmebaasi ühenduse jaoks vajalikud muutujad

$db = @mysqli_connect( $db_server, $db_user, $db_pass, $db_base ); // Loome andmebaasiga ühenduse (@ märk, et veateateid ekraanile ei tuleks)

// Kui andmebaasiühendus ebaõnnestub
if ( !$db ) {
die( "Meie andmebaasimootor hetkel streigib! Proovi palun hiljem uuesti!" ); // Väljastame veateate ja lõpetame töö
}

// mysqli_select_db käsk on küll olemas, kuid andmebaasi valimist on lihtsam teha läbi mysqli_connect'i

mysqli_set_charset( $db, 'utf8' ); // määrame SQL andmete tähestikuks UTF-8

?>
</source>

Järgnevalt mõned näited, kuidas MySQL ja MySQLi päringut luua.

<source lang="php">
<?php

// MySQL päring
echo "<br/> --- MySQL päring --- <br/><br/>";

include "dbc_mysql.php"; // Loome SQL ühenduse

$query = mysql_query( "select id, word from words limit 0, 10" ); // Teeme päringu

while ( $row = mysql_fetch_assoc( $query ) ) { // Käime läbi päringu tulemused
echo $row['id'] . " - " . $row['word'] . "<br/>"; // Kuvame andmed ekraanile
}

// MySQLi päring
echo "<br/> --- MySQLi päring --- <br/><br/>";

include "dbc_mysqli.php";

$query = mysqli_query( $db, "select id, word from words limit 0, 10" ); // Teeme päringu

while ( $row = mysqli_fetch_assoc( $query ) ) {
echo $row['id'] . " - " . $row['word'] . "<br/>"; // Toome read ekraanile
}

// MySQLi alternatiivne päring
echo "<br/> --- MySQLi alternatiivse päringu näide --- <br/><br/>";

$query = $db->query( "select id, word from words limit 0, 10" ); // Teeme päringu

while($row = $query->fetch_assoc()){
echo $row['id'] . " - " . $row['word'] . "<br/>"; // Toome read ekraanile
}

class leht {

// Klassi konstruktor
function leht() {
global $db; // Teeme $db muutuja globaalseks

echo "<br/> --- MySQLi alternatiivse päringu näide klassi seest --- <br/><br/>";

$query = $db->query( "select id, word from words limit 0, 10" ); // Teeme päringu

while($row = $query->fetch_assoc()){
echo $row['id'] . " - " . $row['word'] . "<br/>"; // Toome read ekraanile
}

}

}

new leht();

?>
</source>

=Kõige lihtsam lahendus?=

See sõltub suuresti veebirakenduse ülesehitusest. Kui SQL päringute jaoks on eraldi klass, siis on muudatuse tegemine ülimalt lihtne. Kui mysql_query käsud on php koodis laiali, siis tuleks ükshaaval need asendada mysqli_query käskudega, koos viitega andmebaasi ühendusele (näites $db muutuja).

=Lingid=

http://et.wikipedia.org/wiki/MySQL

http://codular.com/php-mysqli

http://www.pontikis.net/blog/how-to-use-php-improved-mysqli-extension-and-why-you-should

http://metshein.com/index.php/veeb/php-edasijoudnutele/710-03-php-ja-mysql-php-sidumine-mysql-andmebaasiga

PHP MySQL asemel MySQLi

2015-03-27T12:37:23Z

Drakan: /* MySQL ja MySQLi */

=MySQL ja MySQLi=

MySQL on maailma üks enimlevinud relatsioonilise andmebaasi haldamise süsteeme, millesse saab päringud esitada standardiseeritult. Esimene versioon valmis 1995-ndal aastal.

MySQLi (MySQL Improved) on olemuselt sarnane MySQL süsteemiga, kuid on eelkäijaga võrreldes turvalisem, funktsionaalsem ning paremini hallatav (???) nii algajatele kui edasijõudnutele.

Et üleminek oleks võimalikult valutu, kasutab MySQLi laiendus sarnaseid käske MySQL'ile. Näiteks:

MySQL MySQLi
--------------------------------------
mysql_connect mysqli_connect
mysql_error mysqli_error
mysql_query mysqli_query
mysql_fetch_array mysqli_fetch_array
mysql_fetch_row mysqli_fetch_row
mysql_fetch_assoc mysqli_fetch_assoc
mysql_free_result mysqli_free_result
mysql_close mysqli_close

=Näited=

Mõttekas on andmebaasi ühenduse loomise parameetrid hoida ülejäänud koodist eraldi, et seda vajadusel kergem muuta oleks.

<source lang="php">
<?php

// conf.database.php

$db_server = "localhost"; // server, kus asub andmebaas
$db_user = "kasutaja"; // kasutajatunnus
$db_pass = "parool"; // parool
$db_base = "andmebaas"; // andmebaas

?>
</source>

Andmebaasiga ühenduse loomise kood on samuti mõttekas eraldi failis hoida, et seda vajadusel PHP faili laadida. MySQL näide:

<source lang="php">
<?php

// dbc_mysql.php

include_once( "conf.database.php" ); // Lisame andmebaasi ühenduse jaoks vajalikud muutujad

$db = @mysql_connect( $db_server, $db_user, $db_pass ); // Loome andmebaasiga ühenduse (@ märk, et võimalikku veateadet ekraanile ei tuleks)

// Kui andmebaasiühendus ebaõnnestub
if ( !$db ) {
die( "Meie andmebaasimootor hetkel streigib! Proovi palun hiljem uuesti!" ); // Väljastame veateate ja lõpetame töö
}

mysql_select_db("$db_base", $db) or die( "Andmebaasi <b>" . $db_base . "</b> ei leitud!" ); // Kui andmebaasi valimine ebaõnnestub, väljastame veateate ja lõpetame töö

mysql_set_charset('utf8', $db); // määrame SQL andmete tähestikuks UTF-8
?>
</source>

MySQLi näide:

<source lang="php">
<?php
// dbc_mysqli.php

include_once( "conf.database.php" ); // Lisame andmebaasi ühenduse jaoks vajalikud muutujad

$db = @mysqli_connect( $db_server, $db_user, $db_pass, $db_base ); // Loome andmebaasiga ühenduse (@ märk, et veateateid ekraanile ei tuleks)

// Kui andmebaasiühendus ebaõnnestub
if ( !$db ) {
die( "Meie andmebaasimootor hetkel streigib! Proovi palun hiljem uuesti!" ); // Väljastame veateate ja lõpetame töö
}

// mysqli_select_db käsk on küll olemas, kuid andmebaasi valimist on lihtsam teha läbi mysqli_connect'i

mysqli_set_charset( $db, 'utf8' ); // määrame SQL andmete tähestikuks UTF-8

?>
</source>

Järgnevalt mõned näited, kuidas MySQL ja MySQLi päringut luua.

<source lang="php">
<?php

// MySQL päring
echo "<br/> --- MySQL päring --- <br/><br/>";

include "dbc_mysql.php"; // Loome SQL ühenduse

$query = mysql_query( "select id, word from words limit 0, 10" ); // Teeme päringu

while ( $row = mysql_fetch_assoc( $query ) ) { // Käime läbi päringu tulemused
echo $row['id'] . " - " . $row['word'] . "<br/>"; // Kuvame andmed ekraanile
}

// MySQLi päring
echo "<br/> --- MySQLi päring --- <br/><br/>";

include "dbc_mysqli.php";

$query = mysqli_query( $db, "select id, word from words limit 0, 10" ); // Teeme päringu

while ( $row = mysqli_fetch_assoc( $query ) ) {
echo $row['id'] . " - " . $row['word'] . "<br/>"; // Toome read ekraanile
}

// MySQLi alternatiivne päring
echo "<br/> --- MySQLi alternatiivse päringu näide --- <br/><br/>";

$query = $db->query( "select id, word from words limit 0, 10" ); // Teeme päringu

while($row = $query->fetch_assoc()){
echo $row['id'] . " - " . $row['word'] . "<br/>"; // Toome read ekraanile
}

class leht {

// Klassi konstruktor
function leht() {
global $db; // Teeme $db muutuja globaalseks

echo "<br/> --- MySQLi alternatiivse päringu näide klassi seest --- <br/><br/>";

$query = $db->query( "select id, word from words limit 0, 10" ); // Teeme päringu

while($row = $query->fetch_assoc()){
echo $row['id'] . " - " . $row['word'] . "<br/>"; // Toome read ekraanile
}

}

}

new leht();

?>
</source>

=Kõige lihtsam lahendus?=

See sõltub suuresti veebirakenduse ülesehitusest. Kui SQL päringute jaoks on eraldi klass, siis on muudatuse tegemine ülimalt lihtne. Kui mysql_query käsud on php koodis laiali, siis tuleks ükshaaval need asendada mysqli_query käskudega, koos viitega andmebaasi ühendusele (näites $db muutuja).

=Lingid=

http://et.wikipedia.org/wiki/MySQL

http://codular.com/php-mysqli

http://www.pontikis.net/blog/how-to-use-php-improved-mysqli-extension-and-why-you-should

http://metshein.com/index.php/veeb/php-edasijoudnutele/710-03-php-ja-mysql-php-sidumine-mysql-andmebaasiga

PHP MySQL asemel MySQLi

2015-03-27T12:35:58Z

Drakan: /* Lingid */

=MySQL ja MySQLi=

MySQL on maailma üks enimlevinud relatsioonilise andmebaasi haldamise süsteeme, millesse saab päringud esitada standardiseeritult. Esimene versioon valmis 1995-ndal aastal.

MySQLi (MySQL Improved) on olemuselt sarnane MySQL süsteemiga, kuid on eelkäijaga võrreldes turvalisem, funktsionaalsem ning paremini hallatav (???) nii algajatele kui edasijõudnutele.

Et üleminek oleks võimalikult valutu, kasutab MySQLi laiendus sarnaseid käske MySQL'ile. Näiteks:

mysql_connect -> mysqli_connect
mysql_error -> mysqli_error
mysql_query -> mysqli_query
mysql_fetch_array -> mysqli_fetch_array
mysql_fetch_row -> mysqli_fetch_row
mysql_fetch_assoc -> mysqli_fetch_assoc
mysql_free_result -> mysqli_free_result
mysql_close -> mysqli_close

=Näited=

Mõttekas on andmebaasi ühenduse loomise parameetrid hoida ülejäänud koodist eraldi, et seda vajadusel kergem muuta oleks.

<source lang="php">
<?php

// conf.database.php

$db_server = "localhost"; // server, kus asub andmebaas
$db_user = "kasutaja"; // kasutajatunnus
$db_pass = "parool"; // parool
$db_base = "andmebaas"; // andmebaas

?>
</source>

Andmebaasiga ühenduse loomise kood on samuti mõttekas eraldi failis hoida, et seda vajadusel PHP faili laadida. MySQL näide:

<source lang="php">
<?php

// dbc_mysql.php

include_once( "conf.database.php" ); // Lisame andmebaasi ühenduse jaoks vajalikud muutujad

$db = @mysql_connect( $db_server, $db_user, $db_pass ); // Loome andmebaasiga ühenduse (@ märk, et võimalikku veateadet ekraanile ei tuleks)

// Kui andmebaasiühendus ebaõnnestub
if ( !$db ) {
die( "Meie andmebaasimootor hetkel streigib! Proovi palun hiljem uuesti!" ); // Väljastame veateate ja lõpetame töö
}

mysql_select_db("$db_base", $db) or die( "Andmebaasi <b>" . $db_base . "</b> ei leitud!" ); // Kui andmebaasi valimine ebaõnnestub, väljastame veateate ja lõpetame töö

mysql_set_charset('utf8', $db); // määrame SQL andmete tähestikuks UTF-8
?>
</source>

MySQLi näide:

<source lang="php">
<?php
// dbc_mysqli.php

include_once( "conf.database.php" ); // Lisame andmebaasi ühenduse jaoks vajalikud muutujad

$db = @mysqli_connect( $db_server, $db_user, $db_pass, $db_base ); // Loome andmebaasiga ühenduse (@ märk, et veateateid ekraanile ei tuleks)

// Kui andmebaasiühendus ebaõnnestub
if ( !$db ) {
die( "Meie andmebaasimootor hetkel streigib! Proovi palun hiljem uuesti!" ); // Väljastame veateate ja lõpetame töö
}

// mysqli_select_db käsk on küll olemas, kuid andmebaasi valimist on lihtsam teha läbi mysqli_connect'i

mysqli_set_charset( $db, 'utf8' ); // määrame SQL andmete tähestikuks UTF-8

?>
</source>

Järgnevalt mõned näited, kuidas MySQL ja MySQLi päringut luua.

<source lang="php">
<?php

// MySQL päring
echo "<br/> --- MySQL päring --- <br/><br/>";

include "dbc_mysql.php"; // Loome SQL ühenduse

$query = mysql_query( "select id, word from words limit 0, 10" ); // Teeme päringu

while ( $row = mysql_fetch_assoc( $query ) ) { // Käime läbi päringu tulemused
echo $row['id'] . " - " . $row['word'] . "<br/>"; // Kuvame andmed ekraanile
}

// MySQLi päring
echo "<br/> --- MySQLi päring --- <br/><br/>";

include "dbc_mysqli.php";

$query = mysqli_query( $db, "select id, word from words limit 0, 10" ); // Teeme päringu

while ( $row = mysqli_fetch_assoc( $query ) ) {
echo $row['id'] . " - " . $row['word'] . "<br/>"; // Toome read ekraanile
}

// MySQLi alternatiivne päring
echo "<br/> --- MySQLi alternatiivse päringu näide --- <br/><br/>";

$query = $db->query( "select id, word from words limit 0, 10" ); // Teeme päringu

while($row = $query->fetch_assoc()){
echo $row['id'] . " - " . $row['word'] . "<br/>"; // Toome read ekraanile
}

class leht {

// Klassi konstruktor
function leht() {
global $db; // Teeme $db muutuja globaalseks

echo "<br/> --- MySQLi alternatiivse päringu näide klassi seest --- <br/><br/>";

$query = $db->query( "select id, word from words limit 0, 10" ); // Teeme päringu

while($row = $query->fetch_assoc()){
echo $row['id'] . " - " . $row['word'] . "<br/>"; // Toome read ekraanile
}

}

}

new leht();

?>
</source>

=Kõige lihtsam lahendus?=

See sõltub suuresti veebirakenduse ülesehitusest. Kui SQL päringute jaoks on eraldi klass, siis on muudatuse tegemine ülimalt lihtne. Kui mysql_query käsud on php koodis laiali, siis tuleks ükshaaval need asendada mysqli_query käskudega, koos viitega andmebaasi ühendusele (näites $db muutuja).

=Lingid=

http://et.wikipedia.org/wiki/MySQL

http://codular.com/php-mysqli

http://www.pontikis.net/blog/how-to-use-php-improved-mysqli-extension-and-why-you-should

http://metshein.com/index.php/veeb/php-edasijoudnutele/710-03-php-ja-mysql-php-sidumine-mysql-andmebaasiga

PHP MySQL asemel MySQLi

2015-03-27T12:35:05Z

Drakan: /* Näited */

=MySQL ja MySQLi=

MySQL on maailma üks enimlevinud relatsioonilise andmebaasi haldamise süsteeme, millesse saab päringud esitada standardiseeritult. Esimene versioon valmis 1995-ndal aastal.

MySQLi (MySQL Improved) on olemuselt sarnane MySQL süsteemiga, kuid on eelkäijaga võrreldes turvalisem, funktsionaalsem ning paremini hallatav (???) nii algajatele kui edasijõudnutele.

Et üleminek oleks võimalikult valutu, kasutab MySQLi laiendus sarnaseid käske MySQL'ile. Näiteks:

mysql_connect -> mysqli_connect
mysql_error -> mysqli_error
mysql_query -> mysqli_query
mysql_fetch_array -> mysqli_fetch_array
mysql_fetch_row -> mysqli_fetch_row
mysql_fetch_assoc -> mysqli_fetch_assoc
mysql_free_result -> mysqli_free_result
mysql_close -> mysqli_close

=Näited=

Mõttekas on andmebaasi ühenduse loomise parameetrid hoida ülejäänud koodist eraldi, et seda vajadusel kergem muuta oleks.

<source lang="php">
<?php

// conf.database.php

$db_server = "localhost"; // server, kus asub andmebaas
$db_user = "kasutaja"; // kasutajatunnus
$db_pass = "parool"; // parool
$db_base = "andmebaas"; // andmebaas

?>
</source>

Andmebaasiga ühenduse loomise kood on samuti mõttekas eraldi failis hoida, et seda vajadusel PHP faili laadida. MySQL näide:

<source lang="php">
<?php

// dbc_mysql.php

include_once( "conf.database.php" ); // Lisame andmebaasi ühenduse jaoks vajalikud muutujad

$db = @mysql_connect( $db_server, $db_user, $db_pass ); // Loome andmebaasiga ühenduse (@ märk, et võimalikku veateadet ekraanile ei tuleks)

// Kui andmebaasiühendus ebaõnnestub
if ( !$db ) {
die( "Meie andmebaasimootor hetkel streigib! Proovi palun hiljem uuesti!" ); // Väljastame veateate ja lõpetame töö
}

mysql_select_db("$db_base", $db) or die( "Andmebaasi <b>" . $db_base . "</b> ei leitud!" ); // Kui andmebaasi valimine ebaõnnestub, väljastame veateate ja lõpetame töö

mysql_set_charset('utf8', $db); // määrame SQL andmete tähestikuks UTF-8
?>
</source>

MySQLi näide:

<source lang="php">
<?php
// dbc_mysqli.php

include_once( "conf.database.php" ); // Lisame andmebaasi ühenduse jaoks vajalikud muutujad

$db = @mysqli_connect( $db_server, $db_user, $db_pass, $db_base ); // Loome andmebaasiga ühenduse (@ märk, et veateateid ekraanile ei tuleks)

// Kui andmebaasiühendus ebaõnnestub
if ( !$db ) {
die( "Meie andmebaasimootor hetkel streigib! Proovi palun hiljem uuesti!" ); // Väljastame veateate ja lõpetame töö
}

// mysqli_select_db käsk on küll olemas, kuid andmebaasi valimist on lihtsam teha läbi mysqli_connect'i

mysqli_set_charset( $db, 'utf8' ); // määrame SQL andmete tähestikuks UTF-8

?>
</source>

Järgnevalt mõned näited, kuidas MySQL ja MySQLi päringut luua.

<source lang="php">
<?php

// MySQL päring
echo "<br/> --- MySQL päring --- <br/><br/>";

include "dbc_mysql.php"; // Loome SQL ühenduse

$query = mysql_query( "select id, word from words limit 0, 10" ); // Teeme päringu

while ( $row = mysql_fetch_assoc( $query ) ) { // Käime läbi päringu tulemused
echo $row['id'] . " - " . $row['word'] . "<br/>"; // Kuvame andmed ekraanile
}

// MySQLi päring
echo "<br/> --- MySQLi päring --- <br/><br/>";

include "dbc_mysqli.php";

$query = mysqli_query( $db, "select id, word from words limit 0, 10" ); // Teeme päringu

while ( $row = mysqli_fetch_assoc( $query ) ) {
echo $row['id'] . " - " . $row['word'] . "<br/>"; // Toome read ekraanile
}

// MySQLi alternatiivne päring
echo "<br/> --- MySQLi alternatiivse päringu näide --- <br/><br/>";

$query = $db->query( "select id, word from words limit 0, 10" ); // Teeme päringu

while($row = $query->fetch_assoc()){
echo $row['id'] . " - " . $row['word'] . "<br/>"; // Toome read ekraanile
}

class leht {

// Klassi konstruktor
function leht() {
global $db; // Teeme $db muutuja globaalseks

echo "<br/> --- MySQLi alternatiivse päringu näide klassi seest --- <br/><br/>";

$query = $db->query( "select id, word from words limit 0, 10" ); // Teeme päringu

while($row = $query->fetch_assoc()){
echo $row['id'] . " - " . $row['word'] . "<br/>"; // Toome read ekraanile
}

}

}

new leht();

?>
</source>

=Kõige lihtsam lahendus?=

See sõltub suuresti veebirakenduse ülesehitusest. Kui SQL päringute jaoks on eraldi klass, siis on muudatuse tegemine ülimalt lihtne. Kui mysql_query käsud on php koodis laiali, siis tuleks ükshaaval need asendada mysqli_query käskudega, koos viitega andmebaasi ühendusele (näites $db muutuja).

=Lingid=

http://et.wikipedia.org/wiki/MySQL
http://codular.com/php-mysqli
http://www.pontikis.net/blog/how-to-use-php-improved-mysqli-extension-and-why-you-should

PHP MySQL asemel MySQLi

2015-03-27T12:34:32Z

Drakan: /* Näited */

=MySQL ja MySQLi=

MySQL on maailma üks enimlevinud relatsioonilise andmebaasi haldamise süsteeme, millesse saab päringud esitada standardiseeritult. Esimene versioon valmis 1995-ndal aastal.

MySQLi (MySQL Improved) on olemuselt sarnane MySQL süsteemiga, kuid on eelkäijaga võrreldes turvalisem, funktsionaalsem ning paremini hallatav (???) nii algajatele kui edasijõudnutele.

Et üleminek oleks võimalikult valutu, kasutab MySQLi laiendus sarnaseid käske MySQL'ile. Näiteks:

mysql_connect -> mysqli_connect
mysql_error -> mysqli_error
mysql_query -> mysqli_query
mysql_fetch_array -> mysqli_fetch_array
mysql_fetch_row -> mysqli_fetch_row
mysql_fetch_assoc -> mysqli_fetch_assoc
mysql_free_result -> mysqli_free_result
mysql_close -> mysqli_close

=Näited=

Mõttekas on andmebaasi ühenduse loomise parameetrid hoida ülejäänud koodist eraldi, et seda vajadusel kergem muuta oleks.

<source lang="php">
<?php

// conf.database.php

$db_server = "localhost"; // server, kus asub andmebaas
$db_user = "kasutaja"; // kasutajatunnus
$db_pass = "parool"; // parool
$db_base = "andmebaas"; // andmebaas

?>
</source>

Andmebaasiga ühenduse loomise kood on samuti mõttekas eraldi failis hoida, et seda vajadusel PHP faili laadida. MySQL näide:

<source lang="php">
<?php

// dbc_mysql.php

include_once( "conf.database.php" ); // Lisame andmebaasi ühenduse jaoks vajalikud muutujad

$db = @mysql_connect( $db_server, $db_user, $db_pass ); // Loome andmebaasiga ühenduse (@ märk, et võimalikku veateadet ekraanile ei tuleks)

// Kui andmebaasiühendus ebaõnnestub
if ( !$db ) {
die( "Meie andmebaasimootor hetkel streigib! Proovi palun hiljem uuesti!" ); // Väljastame veateate ja lõpetame töö
}

mysql_select_db("$db_base", $db) or die( "Andmebaasi <b>" . $db_base . "</b> ei leitud!" ); // Kui andmebaasi valimine ebaõnnestub, väljastame veateate ja lõpetame töö

mysql_set_charset('utf8', $db); // määrame SQL andmete tähestikuks UTF-8
?>
</source>

<source lang="php">

MySQLi näide:

<?php
// dbc_mysqli.php

include_once( "conf.database.php" ); // Lisame andmebaasi ühenduse jaoks vajalikud muutujad

$db = @mysqli_connect( $db_server, $db_user, $db_pass, $db_base ); // Loome andmebaasiga ühenduse (@ märk, et veateateid ekraanile ei tuleks)

// Kui andmebaasiühendus ebaõnnestub
if ( !$db ) {
die( "Meie andmebaasimootor hetkel streigib! Proovi palun hiljem uuesti!" ); // Väljastame veateate ja lõpetame töö
}

// mysqli_select_db käsk on küll olemas, kuid andmebaasi valimist on lihtsam teha läbi mysqli_connect'i

mysqli_set_charset( $db, 'utf8' ); // määrame SQL andmete tähestikuks UTF-8

?>
</source>

Järgnevalt mõned näited, kuidas MySQL ja MySQLi päringut luua.

<source lang="php">
<?php

// MySQL päring
echo "<br/> --- MySQL päring --- <br/><br/>";

include "dbc_mysql.php"; // Loome SQL ühenduse

$query = mysql_query( "select id, word from words limit 0, 10" ); // Teeme päringu

while ( $row = mysql_fetch_assoc( $query ) ) { // Käime läbi päringu tulemused
echo $row['id'] . " - " . $row['word'] . "<br/>"; // Kuvame andmed ekraanile
}

// MySQLi päring
echo "<br/> --- MySQLi päring --- <br/><br/>";

include "dbc_mysqli.php";

$query = mysqli_query( $db, "select id, word from words limit 0, 10" ); // Teeme päringu

while ( $row = mysqli_fetch_assoc( $query ) ) {
echo $row['id'] . " - " . $row['word'] . "<br/>"; // Toome read ekraanile
}

// MySQLi alternatiivne päring
echo "<br/> --- MySQLi alternatiivse päringu näide --- <br/><br/>";

$query = $db->query( "select id, word from words limit 0, 10" ); // Teeme päringu

while($row = $query->fetch_assoc()){
echo $row['id'] . " - " . $row['word'] . "<br/>"; // Toome read ekraanile
}

class leht {

// Klassi konstruktor
function leht() {
global $db; // Teeme $db muutuja globaalseks

echo "<br/> --- MySQLi alternatiivse päringu näide klassi seest --- <br/><br/>";

$query = $db->query( "select id, word from words limit 0, 10" ); // Teeme päringu

while($row = $query->fetch_assoc()){
echo $row['id'] . " - " . $row['word'] . "<br/>"; // Toome read ekraanile
}

}

}

new leht();

?>
</source>

=Kõige lihtsam lahendus?=

See sõltub suuresti veebirakenduse ülesehitusest. Kui SQL päringute jaoks on eraldi klass, siis on muudatuse tegemine ülimalt lihtne. Kui mysql_query käsud on php koodis laiali, siis tuleks ükshaaval need asendada mysqli_query käskudega, koos viitega andmebaasi ühendusele (näites $db muutuja).

=Lingid=

http://et.wikipedia.org/wiki/MySQL
http://codular.com/php-mysqli
http://www.pontikis.net/blog/how-to-use-php-improved-mysqli-extension-and-why-you-should

PHP MySQL asemel MySQLi

2015-03-27T11:22:33Z

Drakan: Uus lehekülg: '=MySQL ja MySQLi= MySQL on maailma üks enimlevinud relatsioonilise andmebaasi haldamise süsteeme, millesse saab päringud esitada standardiseeritult. Esimene versioon valmis 1...'

=MySQL ja MySQLi=

MySQL on maailma üks enimlevinud relatsioonilise andmebaasi haldamise süsteeme, millesse saab päringud esitada standardiseeritult. Esimene versioon valmis 1995-ndal aastal.

MySQLi (MySQL Improved) on olemuselt sarnane MySQL süsteemiga, kuid on eelkäijaga võrreldes turvalisem, funktsionaalsem ning paremini hallatav (???) nii algajatele kui edasijõudnutele.

Et üleminek oleks võimalikult valutu, kasutab MySQLi laiendus sarnaseid käske MySQL'ile. Näiteks:

mysql_connect -> mysqli_connect
mysql_error -> mysqli_error
mysql_query -> mysqli_query
mysql_fetch_array -> mysqli_fetch_array
mysql_fetch_row -> mysqli_fetch_row
mysql_fetch_assoc -> mysqli_fetch_assoc
mysql_free_result -> mysqli_free_result
mysql_close -> mysqli_close

=Näited=

Mõttekas on andmebaasi ühenduse loomise parameetrid hoida ülejäänud koodist eraldi, et seda vajadusel kerge muuta oleks.

<source lang="php">
<?php

// conf.database.php

$db_server = "localhost"; // server, kus asub andmebaas
$db_user = "kasutaja"; // kasutajatunnus
$db_pass = "parool"; // parool
$db_base = "andmebaas"; // andmebaas

?>
</source>

Andmebaasiga ühenduse loomise kood on samuti mõttekas eraldi failis hoida, et seda vajadusel PHP faili laadida.

<source lang="php">
<?php

// dbc_mysql.php

include_once( "conf.database.php" ); // Lisame andmebaasi ühenduse jaoks vajalikud muutujad

$db = @mysql_connect( $db_server, $db_user, $db_pass ); // Loome andmebaasiga ühenduse (@ märk, et võimalikku veateadet ekraanile ei tuleks)

// Kui andmebaasiühendus ebaõnnestub
if ( !$db ) {
die( "Meie andmebaasimootor hetkel streigib! Proovi palun hiljem uuesti!" ); // Väljastame veateate ja lõpetame töö
}

mysql_select_db("$db_base", $db) or die( "Andmebaasi <b>" . $db_base . "</b> ei leitud!" ); // Kui andmebaasi valimine ebaõnnestub, väljastame veateate ja lõpetame töö

mysql_set_charset('utf8', $db); // määrame SQL andmete tähestikuks UTF-8
?>
</source>

<source lang="php">
<?php

include_once( "conf.database.php" ); // Lisame andmebaasi ühenduse jaoks vajalikud muutujad

$db = @mysqli_connect( $db_server, $db_user, $db_pass, $db_base ); // Loome andmebaasiga ühenduse (@ märk, et veateateid ekraanile ei tuleks)

// Kui andmebaasiühendus ebaõnnestub
if ( !$db ) {
die( "Meie andmebaasimootor hetkel streigib! Proovi palun hiljem uuesti!" ); // Väljastame veateate ja lõpetame töö
}

// mysqli_select_db käsk on küll olemas, kuid andmebaasi valimist on lihtsam teha läbi mysqli_connect'i

mysqli_set_charset( $db, 'utf8' ); // määrame SQL andmete tähestikuks UTF-8

?>
</source>

Järgnevalt mõned näited, kuidas MySQL ja MySQLi päringut luua.

<source lang="php">
<?php

// MySQL näide
echo "<br/> --- MySQL päring --- <br/><br/>";

include "dbc_mysql.php"; // Loome SQL ühenduse

$query = mysql_query( "select id, word from words limit 0, 10" ); // Teeme päringu

while ( $row = mysql_fetch_assoc( $query ) ) { // Käime läbi päringu tulemused
echo $row['id'] . " - " . $row['word'] . "<br/>"; // Kuvame andmed ekraanile
}

// MySQLi näide
echo "<br/> --- MySQLi päring --- <br/><br/>";

include "dbc_mysqli.php";

$query = mysqli_query( $db, "select id, word from words limit 0, 10" ); // Teeme päringu

while ( $row = mysqli_fetch_assoc( $query ) ) {
echo $row['id'] . " - " . $row['word'] . "<br/>";
}

// MySQLi alternatiivne päring
echo "<br/> --- MySQLi alternatiivse päringu näide --- <br/><br/>";

$query = $db->query( "select id, word from words limit 0, 10" ); // Teeme päringu

while($row = $query->fetch_assoc()){
echo $row['id'] . " - " . $row['word'] . "<br/>";
}

class leht {

// Klassi konstruktor
function leht() {
global $db; // Teeme $db muutuja globaalseks

echo "<br/> --- MySQLi alternatiivse päringu näide klassi seest --- <br/><br/>";

$query = $db->query( "select id, word from words limit 0, 10" ); // Teeme päringu

while($row = $query->fetch_assoc()){
echo $row['id'] . " - " . $row['word'] . "<br/>";
}

}

}

new leht();

?>
</source>

=Kõige lihtsam lahendus?=

See sõltub suuresti veebirakenduse ülesehitusest. Kui SQL päringute jaoks on eraldi klass, siis on muudatuse tegemine ülimalt lihtne. Kui mysql_query käsud on php koodis laiali, siis tuleks ükshaaval need asendada mysqli_query käskudega, koos viitega andmebaasi ühendusele (näites $db muutuja).

=Lingid=

http://et.wikipedia.org/wiki/MySQL
http://codular.com/php-mysqli
http://www.pontikis.net/blog/how-to-use-php-improved-mysqli-extension-and-why-you-should

LCD

2015-01-30T15:32:43Z

Drakan: /* Komponendid */

=Mis on LCD=

LCD (Liquid Crystal Display) on vedelkristall tehnoloogial põhinev lameekraan, mida kasutatakse väga laiaulatuslikult kõiksugustes seadmetes. LCD ei riku silmi, erinevalt CRT ekraanist (mis tegelikult joonistab kaadreid rea ja veeru kaupa, 60-120 kaadrit sekundis, tekitades sedasi virvendust). LCD ekraanil uuendatakse ekraanil vaid neid punkte (pikseleid), mis mingi aja jooksul muutusid. Selleks nimetatakse reageerimisaega, mida mõõdetakse millisekundites.

=Komponendid=

Monitoril on vähemalt 2 mikroskeemi. Üks neist on loogika skeem, mille külge ühendatakse VGA, DVI, HDMI või DisplayPort kaabel. Teine on toiteplokk/taustavalguse voolu muundur. Mõnel juhul on taustvalguse osa toiteplokist eraldi.

==Toiteplokk==

[[Pilt:LCD_power.jpg|thumb|Toiteplokk/inverter]]

Muundab vahelduvvoolu AC (120V või 240V) alalisvooluks.

Tavaliselt tekitatakse kaks väljundpinget: 5vdc loogika skeemile ja 12~20vdc (12vdc kuni 17", 16~24vdc 18~24" ekraanile).

Toiteplokk on monitoril alati voolu all (kui pole kasutusel sellist lülitit, mis katkestab voolu toiteplokile), mistõttu on see töös 24/7 sõltumata monitori kasutusest. Sedasi jõuavad kõiksugused voolu kõikumised toiteplokini.

==Taustavalguse inverter==
Toiteplokist tulev 12~24vdc muundatakse kõrgsageduslikuks vahelduvvooluks AC, et juhtida inverteri trahvosid, mis omakorda toidavad CCFL (Cold Cathode Fluorescent Lamp) lampe. Käivituseks antakse pinget 1500~2000v, hiljem 500~800v.

==Loogika skeem==

[[Pilt:LCD_logic.jpg|thumb|Loogika skeem]]

Loogika skeem saab signaali läbi analoogi (VGA) või digitaalse (DVI, HDMI) liidese, töötleb seda ning edastab info LCD T-CON (Timing Controller) paneelile, mis reeglina asub LCD ekraani tagumisel küljel.

Loogika skeem saadab inverterile kahte signaali: taustavalgus sees/väljas ja taustavalguse tugevus. Kui arvuti videokaart infot ei edasta, siis läheb monitor unerežiimi.

Sisendvool (5vdc või 12vdc) muundatakse 3.3v ja 1.8vdc peale protsessori toitmiseks. Skeem edastab ka 5vd või 12vdc T-CON paneelile, mis näitab valget pilti juhul kui vool sinnani ei jõua.

=Probleemid=

==Üldised probleemid==

[[Pilt:LCD_1157_pirn.jpg|100px|thumb|1157 pirn]]

* Katkised kaitsmed
* Katkised elektrolüüdid (lekkivad/punnis (nii pealt kui altpoolt)). Elektrolüüt võib välimiselt paista normis, kuid tal võib olla kõrgem ESR (Equivalent Series Resistance) e. sisetakistus. Alalisvoolu DC filtri kondensaator peaks kindlasti olema madala ESR väärtusega (low ESR); tavalised kondensaatori ei pruugi sedasi kaua kesta.
* Kehvasti joodetud komponendid
* Ülekuumenenud komponendid

Katsetamine:

Ühenda monitor vooluvõrku, kuid ära nupust käima pane (sedasi taustvalguse inverterit ei tööta). Tuleks kontrollida toiteploki alaldatud 5vdc ja 12~24vdc pingeid. Selleks sobivad mitmesugused pirnid: 6V 1A (6vatti) pirn 5vdc jaoks, auto suunatuli (12v 8w/26w) 12~18vdc jaoks (või kaks suunatule pirni 19~24vdc jaoks). Pinged peaksid ka koormuse all ühtlased olema. Toiteplokk lülitab end välja, kui miski tarbib liialt palju voolu. Olgu selleks siis viga temas endas, loogika- või inverteri skeemi lühises.

==Inverter==

Inverter suudab tuvastada vigu ja end välja lülitada, kui lambid pole järgi ühendatud või need mingil põhjusel algpinge rakendamise peale ei käivitunud. Samuti lülitab ta end välja, kui lambid tarbivad liialt palju voolu (vananedes hakkab lamp tasapisi rohkem voolu tarbima). Inverter saab kaks signaali loogika skeemilt: taustavalgus sees/väljas ja taustavalguse tugevus.

Tüüpilised probleemid:
* Katkised kondensaatorid
* #resonant caps (in the inverter output circuits),
* katkised transistorid,
* lühises trahvo mähis.

Katsetamine:

Inverteri testimiseks oleks vaja varulampe.

==Loogika skeem==

Loogikaskeemi parandamiseks on vaja tootja poolset dokumentatsiooni.

==CCFL ja Inverteri testimine==

[[Pilt:LCD_lampide_juhtmed.jpg|thumb|Lampide juhtmed]]

Kui monitori sisselülitamisel on ekraanil kasvõi korraks näha taustvalgust, siis ühenda kõik lampide juhtmed (2 või 4, olenevalt mudelist) lahti ja proovi esimest lampi teise pesas. Kui lamp korraks süttib, siis proovi kolmandas pesas jne. Kui lamp ei käivitunud, proovi teist lampi. Sedasi saad välistada mittetöötava lambi või vigase inverteri skeemi. Kui ükski lamp ei käivitu üheski pesas, on viga tõenäoliselt inverteris, toteplokis või loogika skeemis, mis ei anna monitori käivitamiseks luba.

=Pildid=

Punnis elektrolüüt

[[Pilt:LCD_bad_cap.jpg|400px]]

Surnud T-CON paneel, katkine kaitse - ainult helendav ekraan

[[Pilt:LCD_bad_T-CON.jpg|400px]]

T-CON paneeli kaitse F101

[[Pilt:LCD_T-CON_F101.jpg‎|400px]]

Inverteri kaitse, F1 ja F2

[[Pilt:LCD_inverter_F1_F2.jpg‎|400px]]

Katkine lamp (tumedad otsad, kõrbenud/kehv jootmine)

[[Pilt:LCD_bad_lamp.jpg‎|400px]]

Vigane LCD paneel (vertikaalsed jooned)

[[Pilt:LCD_bad_LCD.jpg‎|400px]]

Defektiga pilt vigase T-CON paneeli tõttu

[[Pilt:LCD_bad_LCD_T-CON.jpg‎|400px]]

=Lingid=
http://www.fixya.com/support/r6150077-basic_lcd_monitors_troubleshooting

LCD

2014-02-11T15:28:47Z

Drakan: /* Üldised probleemid */

=Mis on LCD=

LCD (Liquid Crystal Display) on vedelkristall tehnoloogial põhinev lameekraan, mida kasutatakse väga laiaulatuslikult kõiksugustes seadmetes. LCD ei riku silmi, erinevalt CRT ekraanist (mis tegelikult joonistab kaadreid rea ja veeru kaupa, 60-120 kaadrit sekundis, tekitades sedasi virvendust). LCD ekraanil uuendatakse ekraanil vaid neid punkte (pikseleid), mis mingi aja jooksul muutusid. Selleks nimetatakse reageerimisaega, mida mõõdetakse millisekundites.

=Komponendid=

Monitoril on vähemalt 2 mikroskeemi. Üks neist on loogika skeem, mille külge ühendatakse VGA, DVI või HDMI kaabel. Teine on toiteplokk/taustavalguse voolu muundur. Mõnel juhul on taustvalguse osa toiteplokist eraldi.

==Toiteplokk==

[[Pilt:LCD_power.jpg|thumb|Toiteplokk/inverter]]

Muundab vahelduvvoolu AC (120V või 240V) alalisvooluks.

Tavaliselt tekitatakse kaks väljundpinget: 5vdc loogika skeemile ja 12~20vdc (12vdc kuni 17", 16~24vdc 18~24" ekraanile).

Toiteplokk on monitoril alati voolu all (kui pole kasutusel sellist lülitit, mis katkestab voolu toiteplokile), mistõttu on see töös 24/7 sõltumata monitori kasutusest. Sedasi jõuavad kõiksugused voolu kõikumised toiteplokini.

==Taustavalguse inverter==
Toiteplokist tulev 12~24vdc muundatakse kõrgsageduslikuks vahelduvvooluks AC, et juhtida inverteri trahvosid, mis omakorda toidavad CCFL (Cold Cathode Fluorescent Lamp) lampe. Käivituseks antakse pinget 1500~2000v, hiljem 500~800v.

==Loogika skeem==

[[Pilt:LCD_logic.jpg|thumb|Loogika skeem]]

Loogika skeem saab signaali läbi analoogi (VGA) või digitaalse (DVI, HDMI) liidese, töötleb seda ning edastab info LCD T-CON (Timing Controller) paneelile, mis reeglina asub LCD ekraani tagumisel küljel.

Loogika skeem saadab inverterile kahte signaali: taustavalgus sees/väljas ja taustavalguse tugevus. Kui arvuti videokaart infot ei edasta, siis läheb monitor unerežiimi.

Sisendvool (5vdc või 12vdc) muundatakse 3.3v ja 1.8vdc peale protsessori toitmiseks. Skeem edastab ka 5vd või 12vdc T-CON paneelile, mis näitab valget pilti juhul kui vool sinnani ei jõua.

=Probleemid=

==Üldised probleemid==

[[Pilt:LCD_1157_pirn.jpg|100px|thumb|1157 pirn]]

* Katkised kaitsmed
* Katkised elektrolüüdid (lekkivad/punnis (nii pealt kui altpoolt)). Elektrolüüt võib välimiselt paista normis, kuid tal võib olla kõrgem ESR (Equivalent Series Resistance) e. sisetakistus. Alalisvoolu DC filtri kondensaator peaks kindlasti olema madala ESR väärtusega (low ESR); tavalised kondensaatori ei pruugi sedasi kaua kesta.
* Kehvasti joodetud komponendid
* Ülekuumenenud komponendid

Katsetamine:

Ühenda monitor vooluvõrku, kuid ära nupust käima pane (sedasi taustvalguse inverterit ei tööta). Tuleks kontrollida toiteploki alaldatud 5vdc ja 12~24vdc pingeid. Selleks sobivad mitmesugused pirnid: 6V 1A (6vatti) pirn 5vdc jaoks, auto suunatuli (12v 8w/26w) 12~18vdc jaoks (või kaks suunatule pirni 19~24vdc jaoks). Pinged peaksid ka koormuse all ühtlased olema. Toiteplokk lülitab end välja, kui miski tarbib liialt palju voolu. Olgu selleks siis viga temas endas, loogika- või inverteri skeemi lühises.

==Inverter==

Inverter suudab tuvastada vigu ja end välja lülitada, kui lambid pole järgi ühendatud või need mingil põhjusel algpinge rakendamise peale ei käivitunud. Samuti lülitab ta end välja, kui lambid tarbivad liialt palju voolu (vananedes hakkab lamp tasapisi rohkem voolu tarbima). Inverter saab kaks signaali loogika skeemilt: taustavalgus sees/väljas ja taustavalguse tugevus.

Tüüpilised probleemid:
* Katkised kondensaatorid
* #resonant caps (in the inverter output circuits),
* katkised transistorid,
* lühises trahvo mähis.

Katsetamine:

Inverteri testimiseks oleks vaja varulampe.

==Loogika skeem==

Loogikaskeemi parandamiseks on vaja tootja poolset dokumentatsiooni.

==CCFL ja Inverteri testimine==

[[Pilt:LCD_lampide_juhtmed.jpg|thumb|Lampide juhtmed]]

Kui monitori sisselülitamisel on ekraanil kasvõi korraks näha taustvalgust, siis ühenda kõik lampide juhtmed (2 või 4, olenevalt mudelist) lahti ja proovi esimest lampi teise pesas. Kui lamp korraks süttib, siis proovi kolmandas pesas jne. Kui lamp ei käivitunud, proovi teist lampi. Sedasi saad välistada mittetöötava lambi või vigase inverteri skeemi. Kui ükski lamp ei käivitu üheski pesas, on viga tõenäoliselt inverteris, toteplokis või loogika skeemis, mis ei anna monitori käivitamiseks luba.

=Pildid=

Punnis elektrolüüt

[[Pilt:LCD_bad_cap.jpg|400px]]

Surnud T-CON paneel, katkine kaitse - ainult helendav ekraan

[[Pilt:LCD_bad_T-CON.jpg|400px]]

T-CON paneeli kaitse F101

[[Pilt:LCD_T-CON_F101.jpg‎|400px]]

Inverteri kaitse, F1 ja F2

[[Pilt:LCD_inverter_F1_F2.jpg‎|400px]]

Katkine lamp (tumedad otsad, kõrbenud/kehv jootmine)

[[Pilt:LCD_bad_lamp.jpg‎|400px]]

Vigane LCD paneel (vertikaalsed jooned)

[[Pilt:LCD_bad_LCD.jpg‎|400px]]

Defektiga pilt vigase T-CON paneeli tõttu

[[Pilt:LCD_bad_LCD_T-CON.jpg‎|400px]]

=Lingid=
http://www.fixya.com/support/r6150077-basic_lcd_monitors_troubleshooting

LCD

2014-02-11T15:28:05Z

Drakan: /* Üldised probleemid */

=Mis on LCD=

LCD (Liquid Crystal Display) on vedelkristall tehnoloogial põhinev lameekraan, mida kasutatakse väga laiaulatuslikult kõiksugustes seadmetes. LCD ei riku silmi, erinevalt CRT ekraanist (mis tegelikult joonistab kaadreid rea ja veeru kaupa, 60-120 kaadrit sekundis, tekitades sedasi virvendust). LCD ekraanil uuendatakse ekraanil vaid neid punkte (pikseleid), mis mingi aja jooksul muutusid. Selleks nimetatakse reageerimisaega, mida mõõdetakse millisekundites.

=Komponendid=

Monitoril on vähemalt 2 mikroskeemi. Üks neist on loogika skeem, mille külge ühendatakse VGA, DVI või HDMI kaabel. Teine on toiteplokk/taustavalguse voolu muundur. Mõnel juhul on taustvalguse osa toiteplokist eraldi.

==Toiteplokk==

[[Pilt:LCD_power.jpg|thumb|Toiteplokk/inverter]]

Muundab vahelduvvoolu AC (120V või 240V) alalisvooluks.

Tavaliselt tekitatakse kaks väljundpinget: 5vdc loogika skeemile ja 12~20vdc (12vdc kuni 17", 16~24vdc 18~24" ekraanile).

Toiteplokk on monitoril alati voolu all (kui pole kasutusel sellist lülitit, mis katkestab voolu toiteplokile), mistõttu on see töös 24/7 sõltumata monitori kasutusest. Sedasi jõuavad kõiksugused voolu kõikumised toiteplokini.

==Taustavalguse inverter==
Toiteplokist tulev 12~24vdc muundatakse kõrgsageduslikuks vahelduvvooluks AC, et juhtida inverteri trahvosid, mis omakorda toidavad CCFL (Cold Cathode Fluorescent Lamp) lampe. Käivituseks antakse pinget 1500~2000v, hiljem 500~800v.

==Loogika skeem==

[[Pilt:LCD_logic.jpg|thumb|Loogika skeem]]

Loogika skeem saab signaali läbi analoogi (VGA) või digitaalse (DVI, HDMI) liidese, töötleb seda ning edastab info LCD T-CON (Timing Controller) paneelile, mis reeglina asub LCD ekraani tagumisel küljel.

Loogika skeem saadab inverterile kahte signaali: taustavalgus sees/väljas ja taustavalguse tugevus. Kui arvuti videokaart infot ei edasta, siis läheb monitor unerežiimi.

Sisendvool (5vdc või 12vdc) muundatakse 3.3v ja 1.8vdc peale protsessori toitmiseks. Skeem edastab ka 5vd või 12vdc T-CON paneelile, mis näitab valget pilti juhul kui vool sinnani ei jõua.

=Probleemid=

==Üldised probleemid==

[[Pilt:LCD_1157_pirn.jpg|100px|thumb|1157 pirn]]

* Katkised kaitsmed
* Katkised elektrolüüdid (lekkivad/punnis (nii pealt kui altpoolt)). Elektrolüüt võib välimiselt paista normis, kuid tal võib olla kõrgem ESR (Equivalent Series Resistance) e. sisetakistus. Alalisvoolu DC filtri kondekas peaks kindlasti olema madala ESR väärtusega (low ESR); tavalised kondekad ei pruugi sedasi kaua kesta.
* Kehvasti joodetud komponendid
* Ülekuumenenud komponendid

Katsetamine:

Ühenda monitor vooluvõrku, kuid ära nupust käima pane (sedasi taustvalguse inverterit ei tööta). Tuleks kontrollida toiteploki alaldatud 5vdc ja 12~24vdc pingeid. Selleks sobivad mitmesugused pirnid: 6V 1A (6vatti) pirn 5vdc jaoks, auto suunatuli (12v 8w/26w) 12~18vdc jaoks (või kaks suunatule pirni 19~24vdc jaoks). Pinged peaksid ka koormuse all ühtlased olema. Toiteplokk lülitab end välja, kui miski tarbib liialt palju voolu. Olgu selleks siis viga temas endas, loogika- või inverteri skeemi lühises.

==Inverter==

Inverter suudab tuvastada vigu ja end välja lülitada, kui lambid pole järgi ühendatud või need mingil põhjusel algpinge rakendamise peale ei käivitunud. Samuti lülitab ta end välja, kui lambid tarbivad liialt palju voolu (vananedes hakkab lamp tasapisi rohkem voolu tarbima). Inverter saab kaks signaali loogika skeemilt: taustavalgus sees/väljas ja taustavalguse tugevus.

Tüüpilised probleemid:
* Katkised kondensaatorid
* #resonant caps (in the inverter output circuits),
* katkised transistorid,
* lühises trahvo mähis.

Katsetamine:

Inverteri testimiseks oleks vaja varulampe.

==Loogika skeem==

Loogikaskeemi parandamiseks on vaja tootja poolset dokumentatsiooni.

==CCFL ja Inverteri testimine==

[[Pilt:LCD_lampide_juhtmed.jpg|thumb|Lampide juhtmed]]

Kui monitori sisselülitamisel on ekraanil kasvõi korraks näha taustvalgust, siis ühenda kõik lampide juhtmed (2 või 4, olenevalt mudelist) lahti ja proovi esimest lampi teise pesas. Kui lamp korraks süttib, siis proovi kolmandas pesas jne. Kui lamp ei käivitunud, proovi teist lampi. Sedasi saad välistada mittetöötava lambi või vigase inverteri skeemi. Kui ükski lamp ei käivitu üheski pesas, on viga tõenäoliselt inverteris, toteplokis või loogika skeemis, mis ei anna monitori käivitamiseks luba.

=Pildid=

Punnis elektrolüüt

[[Pilt:LCD_bad_cap.jpg|400px]]

Surnud T-CON paneel, katkine kaitse - ainult helendav ekraan

[[Pilt:LCD_bad_T-CON.jpg|400px]]

T-CON paneeli kaitse F101

[[Pilt:LCD_T-CON_F101.jpg‎|400px]]

Inverteri kaitse, F1 ja F2

[[Pilt:LCD_inverter_F1_F2.jpg‎|400px]]

Katkine lamp (tumedad otsad, kõrbenud/kehv jootmine)

[[Pilt:LCD_bad_lamp.jpg‎|400px]]

Vigane LCD paneel (vertikaalsed jooned)

[[Pilt:LCD_bad_LCD.jpg‎|400px]]

Defektiga pilt vigase T-CON paneeli tõttu

[[Pilt:LCD_bad_LCD_T-CON.jpg‎|400px]]

=Lingid=
http://www.fixya.com/support/r6150077-basic_lcd_monitors_troubleshooting

LCD

2014-02-11T15:27:38Z

Drakan: /* Loogika skeem */

=Mis on LCD=

LCD (Liquid Crystal Display) on vedelkristall tehnoloogial põhinev lameekraan, mida kasutatakse väga laiaulatuslikult kõiksugustes seadmetes. LCD ei riku silmi, erinevalt CRT ekraanist (mis tegelikult joonistab kaadreid rea ja veeru kaupa, 60-120 kaadrit sekundis, tekitades sedasi virvendust). LCD ekraanil uuendatakse ekraanil vaid neid punkte (pikseleid), mis mingi aja jooksul muutusid. Selleks nimetatakse reageerimisaega, mida mõõdetakse millisekundites.

=Komponendid=

Monitoril on vähemalt 2 mikroskeemi. Üks neist on loogika skeem, mille külge ühendatakse VGA, DVI või HDMI kaabel. Teine on toiteplokk/taustavalguse voolu muundur. Mõnel juhul on taustvalguse osa toiteplokist eraldi.

==Toiteplokk==

[[Pilt:LCD_power.jpg|thumb|Toiteplokk/inverter]]

Muundab vahelduvvoolu AC (120V või 240V) alalisvooluks.

Tavaliselt tekitatakse kaks väljundpinget: 5vdc loogika skeemile ja 12~20vdc (12vdc kuni 17", 16~24vdc 18~24" ekraanile).

Toiteplokk on monitoril alati voolu all (kui pole kasutusel sellist lülitit, mis katkestab voolu toiteplokile), mistõttu on see töös 24/7 sõltumata monitori kasutusest. Sedasi jõuavad kõiksugused voolu kõikumised toiteplokini.

==Taustavalguse inverter==
Toiteplokist tulev 12~24vdc muundatakse kõrgsageduslikuks vahelduvvooluks AC, et juhtida inverteri trahvosid, mis omakorda toidavad CCFL (Cold Cathode Fluorescent Lamp) lampe. Käivituseks antakse pinget 1500~2000v, hiljem 500~800v.

==Loogika skeem==

[[Pilt:LCD_logic.jpg|thumb|Loogika skeem]]

Loogika skeem saab signaali läbi analoogi (VGA) või digitaalse (DVI, HDMI) liidese, töötleb seda ning edastab info LCD T-CON (Timing Controller) paneelile, mis reeglina asub LCD ekraani tagumisel küljel.

Loogika skeem saadab inverterile kahte signaali: taustavalgus sees/väljas ja taustavalguse tugevus. Kui arvuti videokaart infot ei edasta, siis läheb monitor unerežiimi.

Sisendvool (5vdc või 12vdc) muundatakse 3.3v ja 1.8vdc peale protsessori toitmiseks. Skeem edastab ka 5vd või 12vdc T-CON paneelile, mis näitab valget pilti juhul kui vool sinnani ei jõua.

=Probleemid=

==Üldised probleemid==

[[Pilt:LCD_1157_pirn.jpg|100px|thumb|1157 pirn]]

* Katkised kaitsmed
* Katkised elektrolüüdid (lekkivad/punnis (nii pealt kui altpoolt)). Elektrolüüt võib välimiselt paista normis, kuid tal võib olla kõrgem ESR (Equivalent Series Resistance) e. sisetakistus). Alalisvoolu DC filtri kondekas peaks kindlasti olema madala ESR väärtusega (low ESR); tavalised kondekad ei pruugi sedasi kaua kesta.
* Kehvasti joodetud komponendid
* Ülekuumenenud komponendid

Katsetamine:

Ühenda monitor vooluvõrku, kuid ära nupust käima pane (sedasi taustvalguse inverterit ei tööta). Tuleks kontrollida toiteploki alaldatud 5vdc ja 12~24vdc pingeid. Selleks sobivad mitmesugused pirnid: 6V 1A (6vatti) pirn 5vdc jaoks, auto suunatuli (12v 8w/26w) 12~18vdc jaoks (või kaks suunatule pirni 19~24vdc jaoks). Pinged peaksid ka koormuse all ühtlased olema. Toiteplokk lülitab end välja, kui miski tarbib liialt palju voolu. Olgu selleks siis viga temas endas, loogika- või inverteri skeemi lühises.

==Inverter==

Inverter suudab tuvastada vigu ja end välja lülitada, kui lambid pole järgi ühendatud või need mingil põhjusel algpinge rakendamise peale ei käivitunud. Samuti lülitab ta end välja, kui lambid tarbivad liialt palju voolu (vananedes hakkab lamp tasapisi rohkem voolu tarbima). Inverter saab kaks signaali loogika skeemilt: taustavalgus sees/väljas ja taustavalguse tugevus.

Tüüpilised probleemid:
* Katkised kondensaatorid
* #resonant caps (in the inverter output circuits),
* katkised transistorid,
* lühises trahvo mähis.

Katsetamine:

Inverteri testimiseks oleks vaja varulampe.

==Loogika skeem==

Loogikaskeemi parandamiseks on vaja tootja poolset dokumentatsiooni.

==CCFL ja Inverteri testimine==

[[Pilt:LCD_lampide_juhtmed.jpg|thumb|Lampide juhtmed]]

Kui monitori sisselülitamisel on ekraanil kasvõi korraks näha taustvalgust, siis ühenda kõik lampide juhtmed (2 või 4, olenevalt mudelist) lahti ja proovi esimest lampi teise pesas. Kui lamp korraks süttib, siis proovi kolmandas pesas jne. Kui lamp ei käivitunud, proovi teist lampi. Sedasi saad välistada mittetöötava lambi või vigase inverteri skeemi. Kui ükski lamp ei käivitu üheski pesas, on viga tõenäoliselt inverteris, toteplokis või loogika skeemis, mis ei anna monitori käivitamiseks luba.

=Pildid=

Punnis elektrolüüt

[[Pilt:LCD_bad_cap.jpg|400px]]

Surnud T-CON paneel, katkine kaitse - ainult helendav ekraan

[[Pilt:LCD_bad_T-CON.jpg|400px]]

T-CON paneeli kaitse F101

[[Pilt:LCD_T-CON_F101.jpg‎|400px]]

Inverteri kaitse, F1 ja F2

[[Pilt:LCD_inverter_F1_F2.jpg‎|400px]]

Katkine lamp (tumedad otsad, kõrbenud/kehv jootmine)

[[Pilt:LCD_bad_lamp.jpg‎|400px]]

Vigane LCD paneel (vertikaalsed jooned)

[[Pilt:LCD_bad_LCD.jpg‎|400px]]

Defektiga pilt vigase T-CON paneeli tõttu

[[Pilt:LCD_bad_LCD_T-CON.jpg‎|400px]]

=Lingid=
http://www.fixya.com/support/r6150077-basic_lcd_monitors_troubleshooting

LCD

2014-02-11T15:18:34Z

Drakan: /* Komponendid */

=Mis on LCD=

LCD (Liquid Crystal Display) on vedelkristall tehnoloogial põhinev lameekraan, mida kasutatakse väga laiaulatuslikult kõiksugustes seadmetes. LCD ei riku silmi, erinevalt CRT ekraanist (mis tegelikult joonistab kaadreid rea ja veeru kaupa, 60-120 kaadrit sekundis, tekitades sedasi virvendust). LCD ekraanil uuendatakse ekraanil vaid neid punkte (pikseleid), mis mingi aja jooksul muutusid. Selleks nimetatakse reageerimisaega, mida mõõdetakse millisekundites.

=Komponendid=

Monitoril on vähemalt 2 mikroskeemi. Üks neist on loogika skeem, mille külge ühendatakse VGA, DVI või HDMI kaabel. Teine on toiteplokk/taustavalguse voolu muundur. Mõnel juhul on taustvalguse osa toiteplokist eraldi.

==Toiteplokk==

[[Pilt:LCD_power.jpg|thumb|Toiteplokk/inverter]]

Muundab vahelduvvoolu AC (120V või 240V) alalisvooluks.

Tavaliselt tekitatakse kaks väljundpinget: 5vdc loogika skeemile ja 12~20vdc (12vdc kuni 17", 16~24vdc 18~24" ekraanile).

Toiteplokk on monitoril alati voolu all (kui pole kasutusel sellist lülitit, mis katkestab voolu toiteplokile), mistõttu on see töös 24/7 sõltumata monitori kasutusest. Sedasi jõuavad kõiksugused voolu kõikumised toiteplokini.

==Taustavalguse inverter==
Toiteplokist tulev 12~24vdc muundatakse kõrgsageduslikuks vahelduvvooluks AC, et juhtida inverteri trahvosid, mis omakorda toidavad CCFL (Cold Cathode Fluorescent Lamp) lampe. Käivituseks antakse pinget 1500~2000v, hiljem 500~800v.

==Loogika skeem==

[[Pilt:LCD_logic.jpg|thumb|Loogika skeem]]

Loogika skeem saab signaali VGA (analoog) või DVI (digitaalne) liidesest, töötleb seda ja edastab info LCD T-CON (Timing Controller) paneelile, mis asub LCD ekraani taga.

Loogika skeem saadab inverterile kahte signaali: taustavalgus sees/väljas ja taustavalguse tugevus. Kui PC on väljas, siis monitor läheb unerežiimi.

Sisendvool (5vdc või 12vdc) muundatakse 3.3v ja 1.8vdc peale protsessori toitmiseks. Skeem edastab ka 5vd või 12vdc T-CON paneelile, mis näitab valget pilti kui vool sinnani ei jõua.

=Probleemid=

==Üldised probleemid==

[[Pilt:LCD_1157_pirn.jpg|100px|thumb|1157 pirn]]

* Katkised kaitsmed
* Katkised elektrolüüdid (lekkivad/punnis (nii pealt kui altpoolt)). Elektrolüüt võib välimiselt paista normis, kuid tal võib olla kõrgem ESR (Equivalent Series Resistance) e. sisetakistus). Alalisvoolu DC filtri kondekas peaks kindlasti olema madala ESR väärtusega (low ESR); tavalised kondekad ei pruugi sedasi kaua kesta.
* Kehvasti joodetud komponendid
* Ülekuumenenud komponendid

Katsetamine:

Ühenda monitor vooluvõrku, kuid ära nupust käima pane (sedasi taustvalguse inverterit ei tööta). Tuleks kontrollida toiteploki alaldatud 5vdc ja 12~24vdc pingeid. Selleks sobivad mitmesugused pirnid: 6V 1A (6vatti) pirn 5vdc jaoks, auto suunatuli (12v 8w/26w) 12~18vdc jaoks (või kaks suunatule pirni 19~24vdc jaoks). Pinged peaksid ka koormuse all ühtlased olema. Toiteplokk lülitab end välja, kui miski tarbib liialt palju voolu. Olgu selleks siis viga temas endas, loogika- või inverteri skeemi lühises.

==Inverter==

Inverter suudab tuvastada vigu ja end välja lülitada, kui lambid pole järgi ühendatud või need mingil põhjusel algpinge rakendamise peale ei käivitunud. Samuti lülitab ta end välja, kui lambid tarbivad liialt palju voolu (vananedes hakkab lamp tasapisi rohkem voolu tarbima). Inverter saab kaks signaali loogika skeemilt: taustavalgus sees/väljas ja taustavalguse tugevus.

Tüüpilised probleemid:
* Katkised kondensaatorid
* #resonant caps (in the inverter output circuits),
* katkised transistorid,
* lühises trahvo mähis.

Katsetamine:

Inverteri testimiseks oleks vaja varulampe.

==Loogika skeem==

Loogikaskeemi parandamiseks on vaja tootja poolset dokumentatsiooni.

==CCFL ja Inverteri testimine==

[[Pilt:LCD_lampide_juhtmed.jpg|thumb|Lampide juhtmed]]

Kui monitori sisselülitamisel on ekraanil kasvõi korraks näha taustvalgust, siis ühenda kõik lampide juhtmed (2 või 4, olenevalt mudelist) lahti ja proovi esimest lampi teise pesas. Kui lamp korraks süttib, siis proovi kolmandas pesas jne. Kui lamp ei käivitunud, proovi teist lampi. Sedasi saad välistada mittetöötava lambi või vigase inverteri skeemi. Kui ükski lamp ei käivitu üheski pesas, on viga tõenäoliselt inverteris, toteplokis või loogika skeemis, mis ei anna monitori käivitamiseks luba.

=Pildid=

Punnis elektrolüüt

[[Pilt:LCD_bad_cap.jpg|400px]]

Surnud T-CON paneel, katkine kaitse - ainult helendav ekraan

[[Pilt:LCD_bad_T-CON.jpg|400px]]

T-CON paneeli kaitse F101

[[Pilt:LCD_T-CON_F101.jpg‎|400px]]

Inverteri kaitse, F1 ja F2

[[Pilt:LCD_inverter_F1_F2.jpg‎|400px]]

Katkine lamp (tumedad otsad, kõrbenud/kehv jootmine)

[[Pilt:LCD_bad_lamp.jpg‎|400px]]

Vigane LCD paneel (vertikaalsed jooned)

[[Pilt:LCD_bad_LCD.jpg‎|400px]]

Defektiga pilt vigase T-CON paneeli tõttu

[[Pilt:LCD_bad_LCD_T-CON.jpg‎|400px]]

=Lingid=
http://www.fixya.com/support/r6150077-basic_lcd_monitors_troubleshooting

RRDtool ja võrgugraafik

2013-04-23T08:41:22Z

Drakan: /* Andkefailide konvert enne teisele arhidektuurile tõstmist */

===Sissjuhatus===

RRDtool on vabavaraline andmete hoidmise ja graafikute loomise vahend. See toetab mistahes arvulisi andmemassiive. Näiteks: võrguliiklus, temperatuur, protsessori kasutus, kõvaketta ruum, aktiivsed võrguühendused, failide arv kettal jms.

===Install===

Paigaldame serverisse '''SNMP''' teenuse. Täpsemalt on selle paigaldamisest juttu palas [[:net-snmp]].

Paigaldame ka rakenduse '''RRDtool'''.

===Andmefaili loomine===

Kõige keerulisem osa RRDtooli juures on andmebaasi loomine, mille sees andmeid hoitakse. Järgmised parameetrid tuleb enne andmebaasi loomist välja selgitada:
1. kui tihti andmeid lisatakse? [--step X] (samm on vaikimisi 300 sekundit)
2. mitut erinevat andmejada andmebaasis hoitakse?
3. kui pika aja kohta andmeid hoitakse?

Loome võrguliikluse andmebaasi, kus andmete uuendamine toimub iga 300 sekundi (5 minutit) tagant. Meil on vaja graafikut nii ööpäeva, nädala, kuu kui aasta jaoks.

Käivitamie järgmise käsu:

<source lang=bash>
rrdtool create liiklus.rrd \
--step 300 \
DS:in:COUNTER:600:U:U \
DS:out:COUNTER:600:U:U \
RRA:AVERAGE:0.5:1:288 \
RRA:AVERAGE:0.5:6:336 \
RRA:AVERAGE:0.5:24:372 \
RRA:AVERAGE:0.5:288:365 \
RRA:MAX:0.5:1:288 \
RRA:MAX:0.5:6:336 \
RRA:MAX:0.5:24:372 \
RRA:MAX:0.5:288:365
</source>

Selle tulemusel tekib anmebaasifail nimega '''liiklus.rrd'''. Nüüd natuke lähemalt, mida me siin tegime.

'''DS:in:COUNTER:600:U:U''' ja '''DS:out:COUNTER:600:U:U'''

Sedasi tekitatakse baasi andmejada nimega 'in' ja 'out', mis on COUNTER tüüpi, andmepunkt iga 600 sekundi tagant, mille minimaalne ja maksimaale väärtus on teadmata (U). Kui on teada minimaalne või maksimaalne väärtus, võib selle loomulikult ka baasi loomisel paika panna. Selle näite puhul jätame selle aga kujule Unknown (U).

'''RRA:AVERAGE:0.5:1:288'''

288 andmeühikut!
1 (iga uuendus) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 288 (andmepunkti) = 86400 sekundit
86400 sekundit / 60 => 1440 minutit
1440 minutit / 60 => 24 tundi
24 tundi / 24 => 1 ööpäev

'''RRA:AVERAGE:0.5:6:336'''

336 andmeühikut!
6 (uuenduste keskmine) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 336 (andmepunkti) = 604800 sekundit
604800 sekundit / 60 => 10080 minutit
10080 minutit / 60 => 168 tundi
168 tundi / 24 => 7 ööpäeva

'''RRA:AVERAGE:0.5:24:372'''

336 andmeühikut!
24 (uuenduste keskmine) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 372 (andmepunkti) = 2678400 sekundit
2678400 sekundit / 60 => 44640 minutit
44640 minutit / 60 => 744 tundi
744 tundi / 24 => 31 ööpäeva

'''RRA:AVERAGE:0.5:288:365'''

365 andmeühikut!
288 (uuenduste keskmine) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 365 (andmepunkti) = 31536000 sekundit
31536000 sekundit / 60 => 525600 minutit
525600 minutit / 60 => 8760 tundi
8760 tundi / 24 => 365 ööpäeva

Sarnaselt eelnevale (AVERAGE e. keskmine) on defineeritud ka maksimaalsete väärtuste hoidmine samas ajaskaalas (MAX).

===Andmete uuendamine===

Andmete uuendamiseks on otstarbekas luua skript, mis küsib operatsioonisüsteemi (või mingi teenuse, nagu näiteks SNMP) käest andmeid ning salvestab need andmebaasi. Skript get_traffic.sh:

<source lang=bash>
#!/bin/sh

# sisenevad bitid
sin=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifInOctets.3`

# väljjuvad bitid
sout=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifOutOctets.3`

# väljastame kontrolliks siseneva ja väljuva liikluse numbrid
echo Last in : $sin
echo Last out: $sout

# uuendame infoga liiklus.rrd faili. viitame rrdupdate käsule läbi täispika kaustapuu!
/usr/local/bin/rrdupdate /home/kasutaja/rrdtool/liiklus.rrd N:$sin:$sout
</source>

Kohandame skriptis rrd andembaasi asukoha kettal ning võrgukaardi numbri vastavalt serveri konfiguratsioonile.

<source lang=bash>
sin=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifInOctets.1`
sout=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifOutOctets.1`
</source>

Number üks (ifInOctets.1) tähistab antud arvuti konfiguratsioonis välisvõrgukaardi numbrit. Oma serveri parameetrite leidmiseks sisesta käsk:

<source lang=bash>
snmpwalk -v 1 -c <parool> localhost | grep ifDescr
</source>

Antud serveri konfiguratsioonile vastavalt oli tulemus järgmine, kus '''ifDescr.1''' on väline (fxp0) ja '''ifDescr.2''' sisemine (fxp1) võrgukaart:

IF-MIB::ifDescr.1 = STRING: fxp0
IF-MIB::ifDescr.2 = STRING: fxp1

Kõikide võimalike nimetuste ja väärtuste kuvamiseks:

<source lang=bash>
snmpwalk -v 1 -c <parool> localhost | more
</source>

===Graafikute loomine===

Paigaldame skripti build_graph.sh, mis loob rrd andmebaasi andmete järgi graafikud. Konfiguratsiooni osas määra sobivad väärtused.

<source lang=bash>
#!/bin/sh

# Konfiguratsioon

rrdtool="/usr/local/bin/rrdtool" # rrdtool'i asukoht kettal (crontab n6uab t2ispikka kaustapud)
image_path="/home/kasutaja/graafikud" # kaust, kuhu graafikud salvestatakse
location="Kurelaane" # location @ date => graafiku alumises servas olev sõne
database="/home/kasutaja/liiklus.rrd" # rrd faili asukoht kettal
vertical_label='Traffic kB/s' # vertikaalne pealkiri

# Päev

$rrdtool graph $image_path/g-p2ev.png -a PNG -s -24h \
-w 800 -h 350 \
-A \
--x-grid HOUR:1:HOUR:4:MINUTE:120:0:%R \
--vertical-label "$vertical_label" \
--font DEFAULT:7: \
--color BACK#ffffff \
--border 1 \
--color SHADEA#f1f1f1 --color SHADEB#f1f1f1 \
--watermark "$location @ `date`" \
--slope-mode \
"DEF:in_def=$database:in:AVERAGE" \
"DEF:out_def=$database:out:AVERAGE" \
'CDEF:in=in_def,UN,0,in_def,IF' \
'CDEF:out=out_def,UN,0,out_def,IF' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'CDEF:background=in,POP,LTIME,7200,%,3600,LE,INF,UNKN,IF' \
'CDEF:backgroundN=background,-1,*' \
'AREA:background#F3F3F3' \
'AREA:backgroundN#F3F3F3' \
'HRULE:600000#999999' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#83afe5' \
'AREA:outg#e6ce97' \
'LINE1:in#225ea8' \
'LINE1:outg#bf812d' \
'GPRINT:kbin:LAST:CURRENT download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:LAST:CURRENT upload\: %3.2lf kB/s\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:AVERAGE download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:AVERAGE upload\: %3.2lf kB/s\j'

# Nädal

$rrdtool graph $image_path/g-n2dal.png -a PNG -s -168h \
-w 800 -h 350 \
-A \
--vertical-label "$vertical_label" \
--font DEFAULT:7: \
--color BACK#ffffff \
--border 1 \
--color SHADEA#f1f1f1 --color SHADEB#f1f1f1 \
--watermark "$location @ `date`" \
--slope-mode \
"DEF:in_def=$database:in:AVERAGE" \
"DEF:out_def=$database:out:AVERAGE" \
'CDEF:in=in_def,UN,0,in_def,IF' \
'CDEF:out=out_def,UN,0,out_def,IF' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'CDEF:background=in,POP,LTIME,172800,%,86400,LE,INF,UNKN,IF' \
'CDEF:backgroundN=background,-1,*' \
'AREA:background#F3F3F3' \
'AREA:backgroundN#F3F3F3' \
'HRULE:600000#999999' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#83afe5' \
'AREA:outg#e6ce97' \
'LINE1:in#225ea8' \
'LINE1:outg#bf812d' \
'GPRINT:kbin:LAST:CURRENT download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:LAST:CURRENT upload\: %3.2lf kB/s\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:AVERAGE download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:AVERAGE upload\: %3.2lf kB/s\j'

# Kuu

$rrdtool graph $image_path/g-kuu.png -a PNG -s -744h \
-w 800 -h 350 \
-A \
--vertical-label "$vertical_label" \
--font DEFAULT:7: \
--color BACK#ffffff \
--border 1 \
--color SHADEA#f1f1f1 --color SHADEB#f1f1f1 \
--watermark "$location @ `date`" \
--slope-mode \
"DEF:in_def=$database:in:AVERAGE" \
"DEF:out_def=$database:out:AVERAGE" \
'CDEF:in=in_def,UN,0,in_def,IF' \
'CDEF:out=out_def,UN,0,out_def,IF' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'CDEF:background=in,POP,LTIME,1209600,%,604800,LE,INF,UNKN,IF' \
'CDEF:backgroundN=background,-1,*' \
'AREA:background#F3F3F3' \
'AREA:backgroundN#F3F3F3' \
'HRULE:600000#999999' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#83afe5' \
'AREA:outg#e6ce97' \
'LINE1:in#225ea8' \
'LINE1:outg#bf812d' \
'GPRINT:kbin:LAST:CURRENT download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:LAST:CURRENT upload\: %3.2lf kB/s\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:AVERAGE download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:AVERAGE upload\: %3.2lf kB/s\j'

# Aasta

$rrdtool graph $image_path/g-aasta.png -a PNG -s -8760h \
-w 800 -h 350 \
-A \
--vertical-label "$vertical_label" \
--font DEFAULT:7: \
--color BACK#ffffff \
--border 1 \
--color SHADEA#f1f1f1 --color SHADEB#f1f1f1 \
--watermark "$location @ `date`" \
--slope-mode \
"DEF:in_def=$database:in:AVERAGE" \
"DEF:out_def=$database:out:AVERAGE" \
'CDEF:in=in_def,UN,0,in_def,IF' \
'CDEF:out=out_def,UN,0,out_def,IF' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'HRULE:600000#999999' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#83afe5' \
'AREA:outg#e6ce97' \
'LINE1:in#225ea8' \
'LINE1:outg#bf812d' \
'GPRINT:kbin:LAST:CURRENT download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:LAST:CURRENT upload\: %3.2lf kB/s\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:AVERAGE download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:AVERAGE upload\: %3.2lf kB/s\j'
</source>

===CRON===

Andmete kogumise ja graafikute joonistamise automatiseerimiseks lisame vastavad skriptid [[:Crontab]] tabelisse.

Sisestame käsu

<source lang=bash>
crontab -e
</source>

ning lisame read:

<source lang=bash>
*/5 * * * * root /home/kasutaja/get_traffic.sh > /dev/null
*/5 * * * * root /home/kasutaja/build_graph.sh > /dev/null
</source>

Sedasi loetakse andmeid ja joonistatakse graafikuid iga viie minuti järel.

===Graafik===

Tulemuseks saame neli graafikut. Siinkohal toome esile ainult päevase graafiku:

[[Image:g-p2ev.png]]

===HTML===

Loome [[:HTML]] lehekülje, milles kõik neli graafikut üheskoos.

<source lang="html4strict">

<!DOCTYPE html PUBLIC "-//W3C//DTD XHTML 1.0 Transitional//EN"
"http://www.w3.org/TR/xhtml1/DTD/xhtml1-transitional.dtd">
<html xmlns="http://www.w3.org/1999/xhtml" xml:lang="et" lang="et">
<head>
<title>RRDtool graph</title>
<meta http-equiv="Content-type" content="text/html; charset=iso-8859-1" />
<style type="text/css">
html, body {
font-family: verdana, tahoma, arial, helvetica, "trebuchet ms";
font-size: 14px;
font-weight: normal;
text-decoration: none;
color: #000000;
height: 100%;
background: #333;
color: #fff;
}
#graphs div, #timestamp { text-align: center; padding: 2px; }
#timestamp { font-weight: bold; }
</style>
<meta http-equiv="refresh" content="300; url=" />
</head>
<body>

<div id="timestamp">Loading the date...</div>

<div id="graphs">
<div id="g_day">
<img src="g-p2ev.png" alt='Day' title="Day" />
</div>
<div id="g_week">
<img src="g-n2dal.png" alt='Week' title="Week" />
</div>
<div id="g_month">
<img src="g-kuu.png" alt='Month' title="Month" />
</div>
<div id="g_year">
<img src="g-aasta.png" alt='Year' title="Year" />
</div>
</div>

<script type="text/javascript">

function set_date() {
// month array for local translation
months = [ "Jaanuar", "Veebruar", "Märts", "Aprill", "Mai", "Juuni", "Juuli", "August", "September", "Oktoober", "November", "Detsember" ];

d = new Date(); // get date for the string

// format hour, minute and second number
h = (String(d.getHours()).length == 1 ? "0"+d.getHours() : d.getHours());
m = (String(d.getMinutes()).length == 1 ? "0"+d.getMinutes() : d.getMinutes());
s = (String(d.getSeconds()).length == 1 ? "0"+d.getSeconds() : d.getSeconds());

// set the date str
date_str=
("0"+d.getDate()).substr(-2,2)+"-"+(months[d.getMonth()])+"-"+(d.getFullYear())+" "+
h+":"+m+":"+s;

// pollute element with date str
document.getElementById("timestamp").innerHTML = date_str;
}

set_date(); // run date set function

</script>

</body>
</html>
</source>

===Andmefailide kohandamine teise arhitektuuri jaoks===

RRDtool'i puhul pole võimalik kasutada samu rrd andmebaase nii 32- kui 64 bitisel arhitektuuril. Seetõttu tuleb need ümber konvertida ja seejärel taastada.

Esimeses masinas konverdime kõik andmebaasid xml formaati järgneva skriptiga:

<source lang=bash>
#!/bin/sh
for g in $( ls /usr/local/var/rrdfailid ) ; do
name=`echo $g | awk '{sub(/rrd/,"xml");print}'`
echo $g
echo $name
rrdtool dump /usr/local/var/rrdfailid/$g /usr/local/var/rrdfailid/$name
done
</source>

Kopeerime xml failid teise arvutisse ning loome neist uued rrd andmebaasid.

<source lang=bash>
#!/bin/sh
for g in $( ls /usr/local/var/rrdfailid ) ; do
name=`echo $g | awk '{sub(/xml/,"rrd");print}'`
echo $g
echo $name
rrdtool restore /usr/local/var/rrdfailid/$g /usr/local/var/munin/rrdfailid/$name
done
</source>

Seejärel võime eemaldada kopeeritud xml failid.

===Lingid===
http://oss.oetiker.ch/rrdtool/

http://en.wikipedia.org/wiki/RRDtool

http://eccentric.cx/misc/rrdcalc.html

http://people.ee.ethz.ch/~oetiker/webtools/rrdtool/

RRDtool ja võrgugraafik

2013-04-22T13:00:30Z

Drakan: /* Andkefailide konvert enne teisele arhidektuurile tõstmist */

===Sissjuhatus===

RRDtool on vabavaraline andmete hoidmise ja graafikute loomise vahend. See toetab mistahes arvulisi andmemassiive. Näiteks: võrguliiklus, temperatuur, protsessori kasutus, kõvaketta ruum, aktiivsed võrguühendused, failide arv kettal jms.

===Install===

Paigaldame serverisse '''SNMP''' teenuse. Täpsemalt on selle paigaldamisest juttu palas [[:net-snmp]].

Paigaldame ka rakenduse '''RRDtool'''.

===Andmefaili loomine===

Kõige keerulisem osa RRDtooli juures on andmebaasi loomine, mille sees andmeid hoitakse. Järgmised parameetrid tuleb enne andmebaasi loomist välja selgitada:
1. kui tihti andmeid lisatakse? [--step X] (samm on vaikimisi 300 sekundit)
2. mitut erinevat andmejada andmebaasis hoitakse?
3. kui pika aja kohta andmeid hoitakse?

Loome võrguliikluse andmebaasi, kus andmete uuendamine toimub iga 300 sekundi (5 minutit) tagant. Meil on vaja graafikut nii ööpäeva, nädala, kuu kui aasta jaoks.

Käivitamie järgmise käsu:

<source lang=bash>
rrdtool create liiklus.rrd \
--step 300 \
DS:in:COUNTER:600:U:U \
DS:out:COUNTER:600:U:U \
RRA:AVERAGE:0.5:1:288 \
RRA:AVERAGE:0.5:6:336 \
RRA:AVERAGE:0.5:24:372 \
RRA:AVERAGE:0.5:288:365 \
RRA:MAX:0.5:1:288 \
RRA:MAX:0.5:6:336 \
RRA:MAX:0.5:24:372 \
RRA:MAX:0.5:288:365
</source>

Selle tulemusel tekib anmebaasifail nimega '''liiklus.rrd'''. Nüüd natuke lähemalt, mida me siin tegime.

'''DS:in:COUNTER:600:U:U''' ja '''DS:out:COUNTER:600:U:U'''

Sedasi tekitatakse baasi andmejada nimega 'in' ja 'out', mis on COUNTER tüüpi, andmepunkt iga 600 sekundi tagant, mille minimaalne ja maksimaale väärtus on teadmata (U). Kui on teada minimaalne või maksimaalne väärtus, võib selle loomulikult ka baasi loomisel paika panna. Selle näite puhul jätame selle aga kujule Unknown (U).

'''RRA:AVERAGE:0.5:1:288'''

288 andmeühikut!
1 (iga uuendus) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 288 (andmepunkti) = 86400 sekundit
86400 sekundit / 60 => 1440 minutit
1440 minutit / 60 => 24 tundi
24 tundi / 24 => 1 ööpäev

'''RRA:AVERAGE:0.5:6:336'''

336 andmeühikut!
6 (uuenduste keskmine) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 336 (andmepunkti) = 604800 sekundit
604800 sekundit / 60 => 10080 minutit
10080 minutit / 60 => 168 tundi
168 tundi / 24 => 7 ööpäeva

'''RRA:AVERAGE:0.5:24:372'''

336 andmeühikut!
24 (uuenduste keskmine) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 372 (andmepunkti) = 2678400 sekundit
2678400 sekundit / 60 => 44640 minutit
44640 minutit / 60 => 744 tundi
744 tundi / 24 => 31 ööpäeva

'''RRA:AVERAGE:0.5:288:365'''

365 andmeühikut!
288 (uuenduste keskmine) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 365 (andmepunkti) = 31536000 sekundit
31536000 sekundit / 60 => 525600 minutit
525600 minutit / 60 => 8760 tundi
8760 tundi / 24 => 365 ööpäeva

Sarnaselt eelnevale (AVERAGE e. keskmine) on defineeritud ka maksimaalsete väärtuste hoidmine samas ajaskaalas (MAX).

===Andmete uuendamine===

Andmete uuendamiseks on otstarbekas luua skript, mis küsib operatsioonisüsteemi (või mingi teenuse, nagu näiteks SNMP) käest andmeid ning salvestab need andmebaasi. Skript get_traffic.sh:

<source lang=bash>
#!/bin/sh

# sisenevad bitid
sin=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifInOctets.3`

# väljjuvad bitid
sout=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifOutOctets.3`

# väljastame kontrolliks siseneva ja väljuva liikluse numbrid
echo Last in : $sin
echo Last out: $sout

# uuendame infoga liiklus.rrd faili. viitame rrdupdate käsule läbi täispika kaustapuu!
/usr/local/bin/rrdupdate /home/kasutaja/rrdtool/liiklus.rrd N:$sin:$sout
</source>

Kohandame skriptis rrd andembaasi asukoha kettal ning võrgukaardi numbri vastavalt serveri konfiguratsioonile.

<source lang=bash>
sin=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifInOctets.1`
sout=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifOutOctets.1`
</source>

Number üks (ifInOctets.1) tähistab antud arvuti konfiguratsioonis välisvõrgukaardi numbrit. Oma serveri parameetrite leidmiseks sisesta käsk:

<source lang=bash>
snmpwalk -v 1 -c <parool> localhost | grep ifDescr
</source>

Antud serveri konfiguratsioonile vastavalt oli tulemus järgmine, kus '''ifDescr.1''' on väline (fxp0) ja '''ifDescr.2''' sisemine (fxp1) võrgukaart:

IF-MIB::ifDescr.1 = STRING: fxp0
IF-MIB::ifDescr.2 = STRING: fxp1

Kõikide võimalike nimetuste ja väärtuste kuvamiseks:

<source lang=bash>
snmpwalk -v 1 -c <parool> localhost | more
</source>

===Graafikute loomine===

Paigaldame skripti build_graph.sh, mis loob rrd andmebaasi andmete järgi graafikud. Konfiguratsiooni osas määra sobivad väärtused.

<source lang=bash>
#!/bin/sh

# Konfiguratsioon

rrdtool="/usr/local/bin/rrdtool" # rrdtool'i asukoht kettal (crontab n6uab t2ispikka kaustapud)
image_path="/home/kasutaja/graafikud" # kaust, kuhu graafikud salvestatakse
location="Kurelaane" # location @ date => graafiku alumises servas olev sõne
database="/home/kasutaja/liiklus.rrd" # rrd faili asukoht kettal
vertical_label='Traffic kB/s' # vertikaalne pealkiri

# Päev

$rrdtool graph $image_path/g-p2ev.png -a PNG -s -24h \
-w 800 -h 350 \
-A \
--x-grid HOUR:1:HOUR:4:MINUTE:120:0:%R \
--vertical-label "$vertical_label" \
--font DEFAULT:7: \
--color BACK#ffffff \
--border 1 \
--color SHADEA#f1f1f1 --color SHADEB#f1f1f1 \
--watermark "$location @ `date`" \
--slope-mode \
"DEF:in_def=$database:in:AVERAGE" \
"DEF:out_def=$database:out:AVERAGE" \
'CDEF:in=in_def,UN,0,in_def,IF' \
'CDEF:out=out_def,UN,0,out_def,IF' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'CDEF:background=in,POP,LTIME,7200,%,3600,LE,INF,UNKN,IF' \
'CDEF:backgroundN=background,-1,*' \
'AREA:background#F3F3F3' \
'AREA:backgroundN#F3F3F3' \
'HRULE:600000#999999' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#83afe5' \
'AREA:outg#e6ce97' \
'LINE1:in#225ea8' \
'LINE1:outg#bf812d' \
'GPRINT:kbin:LAST:CURRENT download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:LAST:CURRENT upload\: %3.2lf kB/s\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:AVERAGE download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:AVERAGE upload\: %3.2lf kB/s\j'

# Nädal

$rrdtool graph $image_path/g-n2dal.png -a PNG -s -168h \
-w 800 -h 350 \
-A \
--vertical-label "$vertical_label" \
--font DEFAULT:7: \
--color BACK#ffffff \
--border 1 \
--color SHADEA#f1f1f1 --color SHADEB#f1f1f1 \
--watermark "$location @ `date`" \
--slope-mode \
"DEF:in_def=$database:in:AVERAGE" \
"DEF:out_def=$database:out:AVERAGE" \
'CDEF:in=in_def,UN,0,in_def,IF' \
'CDEF:out=out_def,UN,0,out_def,IF' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'CDEF:background=in,POP,LTIME,172800,%,86400,LE,INF,UNKN,IF' \
'CDEF:backgroundN=background,-1,*' \
'AREA:background#F3F3F3' \
'AREA:backgroundN#F3F3F3' \
'HRULE:600000#999999' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#83afe5' \
'AREA:outg#e6ce97' \
'LINE1:in#225ea8' \
'LINE1:outg#bf812d' \
'GPRINT:kbin:LAST:CURRENT download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:LAST:CURRENT upload\: %3.2lf kB/s\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:AVERAGE download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:AVERAGE upload\: %3.2lf kB/s\j'

# Kuu

$rrdtool graph $image_path/g-kuu.png -a PNG -s -744h \
-w 800 -h 350 \
-A \
--vertical-label "$vertical_label" \
--font DEFAULT:7: \
--color BACK#ffffff \
--border 1 \
--color SHADEA#f1f1f1 --color SHADEB#f1f1f1 \
--watermark "$location @ `date`" \
--slope-mode \
"DEF:in_def=$database:in:AVERAGE" \
"DEF:out_def=$database:out:AVERAGE" \
'CDEF:in=in_def,UN,0,in_def,IF' \
'CDEF:out=out_def,UN,0,out_def,IF' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'CDEF:background=in,POP,LTIME,1209600,%,604800,LE,INF,UNKN,IF' \
'CDEF:backgroundN=background,-1,*' \
'AREA:background#F3F3F3' \
'AREA:backgroundN#F3F3F3' \
'HRULE:600000#999999' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#83afe5' \
'AREA:outg#e6ce97' \
'LINE1:in#225ea8' \
'LINE1:outg#bf812d' \
'GPRINT:kbin:LAST:CURRENT download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:LAST:CURRENT upload\: %3.2lf kB/s\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:AVERAGE download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:AVERAGE upload\: %3.2lf kB/s\j'

# Aasta

$rrdtool graph $image_path/g-aasta.png -a PNG -s -8760h \
-w 800 -h 350 \
-A \
--vertical-label "$vertical_label" \
--font DEFAULT:7: \
--color BACK#ffffff \
--border 1 \
--color SHADEA#f1f1f1 --color SHADEB#f1f1f1 \
--watermark "$location @ `date`" \
--slope-mode \
"DEF:in_def=$database:in:AVERAGE" \
"DEF:out_def=$database:out:AVERAGE" \
'CDEF:in=in_def,UN,0,in_def,IF' \
'CDEF:out=out_def,UN,0,out_def,IF' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'HRULE:600000#999999' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#83afe5' \
'AREA:outg#e6ce97' \
'LINE1:in#225ea8' \
'LINE1:outg#bf812d' \
'GPRINT:kbin:LAST:CURRENT download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:LAST:CURRENT upload\: %3.2lf kB/s\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:AVERAGE download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:AVERAGE upload\: %3.2lf kB/s\j'
</source>

===CRON===

Andmete kogumise ja graafikute joonistamise automatiseerimiseks lisame vastavad skriptid [[:Crontab]] tabelisse.

Sisestame käsu

<source lang=bash>
crontab -e
</source>

ning lisame read:

<source lang=bash>
*/5 * * * * root /home/kasutaja/get_traffic.sh > /dev/null
*/5 * * * * root /home/kasutaja/build_graph.sh > /dev/null
</source>

Sedasi loetakse andmeid ja joonistatakse graafikuid iga viie minuti järel.

===Graafik===

Tulemuseks saame neli graafikut. Siinkohal toome esile ainult päevase graafiku:

[[Image:g-p2ev.png]]

===HTML===

Loome [[:HTML]] lehekülje, milles kõik neli graafikut üheskoos.

<source lang="html4strict">

<!DOCTYPE html PUBLIC "-//W3C//DTD XHTML 1.0 Transitional//EN"
"http://www.w3.org/TR/xhtml1/DTD/xhtml1-transitional.dtd">
<html xmlns="http://www.w3.org/1999/xhtml" xml:lang="et" lang="et">
<head>
<title>RRDtool graph</title>
<meta http-equiv="Content-type" content="text/html; charset=iso-8859-1" />
<style type="text/css">
html, body {
font-family: verdana, tahoma, arial, helvetica, "trebuchet ms";
font-size: 14px;
font-weight: normal;
text-decoration: none;
color: #000000;
height: 100%;
background: #333;
color: #fff;
}
#graphs div, #timestamp { text-align: center; padding: 2px; }
#timestamp { font-weight: bold; }
</style>
<meta http-equiv="refresh" content="300; url=" />
</head>
<body>

<div id="timestamp">Loading the date...</div>

<div id="graphs">
<div id="g_day">
<img src="g-p2ev.png" alt='Day' title="Day" />
</div>
<div id="g_week">
<img src="g-n2dal.png" alt='Week' title="Week" />
</div>
<div id="g_month">
<img src="g-kuu.png" alt='Month' title="Month" />
</div>
<div id="g_year">
<img src="g-aasta.png" alt='Year' title="Year" />
</div>
</div>

<script type="text/javascript">

function set_date() {
// month array for local translation
months = [ "Jaanuar", "Veebruar", "Märts", "Aprill", "Mai", "Juuni", "Juuli", "August", "September", "Oktoober", "November", "Detsember" ];

d = new Date(); // get date for the string

// format hour, minute and second number
h = (String(d.getHours()).length == 1 ? "0"+d.getHours() : d.getHours());
m = (String(d.getMinutes()).length == 1 ? "0"+d.getMinutes() : d.getMinutes());
s = (String(d.getSeconds()).length == 1 ? "0"+d.getSeconds() : d.getSeconds());

// set the date str
date_str=
("0"+d.getDate()).substr(-2,2)+"-"+(months[d.getMonth()])+"-"+(d.getFullYear())+" "+
h+":"+m+":"+s;

// pollute element with date str
document.getElementById("timestamp").innerHTML = date_str;
}

set_date(); // run date set function

</script>

</body>
</html>
</source>

===Andkefailide konvert enne teisele arhidektuurile tõstmist===

RRDtool'i puhul pole võimalik kasutada samu rrd andmebaase nii 32- kui 64 bitisel arhitektuuril. Seetõttu tuleb need ümber konvertida ja seejärel taastada.

Esimeses masinas konverdime kõik andmebaasid xml formaati järgneva skriptiga:

<source lang=bash>
#!/bin/sh
for g in $( ls /usr/local/var/rrdfailid ) ; do
name=`echo $g | awk '{sub(/rrd/,"xml");print}'`
echo $g
echo $name
rrdtool dump /usr/local/var/rrdfailid/$g /usr/local/var/rrdfailid/$name
done
</source>

Kopeerime xml failid teise arvutisse ning loome neist uued rrd andmebaasid.

<source lang=bash>
#!/bin/sh
for g in $( ls /usr/local/var/rrdfailid ) ; do
name=`echo $g | awk '{sub(/xml/,"rrd");print}'`
echo $g
echo $name
rrdtool restore /usr/local/var/rrdfailid/$g /usr/local/var/munin/rrdfailid/$name
done
</source>

Seejärel võime eemaldada kopeeritud xml failid.

===Lingid===
http://oss.oetiker.ch/rrdtool/

http://en.wikipedia.org/wiki/RRDtool

http://eccentric.cx/misc/rrdcalc.html

http://people.ee.ethz.ch/~oetiker/webtools/rrdtool/

RRDtool ja võrgugraafik

2013-04-22T12:54:53Z

Drakan: /* HTML */

===Sissjuhatus===

RRDtool on vabavaraline andmete hoidmise ja graafikute loomise vahend. See toetab mistahes arvulisi andmemassiive. Näiteks: võrguliiklus, temperatuur, protsessori kasutus, kõvaketta ruum, aktiivsed võrguühendused, failide arv kettal jms.

===Install===

Paigaldame serverisse '''SNMP''' teenuse. Täpsemalt on selle paigaldamisest juttu palas [[:net-snmp]].

Paigaldame ka rakenduse '''RRDtool'''.

===Andmefaili loomine===

Kõige keerulisem osa RRDtooli juures on andmebaasi loomine, mille sees andmeid hoitakse. Järgmised parameetrid tuleb enne andmebaasi loomist välja selgitada:
1. kui tihti andmeid lisatakse? [--step X] (samm on vaikimisi 300 sekundit)
2. mitut erinevat andmejada andmebaasis hoitakse?
3. kui pika aja kohta andmeid hoitakse?

Loome võrguliikluse andmebaasi, kus andmete uuendamine toimub iga 300 sekundi (5 minutit) tagant. Meil on vaja graafikut nii ööpäeva, nädala, kuu kui aasta jaoks.

Käivitamie järgmise käsu:

<source lang=bash>
rrdtool create liiklus.rrd \
--step 300 \
DS:in:COUNTER:600:U:U \
DS:out:COUNTER:600:U:U \
RRA:AVERAGE:0.5:1:288 \
RRA:AVERAGE:0.5:6:336 \
RRA:AVERAGE:0.5:24:372 \
RRA:AVERAGE:0.5:288:365 \
RRA:MAX:0.5:1:288 \
RRA:MAX:0.5:6:336 \
RRA:MAX:0.5:24:372 \
RRA:MAX:0.5:288:365
</source>

Selle tulemusel tekib anmebaasifail nimega '''liiklus.rrd'''. Nüüd natuke lähemalt, mida me siin tegime.

'''DS:in:COUNTER:600:U:U''' ja '''DS:out:COUNTER:600:U:U'''

Sedasi tekitatakse baasi andmejada nimega 'in' ja 'out', mis on COUNTER tüüpi, andmepunkt iga 600 sekundi tagant, mille minimaalne ja maksimaale väärtus on teadmata (U). Kui on teada minimaalne või maksimaalne väärtus, võib selle loomulikult ka baasi loomisel paika panna. Selle näite puhul jätame selle aga kujule Unknown (U).

'''RRA:AVERAGE:0.5:1:288'''

288 andmeühikut!
1 (iga uuendus) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 288 (andmepunkti) = 86400 sekundit
86400 sekundit / 60 => 1440 minutit
1440 minutit / 60 => 24 tundi
24 tundi / 24 => 1 ööpäev

'''RRA:AVERAGE:0.5:6:336'''

336 andmeühikut!
6 (uuenduste keskmine) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 336 (andmepunkti) = 604800 sekundit
604800 sekundit / 60 => 10080 minutit
10080 minutit / 60 => 168 tundi
168 tundi / 24 => 7 ööpäeva

'''RRA:AVERAGE:0.5:24:372'''

336 andmeühikut!
24 (uuenduste keskmine) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 372 (andmepunkti) = 2678400 sekundit
2678400 sekundit / 60 => 44640 minutit
44640 minutit / 60 => 744 tundi
744 tundi / 24 => 31 ööpäeva

'''RRA:AVERAGE:0.5:288:365'''

365 andmeühikut!
288 (uuenduste keskmine) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 365 (andmepunkti) = 31536000 sekundit
31536000 sekundit / 60 => 525600 minutit
525600 minutit / 60 => 8760 tundi
8760 tundi / 24 => 365 ööpäeva

Sarnaselt eelnevale (AVERAGE e. keskmine) on defineeritud ka maksimaalsete väärtuste hoidmine samas ajaskaalas (MAX).

===Andmete uuendamine===

Andmete uuendamiseks on otstarbekas luua skript, mis küsib operatsioonisüsteemi (või mingi teenuse, nagu näiteks SNMP) käest andmeid ning salvestab need andmebaasi. Skript get_traffic.sh:

<source lang=bash>
#!/bin/sh

# sisenevad bitid
sin=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifInOctets.3`

# väljjuvad bitid
sout=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifOutOctets.3`

# väljastame kontrolliks siseneva ja väljuva liikluse numbrid
echo Last in : $sin
echo Last out: $sout

# uuendame infoga liiklus.rrd faili. viitame rrdupdate käsule läbi täispika kaustapuu!
/usr/local/bin/rrdupdate /home/kasutaja/rrdtool/liiklus.rrd N:$sin:$sout
</source>

Kohandame skriptis rrd andembaasi asukoha kettal ning võrgukaardi numbri vastavalt serveri konfiguratsioonile.

<source lang=bash>
sin=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifInOctets.1`
sout=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifOutOctets.1`
</source>

Number üks (ifInOctets.1) tähistab antud arvuti konfiguratsioonis välisvõrgukaardi numbrit. Oma serveri parameetrite leidmiseks sisesta käsk:

<source lang=bash>
snmpwalk -v 1 -c <parool> localhost | grep ifDescr
</source>

Antud serveri konfiguratsioonile vastavalt oli tulemus järgmine, kus '''ifDescr.1''' on väline (fxp0) ja '''ifDescr.2''' sisemine (fxp1) võrgukaart:

IF-MIB::ifDescr.1 = STRING: fxp0
IF-MIB::ifDescr.2 = STRING: fxp1

Kõikide võimalike nimetuste ja väärtuste kuvamiseks:

<source lang=bash>
snmpwalk -v 1 -c <parool> localhost | more
</source>

===Graafikute loomine===

Paigaldame skripti build_graph.sh, mis loob rrd andmebaasi andmete järgi graafikud. Konfiguratsiooni osas määra sobivad väärtused.

<source lang=bash>
#!/bin/sh

# Konfiguratsioon

rrdtool="/usr/local/bin/rrdtool" # rrdtool'i asukoht kettal (crontab n6uab t2ispikka kaustapud)
image_path="/home/kasutaja/graafikud" # kaust, kuhu graafikud salvestatakse
location="Kurelaane" # location @ date => graafiku alumises servas olev sõne
database="/home/kasutaja/liiklus.rrd" # rrd faili asukoht kettal
vertical_label='Traffic kB/s' # vertikaalne pealkiri

# Päev

$rrdtool graph $image_path/g-p2ev.png -a PNG -s -24h \
-w 800 -h 350 \
-A \
--x-grid HOUR:1:HOUR:4:MINUTE:120:0:%R \
--vertical-label "$vertical_label" \
--font DEFAULT:7: \
--color BACK#ffffff \
--border 1 \
--color SHADEA#f1f1f1 --color SHADEB#f1f1f1 \
--watermark "$location @ `date`" \
--slope-mode \
"DEF:in_def=$database:in:AVERAGE" \
"DEF:out_def=$database:out:AVERAGE" \
'CDEF:in=in_def,UN,0,in_def,IF' \
'CDEF:out=out_def,UN,0,out_def,IF' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'CDEF:background=in,POP,LTIME,7200,%,3600,LE,INF,UNKN,IF' \
'CDEF:backgroundN=background,-1,*' \
'AREA:background#F3F3F3' \
'AREA:backgroundN#F3F3F3' \
'HRULE:600000#999999' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#83afe5' \
'AREA:outg#e6ce97' \
'LINE1:in#225ea8' \
'LINE1:outg#bf812d' \
'GPRINT:kbin:LAST:CURRENT download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:LAST:CURRENT upload\: %3.2lf kB/s\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:AVERAGE download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:AVERAGE upload\: %3.2lf kB/s\j'

# Nädal

$rrdtool graph $image_path/g-n2dal.png -a PNG -s -168h \
-w 800 -h 350 \
-A \
--vertical-label "$vertical_label" \
--font DEFAULT:7: \
--color BACK#ffffff \
--border 1 \
--color SHADEA#f1f1f1 --color SHADEB#f1f1f1 \
--watermark "$location @ `date`" \
--slope-mode \
"DEF:in_def=$database:in:AVERAGE" \
"DEF:out_def=$database:out:AVERAGE" \
'CDEF:in=in_def,UN,0,in_def,IF' \
'CDEF:out=out_def,UN,0,out_def,IF' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'CDEF:background=in,POP,LTIME,172800,%,86400,LE,INF,UNKN,IF' \
'CDEF:backgroundN=background,-1,*' \
'AREA:background#F3F3F3' \
'AREA:backgroundN#F3F3F3' \
'HRULE:600000#999999' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#83afe5' \
'AREA:outg#e6ce97' \
'LINE1:in#225ea8' \
'LINE1:outg#bf812d' \
'GPRINT:kbin:LAST:CURRENT download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:LAST:CURRENT upload\: %3.2lf kB/s\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:AVERAGE download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:AVERAGE upload\: %3.2lf kB/s\j'

# Kuu

$rrdtool graph $image_path/g-kuu.png -a PNG -s -744h \
-w 800 -h 350 \
-A \
--vertical-label "$vertical_label" \
--font DEFAULT:7: \
--color BACK#ffffff \
--border 1 \
--color SHADEA#f1f1f1 --color SHADEB#f1f1f1 \
--watermark "$location @ `date`" \
--slope-mode \
"DEF:in_def=$database:in:AVERAGE" \
"DEF:out_def=$database:out:AVERAGE" \
'CDEF:in=in_def,UN,0,in_def,IF' \
'CDEF:out=out_def,UN,0,out_def,IF' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'CDEF:background=in,POP,LTIME,1209600,%,604800,LE,INF,UNKN,IF' \
'CDEF:backgroundN=background,-1,*' \
'AREA:background#F3F3F3' \
'AREA:backgroundN#F3F3F3' \
'HRULE:600000#999999' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#83afe5' \
'AREA:outg#e6ce97' \
'LINE1:in#225ea8' \
'LINE1:outg#bf812d' \
'GPRINT:kbin:LAST:CURRENT download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:LAST:CURRENT upload\: %3.2lf kB/s\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:AVERAGE download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:AVERAGE upload\: %3.2lf kB/s\j'

# Aasta

$rrdtool graph $image_path/g-aasta.png -a PNG -s -8760h \
-w 800 -h 350 \
-A \
--vertical-label "$vertical_label" \
--font DEFAULT:7: \
--color BACK#ffffff \
--border 1 \
--color SHADEA#f1f1f1 --color SHADEB#f1f1f1 \
--watermark "$location @ `date`" \
--slope-mode \
"DEF:in_def=$database:in:AVERAGE" \
"DEF:out_def=$database:out:AVERAGE" \
'CDEF:in=in_def,UN,0,in_def,IF' \
'CDEF:out=out_def,UN,0,out_def,IF' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'HRULE:600000#999999' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#83afe5' \
'AREA:outg#e6ce97' \
'LINE1:in#225ea8' \
'LINE1:outg#bf812d' \
'GPRINT:kbin:LAST:CURRENT download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:LAST:CURRENT upload\: %3.2lf kB/s\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:AVERAGE download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:AVERAGE upload\: %3.2lf kB/s\j'
</source>

===CRON===

Andmete kogumise ja graafikute joonistamise automatiseerimiseks lisame vastavad skriptid [[:Crontab]] tabelisse.

Sisestame käsu

<source lang=bash>
crontab -e
</source>

ning lisame read:

<source lang=bash>
*/5 * * * * root /home/kasutaja/get_traffic.sh > /dev/null
*/5 * * * * root /home/kasutaja/build_graph.sh > /dev/null
</source>

Sedasi loetakse andmeid ja joonistatakse graafikuid iga viie minuti järel.

===Graafik===

Tulemuseks saame neli graafikut. Siinkohal toome esile ainult päevase graafiku:

[[Image:g-p2ev.png]]

===HTML===

Loome [[:HTML]] lehekülje, milles kõik neli graafikut üheskoos.

<source lang="html4strict">

<!DOCTYPE html PUBLIC "-//W3C//DTD XHTML 1.0 Transitional//EN"
"http://www.w3.org/TR/xhtml1/DTD/xhtml1-transitional.dtd">
<html xmlns="http://www.w3.org/1999/xhtml" xml:lang="et" lang="et">
<head>
<title>RRDtool graph</title>
<meta http-equiv="Content-type" content="text/html; charset=iso-8859-1" />
<style type="text/css">
html, body {
font-family: verdana, tahoma, arial, helvetica, "trebuchet ms";
font-size: 14px;
font-weight: normal;
text-decoration: none;
color: #000000;
height: 100%;
background: #333;
color: #fff;
}
#graphs div, #timestamp { text-align: center; padding: 2px; }
#timestamp { font-weight: bold; }
</style>
<meta http-equiv="refresh" content="300; url=" />
</head>
<body>

<div id="timestamp">Loading the date...</div>

<div id="graphs">
<div id="g_day">
<img src="g-p2ev.png" alt='Day' title="Day" />
</div>
<div id="g_week">
<img src="g-n2dal.png" alt='Week' title="Week" />
</div>
<div id="g_month">
<img src="g-kuu.png" alt='Month' title="Month" />
</div>
<div id="g_year">
<img src="g-aasta.png" alt='Year' title="Year" />
</div>
</div>

<script type="text/javascript">

function set_date() {
// month array for local translation
months = [ "Jaanuar", "Veebruar", "Märts", "Aprill", "Mai", "Juuni", "Juuli", "August", "September", "Oktoober", "November", "Detsember" ];

d = new Date(); // get date for the string

// format hour, minute and second number
h = (String(d.getHours()).length == 1 ? "0"+d.getHours() : d.getHours());
m = (String(d.getMinutes()).length == 1 ? "0"+d.getMinutes() : d.getMinutes());
s = (String(d.getSeconds()).length == 1 ? "0"+d.getSeconds() : d.getSeconds());

// set the date str
date_str=
("0"+d.getDate()).substr(-2,2)+"-"+(months[d.getMonth()])+"-"+(d.getFullYear())+" "+
h+":"+m+":"+s;

// pollute element with date str
document.getElementById("timestamp").innerHTML = date_str;
}

set_date(); // run date set function

</script>

</body>
</html>
</source>

===Andkefailide konvert enne teisele arhidektuurile tõstmist===

rrdtool puhul pole võimalik kasutada samu rrd faile nii 32 kui 64bitistel masinatel
ja vahepeal tuleb need ümber konvertida ja taastada. Arendajate poolt arutatakse
ka uue formaadi loomist mille puhul sarnaseid konvertimisi enam ei peaks tegema
kuid hetkel seda ametlikus releasis veel pole.

Esimeses masinas konverdime kõik failid xml formaati järgneva skriptiga

#!/bin/sh
for g in $( ls /usr/local/var/rrdfailid ) ; do
name=`echo $g | awk '{sub(/rrd/,"xml");print}'`
echo $g
echo $name
rrdtool dump /usr/local/var/rrdfailid/$g /usr/local/var/rrdfailid/$name
done

Kopeerime failid üle teise arvutisse kus Kustutame esimesena eksisteerivad rrdfailid ja seejäärel loome
neist uued rrdfailid.

#!/bin/sh
for g in $( ls /usr/local/var/rrdfailid ) ; do
name=`echo $g | awk '{sub(/xml/,"rrd");print}'`
echo $g
echo $name
rrdtool restore /usr/local/var/rrdfailid/$g /usr/local/var/munin/rrdfailid/$name
done

Ja seejärel võime eemaldada kopeeritud failid

===Lingid===
http://oss.oetiker.ch/rrdtool/

http://en.wikipedia.org/wiki/RRDtool

http://eccentric.cx/misc/rrdcalc.html

http://people.ee.ethz.ch/~oetiker/webtools/rrdtool/

RRDtool ja võrgugraafik

2013-04-22T12:54:38Z

Drakan: /* HTML */

===Sissjuhatus===

RRDtool on vabavaraline andmete hoidmise ja graafikute loomise vahend. See toetab mistahes arvulisi andmemassiive. Näiteks: võrguliiklus, temperatuur, protsessori kasutus, kõvaketta ruum, aktiivsed võrguühendused, failide arv kettal jms.

===Install===

Paigaldame serverisse '''SNMP''' teenuse. Täpsemalt on selle paigaldamisest juttu palas [[:net-snmp]].

Paigaldame ka rakenduse '''RRDtool'''.

===Andmefaili loomine===

Kõige keerulisem osa RRDtooli juures on andmebaasi loomine, mille sees andmeid hoitakse. Järgmised parameetrid tuleb enne andmebaasi loomist välja selgitada:
1. kui tihti andmeid lisatakse? [--step X] (samm on vaikimisi 300 sekundit)
2. mitut erinevat andmejada andmebaasis hoitakse?
3. kui pika aja kohta andmeid hoitakse?

Loome võrguliikluse andmebaasi, kus andmete uuendamine toimub iga 300 sekundi (5 minutit) tagant. Meil on vaja graafikut nii ööpäeva, nädala, kuu kui aasta jaoks.

Käivitamie järgmise käsu:

<source lang=bash>
rrdtool create liiklus.rrd \
--step 300 \
DS:in:COUNTER:600:U:U \
DS:out:COUNTER:600:U:U \
RRA:AVERAGE:0.5:1:288 \
RRA:AVERAGE:0.5:6:336 \
RRA:AVERAGE:0.5:24:372 \
RRA:AVERAGE:0.5:288:365 \
RRA:MAX:0.5:1:288 \
RRA:MAX:0.5:6:336 \
RRA:MAX:0.5:24:372 \
RRA:MAX:0.5:288:365
</source>

Selle tulemusel tekib anmebaasifail nimega '''liiklus.rrd'''. Nüüd natuke lähemalt, mida me siin tegime.

'''DS:in:COUNTER:600:U:U''' ja '''DS:out:COUNTER:600:U:U'''

Sedasi tekitatakse baasi andmejada nimega 'in' ja 'out', mis on COUNTER tüüpi, andmepunkt iga 600 sekundi tagant, mille minimaalne ja maksimaale väärtus on teadmata (U). Kui on teada minimaalne või maksimaalne väärtus, võib selle loomulikult ka baasi loomisel paika panna. Selle näite puhul jätame selle aga kujule Unknown (U).

'''RRA:AVERAGE:0.5:1:288'''

288 andmeühikut!
1 (iga uuendus) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 288 (andmepunkti) = 86400 sekundit
86400 sekundit / 60 => 1440 minutit
1440 minutit / 60 => 24 tundi
24 tundi / 24 => 1 ööpäev

'''RRA:AVERAGE:0.5:6:336'''

336 andmeühikut!
6 (uuenduste keskmine) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 336 (andmepunkti) = 604800 sekundit
604800 sekundit / 60 => 10080 minutit
10080 minutit / 60 => 168 tundi
168 tundi / 24 => 7 ööpäeva

'''RRA:AVERAGE:0.5:24:372'''

336 andmeühikut!
24 (uuenduste keskmine) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 372 (andmepunkti) = 2678400 sekundit
2678400 sekundit / 60 => 44640 minutit
44640 minutit / 60 => 744 tundi
744 tundi / 24 => 31 ööpäeva

'''RRA:AVERAGE:0.5:288:365'''

365 andmeühikut!
288 (uuenduste keskmine) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 365 (andmepunkti) = 31536000 sekundit
31536000 sekundit / 60 => 525600 minutit
525600 minutit / 60 => 8760 tundi
8760 tundi / 24 => 365 ööpäeva

Sarnaselt eelnevale (AVERAGE e. keskmine) on defineeritud ka maksimaalsete väärtuste hoidmine samas ajaskaalas (MAX).

===Andmete uuendamine===

Andmete uuendamiseks on otstarbekas luua skript, mis küsib operatsioonisüsteemi (või mingi teenuse, nagu näiteks SNMP) käest andmeid ning salvestab need andmebaasi. Skript get_traffic.sh:

<source lang=bash>
#!/bin/sh

# sisenevad bitid
sin=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifInOctets.3`

# väljjuvad bitid
sout=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifOutOctets.3`

# väljastame kontrolliks siseneva ja väljuva liikluse numbrid
echo Last in : $sin
echo Last out: $sout

# uuendame infoga liiklus.rrd faili. viitame rrdupdate käsule läbi täispika kaustapuu!
/usr/local/bin/rrdupdate /home/kasutaja/rrdtool/liiklus.rrd N:$sin:$sout
</source>

Kohandame skriptis rrd andembaasi asukoha kettal ning võrgukaardi numbri vastavalt serveri konfiguratsioonile.

<source lang=bash>
sin=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifInOctets.1`
sout=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifOutOctets.1`
</source>

Number üks (ifInOctets.1) tähistab antud arvuti konfiguratsioonis välisvõrgukaardi numbrit. Oma serveri parameetrite leidmiseks sisesta käsk:

<source lang=bash>
snmpwalk -v 1 -c <parool> localhost | grep ifDescr
</source>

Antud serveri konfiguratsioonile vastavalt oli tulemus järgmine, kus '''ifDescr.1''' on väline (fxp0) ja '''ifDescr.2''' sisemine (fxp1) võrgukaart:

IF-MIB::ifDescr.1 = STRING: fxp0
IF-MIB::ifDescr.2 = STRING: fxp1

Kõikide võimalike nimetuste ja väärtuste kuvamiseks:

<source lang=bash>
snmpwalk -v 1 -c <parool> localhost | more
</source>

===Graafikute loomine===

Paigaldame skripti build_graph.sh, mis loob rrd andmebaasi andmete järgi graafikud. Konfiguratsiooni osas määra sobivad väärtused.

<source lang=bash>
#!/bin/sh

# Konfiguratsioon

rrdtool="/usr/local/bin/rrdtool" # rrdtool'i asukoht kettal (crontab n6uab t2ispikka kaustapud)
image_path="/home/kasutaja/graafikud" # kaust, kuhu graafikud salvestatakse
location="Kurelaane" # location @ date => graafiku alumises servas olev sõne
database="/home/kasutaja/liiklus.rrd" # rrd faili asukoht kettal
vertical_label='Traffic kB/s' # vertikaalne pealkiri

# Päev

$rrdtool graph $image_path/g-p2ev.png -a PNG -s -24h \
-w 800 -h 350 \
-A \
--x-grid HOUR:1:HOUR:4:MINUTE:120:0:%R \
--vertical-label "$vertical_label" \
--font DEFAULT:7: \
--color BACK#ffffff \
--border 1 \
--color SHADEA#f1f1f1 --color SHADEB#f1f1f1 \
--watermark "$location @ `date`" \
--slope-mode \
"DEF:in_def=$database:in:AVERAGE" \
"DEF:out_def=$database:out:AVERAGE" \
'CDEF:in=in_def,UN,0,in_def,IF' \
'CDEF:out=out_def,UN,0,out_def,IF' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'CDEF:background=in,POP,LTIME,7200,%,3600,LE,INF,UNKN,IF' \
'CDEF:backgroundN=background,-1,*' \
'AREA:background#F3F3F3' \
'AREA:backgroundN#F3F3F3' \
'HRULE:600000#999999' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#83afe5' \
'AREA:outg#e6ce97' \
'LINE1:in#225ea8' \
'LINE1:outg#bf812d' \
'GPRINT:kbin:LAST:CURRENT download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:LAST:CURRENT upload\: %3.2lf kB/s\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:AVERAGE download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:AVERAGE upload\: %3.2lf kB/s\j'

# Nädal

$rrdtool graph $image_path/g-n2dal.png -a PNG -s -168h \
-w 800 -h 350 \
-A \
--vertical-label "$vertical_label" \
--font DEFAULT:7: \
--color BACK#ffffff \
--border 1 \
--color SHADEA#f1f1f1 --color SHADEB#f1f1f1 \
--watermark "$location @ `date`" \
--slope-mode \
"DEF:in_def=$database:in:AVERAGE" \
"DEF:out_def=$database:out:AVERAGE" \
'CDEF:in=in_def,UN,0,in_def,IF' \
'CDEF:out=out_def,UN,0,out_def,IF' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'CDEF:background=in,POP,LTIME,172800,%,86400,LE,INF,UNKN,IF' \
'CDEF:backgroundN=background,-1,*' \
'AREA:background#F3F3F3' \
'AREA:backgroundN#F3F3F3' \
'HRULE:600000#999999' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#83afe5' \
'AREA:outg#e6ce97' \
'LINE1:in#225ea8' \
'LINE1:outg#bf812d' \
'GPRINT:kbin:LAST:CURRENT download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:LAST:CURRENT upload\: %3.2lf kB/s\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:AVERAGE download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:AVERAGE upload\: %3.2lf kB/s\j'

# Kuu

$rrdtool graph $image_path/g-kuu.png -a PNG -s -744h \
-w 800 -h 350 \
-A \
--vertical-label "$vertical_label" \
--font DEFAULT:7: \
--color BACK#ffffff \
--border 1 \
--color SHADEA#f1f1f1 --color SHADEB#f1f1f1 \
--watermark "$location @ `date`" \
--slope-mode \
"DEF:in_def=$database:in:AVERAGE" \
"DEF:out_def=$database:out:AVERAGE" \
'CDEF:in=in_def,UN,0,in_def,IF' \
'CDEF:out=out_def,UN,0,out_def,IF' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'CDEF:background=in,POP,LTIME,1209600,%,604800,LE,INF,UNKN,IF' \
'CDEF:backgroundN=background,-1,*' \
'AREA:background#F3F3F3' \
'AREA:backgroundN#F3F3F3' \
'HRULE:600000#999999' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#83afe5' \
'AREA:outg#e6ce97' \
'LINE1:in#225ea8' \
'LINE1:outg#bf812d' \
'GPRINT:kbin:LAST:CURRENT download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:LAST:CURRENT upload\: %3.2lf kB/s\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:AVERAGE download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:AVERAGE upload\: %3.2lf kB/s\j'

# Aasta

$rrdtool graph $image_path/g-aasta.png -a PNG -s -8760h \
-w 800 -h 350 \
-A \
--vertical-label "$vertical_label" \
--font DEFAULT:7: \
--color BACK#ffffff \
--border 1 \
--color SHADEA#f1f1f1 --color SHADEB#f1f1f1 \
--watermark "$location @ `date`" \
--slope-mode \
"DEF:in_def=$database:in:AVERAGE" \
"DEF:out_def=$database:out:AVERAGE" \
'CDEF:in=in_def,UN,0,in_def,IF' \
'CDEF:out=out_def,UN,0,out_def,IF' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'HRULE:600000#999999' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#83afe5' \
'AREA:outg#e6ce97' \
'LINE1:in#225ea8' \
'LINE1:outg#bf812d' \
'GPRINT:kbin:LAST:CURRENT download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:LAST:CURRENT upload\: %3.2lf kB/s\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:AVERAGE download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:AVERAGE upload\: %3.2lf kB/s\j'
</source>

===CRON===

Andmete kogumise ja graafikute joonistamise automatiseerimiseks lisame vastavad skriptid [[:Crontab]] tabelisse.

Sisestame käsu

<source lang=bash>
crontab -e
</source>

ning lisame read:

<source lang=bash>
*/5 * * * * root /home/kasutaja/get_traffic.sh > /dev/null
*/5 * * * * root /home/kasutaja/build_graph.sh > /dev/null
</source>

Sedasi loetakse andmeid ja joonistatakse graafikuid iga viie minuti järel.

===Graafik===

Tulemuseks saame neli graafikut. Siinkohal toome esile ainult päevase graafiku:

[[Image:g-p2ev.png]]

===HTML===

Loome [[:HTML]] lehekülje, milles kõik neli graafikut üheskoos.

<source lang="html4strict">

<!DOCTYPE html PUBLIC "-//W3C//DTD XHTML 1.0 Transitional//EN"
"http://www.w3.org/TR/xhtml1/DTD/xhtml1-transitional.dtd">
<html xmlns="http://www.w3.org/1999/xhtml" xml:lang="et" lang="et">
<head>
<title>RRDtool graph</title>
<meta http-equiv="Content-type" content="text/html; charset=iso-8859-1" />
<style type="text/css">
html, body {
font-family: verdana, tahoma, arial, helvetica, "trebuchet ms";
font-size: 14px;
font-weight: normal;
text-decoration: none;
color: #000000;
height: 100%;
background: #333;
color: #fff;
}
#graphs div, #timestamp { text-align: center; padding: 2px; }
#timestamp { font-weight: bold; }
</style>
<meta http-equiv="refresh" content="300; url=">
</head>
<body>

<div id="timestamp">Loading the date...</div>

<div id="graphs">
<div id="g_day">
<img src="g-p2ev.png" alt='Day' title="Day" />
</div>
<div id="g_week">
<img src="g-n2dal.png" alt='Week' title="Week" />
</div>
<div id="g_month">
<img src="g-kuu.png" alt='Month' title="Month" />
</div>
<div id="g_year">
<img src="g-aasta.png" alt='Year' title="Year" />
</div>
</div>

<script type="text/javascript">

function set_date() {
// month array for local translation
months = [ "Jaanuar", "Veebruar", "Märts", "Aprill", "Mai", "Juuni", "Juuli", "August", "September", "Oktoober", "November", "Detsember" ];

d = new Date(); // get date for the string

// format hour, minute and second number
h = (String(d.getHours()).length == 1 ? "0"+d.getHours() : d.getHours());
m = (String(d.getMinutes()).length == 1 ? "0"+d.getMinutes() : d.getMinutes());
s = (String(d.getSeconds()).length == 1 ? "0"+d.getSeconds() : d.getSeconds());

// set the date str
date_str=
("0"+d.getDate()).substr(-2,2)+"-"+(months[d.getMonth()])+"-"+(d.getFullYear())+" "+
h+":"+m+":"+s;

// pollute element with date str
document.getElementById("timestamp").innerHTML = date_str;
}

set_date(); // run date set function

</script>

</body>
</html>
</source>

===Andkefailide konvert enne teisele arhidektuurile tõstmist===

rrdtool puhul pole võimalik kasutada samu rrd faile nii 32 kui 64bitistel masinatel
ja vahepeal tuleb need ümber konvertida ja taastada. Arendajate poolt arutatakse
ka uue formaadi loomist mille puhul sarnaseid konvertimisi enam ei peaks tegema
kuid hetkel seda ametlikus releasis veel pole.

Esimeses masinas konverdime kõik failid xml formaati järgneva skriptiga

#!/bin/sh
for g in $( ls /usr/local/var/rrdfailid ) ; do
name=`echo $g | awk '{sub(/rrd/,"xml");print}'`
echo $g
echo $name
rrdtool dump /usr/local/var/rrdfailid/$g /usr/local/var/rrdfailid/$name
done

Kopeerime failid üle teise arvutisse kus Kustutame esimesena eksisteerivad rrdfailid ja seejäärel loome
neist uued rrdfailid.

#!/bin/sh
for g in $( ls /usr/local/var/rrdfailid ) ; do
name=`echo $g | awk '{sub(/xml/,"rrd");print}'`
echo $g
echo $name
rrdtool restore /usr/local/var/rrdfailid/$g /usr/local/var/munin/rrdfailid/$name
done

Ja seejärel võime eemaldada kopeeritud failid

===Lingid===
http://oss.oetiker.ch/rrdtool/

http://en.wikipedia.org/wiki/RRDtool

http://eccentric.cx/misc/rrdcalc.html

http://people.ee.ethz.ch/~oetiker/webtools/rrdtool/

RRDtool ja võrgugraafik

2013-04-22T12:54:07Z

Drakan: /* HTML */

===Sissjuhatus===

RRDtool on vabavaraline andmete hoidmise ja graafikute loomise vahend. See toetab mistahes arvulisi andmemassiive. Näiteks: võrguliiklus, temperatuur, protsessori kasutus, kõvaketta ruum, aktiivsed võrguühendused, failide arv kettal jms.

===Install===

Paigaldame serverisse '''SNMP''' teenuse. Täpsemalt on selle paigaldamisest juttu palas [[:net-snmp]].

Paigaldame ka rakenduse '''RRDtool'''.

===Andmefaili loomine===

Kõige keerulisem osa RRDtooli juures on andmebaasi loomine, mille sees andmeid hoitakse. Järgmised parameetrid tuleb enne andmebaasi loomist välja selgitada:
1. kui tihti andmeid lisatakse? [--step X] (samm on vaikimisi 300 sekundit)
2. mitut erinevat andmejada andmebaasis hoitakse?
3. kui pika aja kohta andmeid hoitakse?

Loome võrguliikluse andmebaasi, kus andmete uuendamine toimub iga 300 sekundi (5 minutit) tagant. Meil on vaja graafikut nii ööpäeva, nädala, kuu kui aasta jaoks.

Käivitamie järgmise käsu:

<source lang=bash>
rrdtool create liiklus.rrd \
--step 300 \
DS:in:COUNTER:600:U:U \
DS:out:COUNTER:600:U:U \
RRA:AVERAGE:0.5:1:288 \
RRA:AVERAGE:0.5:6:336 \
RRA:AVERAGE:0.5:24:372 \
RRA:AVERAGE:0.5:288:365 \
RRA:MAX:0.5:1:288 \
RRA:MAX:0.5:6:336 \
RRA:MAX:0.5:24:372 \
RRA:MAX:0.5:288:365
</source>

Selle tulemusel tekib anmebaasifail nimega '''liiklus.rrd'''. Nüüd natuke lähemalt, mida me siin tegime.

'''DS:in:COUNTER:600:U:U''' ja '''DS:out:COUNTER:600:U:U'''

Sedasi tekitatakse baasi andmejada nimega 'in' ja 'out', mis on COUNTER tüüpi, andmepunkt iga 600 sekundi tagant, mille minimaalne ja maksimaale väärtus on teadmata (U). Kui on teada minimaalne või maksimaalne väärtus, võib selle loomulikult ka baasi loomisel paika panna. Selle näite puhul jätame selle aga kujule Unknown (U).

'''RRA:AVERAGE:0.5:1:288'''

288 andmeühikut!
1 (iga uuendus) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 288 (andmepunkti) = 86400 sekundit
86400 sekundit / 60 => 1440 minutit
1440 minutit / 60 => 24 tundi
24 tundi / 24 => 1 ööpäev

'''RRA:AVERAGE:0.5:6:336'''

336 andmeühikut!
6 (uuenduste keskmine) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 336 (andmepunkti) = 604800 sekundit
604800 sekundit / 60 => 10080 minutit
10080 minutit / 60 => 168 tundi
168 tundi / 24 => 7 ööpäeva

'''RRA:AVERAGE:0.5:24:372'''

336 andmeühikut!
24 (uuenduste keskmine) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 372 (andmepunkti) = 2678400 sekundit
2678400 sekundit / 60 => 44640 minutit
44640 minutit / 60 => 744 tundi
744 tundi / 24 => 31 ööpäeva

'''RRA:AVERAGE:0.5:288:365'''

365 andmeühikut!
288 (uuenduste keskmine) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 365 (andmepunkti) = 31536000 sekundit
31536000 sekundit / 60 => 525600 minutit
525600 minutit / 60 => 8760 tundi
8760 tundi / 24 => 365 ööpäeva

Sarnaselt eelnevale (AVERAGE e. keskmine) on defineeritud ka maksimaalsete väärtuste hoidmine samas ajaskaalas (MAX).

===Andmete uuendamine===

Andmete uuendamiseks on otstarbekas luua skript, mis küsib operatsioonisüsteemi (või mingi teenuse, nagu näiteks SNMP) käest andmeid ning salvestab need andmebaasi. Skript get_traffic.sh:

<source lang=bash>
#!/bin/sh

# sisenevad bitid
sin=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifInOctets.3`

# väljjuvad bitid
sout=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifOutOctets.3`

# väljastame kontrolliks siseneva ja väljuva liikluse numbrid
echo Last in : $sin
echo Last out: $sout

# uuendame infoga liiklus.rrd faili. viitame rrdupdate käsule läbi täispika kaustapuu!
/usr/local/bin/rrdupdate /home/kasutaja/rrdtool/liiklus.rrd N:$sin:$sout
</source>

Kohandame skriptis rrd andembaasi asukoha kettal ning võrgukaardi numbri vastavalt serveri konfiguratsioonile.

<source lang=bash>
sin=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifInOctets.1`
sout=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifOutOctets.1`
</source>

Number üks (ifInOctets.1) tähistab antud arvuti konfiguratsioonis välisvõrgukaardi numbrit. Oma serveri parameetrite leidmiseks sisesta käsk:

<source lang=bash>
snmpwalk -v 1 -c <parool> localhost | grep ifDescr
</source>

Antud serveri konfiguratsioonile vastavalt oli tulemus järgmine, kus '''ifDescr.1''' on väline (fxp0) ja '''ifDescr.2''' sisemine (fxp1) võrgukaart:

IF-MIB::ifDescr.1 = STRING: fxp0
IF-MIB::ifDescr.2 = STRING: fxp1

Kõikide võimalike nimetuste ja väärtuste kuvamiseks:

<source lang=bash>
snmpwalk -v 1 -c <parool> localhost | more
</source>

===Graafikute loomine===

Paigaldame skripti build_graph.sh, mis loob rrd andmebaasi andmete järgi graafikud. Konfiguratsiooni osas määra sobivad väärtused.

<source lang=bash>
#!/bin/sh

# Konfiguratsioon

rrdtool="/usr/local/bin/rrdtool" # rrdtool'i asukoht kettal (crontab n6uab t2ispikka kaustapud)
image_path="/home/kasutaja/graafikud" # kaust, kuhu graafikud salvestatakse
location="Kurelaane" # location @ date => graafiku alumises servas olev sõne
database="/home/kasutaja/liiklus.rrd" # rrd faili asukoht kettal
vertical_label='Traffic kB/s' # vertikaalne pealkiri

# Päev

$rrdtool graph $image_path/g-p2ev.png -a PNG -s -24h \
-w 800 -h 350 \
-A \
--x-grid HOUR:1:HOUR:4:MINUTE:120:0:%R \
--vertical-label "$vertical_label" \
--font DEFAULT:7: \
--color BACK#ffffff \
--border 1 \
--color SHADEA#f1f1f1 --color SHADEB#f1f1f1 \
--watermark "$location @ `date`" \
--slope-mode \
"DEF:in_def=$database:in:AVERAGE" \
"DEF:out_def=$database:out:AVERAGE" \
'CDEF:in=in_def,UN,0,in_def,IF' \
'CDEF:out=out_def,UN,0,out_def,IF' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'CDEF:background=in,POP,LTIME,7200,%,3600,LE,INF,UNKN,IF' \
'CDEF:backgroundN=background,-1,*' \
'AREA:background#F3F3F3' \
'AREA:backgroundN#F3F3F3' \
'HRULE:600000#999999' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#83afe5' \
'AREA:outg#e6ce97' \
'LINE1:in#225ea8' \
'LINE1:outg#bf812d' \
'GPRINT:kbin:LAST:CURRENT download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:LAST:CURRENT upload\: %3.2lf kB/s\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:AVERAGE download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:AVERAGE upload\: %3.2lf kB/s\j'

# Nädal

$rrdtool graph $image_path/g-n2dal.png -a PNG -s -168h \
-w 800 -h 350 \
-A \
--vertical-label "$vertical_label" \
--font DEFAULT:7: \
--color BACK#ffffff \
--border 1 \
--color SHADEA#f1f1f1 --color SHADEB#f1f1f1 \
--watermark "$location @ `date`" \
--slope-mode \
"DEF:in_def=$database:in:AVERAGE" \
"DEF:out_def=$database:out:AVERAGE" \
'CDEF:in=in_def,UN,0,in_def,IF' \
'CDEF:out=out_def,UN,0,out_def,IF' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'CDEF:background=in,POP,LTIME,172800,%,86400,LE,INF,UNKN,IF' \
'CDEF:backgroundN=background,-1,*' \
'AREA:background#F3F3F3' \
'AREA:backgroundN#F3F3F3' \
'HRULE:600000#999999' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#83afe5' \
'AREA:outg#e6ce97' \
'LINE1:in#225ea8' \
'LINE1:outg#bf812d' \
'GPRINT:kbin:LAST:CURRENT download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:LAST:CURRENT upload\: %3.2lf kB/s\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:AVERAGE download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:AVERAGE upload\: %3.2lf kB/s\j'

# Kuu

$rrdtool graph $image_path/g-kuu.png -a PNG -s -744h \
-w 800 -h 350 \
-A \
--vertical-label "$vertical_label" \
--font DEFAULT:7: \
--color BACK#ffffff \
--border 1 \
--color SHADEA#f1f1f1 --color SHADEB#f1f1f1 \
--watermark "$location @ `date`" \
--slope-mode \
"DEF:in_def=$database:in:AVERAGE" \
"DEF:out_def=$database:out:AVERAGE" \
'CDEF:in=in_def,UN,0,in_def,IF' \
'CDEF:out=out_def,UN,0,out_def,IF' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'CDEF:background=in,POP,LTIME,1209600,%,604800,LE,INF,UNKN,IF' \
'CDEF:backgroundN=background,-1,*' \
'AREA:background#F3F3F3' \
'AREA:backgroundN#F3F3F3' \
'HRULE:600000#999999' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#83afe5' \
'AREA:outg#e6ce97' \
'LINE1:in#225ea8' \
'LINE1:outg#bf812d' \
'GPRINT:kbin:LAST:CURRENT download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:LAST:CURRENT upload\: %3.2lf kB/s\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:AVERAGE download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:AVERAGE upload\: %3.2lf kB/s\j'

# Aasta

$rrdtool graph $image_path/g-aasta.png -a PNG -s -8760h \
-w 800 -h 350 \
-A \
--vertical-label "$vertical_label" \
--font DEFAULT:7: \
--color BACK#ffffff \
--border 1 \
--color SHADEA#f1f1f1 --color SHADEB#f1f1f1 \
--watermark "$location @ `date`" \
--slope-mode \
"DEF:in_def=$database:in:AVERAGE" \
"DEF:out_def=$database:out:AVERAGE" \
'CDEF:in=in_def,UN,0,in_def,IF' \
'CDEF:out=out_def,UN,0,out_def,IF' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'HRULE:600000#999999' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#83afe5' \
'AREA:outg#e6ce97' \
'LINE1:in#225ea8' \
'LINE1:outg#bf812d' \
'GPRINT:kbin:LAST:CURRENT download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:LAST:CURRENT upload\: %3.2lf kB/s\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:AVERAGE download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:AVERAGE upload\: %3.2lf kB/s\j'
</source>

===CRON===

Andmete kogumise ja graafikute joonistamise automatiseerimiseks lisame vastavad skriptid [[:Crontab]] tabelisse.

Sisestame käsu

<source lang=bash>
crontab -e
</source>

ning lisame read:

<source lang=bash>
*/5 * * * * root /home/kasutaja/get_traffic.sh > /dev/null
*/5 * * * * root /home/kasutaja/build_graph.sh > /dev/null
</source>

Sedasi loetakse andmeid ja joonistatakse graafikuid iga viie minuti järel.

===Graafik===

Tulemuseks saame neli graafikut. Siinkohal toome esile ainult päevase graafiku:

[[Image:g-p2ev.png]]

===HTML===

Loome [[:HTML]] lehekülje, milles kõik neli graafikut üheskoos.

<source lang="html4strict">

<!DOCTYPE html PUBLIC "-//W3C//DTD XHTML 1.0 Transitional//EN"
"http://www.w3.org/TR/xhtml1/DTD/xhtml1-transitional.dtd">
<html xmlns="http://www.w3.org/1999/xhtml" xml:lang="et" lang="et">
<head>
<title>RRDtool graph</title>
<meta http-equiv="Content-type" content="text/html; charset=iso-8859-1" />
<style type="text/css">
html, body {
font-family: verdana, tahoma, arial, helvetica, "trebuchet ms";
font-size: 14px;
font-weight: normal;
text-decoration: none;
color: #000000;
height: 100%;
background: #333;
color: #fff;
}
#graphs div, #timestamp { text-align: center; padding: 2px; }
#timestamp { font-weight: bold; }
</style>
<meta http-equiv="refresh" content="60; url=">
</head>
<body>

<div id="timestamp">Loading the date...</div>

<div id="graphs">
<div id="g_day">
<img src="g-p2ev.png" alt='Day' title="Day" />
</div>
<div id="g_week">
<img src="g-n2dal.png" alt='Week' title="Week" />
</div>
<div id="g_month">
<img src="g-kuu.png" alt='Month' title="Month" />
</div>
<div id="g_year">
<img src="g-aasta.png" alt='Year' title="Year" />
</div>
</div>

<script type="text/javascript">

function set_date() {
// month array for local translation
months = [ "Jaanuar", "Veebruar", "Märts", "Aprill", "Mai", "Juuni", "Juuli", "August", "September", "Oktoober", "November", "Detsember" ];

d = new Date(); // get date for the string

// format hour, minute and second number
h = (String(d.getHours()).length == 1 ? "0"+d.getHours() : d.getHours());
m = (String(d.getMinutes()).length == 1 ? "0"+d.getMinutes() : d.getMinutes());
s = (String(d.getSeconds()).length == 1 ? "0"+d.getSeconds() : d.getSeconds());

// set the date str
date_str=
("0"+d.getDate()).substr(-2,2)+"-"+(months[d.getMonth()])+"-"+(d.getFullYear())+" "+
h+":"+m+":"+s;

// pollute element with date str
document.getElementById("timestamp").innerHTML = date_str;
}

set_date(); // run date set function

</script>

</body>
</html>
</source>

===Andkefailide konvert enne teisele arhidektuurile tõstmist===

rrdtool puhul pole võimalik kasutada samu rrd faile nii 32 kui 64bitistel masinatel
ja vahepeal tuleb need ümber konvertida ja taastada. Arendajate poolt arutatakse
ka uue formaadi loomist mille puhul sarnaseid konvertimisi enam ei peaks tegema
kuid hetkel seda ametlikus releasis veel pole.

Esimeses masinas konverdime kõik failid xml formaati järgneva skriptiga

#!/bin/sh
for g in $( ls /usr/local/var/rrdfailid ) ; do
name=`echo $g | awk '{sub(/rrd/,"xml");print}'`
echo $g
echo $name
rrdtool dump /usr/local/var/rrdfailid/$g /usr/local/var/rrdfailid/$name
done

Kopeerime failid üle teise arvutisse kus Kustutame esimesena eksisteerivad rrdfailid ja seejäärel loome
neist uued rrdfailid.

#!/bin/sh
for g in $( ls /usr/local/var/rrdfailid ) ; do
name=`echo $g | awk '{sub(/xml/,"rrd");print}'`
echo $g
echo $name
rrdtool restore /usr/local/var/rrdfailid/$g /usr/local/var/munin/rrdfailid/$name
done

Ja seejärel võime eemaldada kopeeritud failid

===Lingid===
http://oss.oetiker.ch/rrdtool/

http://en.wikipedia.org/wiki/RRDtool

http://eccentric.cx/misc/rrdcalc.html

http://people.ee.ethz.ch/~oetiker/webtools/rrdtool/

RRDtool ja võrgugraafik

2013-04-22T12:53:20Z

Drakan: /* Andmete uuendamine */

===Sissjuhatus===

RRDtool on vabavaraline andmete hoidmise ja graafikute loomise vahend. See toetab mistahes arvulisi andmemassiive. Näiteks: võrguliiklus, temperatuur, protsessori kasutus, kõvaketta ruum, aktiivsed võrguühendused, failide arv kettal jms.

===Install===

Paigaldame serverisse '''SNMP''' teenuse. Täpsemalt on selle paigaldamisest juttu palas [[:net-snmp]].

Paigaldame ka rakenduse '''RRDtool'''.

===Andmefaili loomine===

Kõige keerulisem osa RRDtooli juures on andmebaasi loomine, mille sees andmeid hoitakse. Järgmised parameetrid tuleb enne andmebaasi loomist välja selgitada:
1. kui tihti andmeid lisatakse? [--step X] (samm on vaikimisi 300 sekundit)
2. mitut erinevat andmejada andmebaasis hoitakse?
3. kui pika aja kohta andmeid hoitakse?

Loome võrguliikluse andmebaasi, kus andmete uuendamine toimub iga 300 sekundi (5 minutit) tagant. Meil on vaja graafikut nii ööpäeva, nädala, kuu kui aasta jaoks.

Käivitamie järgmise käsu:

<source lang=bash>
rrdtool create liiklus.rrd \
--step 300 \
DS:in:COUNTER:600:U:U \
DS:out:COUNTER:600:U:U \
RRA:AVERAGE:0.5:1:288 \
RRA:AVERAGE:0.5:6:336 \
RRA:AVERAGE:0.5:24:372 \
RRA:AVERAGE:0.5:288:365 \
RRA:MAX:0.5:1:288 \
RRA:MAX:0.5:6:336 \
RRA:MAX:0.5:24:372 \
RRA:MAX:0.5:288:365
</source>

Selle tulemusel tekib anmebaasifail nimega '''liiklus.rrd'''. Nüüd natuke lähemalt, mida me siin tegime.

'''DS:in:COUNTER:600:U:U''' ja '''DS:out:COUNTER:600:U:U'''

Sedasi tekitatakse baasi andmejada nimega 'in' ja 'out', mis on COUNTER tüüpi, andmepunkt iga 600 sekundi tagant, mille minimaalne ja maksimaale väärtus on teadmata (U). Kui on teada minimaalne või maksimaalne väärtus, võib selle loomulikult ka baasi loomisel paika panna. Selle näite puhul jätame selle aga kujule Unknown (U).

'''RRA:AVERAGE:0.5:1:288'''

288 andmeühikut!
1 (iga uuendus) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 288 (andmepunkti) = 86400 sekundit
86400 sekundit / 60 => 1440 minutit
1440 minutit / 60 => 24 tundi
24 tundi / 24 => 1 ööpäev

'''RRA:AVERAGE:0.5:6:336'''

336 andmeühikut!
6 (uuenduste keskmine) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 336 (andmepunkti) = 604800 sekundit
604800 sekundit / 60 => 10080 minutit
10080 minutit / 60 => 168 tundi
168 tundi / 24 => 7 ööpäeva

'''RRA:AVERAGE:0.5:24:372'''

336 andmeühikut!
24 (uuenduste keskmine) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 372 (andmepunkti) = 2678400 sekundit
2678400 sekundit / 60 => 44640 minutit
44640 minutit / 60 => 744 tundi
744 tundi / 24 => 31 ööpäeva

'''RRA:AVERAGE:0.5:288:365'''

365 andmeühikut!
288 (uuenduste keskmine) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 365 (andmepunkti) = 31536000 sekundit
31536000 sekundit / 60 => 525600 minutit
525600 minutit / 60 => 8760 tundi
8760 tundi / 24 => 365 ööpäeva

Sarnaselt eelnevale (AVERAGE e. keskmine) on defineeritud ka maksimaalsete väärtuste hoidmine samas ajaskaalas (MAX).

===Andmete uuendamine===

Andmete uuendamiseks on otstarbekas luua skript, mis küsib operatsioonisüsteemi (või mingi teenuse, nagu näiteks SNMP) käest andmeid ning salvestab need andmebaasi. Skript get_traffic.sh:

<source lang=bash>
#!/bin/sh

# sisenevad bitid
sin=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifInOctets.3`

# väljjuvad bitid
sout=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifOutOctets.3`

# väljastame kontrolliks siseneva ja väljuva liikluse numbrid
echo Last in : $sin
echo Last out: $sout

# uuendame infoga liiklus.rrd faili. viitame rrdupdate käsule läbi täispika kaustapuu!
/usr/local/bin/rrdupdate /home/kasutaja/rrdtool/liiklus.rrd N:$sin:$sout
</source>

Kohandame skriptis rrd andembaasi asukoha kettal ning võrgukaardi numbri vastavalt serveri konfiguratsioonile.

<source lang=bash>
sin=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifInOctets.1`
sout=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifOutOctets.1`
</source>

Number üks (ifInOctets.1) tähistab antud arvuti konfiguratsioonis välisvõrgukaardi numbrit. Oma serveri parameetrite leidmiseks sisesta käsk:

<source lang=bash>
snmpwalk -v 1 -c <parool> localhost | grep ifDescr
</source>

Antud serveri konfiguratsioonile vastavalt oli tulemus järgmine, kus '''ifDescr.1''' on väline (fxp0) ja '''ifDescr.2''' sisemine (fxp1) võrgukaart:

IF-MIB::ifDescr.1 = STRING: fxp0
IF-MIB::ifDescr.2 = STRING: fxp1

Kõikide võimalike nimetuste ja väärtuste kuvamiseks:

<source lang=bash>
snmpwalk -v 1 -c <parool> localhost | more
</source>

===Graafikute loomine===

Paigaldame skripti build_graph.sh, mis loob rrd andmebaasi andmete järgi graafikud. Konfiguratsiooni osas määra sobivad väärtused.

<source lang=bash>
#!/bin/sh

# Konfiguratsioon

rrdtool="/usr/local/bin/rrdtool" # rrdtool'i asukoht kettal (crontab n6uab t2ispikka kaustapud)
image_path="/home/kasutaja/graafikud" # kaust, kuhu graafikud salvestatakse
location="Kurelaane" # location @ date => graafiku alumises servas olev sõne
database="/home/kasutaja/liiklus.rrd" # rrd faili asukoht kettal
vertical_label='Traffic kB/s' # vertikaalne pealkiri

# Päev

$rrdtool graph $image_path/g-p2ev.png -a PNG -s -24h \
-w 800 -h 350 \
-A \
--x-grid HOUR:1:HOUR:4:MINUTE:120:0:%R \
--vertical-label "$vertical_label" \
--font DEFAULT:7: \
--color BACK#ffffff \
--border 1 \
--color SHADEA#f1f1f1 --color SHADEB#f1f1f1 \
--watermark "$location @ `date`" \
--slope-mode \
"DEF:in_def=$database:in:AVERAGE" \
"DEF:out_def=$database:out:AVERAGE" \
'CDEF:in=in_def,UN,0,in_def,IF' \
'CDEF:out=out_def,UN,0,out_def,IF' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'CDEF:background=in,POP,LTIME,7200,%,3600,LE,INF,UNKN,IF' \
'CDEF:backgroundN=background,-1,*' \
'AREA:background#F3F3F3' \
'AREA:backgroundN#F3F3F3' \
'HRULE:600000#999999' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#83afe5' \
'AREA:outg#e6ce97' \
'LINE1:in#225ea8' \
'LINE1:outg#bf812d' \
'GPRINT:kbin:LAST:CURRENT download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:LAST:CURRENT upload\: %3.2lf kB/s\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:AVERAGE download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:AVERAGE upload\: %3.2lf kB/s\j'

# Nädal

$rrdtool graph $image_path/g-n2dal.png -a PNG -s -168h \
-w 800 -h 350 \
-A \
--vertical-label "$vertical_label" \
--font DEFAULT:7: \
--color BACK#ffffff \
--border 1 \
--color SHADEA#f1f1f1 --color SHADEB#f1f1f1 \
--watermark "$location @ `date`" \
--slope-mode \
"DEF:in_def=$database:in:AVERAGE" \
"DEF:out_def=$database:out:AVERAGE" \
'CDEF:in=in_def,UN,0,in_def,IF' \
'CDEF:out=out_def,UN,0,out_def,IF' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'CDEF:background=in,POP,LTIME,172800,%,86400,LE,INF,UNKN,IF' \
'CDEF:backgroundN=background,-1,*' \
'AREA:background#F3F3F3' \
'AREA:backgroundN#F3F3F3' \
'HRULE:600000#999999' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#83afe5' \
'AREA:outg#e6ce97' \
'LINE1:in#225ea8' \
'LINE1:outg#bf812d' \
'GPRINT:kbin:LAST:CURRENT download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:LAST:CURRENT upload\: %3.2lf kB/s\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:AVERAGE download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:AVERAGE upload\: %3.2lf kB/s\j'

# Kuu

$rrdtool graph $image_path/g-kuu.png -a PNG -s -744h \
-w 800 -h 350 \
-A \
--vertical-label "$vertical_label" \
--font DEFAULT:7: \
--color BACK#ffffff \
--border 1 \
--color SHADEA#f1f1f1 --color SHADEB#f1f1f1 \
--watermark "$location @ `date`" \
--slope-mode \
"DEF:in_def=$database:in:AVERAGE" \
"DEF:out_def=$database:out:AVERAGE" \
'CDEF:in=in_def,UN,0,in_def,IF' \
'CDEF:out=out_def,UN,0,out_def,IF' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'CDEF:background=in,POP,LTIME,1209600,%,604800,LE,INF,UNKN,IF' \
'CDEF:backgroundN=background,-1,*' \
'AREA:background#F3F3F3' \
'AREA:backgroundN#F3F3F3' \
'HRULE:600000#999999' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#83afe5' \
'AREA:outg#e6ce97' \
'LINE1:in#225ea8' \
'LINE1:outg#bf812d' \
'GPRINT:kbin:LAST:CURRENT download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:LAST:CURRENT upload\: %3.2lf kB/s\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:AVERAGE download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:AVERAGE upload\: %3.2lf kB/s\j'

# Aasta

$rrdtool graph $image_path/g-aasta.png -a PNG -s -8760h \
-w 800 -h 350 \
-A \
--vertical-label "$vertical_label" \
--font DEFAULT:7: \
--color BACK#ffffff \
--border 1 \
--color SHADEA#f1f1f1 --color SHADEB#f1f1f1 \
--watermark "$location @ `date`" \
--slope-mode \
"DEF:in_def=$database:in:AVERAGE" \
"DEF:out_def=$database:out:AVERAGE" \
'CDEF:in=in_def,UN,0,in_def,IF' \
'CDEF:out=out_def,UN,0,out_def,IF' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'HRULE:600000#999999' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#83afe5' \
'AREA:outg#e6ce97' \
'LINE1:in#225ea8' \
'LINE1:outg#bf812d' \
'GPRINT:kbin:LAST:CURRENT download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:LAST:CURRENT upload\: %3.2lf kB/s\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:AVERAGE download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:AVERAGE upload\: %3.2lf kB/s\j'
</source>

===CRON===

Andmete kogumise ja graafikute joonistamise automatiseerimiseks lisame vastavad skriptid [[:Crontab]] tabelisse.

Sisestame käsu

<source lang=bash>
crontab -e
</source>

ning lisame read:

<source lang=bash>
*/5 * * * * root /home/kasutaja/get_traffic.sh > /dev/null
*/5 * * * * root /home/kasutaja/build_graph.sh > /dev/null
</source>

Sedasi loetakse andmeid ja joonistatakse graafikuid iga viie minuti järel.

===Graafik===

Tulemuseks saame neli graafikut. Siinkohal toome esile ainult päevase graafiku:

[[Image:g-p2ev.png]]

===HTML===

Loome mingi [[:HTML]] lehekülje, milles kõik neli graafikut üheskoos.

<source lang="html4strict">

<!DOCTYPE html PUBLIC "-//W3C//DTD XHTML 1.0 Transitional//EN"
"http://www.w3.org/TR/xhtml1/DTD/xhtml1-transitional.dtd">
<html xmlns="http://www.w3.org/1999/xhtml" xml:lang="et" lang="et">
<head>
<title>RRDtool graph</title>
<meta http-equiv="Content-type" content="text/html; charset=iso-8859-1" />
<style type="text/css">
html, body {
font-family: verdana, tahoma, arial, helvetica, "trebuchet ms";
font-size: 14px;
font-weight: normal;
text-decoration: none;
color: #000000;
height: 100%;
background: #333;
color: #fff;
}
#graphs div, #timestamp { text-align: center; padding: 2px; }
#timestamp { font-weight: bold; }
</style>
<meta http-equiv="refresh" content="60; url=">
</head>
<body>

<div id="timestamp">Loading the date...</div>

<div id="graphs">
<div id="g_day">
<img src="g-p2ev.png" alt='Day' title="Day" />
</div>
<div id="g_week">
<img src="g-n2dal.png" alt='Week' title="Week" />
</div>
<div id="g_month">
<img src="g-kuu.png" alt='Month' title="Month" />
</div>
<div id="g_year">
<img src="g-aasta.png" alt='Year' title="Year" />
</div>
</div>

<script type="text/javascript">

function set_date() {
// month array for local translation
months = [ "Jaanuar", "Veebruar", "Märts", "Aprill", "Mai", "Juuni", "Juuli", "August", "September", "Oktoober", "November", "Detsember" ];

d = new Date(); // get date for the string

// format hour, minute and second number
h = (String(d.getHours()).length == 1 ? "0"+d.getHours() : d.getHours());
m = (String(d.getMinutes()).length == 1 ? "0"+d.getMinutes() : d.getMinutes());
s = (String(d.getSeconds()).length == 1 ? "0"+d.getSeconds() : d.getSeconds());

// set the date str
date_str=
("0"+d.getDate()).substr(-2,2)+"-"+(months[d.getMonth()])+"-"+(d.getFullYear())+" "+
h+":"+m+":"+s;

// pollute element with date str
document.getElementById("timestamp").innerHTML = date_str;
}

set_date(); // run date set function

</script>

</body>
</html>
</source>

===Andkefailide konvert enne teisele arhidektuurile tõstmist===

rrdtool puhul pole võimalik kasutada samu rrd faile nii 32 kui 64bitistel masinatel
ja vahepeal tuleb need ümber konvertida ja taastada. Arendajate poolt arutatakse
ka uue formaadi loomist mille puhul sarnaseid konvertimisi enam ei peaks tegema
kuid hetkel seda ametlikus releasis veel pole.

Esimeses masinas konverdime kõik failid xml formaati järgneva skriptiga

#!/bin/sh
for g in $( ls /usr/local/var/rrdfailid ) ; do
name=`echo $g | awk '{sub(/rrd/,"xml");print}'`
echo $g
echo $name
rrdtool dump /usr/local/var/rrdfailid/$g /usr/local/var/rrdfailid/$name
done

Kopeerime failid üle teise arvutisse kus Kustutame esimesena eksisteerivad rrdfailid ja seejäärel loome
neist uued rrdfailid.

#!/bin/sh
for g in $( ls /usr/local/var/rrdfailid ) ; do
name=`echo $g | awk '{sub(/xml/,"rrd");print}'`
echo $g
echo $name
rrdtool restore /usr/local/var/rrdfailid/$g /usr/local/var/munin/rrdfailid/$name
done

Ja seejärel võime eemaldada kopeeritud failid

===Lingid===
http://oss.oetiker.ch/rrdtool/

http://en.wikipedia.org/wiki/RRDtool

http://eccentric.cx/misc/rrdcalc.html

http://people.ee.ethz.ch/~oetiker/webtools/rrdtool/

RRDtool ja võrgugraafik

2013-04-22T12:53:02Z

Drakan: /* Andmete uuendamine */

===Sissjuhatus===

RRDtool on vabavaraline andmete hoidmise ja graafikute loomise vahend. See toetab mistahes arvulisi andmemassiive. Näiteks: võrguliiklus, temperatuur, protsessori kasutus, kõvaketta ruum, aktiivsed võrguühendused, failide arv kettal jms.

===Install===

Paigaldame serverisse '''SNMP''' teenuse. Täpsemalt on selle paigaldamisest juttu palas [[:net-snmp]].

Paigaldame ka rakenduse '''RRDtool'''.

===Andmefaili loomine===

Kõige keerulisem osa RRDtooli juures on andmebaasi loomine, mille sees andmeid hoitakse. Järgmised parameetrid tuleb enne andmebaasi loomist välja selgitada:
1. kui tihti andmeid lisatakse? [--step X] (samm on vaikimisi 300 sekundit)
2. mitut erinevat andmejada andmebaasis hoitakse?
3. kui pika aja kohta andmeid hoitakse?

Loome võrguliikluse andmebaasi, kus andmete uuendamine toimub iga 300 sekundi (5 minutit) tagant. Meil on vaja graafikut nii ööpäeva, nädala, kuu kui aasta jaoks.

Käivitamie järgmise käsu:

<source lang=bash>
rrdtool create liiklus.rrd \
--step 300 \
DS:in:COUNTER:600:U:U \
DS:out:COUNTER:600:U:U \
RRA:AVERAGE:0.5:1:288 \
RRA:AVERAGE:0.5:6:336 \
RRA:AVERAGE:0.5:24:372 \
RRA:AVERAGE:0.5:288:365 \
RRA:MAX:0.5:1:288 \
RRA:MAX:0.5:6:336 \
RRA:MAX:0.5:24:372 \
RRA:MAX:0.5:288:365
</source>

Selle tulemusel tekib anmebaasifail nimega '''liiklus.rrd'''. Nüüd natuke lähemalt, mida me siin tegime.

'''DS:in:COUNTER:600:U:U''' ja '''DS:out:COUNTER:600:U:U'''

Sedasi tekitatakse baasi andmejada nimega 'in' ja 'out', mis on COUNTER tüüpi, andmepunkt iga 600 sekundi tagant, mille minimaalne ja maksimaale väärtus on teadmata (U). Kui on teada minimaalne või maksimaalne väärtus, võib selle loomulikult ka baasi loomisel paika panna. Selle näite puhul jätame selle aga kujule Unknown (U).

'''RRA:AVERAGE:0.5:1:288'''

288 andmeühikut!
1 (iga uuendus) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 288 (andmepunkti) = 86400 sekundit
86400 sekundit / 60 => 1440 minutit
1440 minutit / 60 => 24 tundi
24 tundi / 24 => 1 ööpäev

'''RRA:AVERAGE:0.5:6:336'''

336 andmeühikut!
6 (uuenduste keskmine) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 336 (andmepunkti) = 604800 sekundit
604800 sekundit / 60 => 10080 minutit
10080 minutit / 60 => 168 tundi
168 tundi / 24 => 7 ööpäeva

'''RRA:AVERAGE:0.5:24:372'''

336 andmeühikut!
24 (uuenduste keskmine) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 372 (andmepunkti) = 2678400 sekundit
2678400 sekundit / 60 => 44640 minutit
44640 minutit / 60 => 744 tundi
744 tundi / 24 => 31 ööpäeva

'''RRA:AVERAGE:0.5:288:365'''

365 andmeühikut!
288 (uuenduste keskmine) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 365 (andmepunkti) = 31536000 sekundit
31536000 sekundit / 60 => 525600 minutit
525600 minutit / 60 => 8760 tundi
8760 tundi / 24 => 365 ööpäeva

Sarnaselt eelnevale (AVERAGE e. keskmine) on defineeritud ka maksimaalsete väärtuste hoidmine samas ajaskaalas (MAX).

===Andmete uuendamine===

Andmete uuendamiseks on otstarbekas luua skript, mis küsib operatsioonisüsteemi (või mingi teenuse, nagu näiteks SNMP) käest andmeid ning salvestab need andmebaasi. Skript get_traffic.sh.

<source lang=bash>
#!/bin/sh

# sisenevad bitid
sin=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifInOctets.3`

# väljjuvad bitid
sout=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifOutOctets.3`

# väljastame kontrolliks siseneva ja väljuva liikluse numbrid
echo Last in : $sin
echo Last out: $sout

# uuendame infoga liiklus.rrd faili. viitame rrdupdate käsule läbi täispika kaustapuu!
/usr/local/bin/rrdupdate /home/kasutaja/rrdtool/liiklus.rrd N:$sin:$sout
</source>

Kohandame skriptis rrd andembaasi asukoha kettal ning võrgukaardi numbri vastavalt serveri konfiguratsioonile.

<source lang=bash>
sin=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifInOctets.1`
sout=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifOutOctets.1`
</source>

Number üks (ifInOctets.1) tähistab antud arvuti konfiguratsioonis välisvõrgukaardi numbrit. Oma serveri parameetrite leidmiseks sisesta käsk:

<source lang=bash>
snmpwalk -v 1 -c <parool> localhost | grep ifDescr
</source>

Antud serveri konfiguratsioonile vastavalt oli tulemus järgmine, kus '''ifDescr.1''' on väline (fxp0) ja '''ifDescr.2''' sisemine (fxp1) võrgukaart:

IF-MIB::ifDescr.1 = STRING: fxp0
IF-MIB::ifDescr.2 = STRING: fxp1

Kõikide võimalike nimetuste ja väärtuste kuvamiseks:

<source lang=bash>
snmpwalk -v 1 -c <parool> localhost | more
</source>

===Graafikute loomine===

Paigaldame skripti build_graph.sh, mis loob rrd andmebaasi andmete järgi graafikud. Konfiguratsiooni osas määra sobivad väärtused.

<source lang=bash>
#!/bin/sh

# Konfiguratsioon

rrdtool="/usr/local/bin/rrdtool" # rrdtool'i asukoht kettal (crontab n6uab t2ispikka kaustapud)
image_path="/home/kasutaja/graafikud" # kaust, kuhu graafikud salvestatakse
location="Kurelaane" # location @ date => graafiku alumises servas olev sõne
database="/home/kasutaja/liiklus.rrd" # rrd faili asukoht kettal
vertical_label='Traffic kB/s' # vertikaalne pealkiri

# Päev

$rrdtool graph $image_path/g-p2ev.png -a PNG -s -24h \
-w 800 -h 350 \
-A \
--x-grid HOUR:1:HOUR:4:MINUTE:120:0:%R \
--vertical-label "$vertical_label" \
--font DEFAULT:7: \
--color BACK#ffffff \
--border 1 \
--color SHADEA#f1f1f1 --color SHADEB#f1f1f1 \
--watermark "$location @ `date`" \
--slope-mode \
"DEF:in_def=$database:in:AVERAGE" \
"DEF:out_def=$database:out:AVERAGE" \
'CDEF:in=in_def,UN,0,in_def,IF' \
'CDEF:out=out_def,UN,0,out_def,IF' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'CDEF:background=in,POP,LTIME,7200,%,3600,LE,INF,UNKN,IF' \
'CDEF:backgroundN=background,-1,*' \
'AREA:background#F3F3F3' \
'AREA:backgroundN#F3F3F3' \
'HRULE:600000#999999' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#83afe5' \
'AREA:outg#e6ce97' \
'LINE1:in#225ea8' \
'LINE1:outg#bf812d' \
'GPRINT:kbin:LAST:CURRENT download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:LAST:CURRENT upload\: %3.2lf kB/s\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:AVERAGE download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:AVERAGE upload\: %3.2lf kB/s\j'

# Nädal

$rrdtool graph $image_path/g-n2dal.png -a PNG -s -168h \
-w 800 -h 350 \
-A \
--vertical-label "$vertical_label" \
--font DEFAULT:7: \
--color BACK#ffffff \
--border 1 \
--color SHADEA#f1f1f1 --color SHADEB#f1f1f1 \
--watermark "$location @ `date`" \
--slope-mode \
"DEF:in_def=$database:in:AVERAGE" \
"DEF:out_def=$database:out:AVERAGE" \
'CDEF:in=in_def,UN,0,in_def,IF' \
'CDEF:out=out_def,UN,0,out_def,IF' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'CDEF:background=in,POP,LTIME,172800,%,86400,LE,INF,UNKN,IF' \
'CDEF:backgroundN=background,-1,*' \
'AREA:background#F3F3F3' \
'AREA:backgroundN#F3F3F3' \
'HRULE:600000#999999' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#83afe5' \
'AREA:outg#e6ce97' \
'LINE1:in#225ea8' \
'LINE1:outg#bf812d' \
'GPRINT:kbin:LAST:CURRENT download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:LAST:CURRENT upload\: %3.2lf kB/s\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:AVERAGE download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:AVERAGE upload\: %3.2lf kB/s\j'

# Kuu

$rrdtool graph $image_path/g-kuu.png -a PNG -s -744h \
-w 800 -h 350 \
-A \
--vertical-label "$vertical_label" \
--font DEFAULT:7: \
--color BACK#ffffff \
--border 1 \
--color SHADEA#f1f1f1 --color SHADEB#f1f1f1 \
--watermark "$location @ `date`" \
--slope-mode \
"DEF:in_def=$database:in:AVERAGE" \
"DEF:out_def=$database:out:AVERAGE" \
'CDEF:in=in_def,UN,0,in_def,IF' \
'CDEF:out=out_def,UN,0,out_def,IF' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'CDEF:background=in,POP,LTIME,1209600,%,604800,LE,INF,UNKN,IF' \
'CDEF:backgroundN=background,-1,*' \
'AREA:background#F3F3F3' \
'AREA:backgroundN#F3F3F3' \
'HRULE:600000#999999' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#83afe5' \
'AREA:outg#e6ce97' \
'LINE1:in#225ea8' \
'LINE1:outg#bf812d' \
'GPRINT:kbin:LAST:CURRENT download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:LAST:CURRENT upload\: %3.2lf kB/s\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:AVERAGE download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:AVERAGE upload\: %3.2lf kB/s\j'

# Aasta

$rrdtool graph $image_path/g-aasta.png -a PNG -s -8760h \
-w 800 -h 350 \
-A \
--vertical-label "$vertical_label" \
--font DEFAULT:7: \
--color BACK#ffffff \
--border 1 \
--color SHADEA#f1f1f1 --color SHADEB#f1f1f1 \
--watermark "$location @ `date`" \
--slope-mode \
"DEF:in_def=$database:in:AVERAGE" \
"DEF:out_def=$database:out:AVERAGE" \
'CDEF:in=in_def,UN,0,in_def,IF' \
'CDEF:out=out_def,UN,0,out_def,IF' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'HRULE:600000#999999' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#83afe5' \
'AREA:outg#e6ce97' \
'LINE1:in#225ea8' \
'LINE1:outg#bf812d' \
'GPRINT:kbin:LAST:CURRENT download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:LAST:CURRENT upload\: %3.2lf kB/s\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:AVERAGE download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:AVERAGE upload\: %3.2lf kB/s\j'
</source>

===CRON===

Andmete kogumise ja graafikute joonistamise automatiseerimiseks lisame vastavad skriptid [[:Crontab]] tabelisse.

Sisestame käsu

<source lang=bash>
crontab -e
</source>

ning lisame read:

<source lang=bash>
*/5 * * * * root /home/kasutaja/get_traffic.sh > /dev/null
*/5 * * * * root /home/kasutaja/build_graph.sh > /dev/null
</source>

Sedasi loetakse andmeid ja joonistatakse graafikuid iga viie minuti järel.

===Graafik===

Tulemuseks saame neli graafikut. Siinkohal toome esile ainult päevase graafiku:

[[Image:g-p2ev.png]]

===HTML===

Loome mingi [[:HTML]] lehekülje, milles kõik neli graafikut üheskoos.

<source lang="html4strict">

<!DOCTYPE html PUBLIC "-//W3C//DTD XHTML 1.0 Transitional//EN"
"http://www.w3.org/TR/xhtml1/DTD/xhtml1-transitional.dtd">
<html xmlns="http://www.w3.org/1999/xhtml" xml:lang="et" lang="et">
<head>
<title>RRDtool graph</title>
<meta http-equiv="Content-type" content="text/html; charset=iso-8859-1" />
<style type="text/css">
html, body {
font-family: verdana, tahoma, arial, helvetica, "trebuchet ms";
font-size: 14px;
font-weight: normal;
text-decoration: none;
color: #000000;
height: 100%;
background: #333;
color: #fff;
}
#graphs div, #timestamp { text-align: center; padding: 2px; }
#timestamp { font-weight: bold; }
</style>
<meta http-equiv="refresh" content="60; url=">
</head>
<body>

<div id="timestamp">Loading the date...</div>

<div id="graphs">
<div id="g_day">
<img src="g-p2ev.png" alt='Day' title="Day" />
</div>
<div id="g_week">
<img src="g-n2dal.png" alt='Week' title="Week" />
</div>
<div id="g_month">
<img src="g-kuu.png" alt='Month' title="Month" />
</div>
<div id="g_year">
<img src="g-aasta.png" alt='Year' title="Year" />
</div>
</div>

<script type="text/javascript">

function set_date() {
// month array for local translation
months = [ "Jaanuar", "Veebruar", "Märts", "Aprill", "Mai", "Juuni", "Juuli", "August", "September", "Oktoober", "November", "Detsember" ];

d = new Date(); // get date for the string

// format hour, minute and second number
h = (String(d.getHours()).length == 1 ? "0"+d.getHours() : d.getHours());
m = (String(d.getMinutes()).length == 1 ? "0"+d.getMinutes() : d.getMinutes());
s = (String(d.getSeconds()).length == 1 ? "0"+d.getSeconds() : d.getSeconds());

// set the date str
date_str=
("0"+d.getDate()).substr(-2,2)+"-"+(months[d.getMonth()])+"-"+(d.getFullYear())+" "+
h+":"+m+":"+s;

// pollute element with date str
document.getElementById("timestamp").innerHTML = date_str;
}

set_date(); // run date set function

</script>

</body>
</html>
</source>

===Andkefailide konvert enne teisele arhidektuurile tõstmist===

rrdtool puhul pole võimalik kasutada samu rrd faile nii 32 kui 64bitistel masinatel
ja vahepeal tuleb need ümber konvertida ja taastada. Arendajate poolt arutatakse
ka uue formaadi loomist mille puhul sarnaseid konvertimisi enam ei peaks tegema
kuid hetkel seda ametlikus releasis veel pole.

Esimeses masinas konverdime kõik failid xml formaati järgneva skriptiga

#!/bin/sh
for g in $( ls /usr/local/var/rrdfailid ) ; do
name=`echo $g | awk '{sub(/rrd/,"xml");print}'`
echo $g
echo $name
rrdtool dump /usr/local/var/rrdfailid/$g /usr/local/var/rrdfailid/$name
done

Kopeerime failid üle teise arvutisse kus Kustutame esimesena eksisteerivad rrdfailid ja seejäärel loome
neist uued rrdfailid.

#!/bin/sh
for g in $( ls /usr/local/var/rrdfailid ) ; do
name=`echo $g | awk '{sub(/xml/,"rrd");print}'`
echo $g
echo $name
rrdtool restore /usr/local/var/rrdfailid/$g /usr/local/var/munin/rrdfailid/$name
done

Ja seejärel võime eemaldada kopeeritud failid

===Lingid===
http://oss.oetiker.ch/rrdtool/

http://en.wikipedia.org/wiki/RRDtool

http://eccentric.cx/misc/rrdcalc.html

http://people.ee.ethz.ch/~oetiker/webtools/rrdtool/

RRDtool ja võrgugraafik

2013-04-22T12:51:00Z

Drakan: /* Graafikute loomine */

===Sissjuhatus===

RRDtool on vabavaraline andmete hoidmise ja graafikute loomise vahend. See toetab mistahes arvulisi andmemassiive. Näiteks: võrguliiklus, temperatuur, protsessori kasutus, kõvaketta ruum, aktiivsed võrguühendused, failide arv kettal jms.

===Install===

Paigaldame serverisse '''SNMP''' teenuse. Täpsemalt on selle paigaldamisest juttu palas [[:net-snmp]].

Paigaldame ka rakenduse '''RRDtool'''.

===Andmefaili loomine===

Kõige keerulisem osa RRDtooli juures on andmebaasi loomine, mille sees andmeid hoitakse. Järgmised parameetrid tuleb enne andmebaasi loomist välja selgitada:
1. kui tihti andmeid lisatakse? [--step X] (samm on vaikimisi 300 sekundit)
2. mitut erinevat andmejada andmebaasis hoitakse?
3. kui pika aja kohta andmeid hoitakse?

Loome võrguliikluse andmebaasi, kus andmete uuendamine toimub iga 300 sekundi (5 minutit) tagant. Meil on vaja graafikut nii ööpäeva, nädala, kuu kui aasta jaoks.

Käivitamie järgmise käsu:

<source lang=bash>
rrdtool create liiklus.rrd \
--step 300 \
DS:in:COUNTER:600:U:U \
DS:out:COUNTER:600:U:U \
RRA:AVERAGE:0.5:1:288 \
RRA:AVERAGE:0.5:6:336 \
RRA:AVERAGE:0.5:24:372 \
RRA:AVERAGE:0.5:288:365 \
RRA:MAX:0.5:1:288 \
RRA:MAX:0.5:6:336 \
RRA:MAX:0.5:24:372 \
RRA:MAX:0.5:288:365
</source>

Selle tulemusel tekib anmebaasifail nimega '''liiklus.rrd'''. Nüüd natuke lähemalt, mida me siin tegime.

'''DS:in:COUNTER:600:U:U''' ja '''DS:out:COUNTER:600:U:U'''

Sedasi tekitatakse baasi andmejada nimega 'in' ja 'out', mis on COUNTER tüüpi, andmepunkt iga 600 sekundi tagant, mille minimaalne ja maksimaale väärtus on teadmata (U). Kui on teada minimaalne või maksimaalne väärtus, võib selle loomulikult ka baasi loomisel paika panna. Selle näite puhul jätame selle aga kujule Unknown (U).

'''RRA:AVERAGE:0.5:1:288'''

288 andmeühikut!
1 (iga uuendus) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 288 (andmepunkti) = 86400 sekundit
86400 sekundit / 60 => 1440 minutit
1440 minutit / 60 => 24 tundi
24 tundi / 24 => 1 ööpäev

'''RRA:AVERAGE:0.5:6:336'''

336 andmeühikut!
6 (uuenduste keskmine) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 336 (andmepunkti) = 604800 sekundit
604800 sekundit / 60 => 10080 minutit
10080 minutit / 60 => 168 tundi
168 tundi / 24 => 7 ööpäeva

'''RRA:AVERAGE:0.5:24:372'''

336 andmeühikut!
24 (uuenduste keskmine) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 372 (andmepunkti) = 2678400 sekundit
2678400 sekundit / 60 => 44640 minutit
44640 minutit / 60 => 744 tundi
744 tundi / 24 => 31 ööpäeva

'''RRA:AVERAGE:0.5:288:365'''

365 andmeühikut!
288 (uuenduste keskmine) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 365 (andmepunkti) = 31536000 sekundit
31536000 sekundit / 60 => 525600 minutit
525600 minutit / 60 => 8760 tundi
8760 tundi / 24 => 365 ööpäeva

Sarnaselt eelnevale (AVERAGE e. keskmine) on defineeritud ka maksimaalsete väärtuste hoidmine samas ajaskaalas (MAX).

===Andmete uuendamine===

Andmete uuendamiseks on otstarbekas luua skript, mis küsib operatsioonisüsteemi (või mingi teenuse, nagu näiteks SNMP) käest andmeid ning salvestab need andmebaasi.

Kohandame skriptis failirajad ning võrgukaardi numbri vastavalt serveri konfiguratsioonile parajaks.

<source lang=bash>
#!/bin/sh

# sisenevad bitid
sin=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifInOctets.3`

# väljjuvad bitid
sout=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifOutOctets.3`

# väljastame kontrolliks siseneva ja väljuva liikluse numbrid
echo Last in : $sin
echo Last out: $sout

# uuendame infoga liiklus.rrd faili. viitame rrdupdate käsule läbi täispika kaustapuu!
/usr/local/bin/rrdupdate /home/kasutaja/rrdtool/liiklus.rrd N:$sin:$sout
</source>

Pööra tähelepanu ridadele '''sin''' ja '''sout'''!

<source lang=bash>
sin=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifInOctets.2`
sout=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifOutOctets.2`
</source>

Number üks (ifInOctets.1) tähistab antud arvuti konfiguratsioonis välisvõrgukaardi numbrit. Oma serveri parameetrite leidmiseks sisesta käsk:

<source lang=bash>
snmpwalk -v 1 -c <parool> localhost | grep ifDescr
</source>

Antud serveri konfiguratsioonile vastavalt oli tulemus järgmine, kus '''ifDescr.1''' on väline (fxp0) ja '''ifDescr.2''' sisemine (fxp1) võrgukaart:

IF-MIB::ifDescr.1 = STRING: fxp0
IF-MIB::ifDescr.2 = STRING: fxp1

Kõikide võimalike nimetuste ja väärtuste kuvamiseks:

<source lang=bash>
snmpwalk -v 1 -c <parool> localhost | more
</source>

===Graafikute loomine===

Paigaldame skripti build_graph.sh, mis loob rrd andmebaasi andmete järgi graafikud. Konfiguratsiooni osas määra sobivad väärtused.

<source lang=bash>
#!/bin/sh

# Konfiguratsioon

rrdtool="/usr/local/bin/rrdtool" # rrdtool'i asukoht kettal (crontab n6uab t2ispikka kaustapud)
image_path="/home/kasutaja/graafikud" # kaust, kuhu graafikud salvestatakse
location="Kurelaane" # location @ date => graafiku alumises servas olev sõne
database="/home/kasutaja/liiklus.rrd" # rrd faili asukoht kettal
vertical_label='Traffic kB/s' # vertikaalne pealkiri

# Päev

$rrdtool graph $image_path/g-p2ev.png -a PNG -s -24h \
-w 800 -h 350 \
-A \
--x-grid HOUR:1:HOUR:4:MINUTE:120:0:%R \
--vertical-label "$vertical_label" \
--font DEFAULT:7: \
--color BACK#ffffff \
--border 1 \
--color SHADEA#f1f1f1 --color SHADEB#f1f1f1 \
--watermark "$location @ `date`" \
--slope-mode \
"DEF:in_def=$database:in:AVERAGE" \
"DEF:out_def=$database:out:AVERAGE" \
'CDEF:in=in_def,UN,0,in_def,IF' \
'CDEF:out=out_def,UN,0,out_def,IF' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'CDEF:background=in,POP,LTIME,7200,%,3600,LE,INF,UNKN,IF' \
'CDEF:backgroundN=background,-1,*' \
'AREA:background#F3F3F3' \
'AREA:backgroundN#F3F3F3' \
'HRULE:600000#999999' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#83afe5' \
'AREA:outg#e6ce97' \
'LINE1:in#225ea8' \
'LINE1:outg#bf812d' \
'GPRINT:kbin:LAST:CURRENT download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:LAST:CURRENT upload\: %3.2lf kB/s\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:AVERAGE download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:AVERAGE upload\: %3.2lf kB/s\j'

# Nädal

$rrdtool graph $image_path/g-n2dal.png -a PNG -s -168h \
-w 800 -h 350 \
-A \
--vertical-label "$vertical_label" \
--font DEFAULT:7: \
--color BACK#ffffff \
--border 1 \
--color SHADEA#f1f1f1 --color SHADEB#f1f1f1 \
--watermark "$location @ `date`" \
--slope-mode \
"DEF:in_def=$database:in:AVERAGE" \
"DEF:out_def=$database:out:AVERAGE" \
'CDEF:in=in_def,UN,0,in_def,IF' \
'CDEF:out=out_def,UN,0,out_def,IF' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'CDEF:background=in,POP,LTIME,172800,%,86400,LE,INF,UNKN,IF' \
'CDEF:backgroundN=background,-1,*' \
'AREA:background#F3F3F3' \
'AREA:backgroundN#F3F3F3' \
'HRULE:600000#999999' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#83afe5' \
'AREA:outg#e6ce97' \
'LINE1:in#225ea8' \
'LINE1:outg#bf812d' \
'GPRINT:kbin:LAST:CURRENT download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:LAST:CURRENT upload\: %3.2lf kB/s\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:AVERAGE download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:AVERAGE upload\: %3.2lf kB/s\j'

# Kuu

$rrdtool graph $image_path/g-kuu.png -a PNG -s -744h \
-w 800 -h 350 \
-A \
--vertical-label "$vertical_label" \
--font DEFAULT:7: \
--color BACK#ffffff \
--border 1 \
--color SHADEA#f1f1f1 --color SHADEB#f1f1f1 \
--watermark "$location @ `date`" \
--slope-mode \
"DEF:in_def=$database:in:AVERAGE" \
"DEF:out_def=$database:out:AVERAGE" \
'CDEF:in=in_def,UN,0,in_def,IF' \
'CDEF:out=out_def,UN,0,out_def,IF' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'CDEF:background=in,POP,LTIME,1209600,%,604800,LE,INF,UNKN,IF' \
'CDEF:backgroundN=background,-1,*' \
'AREA:background#F3F3F3' \
'AREA:backgroundN#F3F3F3' \
'HRULE:600000#999999' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#83afe5' \
'AREA:outg#e6ce97' \
'LINE1:in#225ea8' \
'LINE1:outg#bf812d' \
'GPRINT:kbin:LAST:CURRENT download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:LAST:CURRENT upload\: %3.2lf kB/s\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:AVERAGE download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:AVERAGE upload\: %3.2lf kB/s\j'

# Aasta

$rrdtool graph $image_path/g-aasta.png -a PNG -s -8760h \
-w 800 -h 350 \
-A \
--vertical-label "$vertical_label" \
--font DEFAULT:7: \
--color BACK#ffffff \
--border 1 \
--color SHADEA#f1f1f1 --color SHADEB#f1f1f1 \
--watermark "$location @ `date`" \
--slope-mode \
"DEF:in_def=$database:in:AVERAGE" \
"DEF:out_def=$database:out:AVERAGE" \
'CDEF:in=in_def,UN,0,in_def,IF' \
'CDEF:out=out_def,UN,0,out_def,IF' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'HRULE:600000#999999' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#83afe5' \
'AREA:outg#e6ce97' \
'LINE1:in#225ea8' \
'LINE1:outg#bf812d' \
'GPRINT:kbin:LAST:CURRENT download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:LAST:CURRENT upload\: %3.2lf kB/s\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:AVERAGE download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:AVERAGE upload\: %3.2lf kB/s\j'
</source>

===CRON===

Andmete kogumise ja graafikute joonistamise automatiseerimiseks lisame vastavad skriptid [[:Crontab]] tabelisse.

Sisestame käsu

<source lang=bash>
crontab -e
</source>

ning lisame read:

<source lang=bash>
*/5 * * * * root /home/kasutaja/get_traffic.sh > /dev/null
*/5 * * * * root /home/kasutaja/build_graph.sh > /dev/null
</source>

Sedasi loetakse andmeid ja joonistatakse graafikuid iga viie minuti järel.

===Graafik===

Tulemuseks saame neli graafikut. Siinkohal toome esile ainult päevase graafiku:

[[Image:g-p2ev.png]]

===HTML===

Loome mingi [[:HTML]] lehekülje, milles kõik neli graafikut üheskoos.

<source lang="html4strict">

<!DOCTYPE html PUBLIC "-//W3C//DTD XHTML 1.0 Transitional//EN"
"http://www.w3.org/TR/xhtml1/DTD/xhtml1-transitional.dtd">
<html xmlns="http://www.w3.org/1999/xhtml" xml:lang="et" lang="et">
<head>
<title>RRDtool graph</title>
<meta http-equiv="Content-type" content="text/html; charset=iso-8859-1" />
<style type="text/css">
html, body {
font-family: verdana, tahoma, arial, helvetica, "trebuchet ms";
font-size: 14px;
font-weight: normal;
text-decoration: none;
color: #000000;
height: 100%;
background: #333;
color: #fff;
}
#graphs div, #timestamp { text-align: center; padding: 2px; }
#timestamp { font-weight: bold; }
</style>
<meta http-equiv="refresh" content="60; url=">
</head>
<body>

<div id="timestamp">Loading the date...</div>

<div id="graphs">
<div id="g_day">
<img src="g-p2ev.png" alt='Day' title="Day" />
</div>
<div id="g_week">
<img src="g-n2dal.png" alt='Week' title="Week" />
</div>
<div id="g_month">
<img src="g-kuu.png" alt='Month' title="Month" />
</div>
<div id="g_year">
<img src="g-aasta.png" alt='Year' title="Year" />
</div>
</div>

<script type="text/javascript">

function set_date() {
// month array for local translation
months = [ "Jaanuar", "Veebruar", "Märts", "Aprill", "Mai", "Juuni", "Juuli", "August", "September", "Oktoober", "November", "Detsember" ];

d = new Date(); // get date for the string

// format hour, minute and second number
h = (String(d.getHours()).length == 1 ? "0"+d.getHours() : d.getHours());
m = (String(d.getMinutes()).length == 1 ? "0"+d.getMinutes() : d.getMinutes());
s = (String(d.getSeconds()).length == 1 ? "0"+d.getSeconds() : d.getSeconds());

// set the date str
date_str=
("0"+d.getDate()).substr(-2,2)+"-"+(months[d.getMonth()])+"-"+(d.getFullYear())+" "+
h+":"+m+":"+s;

// pollute element with date str
document.getElementById("timestamp").innerHTML = date_str;
}

set_date(); // run date set function

</script>

</body>
</html>
</source>

===Andkefailide konvert enne teisele arhidektuurile tõstmist===

rrdtool puhul pole võimalik kasutada samu rrd faile nii 32 kui 64bitistel masinatel
ja vahepeal tuleb need ümber konvertida ja taastada. Arendajate poolt arutatakse
ka uue formaadi loomist mille puhul sarnaseid konvertimisi enam ei peaks tegema
kuid hetkel seda ametlikus releasis veel pole.

Esimeses masinas konverdime kõik failid xml formaati järgneva skriptiga

#!/bin/sh
for g in $( ls /usr/local/var/rrdfailid ) ; do
name=`echo $g | awk '{sub(/rrd/,"xml");print}'`
echo $g
echo $name
rrdtool dump /usr/local/var/rrdfailid/$g /usr/local/var/rrdfailid/$name
done

Kopeerime failid üle teise arvutisse kus Kustutame esimesena eksisteerivad rrdfailid ja seejäärel loome
neist uued rrdfailid.

#!/bin/sh
for g in $( ls /usr/local/var/rrdfailid ) ; do
name=`echo $g | awk '{sub(/xml/,"rrd");print}'`
echo $g
echo $name
rrdtool restore /usr/local/var/rrdfailid/$g /usr/local/var/munin/rrdfailid/$name
done

Ja seejärel võime eemaldada kopeeritud failid

===Lingid===
http://oss.oetiker.ch/rrdtool/

http://en.wikipedia.org/wiki/RRDtool

http://eccentric.cx/misc/rrdcalc.html

http://people.ee.ethz.ch/~oetiker/webtools/rrdtool/

RRDtool ja võrgugraafik

2013-04-22T12:50:21Z

Drakan: /* CRON */

===Sissjuhatus===

RRDtool on vabavaraline andmete hoidmise ja graafikute loomise vahend. See toetab mistahes arvulisi andmemassiive. Näiteks: võrguliiklus, temperatuur, protsessori kasutus, kõvaketta ruum, aktiivsed võrguühendused, failide arv kettal jms.

===Install===

Paigaldame serverisse '''SNMP''' teenuse. Täpsemalt on selle paigaldamisest juttu palas [[:net-snmp]].

Paigaldame ka rakenduse '''RRDtool'''.

===Andmefaili loomine===

Kõige keerulisem osa RRDtooli juures on andmebaasi loomine, mille sees andmeid hoitakse. Järgmised parameetrid tuleb enne andmebaasi loomist välja selgitada:
1. kui tihti andmeid lisatakse? [--step X] (samm on vaikimisi 300 sekundit)
2. mitut erinevat andmejada andmebaasis hoitakse?
3. kui pika aja kohta andmeid hoitakse?

Loome võrguliikluse andmebaasi, kus andmete uuendamine toimub iga 300 sekundi (5 minutit) tagant. Meil on vaja graafikut nii ööpäeva, nädala, kuu kui aasta jaoks.

Käivitamie järgmise käsu:

<source lang=bash>
rrdtool create liiklus.rrd \
--step 300 \
DS:in:COUNTER:600:U:U \
DS:out:COUNTER:600:U:U \
RRA:AVERAGE:0.5:1:288 \
RRA:AVERAGE:0.5:6:336 \
RRA:AVERAGE:0.5:24:372 \
RRA:AVERAGE:0.5:288:365 \
RRA:MAX:0.5:1:288 \
RRA:MAX:0.5:6:336 \
RRA:MAX:0.5:24:372 \
RRA:MAX:0.5:288:365
</source>

Selle tulemusel tekib anmebaasifail nimega '''liiklus.rrd'''. Nüüd natuke lähemalt, mida me siin tegime.

'''DS:in:COUNTER:600:U:U''' ja '''DS:out:COUNTER:600:U:U'''

Sedasi tekitatakse baasi andmejada nimega 'in' ja 'out', mis on COUNTER tüüpi, andmepunkt iga 600 sekundi tagant, mille minimaalne ja maksimaale väärtus on teadmata (U). Kui on teada minimaalne või maksimaalne väärtus, võib selle loomulikult ka baasi loomisel paika panna. Selle näite puhul jätame selle aga kujule Unknown (U).

'''RRA:AVERAGE:0.5:1:288'''

288 andmeühikut!
1 (iga uuendus) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 288 (andmepunkti) = 86400 sekundit
86400 sekundit / 60 => 1440 minutit
1440 minutit / 60 => 24 tundi
24 tundi / 24 => 1 ööpäev

'''RRA:AVERAGE:0.5:6:336'''

336 andmeühikut!
6 (uuenduste keskmine) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 336 (andmepunkti) = 604800 sekundit
604800 sekundit / 60 => 10080 minutit
10080 minutit / 60 => 168 tundi
168 tundi / 24 => 7 ööpäeva

'''RRA:AVERAGE:0.5:24:372'''

336 andmeühikut!
24 (uuenduste keskmine) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 372 (andmepunkti) = 2678400 sekundit
2678400 sekundit / 60 => 44640 minutit
44640 minutit / 60 => 744 tundi
744 tundi / 24 => 31 ööpäeva

'''RRA:AVERAGE:0.5:288:365'''

365 andmeühikut!
288 (uuenduste keskmine) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 365 (andmepunkti) = 31536000 sekundit
31536000 sekundit / 60 => 525600 minutit
525600 minutit / 60 => 8760 tundi
8760 tundi / 24 => 365 ööpäeva

Sarnaselt eelnevale (AVERAGE e. keskmine) on defineeritud ka maksimaalsete väärtuste hoidmine samas ajaskaalas (MAX).

===Andmete uuendamine===

Andmete uuendamiseks on otstarbekas luua skript, mis küsib operatsioonisüsteemi (või mingi teenuse, nagu näiteks SNMP) käest andmeid ning salvestab need andmebaasi.

Kohandame skriptis failirajad ning võrgukaardi numbri vastavalt serveri konfiguratsioonile parajaks.

<source lang=bash>
#!/bin/sh

# sisenevad bitid
sin=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifInOctets.3`

# väljjuvad bitid
sout=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifOutOctets.3`

# väljastame kontrolliks siseneva ja väljuva liikluse numbrid
echo Last in : $sin
echo Last out: $sout

# uuendame infoga liiklus.rrd faili. viitame rrdupdate käsule läbi täispika kaustapuu!
/usr/local/bin/rrdupdate /home/kasutaja/rrdtool/liiklus.rrd N:$sin:$sout
</source>

Pööra tähelepanu ridadele '''sin''' ja '''sout'''!

<source lang=bash>
sin=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifInOctets.2`
sout=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifOutOctets.2`
</source>

Number üks (ifInOctets.1) tähistab antud arvuti konfiguratsioonis välisvõrgukaardi numbrit. Oma serveri parameetrite leidmiseks sisesta käsk:

<source lang=bash>
snmpwalk -v 1 -c <parool> localhost | grep ifDescr
</source>

Antud serveri konfiguratsioonile vastavalt oli tulemus järgmine, kus '''ifDescr.1''' on väline (fxp0) ja '''ifDescr.2''' sisemine (fxp1) võrgukaart:

IF-MIB::ifDescr.1 = STRING: fxp0
IF-MIB::ifDescr.2 = STRING: fxp1

Kõikide võimalike nimetuste ja väärtuste kuvamiseks:

<source lang=bash>
snmpwalk -v 1 -c <parool> localhost | more
</source>

===Graafikute loomine===

Paigaldame skripti g.sh, mis loob rrd andmebaasi andmete järgi graafikud. Konfiguratsiooni osas määra sobivad väärtused.

<source lang=bash>
#!/bin/sh

# Konfiguratsioon

rrdtool="/usr/local/bin/rrdtool" # rrdtool'i asukoht kettal (crontab n6uab t2ispikka kaustapud)
image_path="/home/kasutaja/graafikud" # kaust, kuhu graafikud salvestatakse
location="Kurelaane" # location @ date => graafiku alumises servas olev sõne
database="/home/kasutaja/liiklus.rrd" # rrd faili asukoht kettal
vertical_label='Traffic kB/s' # vertikaalne pealkiri

# Päev

$rrdtool graph $image_path/g-p2ev.png -a PNG -s -24h \
-w 800 -h 350 \
-A \
--x-grid HOUR:1:HOUR:4:MINUTE:120:0:%R \
--vertical-label "$vertical_label" \
--font DEFAULT:7: \
--color BACK#ffffff \
--border 1 \
--color SHADEA#f1f1f1 --color SHADEB#f1f1f1 \
--watermark "$location @ `date`" \
--slope-mode \
"DEF:in_def=$database:in:AVERAGE" \
"DEF:out_def=$database:out:AVERAGE" \
'CDEF:in=in_def,UN,0,in_def,IF' \
'CDEF:out=out_def,UN,0,out_def,IF' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'CDEF:background=in,POP,LTIME,7200,%,3600,LE,INF,UNKN,IF' \
'CDEF:backgroundN=background,-1,*' \
'AREA:background#F3F3F3' \
'AREA:backgroundN#F3F3F3' \
'HRULE:600000#999999' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#83afe5' \
'AREA:outg#e6ce97' \
'LINE1:in#225ea8' \
'LINE1:outg#bf812d' \
'GPRINT:kbin:LAST:CURRENT download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:LAST:CURRENT upload\: %3.2lf kB/s\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:AVERAGE download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:AVERAGE upload\: %3.2lf kB/s\j'

# Nädal

$rrdtool graph $image_path/g-n2dal.png -a PNG -s -168h \
-w 800 -h 350 \
-A \
--vertical-label "$vertical_label" \
--font DEFAULT:7: \
--color BACK#ffffff \
--border 1 \
--color SHADEA#f1f1f1 --color SHADEB#f1f1f1 \
--watermark "$location @ `date`" \
--slope-mode \
"DEF:in_def=$database:in:AVERAGE" \
"DEF:out_def=$database:out:AVERAGE" \
'CDEF:in=in_def,UN,0,in_def,IF' \
'CDEF:out=out_def,UN,0,out_def,IF' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'CDEF:background=in,POP,LTIME,172800,%,86400,LE,INF,UNKN,IF' \
'CDEF:backgroundN=background,-1,*' \
'AREA:background#F3F3F3' \
'AREA:backgroundN#F3F3F3' \
'HRULE:600000#999999' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#83afe5' \
'AREA:outg#e6ce97' \
'LINE1:in#225ea8' \
'LINE1:outg#bf812d' \
'GPRINT:kbin:LAST:CURRENT download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:LAST:CURRENT upload\: %3.2lf kB/s\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:AVERAGE download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:AVERAGE upload\: %3.2lf kB/s\j'

# Kuu

$rrdtool graph $image_path/g-kuu.png -a PNG -s -744h \
-w 800 -h 350 \
-A \
--vertical-label "$vertical_label" \
--font DEFAULT:7: \
--color BACK#ffffff \
--border 1 \
--color SHADEA#f1f1f1 --color SHADEB#f1f1f1 \
--watermark "$location @ `date`" \
--slope-mode \
"DEF:in_def=$database:in:AVERAGE" \
"DEF:out_def=$database:out:AVERAGE" \
'CDEF:in=in_def,UN,0,in_def,IF' \
'CDEF:out=out_def,UN,0,out_def,IF' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'CDEF:background=in,POP,LTIME,1209600,%,604800,LE,INF,UNKN,IF' \
'CDEF:backgroundN=background,-1,*' \
'AREA:background#F3F3F3' \
'AREA:backgroundN#F3F3F3' \
'HRULE:600000#999999' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#83afe5' \
'AREA:outg#e6ce97' \
'LINE1:in#225ea8' \
'LINE1:outg#bf812d' \
'GPRINT:kbin:LAST:CURRENT download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:LAST:CURRENT upload\: %3.2lf kB/s\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:AVERAGE download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:AVERAGE upload\: %3.2lf kB/s\j'

# Aasta

$rrdtool graph $image_path/g-aasta.png -a PNG -s -8760h \
-w 800 -h 350 \
-A \
--vertical-label "$vertical_label" \
--font DEFAULT:7: \
--color BACK#ffffff \
--border 1 \
--color SHADEA#f1f1f1 --color SHADEB#f1f1f1 \
--watermark "$location @ `date`" \
--slope-mode \
"DEF:in_def=$database:in:AVERAGE" \
"DEF:out_def=$database:out:AVERAGE" \
'CDEF:in=in_def,UN,0,in_def,IF' \
'CDEF:out=out_def,UN,0,out_def,IF' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'HRULE:600000#999999' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#83afe5' \
'AREA:outg#e6ce97' \
'LINE1:in#225ea8' \
'LINE1:outg#bf812d' \
'GPRINT:kbin:LAST:CURRENT download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:LAST:CURRENT upload\: %3.2lf kB/s\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:AVERAGE download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:AVERAGE upload\: %3.2lf kB/s\j'
</source>

===CRON===

Andmete kogumise ja graafikute joonistamise automatiseerimiseks lisame vastavad skriptid [[:Crontab]] tabelisse.

Sisestame käsu

<source lang=bash>
crontab -e
</source>

ning lisame read:

<source lang=bash>
*/5 * * * * root /home/kasutaja/get_traffic.sh > /dev/null
*/5 * * * * root /home/kasutaja/build_graph.sh > /dev/null
</source>

Sedasi loetakse andmeid ja joonistatakse graafikuid iga viie minuti järel.

===Graafik===

Tulemuseks saame neli graafikut. Siinkohal toome esile ainult päevase graafiku:

[[Image:g-p2ev.png]]

===HTML===

Loome mingi [[:HTML]] lehekülje, milles kõik neli graafikut üheskoos.

<source lang="html4strict">

<!DOCTYPE html PUBLIC "-//W3C//DTD XHTML 1.0 Transitional//EN"
"http://www.w3.org/TR/xhtml1/DTD/xhtml1-transitional.dtd">
<html xmlns="http://www.w3.org/1999/xhtml" xml:lang="et" lang="et">
<head>
<title>RRDtool graph</title>
<meta http-equiv="Content-type" content="text/html; charset=iso-8859-1" />
<style type="text/css">
html, body {
font-family: verdana, tahoma, arial, helvetica, "trebuchet ms";
font-size: 14px;
font-weight: normal;
text-decoration: none;
color: #000000;
height: 100%;
background: #333;
color: #fff;
}
#graphs div, #timestamp { text-align: center; padding: 2px; }
#timestamp { font-weight: bold; }
</style>
<meta http-equiv="refresh" content="60; url=">
</head>
<body>

<div id="timestamp">Loading the date...</div>

<div id="graphs">
<div id="g_day">
<img src="g-p2ev.png" alt='Day' title="Day" />
</div>
<div id="g_week">
<img src="g-n2dal.png" alt='Week' title="Week" />
</div>
<div id="g_month">
<img src="g-kuu.png" alt='Month' title="Month" />
</div>
<div id="g_year">
<img src="g-aasta.png" alt='Year' title="Year" />
</div>
</div>

<script type="text/javascript">

function set_date() {
// month array for local translation
months = [ "Jaanuar", "Veebruar", "Märts", "Aprill", "Mai", "Juuni", "Juuli", "August", "September", "Oktoober", "November", "Detsember" ];

d = new Date(); // get date for the string

// format hour, minute and second number
h = (String(d.getHours()).length == 1 ? "0"+d.getHours() : d.getHours());
m = (String(d.getMinutes()).length == 1 ? "0"+d.getMinutes() : d.getMinutes());
s = (String(d.getSeconds()).length == 1 ? "0"+d.getSeconds() : d.getSeconds());

// set the date str
date_str=
("0"+d.getDate()).substr(-2,2)+"-"+(months[d.getMonth()])+"-"+(d.getFullYear())+" "+
h+":"+m+":"+s;

// pollute element with date str
document.getElementById("timestamp").innerHTML = date_str;
}

set_date(); // run date set function

</script>

</body>
</html>
</source>

===Andkefailide konvert enne teisele arhidektuurile tõstmist===

rrdtool puhul pole võimalik kasutada samu rrd faile nii 32 kui 64bitistel masinatel
ja vahepeal tuleb need ümber konvertida ja taastada. Arendajate poolt arutatakse
ka uue formaadi loomist mille puhul sarnaseid konvertimisi enam ei peaks tegema
kuid hetkel seda ametlikus releasis veel pole.

Esimeses masinas konverdime kõik failid xml formaati järgneva skriptiga

#!/bin/sh
for g in $( ls /usr/local/var/rrdfailid ) ; do
name=`echo $g | awk '{sub(/rrd/,"xml");print}'`
echo $g
echo $name
rrdtool dump /usr/local/var/rrdfailid/$g /usr/local/var/rrdfailid/$name
done

Kopeerime failid üle teise arvutisse kus Kustutame esimesena eksisteerivad rrdfailid ja seejäärel loome
neist uued rrdfailid.

#!/bin/sh
for g in $( ls /usr/local/var/rrdfailid ) ; do
name=`echo $g | awk '{sub(/xml/,"rrd");print}'`
echo $g
echo $name
rrdtool restore /usr/local/var/rrdfailid/$g /usr/local/var/munin/rrdfailid/$name
done

Ja seejärel võime eemaldada kopeeritud failid

===Lingid===
http://oss.oetiker.ch/rrdtool/

http://en.wikipedia.org/wiki/RRDtool

http://eccentric.cx/misc/rrdcalc.html

http://people.ee.ethz.ch/~oetiker/webtools/rrdtool/

RRDtool ja võrgugraafik

2013-04-22T12:42:38Z

Drakan: /* Andmete uuendamine */

===Sissjuhatus===

RRDtool on vabavaraline andmete hoidmise ja graafikute loomise vahend. See toetab mistahes arvulisi andmemassiive. Näiteks: võrguliiklus, temperatuur, protsessori kasutus, kõvaketta ruum, aktiivsed võrguühendused, failide arv kettal jms.

===Install===

Paigaldame serverisse '''SNMP''' teenuse. Täpsemalt on selle paigaldamisest juttu palas [[:net-snmp]].

Paigaldame ka rakenduse '''RRDtool'''.

===Andmefaili loomine===

Kõige keerulisem osa RRDtooli juures on andmebaasi loomine, mille sees andmeid hoitakse. Järgmised parameetrid tuleb enne andmebaasi loomist välja selgitada:
1. kui tihti andmeid lisatakse? [--step X] (samm on vaikimisi 300 sekundit)
2. mitut erinevat andmejada andmebaasis hoitakse?
3. kui pika aja kohta andmeid hoitakse?

Loome võrguliikluse andmebaasi, kus andmete uuendamine toimub iga 300 sekundi (5 minutit) tagant. Meil on vaja graafikut nii ööpäeva, nädala, kuu kui aasta jaoks.

Käivitamie järgmise käsu:

<source lang=bash>
rrdtool create liiklus.rrd \
--step 300 \
DS:in:COUNTER:600:U:U \
DS:out:COUNTER:600:U:U \
RRA:AVERAGE:0.5:1:288 \
RRA:AVERAGE:0.5:6:336 \
RRA:AVERAGE:0.5:24:372 \
RRA:AVERAGE:0.5:288:365 \
RRA:MAX:0.5:1:288 \
RRA:MAX:0.5:6:336 \
RRA:MAX:0.5:24:372 \
RRA:MAX:0.5:288:365
</source>

Selle tulemusel tekib anmebaasifail nimega '''liiklus.rrd'''. Nüüd natuke lähemalt, mida me siin tegime.

'''DS:in:COUNTER:600:U:U''' ja '''DS:out:COUNTER:600:U:U'''

Sedasi tekitatakse baasi andmejada nimega 'in' ja 'out', mis on COUNTER tüüpi, andmepunkt iga 600 sekundi tagant, mille minimaalne ja maksimaale väärtus on teadmata (U). Kui on teada minimaalne või maksimaalne väärtus, võib selle loomulikult ka baasi loomisel paika panna. Selle näite puhul jätame selle aga kujule Unknown (U).

'''RRA:AVERAGE:0.5:1:288'''

288 andmeühikut!
1 (iga uuendus) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 288 (andmepunkti) = 86400 sekundit
86400 sekundit / 60 => 1440 minutit
1440 minutit / 60 => 24 tundi
24 tundi / 24 => 1 ööpäev

'''RRA:AVERAGE:0.5:6:336'''

336 andmeühikut!
6 (uuenduste keskmine) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 336 (andmepunkti) = 604800 sekundit
604800 sekundit / 60 => 10080 minutit
10080 minutit / 60 => 168 tundi
168 tundi / 24 => 7 ööpäeva

'''RRA:AVERAGE:0.5:24:372'''

336 andmeühikut!
24 (uuenduste keskmine) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 372 (andmepunkti) = 2678400 sekundit
2678400 sekundit / 60 => 44640 minutit
44640 minutit / 60 => 744 tundi
744 tundi / 24 => 31 ööpäeva

'''RRA:AVERAGE:0.5:288:365'''

365 andmeühikut!
288 (uuenduste keskmine) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 365 (andmepunkti) = 31536000 sekundit
31536000 sekundit / 60 => 525600 minutit
525600 minutit / 60 => 8760 tundi
8760 tundi / 24 => 365 ööpäeva

Sarnaselt eelnevale (AVERAGE e. keskmine) on defineeritud ka maksimaalsete väärtuste hoidmine samas ajaskaalas (MAX).

===Andmete uuendamine===

Andmete uuendamiseks on otstarbekas luua skript, mis küsib operatsioonisüsteemi (või mingi teenuse, nagu näiteks SNMP) käest andmeid ning salvestab need andmebaasi.

Kohandame skriptis failirajad ning võrgukaardi numbri vastavalt serveri konfiguratsioonile parajaks.

<source lang=bash>
#!/bin/sh

# sisenevad bitid
sin=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifInOctets.3`

# väljjuvad bitid
sout=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifOutOctets.3`

# väljastame kontrolliks siseneva ja väljuva liikluse numbrid
echo Last in : $sin
echo Last out: $sout

# uuendame infoga liiklus.rrd faili. viitame rrdupdate käsule läbi täispika kaustapuu!
/usr/local/bin/rrdupdate /home/kasutaja/rrdtool/liiklus.rrd N:$sin:$sout
</source>

Pööra tähelepanu ridadele '''sin''' ja '''sout'''!

<source lang=bash>
sin=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifInOctets.2`
sout=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifOutOctets.2`
</source>

Number üks (ifInOctets.1) tähistab antud arvuti konfiguratsioonis välisvõrgukaardi numbrit. Oma serveri parameetrite leidmiseks sisesta käsk:

<source lang=bash>
snmpwalk -v 1 -c <parool> localhost | grep ifDescr
</source>

Antud serveri konfiguratsioonile vastavalt oli tulemus järgmine, kus '''ifDescr.1''' on väline (fxp0) ja '''ifDescr.2''' sisemine (fxp1) võrgukaart:

IF-MIB::ifDescr.1 = STRING: fxp0
IF-MIB::ifDescr.2 = STRING: fxp1

Kõikide võimalike nimetuste ja väärtuste kuvamiseks:

<source lang=bash>
snmpwalk -v 1 -c <parool> localhost | more
</source>

===Graafikute loomine===

Paigaldame skripti g.sh, mis loob rrd andmebaasi andmete järgi graafikud. Konfiguratsiooni osas määra sobivad väärtused.

<source lang=bash>
#!/bin/sh

# Konfiguratsioon

rrdtool="/usr/local/bin/rrdtool" # rrdtool'i asukoht kettal (crontab n6uab t2ispikka kaustapud)
image_path="/home/kasutaja/graafikud" # kaust, kuhu graafikud salvestatakse
location="Kurelaane" # location @ date => graafiku alumises servas olev sõne
database="/home/kasutaja/liiklus.rrd" # rrd faili asukoht kettal
vertical_label='Traffic kB/s' # vertikaalne pealkiri

# Päev

$rrdtool graph $image_path/g-p2ev.png -a PNG -s -24h \
-w 800 -h 350 \
-A \
--x-grid HOUR:1:HOUR:4:MINUTE:120:0:%R \
--vertical-label "$vertical_label" \
--font DEFAULT:7: \
--color BACK#ffffff \
--border 1 \
--color SHADEA#f1f1f1 --color SHADEB#f1f1f1 \
--watermark "$location @ `date`" \
--slope-mode \
"DEF:in_def=$database:in:AVERAGE" \
"DEF:out_def=$database:out:AVERAGE" \
'CDEF:in=in_def,UN,0,in_def,IF' \
'CDEF:out=out_def,UN,0,out_def,IF' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'CDEF:background=in,POP,LTIME,7200,%,3600,LE,INF,UNKN,IF' \
'CDEF:backgroundN=background,-1,*' \
'AREA:background#F3F3F3' \
'AREA:backgroundN#F3F3F3' \
'HRULE:600000#999999' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#83afe5' \
'AREA:outg#e6ce97' \
'LINE1:in#225ea8' \
'LINE1:outg#bf812d' \
'GPRINT:kbin:LAST:CURRENT download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:LAST:CURRENT upload\: %3.2lf kB/s\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:AVERAGE download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:AVERAGE upload\: %3.2lf kB/s\j'

# Nädal

$rrdtool graph $image_path/g-n2dal.png -a PNG -s -168h \
-w 800 -h 350 \
-A \
--vertical-label "$vertical_label" \
--font DEFAULT:7: \
--color BACK#ffffff \
--border 1 \
--color SHADEA#f1f1f1 --color SHADEB#f1f1f1 \
--watermark "$location @ `date`" \
--slope-mode \
"DEF:in_def=$database:in:AVERAGE" \
"DEF:out_def=$database:out:AVERAGE" \
'CDEF:in=in_def,UN,0,in_def,IF' \
'CDEF:out=out_def,UN,0,out_def,IF' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'CDEF:background=in,POP,LTIME,172800,%,86400,LE,INF,UNKN,IF' \
'CDEF:backgroundN=background,-1,*' \
'AREA:background#F3F3F3' \
'AREA:backgroundN#F3F3F3' \
'HRULE:600000#999999' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#83afe5' \
'AREA:outg#e6ce97' \
'LINE1:in#225ea8' \
'LINE1:outg#bf812d' \
'GPRINT:kbin:LAST:CURRENT download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:LAST:CURRENT upload\: %3.2lf kB/s\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:AVERAGE download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:AVERAGE upload\: %3.2lf kB/s\j'

# Kuu

$rrdtool graph $image_path/g-kuu.png -a PNG -s -744h \
-w 800 -h 350 \
-A \
--vertical-label "$vertical_label" \
--font DEFAULT:7: \
--color BACK#ffffff \
--border 1 \
--color SHADEA#f1f1f1 --color SHADEB#f1f1f1 \
--watermark "$location @ `date`" \
--slope-mode \
"DEF:in_def=$database:in:AVERAGE" \
"DEF:out_def=$database:out:AVERAGE" \
'CDEF:in=in_def,UN,0,in_def,IF' \
'CDEF:out=out_def,UN,0,out_def,IF' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'CDEF:background=in,POP,LTIME,1209600,%,604800,LE,INF,UNKN,IF' \
'CDEF:backgroundN=background,-1,*' \
'AREA:background#F3F3F3' \
'AREA:backgroundN#F3F3F3' \
'HRULE:600000#999999' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#83afe5' \
'AREA:outg#e6ce97' \
'LINE1:in#225ea8' \
'LINE1:outg#bf812d' \
'GPRINT:kbin:LAST:CURRENT download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:LAST:CURRENT upload\: %3.2lf kB/s\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:AVERAGE download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:AVERAGE upload\: %3.2lf kB/s\j'

# Aasta

$rrdtool graph $image_path/g-aasta.png -a PNG -s -8760h \
-w 800 -h 350 \
-A \
--vertical-label "$vertical_label" \
--font DEFAULT:7: \
--color BACK#ffffff \
--border 1 \
--color SHADEA#f1f1f1 --color SHADEB#f1f1f1 \
--watermark "$location @ `date`" \
--slope-mode \
"DEF:in_def=$database:in:AVERAGE" \
"DEF:out_def=$database:out:AVERAGE" \
'CDEF:in=in_def,UN,0,in_def,IF' \
'CDEF:out=out_def,UN,0,out_def,IF' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'HRULE:600000#999999' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#83afe5' \
'AREA:outg#e6ce97' \
'LINE1:in#225ea8' \
'LINE1:outg#bf812d' \
'GPRINT:kbin:LAST:CURRENT download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:LAST:CURRENT upload\: %3.2lf kB/s\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:AVERAGE download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:AVERAGE upload\: %3.2lf kB/s\j'
</source>

===CRON===

Andmete kogumise ja graafikute joonistamise automatiseerimiseks lisame need tööd [[:Crontab]] tabelisse.

Sisestame käsu

<source lang=bash>
crontab -e
</source>

ning lisame read:

<source lang=bash>
*/5 * * * * root /home/kasutaja/get_traffic.sh > /dev/null
*/5 * * * * root /home/kasutaja/build_graph.sh > /dev/null
</source>

Sedasi loetakse andmete ja joonistatakse graafikuid iga viie minuti järel.

===Graafik===

Tulemuseks saame neli graafikut. Siinkohal toome esile ainult päevase graafiku:

[[Image:g-p2ev.png]]

===HTML===

Loome mingi [[:HTML]] lehekülje, milles kõik neli graafikut üheskoos.

<source lang="html4strict">

<!DOCTYPE html PUBLIC "-//W3C//DTD XHTML 1.0 Transitional//EN"
"http://www.w3.org/TR/xhtml1/DTD/xhtml1-transitional.dtd">
<html xmlns="http://www.w3.org/1999/xhtml" xml:lang="et" lang="et">
<head>
<title>RRDtool graph</title>
<meta http-equiv="Content-type" content="text/html; charset=iso-8859-1" />
<style type="text/css">
html, body {
font-family: verdana, tahoma, arial, helvetica, "trebuchet ms";
font-size: 14px;
font-weight: normal;
text-decoration: none;
color: #000000;
height: 100%;
background: #333;
color: #fff;
}
#graphs div, #timestamp { text-align: center; padding: 2px; }
#timestamp { font-weight: bold; }
</style>
<meta http-equiv="refresh" content="60; url=">
</head>
<body>

<div id="timestamp">Loading the date...</div>

<div id="graphs">
<div id="g_day">
<img src="g-p2ev.png" alt='Day' title="Day" />
</div>
<div id="g_week">
<img src="g-n2dal.png" alt='Week' title="Week" />
</div>
<div id="g_month">
<img src="g-kuu.png" alt='Month' title="Month" />
</div>
<div id="g_year">
<img src="g-aasta.png" alt='Year' title="Year" />
</div>
</div>

<script type="text/javascript">

function set_date() {
// month array for local translation
months = [ "Jaanuar", "Veebruar", "Märts", "Aprill", "Mai", "Juuni", "Juuli", "August", "September", "Oktoober", "November", "Detsember" ];

d = new Date(); // get date for the string

// format hour, minute and second number
h = (String(d.getHours()).length == 1 ? "0"+d.getHours() : d.getHours());
m = (String(d.getMinutes()).length == 1 ? "0"+d.getMinutes() : d.getMinutes());
s = (String(d.getSeconds()).length == 1 ? "0"+d.getSeconds() : d.getSeconds());

// set the date str
date_str=
("0"+d.getDate()).substr(-2,2)+"-"+(months[d.getMonth()])+"-"+(d.getFullYear())+" "+
h+":"+m+":"+s;

// pollute element with date str
document.getElementById("timestamp").innerHTML = date_str;
}

set_date(); // run date set function

</script>

</body>
</html>
</source>

===Andkefailide konvert enne teisele arhidektuurile tõstmist===

rrdtool puhul pole võimalik kasutada samu rrd faile nii 32 kui 64bitistel masinatel
ja vahepeal tuleb need ümber konvertida ja taastada. Arendajate poolt arutatakse
ka uue formaadi loomist mille puhul sarnaseid konvertimisi enam ei peaks tegema
kuid hetkel seda ametlikus releasis veel pole.

Esimeses masinas konverdime kõik failid xml formaati järgneva skriptiga

#!/bin/sh
for g in $( ls /usr/local/var/rrdfailid ) ; do
name=`echo $g | awk '{sub(/rrd/,"xml");print}'`
echo $g
echo $name
rrdtool dump /usr/local/var/rrdfailid/$g /usr/local/var/rrdfailid/$name
done

Kopeerime failid üle teise arvutisse kus Kustutame esimesena eksisteerivad rrdfailid ja seejäärel loome
neist uued rrdfailid.

#!/bin/sh
for g in $( ls /usr/local/var/rrdfailid ) ; do
name=`echo $g | awk '{sub(/xml/,"rrd");print}'`
echo $g
echo $name
rrdtool restore /usr/local/var/rrdfailid/$g /usr/local/var/munin/rrdfailid/$name
done

Ja seejärel võime eemaldada kopeeritud failid

===Lingid===
http://oss.oetiker.ch/rrdtool/

http://en.wikipedia.org/wiki/RRDtool

http://eccentric.cx/misc/rrdcalc.html

http://people.ee.ethz.ch/~oetiker/webtools/rrdtool/

RRDtool ja võrgugraafik

2013-04-22T12:42:07Z

Drakan: /* Andmefaili loomine */

===Sissjuhatus===

RRDtool on vabavaraline andmete hoidmise ja graafikute loomise vahend. See toetab mistahes arvulisi andmemassiive. Näiteks: võrguliiklus, temperatuur, protsessori kasutus, kõvaketta ruum, aktiivsed võrguühendused, failide arv kettal jms.

===Install===

Paigaldame serverisse '''SNMP''' teenuse. Täpsemalt on selle paigaldamisest juttu palas [[:net-snmp]].

Paigaldame ka rakenduse '''RRDtool'''.

===Andmefaili loomine===

Kõige keerulisem osa RRDtooli juures on andmebaasi loomine, mille sees andmeid hoitakse. Järgmised parameetrid tuleb enne andmebaasi loomist välja selgitada:
1. kui tihti andmeid lisatakse? [--step X] (samm on vaikimisi 300 sekundit)
2. mitut erinevat andmejada andmebaasis hoitakse?
3. kui pika aja kohta andmeid hoitakse?

Loome võrguliikluse andmebaasi, kus andmete uuendamine toimub iga 300 sekundi (5 minutit) tagant. Meil on vaja graafikut nii ööpäeva, nädala, kuu kui aasta jaoks.

Käivitamie järgmise käsu:

<source lang=bash>
rrdtool create liiklus.rrd \
--step 300 \
DS:in:COUNTER:600:U:U \
DS:out:COUNTER:600:U:U \
RRA:AVERAGE:0.5:1:288 \
RRA:AVERAGE:0.5:6:336 \
RRA:AVERAGE:0.5:24:372 \
RRA:AVERAGE:0.5:288:365 \
RRA:MAX:0.5:1:288 \
RRA:MAX:0.5:6:336 \
RRA:MAX:0.5:24:372 \
RRA:MAX:0.5:288:365
</source>

Selle tulemusel tekib anmebaasifail nimega '''liiklus.rrd'''. Nüüd natuke lähemalt, mida me siin tegime.

'''DS:in:COUNTER:600:U:U''' ja '''DS:out:COUNTER:600:U:U'''

Sedasi tekitatakse baasi andmejada nimega 'in' ja 'out', mis on COUNTER tüüpi, andmepunkt iga 600 sekundi tagant, mille minimaalne ja maksimaale väärtus on teadmata (U). Kui on teada minimaalne või maksimaalne väärtus, võib selle loomulikult ka baasi loomisel paika panna. Selle näite puhul jätame selle aga kujule Unknown (U).

'''RRA:AVERAGE:0.5:1:288'''

288 andmeühikut!
1 (iga uuendus) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 288 (andmepunkti) = 86400 sekundit
86400 sekundit / 60 => 1440 minutit
1440 minutit / 60 => 24 tundi
24 tundi / 24 => 1 ööpäev

'''RRA:AVERAGE:0.5:6:336'''

336 andmeühikut!
6 (uuenduste keskmine) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 336 (andmepunkti) = 604800 sekundit
604800 sekundit / 60 => 10080 minutit
10080 minutit / 60 => 168 tundi
168 tundi / 24 => 7 ööpäeva

'''RRA:AVERAGE:0.5:24:372'''

336 andmeühikut!
24 (uuenduste keskmine) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 372 (andmepunkti) = 2678400 sekundit
2678400 sekundit / 60 => 44640 minutit
44640 minutit / 60 => 744 tundi
744 tundi / 24 => 31 ööpäeva

'''RRA:AVERAGE:0.5:288:365'''

365 andmeühikut!
288 (uuenduste keskmine) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 365 (andmepunkti) = 31536000 sekundit
31536000 sekundit / 60 => 525600 minutit
525600 minutit / 60 => 8760 tundi
8760 tundi / 24 => 365 ööpäeva

Sarnaselt eelnevale (AVERAGE e. keskmine) on defineeritud ka maksimaalsete väärtuste hoidmine samas ajaskaalas (MAX).

===Andmete uuendamine===

Andmete uuendamiseks on otstarbekas luua skript, mis küsib operatsioonisüsteemi (või mingi teenuse, nagu näiteks SNMP) käest andmeid ning salvestab need andmebaasi.

Kohandame skriptis failirajad ning võrgukaardi numbri vastavalt serveri konfiguratsioonile parajaks.

<source lang=bash>
#!/bin/sh

# sisenevad bitid
sin=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifInOctets.3`

# väljjuvad bitid
sout=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifOutOctets.3`

# väljastame kontrolliks siseneva ja väljuva liikluse numbrid
echo Snmp in : $sin
echo Snmp out: $sout

# uuendame infoga liiklus.rrd faili. viitame rrdupdate käsule läbi täispika kaustapuu!
/usr/local/bin/rrdupdate /home/kasutaja/rrdtool/liiklus.rrd N:$sin:$sout
</source>

Pööra tähelepanu ridadele '''sin''' ja '''sout'''!

<source lang=bash>
sin=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifInOctets.2`
sout=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifOutOctets.2`
</source>

Number üks (ifInOctets.1) tähistab antud arvuti konfiguratsioonis välisvõrgukaardi numbrit. Oma serveri parameetrite leidmiseks sisesta käsk:

<source lang=bash>
snmpwalk -v 1 -c <parool> localhost | grep ifDescr
</source>

Antud serveri konfiguratsioonile vastavalt oli tulemus järgmine, kus '''ifDescr.1''' on väline (fxp0) ja '''ifDescr.2''' sisemine (fxp1) võrgukaart:

IF-MIB::ifDescr.1 = STRING: fxp0
IF-MIB::ifDescr.2 = STRING: fxp1

Kõikide võimalike nimetuste ja väärtuste kuvamiseks:

<source lang=bash>
snmpwalk -v 1 -c <parool> localhost | more
</source>

===Graafikute loomine===

Paigaldame skripti g.sh, mis loob rrd andmebaasi andmete järgi graafikud. Konfiguratsiooni osas määra sobivad väärtused.

<source lang=bash>
#!/bin/sh

# Konfiguratsioon

rrdtool="/usr/local/bin/rrdtool" # rrdtool'i asukoht kettal (crontab n6uab t2ispikka kaustapud)
image_path="/home/kasutaja/graafikud" # kaust, kuhu graafikud salvestatakse
location="Kurelaane" # location @ date => graafiku alumises servas olev sõne
database="/home/kasutaja/liiklus.rrd" # rrd faili asukoht kettal
vertical_label='Traffic kB/s' # vertikaalne pealkiri

# Päev

$rrdtool graph $image_path/g-p2ev.png -a PNG -s -24h \
-w 800 -h 350 \
-A \
--x-grid HOUR:1:HOUR:4:MINUTE:120:0:%R \
--vertical-label "$vertical_label" \
--font DEFAULT:7: \
--color BACK#ffffff \
--border 1 \
--color SHADEA#f1f1f1 --color SHADEB#f1f1f1 \
--watermark "$location @ `date`" \
--slope-mode \
"DEF:in_def=$database:in:AVERAGE" \
"DEF:out_def=$database:out:AVERAGE" \
'CDEF:in=in_def,UN,0,in_def,IF' \
'CDEF:out=out_def,UN,0,out_def,IF' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'CDEF:background=in,POP,LTIME,7200,%,3600,LE,INF,UNKN,IF' \
'CDEF:backgroundN=background,-1,*' \
'AREA:background#F3F3F3' \
'AREA:backgroundN#F3F3F3' \
'HRULE:600000#999999' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#83afe5' \
'AREA:outg#e6ce97' \
'LINE1:in#225ea8' \
'LINE1:outg#bf812d' \
'GPRINT:kbin:LAST:CURRENT download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:LAST:CURRENT upload\: %3.2lf kB/s\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:AVERAGE download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:AVERAGE upload\: %3.2lf kB/s\j'

# Nädal

$rrdtool graph $image_path/g-n2dal.png -a PNG -s -168h \
-w 800 -h 350 \
-A \
--vertical-label "$vertical_label" \
--font DEFAULT:7: \
--color BACK#ffffff \
--border 1 \
--color SHADEA#f1f1f1 --color SHADEB#f1f1f1 \
--watermark "$location @ `date`" \
--slope-mode \
"DEF:in_def=$database:in:AVERAGE" \
"DEF:out_def=$database:out:AVERAGE" \
'CDEF:in=in_def,UN,0,in_def,IF' \
'CDEF:out=out_def,UN,0,out_def,IF' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'CDEF:background=in,POP,LTIME,172800,%,86400,LE,INF,UNKN,IF' \
'CDEF:backgroundN=background,-1,*' \
'AREA:background#F3F3F3' \
'AREA:backgroundN#F3F3F3' \
'HRULE:600000#999999' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#83afe5' \
'AREA:outg#e6ce97' \
'LINE1:in#225ea8' \
'LINE1:outg#bf812d' \
'GPRINT:kbin:LAST:CURRENT download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:LAST:CURRENT upload\: %3.2lf kB/s\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:AVERAGE download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:AVERAGE upload\: %3.2lf kB/s\j'

# Kuu

$rrdtool graph $image_path/g-kuu.png -a PNG -s -744h \
-w 800 -h 350 \
-A \
--vertical-label "$vertical_label" \
--font DEFAULT:7: \
--color BACK#ffffff \
--border 1 \
--color SHADEA#f1f1f1 --color SHADEB#f1f1f1 \
--watermark "$location @ `date`" \
--slope-mode \
"DEF:in_def=$database:in:AVERAGE" \
"DEF:out_def=$database:out:AVERAGE" \
'CDEF:in=in_def,UN,0,in_def,IF' \
'CDEF:out=out_def,UN,0,out_def,IF' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'CDEF:background=in,POP,LTIME,1209600,%,604800,LE,INF,UNKN,IF' \
'CDEF:backgroundN=background,-1,*' \
'AREA:background#F3F3F3' \
'AREA:backgroundN#F3F3F3' \
'HRULE:600000#999999' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#83afe5' \
'AREA:outg#e6ce97' \
'LINE1:in#225ea8' \
'LINE1:outg#bf812d' \
'GPRINT:kbin:LAST:CURRENT download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:LAST:CURRENT upload\: %3.2lf kB/s\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:AVERAGE download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:AVERAGE upload\: %3.2lf kB/s\j'

# Aasta

$rrdtool graph $image_path/g-aasta.png -a PNG -s -8760h \
-w 800 -h 350 \
-A \
--vertical-label "$vertical_label" \
--font DEFAULT:7: \
--color BACK#ffffff \
--border 1 \
--color SHADEA#f1f1f1 --color SHADEB#f1f1f1 \
--watermark "$location @ `date`" \
--slope-mode \
"DEF:in_def=$database:in:AVERAGE" \
"DEF:out_def=$database:out:AVERAGE" \
'CDEF:in=in_def,UN,0,in_def,IF' \
'CDEF:out=out_def,UN,0,out_def,IF' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'HRULE:600000#999999' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#83afe5' \
'AREA:outg#e6ce97' \
'LINE1:in#225ea8' \
'LINE1:outg#bf812d' \
'GPRINT:kbin:LAST:CURRENT download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:LAST:CURRENT upload\: %3.2lf kB/s\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:AVERAGE download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:AVERAGE upload\: %3.2lf kB/s\j'
</source>

===CRON===

Andmete kogumise ja graafikute joonistamise automatiseerimiseks lisame need tööd [[:Crontab]] tabelisse.

Sisestame käsu

<source lang=bash>
crontab -e
</source>

ning lisame read:

<source lang=bash>
*/5 * * * * root /home/kasutaja/get_traffic.sh > /dev/null
*/5 * * * * root /home/kasutaja/build_graph.sh > /dev/null
</source>

Sedasi loetakse andmete ja joonistatakse graafikuid iga viie minuti järel.

===Graafik===

Tulemuseks saame neli graafikut. Siinkohal toome esile ainult päevase graafiku:

[[Image:g-p2ev.png]]

===HTML===

Loome mingi [[:HTML]] lehekülje, milles kõik neli graafikut üheskoos.

<source lang="html4strict">

<!DOCTYPE html PUBLIC "-//W3C//DTD XHTML 1.0 Transitional//EN"
"http://www.w3.org/TR/xhtml1/DTD/xhtml1-transitional.dtd">
<html xmlns="http://www.w3.org/1999/xhtml" xml:lang="et" lang="et">
<head>
<title>RRDtool graph</title>
<meta http-equiv="Content-type" content="text/html; charset=iso-8859-1" />
<style type="text/css">
html, body {
font-family: verdana, tahoma, arial, helvetica, "trebuchet ms";
font-size: 14px;
font-weight: normal;
text-decoration: none;
color: #000000;
height: 100%;
background: #333;
color: #fff;
}
#graphs div, #timestamp { text-align: center; padding: 2px; }
#timestamp { font-weight: bold; }
</style>
<meta http-equiv="refresh" content="60; url=">
</head>
<body>

<div id="timestamp">Loading the date...</div>

<div id="graphs">
<div id="g_day">
<img src="g-p2ev.png" alt='Day' title="Day" />
</div>
<div id="g_week">
<img src="g-n2dal.png" alt='Week' title="Week" />
</div>
<div id="g_month">
<img src="g-kuu.png" alt='Month' title="Month" />
</div>
<div id="g_year">
<img src="g-aasta.png" alt='Year' title="Year" />
</div>
</div>

<script type="text/javascript">

function set_date() {
// month array for local translation
months = [ "Jaanuar", "Veebruar", "Märts", "Aprill", "Mai", "Juuni", "Juuli", "August", "September", "Oktoober", "November", "Detsember" ];

d = new Date(); // get date for the string

// format hour, minute and second number
h = (String(d.getHours()).length == 1 ? "0"+d.getHours() : d.getHours());
m = (String(d.getMinutes()).length == 1 ? "0"+d.getMinutes() : d.getMinutes());
s = (String(d.getSeconds()).length == 1 ? "0"+d.getSeconds() : d.getSeconds());

// set the date str
date_str=
("0"+d.getDate()).substr(-2,2)+"-"+(months[d.getMonth()])+"-"+(d.getFullYear())+" "+
h+":"+m+":"+s;

// pollute element with date str
document.getElementById("timestamp").innerHTML = date_str;
}

set_date(); // run date set function

</script>

</body>
</html>
</source>

===Andkefailide konvert enne teisele arhidektuurile tõstmist===

rrdtool puhul pole võimalik kasutada samu rrd faile nii 32 kui 64bitistel masinatel
ja vahepeal tuleb need ümber konvertida ja taastada. Arendajate poolt arutatakse
ka uue formaadi loomist mille puhul sarnaseid konvertimisi enam ei peaks tegema
kuid hetkel seda ametlikus releasis veel pole.

Esimeses masinas konverdime kõik failid xml formaati järgneva skriptiga

#!/bin/sh
for g in $( ls /usr/local/var/rrdfailid ) ; do
name=`echo $g | awk '{sub(/rrd/,"xml");print}'`
echo $g
echo $name
rrdtool dump /usr/local/var/rrdfailid/$g /usr/local/var/rrdfailid/$name
done

Kopeerime failid üle teise arvutisse kus Kustutame esimesena eksisteerivad rrdfailid ja seejäärel loome
neist uued rrdfailid.

#!/bin/sh
for g in $( ls /usr/local/var/rrdfailid ) ; do
name=`echo $g | awk '{sub(/xml/,"rrd");print}'`
echo $g
echo $name
rrdtool restore /usr/local/var/rrdfailid/$g /usr/local/var/munin/rrdfailid/$name
done

Ja seejärel võime eemaldada kopeeritud failid

===Lingid===
http://oss.oetiker.ch/rrdtool/

http://en.wikipedia.org/wiki/RRDtool

http://eccentric.cx/misc/rrdcalc.html

http://people.ee.ethz.ch/~oetiker/webtools/rrdtool/

RRDtool ja võrgugraafik

2013-04-22T12:41:07Z

Drakan: /* CRON */

===Sissjuhatus===

RRDtool on vabavaraline andmete hoidmise ja graafikute loomise vahend. See toetab mistahes arvulisi andmemassiive. Näiteks: võrguliiklus, temperatuur, protsessori kasutus, kõvaketta ruum, aktiivsed võrguühendused, failide arv kettal jms.

===Install===

Paigaldame serverisse '''SNMP''' teenuse. Täpsemalt on selle paigaldamisest juttu palas [[:net-snmp]].

Paigaldame ka rakenduse '''RRDtool'''.

===Andmefaili loomine===

Kõige keerulisem osa RRDtooli juures on andmebaasi loomine, mille sees andmeid hoitakse. Järgmised parameetrid tuleb enne andmebaasi loomist välja selgitada:
1. kui tihti andmeid lisatakse? [--step X] (samm on vaikimisi 300 sekundit)
2. mitut erinevat andmejada andmebaasis hoitakse?
3. kui pika aja kohta andmeid hoitakse?

Loome võrguliikluse andmebaasi, kus andmete uuendamine toimub iga 300 sekundi (5 minutit) tagant. Meil on vaja graafikut nii ööpäeva, nädala, kuu kui aasta jaoks.

Käivitamie järgmise käsu:

rrdtool create liiklus.rrd \
--step 300 \
DS:in:COUNTER:600:U:U \
DS:out:COUNTER:600:U:U \
RRA:AVERAGE:0.5:1:288 \
RRA:AVERAGE:0.5:6:336 \
RRA:AVERAGE:0.5:24:372 \
RRA:AVERAGE:0.5:288:365 \
RRA:MAX:0.5:1:288 \
RRA:MAX:0.5:6:336 \
RRA:MAX:0.5:24:372 \
RRA:MAX:0.5:288:365 \

Selle tulemusel tekib anmebaasifail nimega '''liiklus.rrd'''. Nüüd natuke lähemalt, mida me siin tegime.

'''DS:in:COUNTER:600:U:U''' ja '''DS:out:COUNTER:600:U:U'''

Sedasi tekitatakse baasi andmejada nimega 'in' ja 'out', mis on COUNTER tüüpi, andmepunkt iga 600 sekundi tagant, mille minimaalne ja maksimaale väärtus on teadmata (U). Kui on teada minimaalne või maksimaalne väärtus, võib selle loomulikult ka baasi loomisel paika panna. Selle näite puhul jätame selle aga kujule Unknown (U).

'''RRA:AVERAGE:0.5:1:288'''

288 andmeühikut!
1 (iga uuendus) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 288 (andmepunkti) = 86400 sekundit
86400 sekundit / 60 => 1440 minutit
1440 minutit / 60 => 24 tundi
24 tundi / 24 => 1 ööpäev

'''RRA:AVERAGE:0.5:6:336'''

336 andmeühikut!
6 (uuenduste keskmine) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 336 (andmepunkti) = 604800 sekundit
604800 sekundit / 60 => 10080 minutit
10080 minutit / 60 => 168 tundi
168 tundi / 24 => 7 ööpäeva

'''RRA:AVERAGE:0.5:24:372'''

336 andmeühikut!
24 (uuenduste keskmine) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 372 (andmepunkti) = 2678400 sekundit
2678400 sekundit / 60 => 44640 minutit
44640 minutit / 60 => 744 tundi
744 tundi / 24 => 31 ööpäeva

'''RRA:AVERAGE:0.5:288:365'''

365 andmeühikut!
288 (uuenduste keskmine) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 365 (andmepunkti) = 31536000 sekundit
31536000 sekundit / 60 => 525600 minutit
525600 minutit / 60 => 8760 tundi
8760 tundi / 24 => 365 ööpäeva

Sarnaselt eelnevale (AVERAGE e. keskmine) on defineeritud ka maksimaalsete väärtuste hoidmine samas ajaskaalas (MAX).

===Andmete uuendamine===

Andmete uuendamiseks on otstarbekas luua skript, mis küsib operatsioonisüsteemi (või mingi teenuse, nagu näiteks SNMP) käest andmeid ning salvestab need andmebaasi.

Kohandame skriptis failirajad ning võrgukaardi numbri vastavalt serveri konfiguratsioonile parajaks.

<source lang=bash>
#!/bin/sh

# sisenevad bitid
sin=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifInOctets.3`

# väljjuvad bitid
sout=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifOutOctets.3`

# väljastame kontrolliks siseneva ja väljuva liikluse numbrid
echo Snmp in : $sin
echo Snmp out: $sout

# uuendame infoga liiklus.rrd faili. viitame rrdupdate käsule läbi täispika kaustapuu!
/usr/local/bin/rrdupdate /home/kasutaja/rrdtool/liiklus.rrd N:$sin:$sout
</source>

Pööra tähelepanu ridadele '''sin''' ja '''sout'''!

<source lang=bash>
sin=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifInOctets.2`
sout=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifOutOctets.2`
</source>

Number üks (ifInOctets.1) tähistab antud arvuti konfiguratsioonis välisvõrgukaardi numbrit. Oma serveri parameetrite leidmiseks sisesta käsk:

<source lang=bash>
snmpwalk -v 1 -c <parool> localhost | grep ifDescr
</source>

Antud serveri konfiguratsioonile vastavalt oli tulemus järgmine, kus '''ifDescr.1''' on väline (fxp0) ja '''ifDescr.2''' sisemine (fxp1) võrgukaart:

IF-MIB::ifDescr.1 = STRING: fxp0
IF-MIB::ifDescr.2 = STRING: fxp1

Kõikide võimalike nimetuste ja väärtuste kuvamiseks:

<source lang=bash>
snmpwalk -v 1 -c <parool> localhost | more
</source>

===Graafikute loomine===

Paigaldame skripti g.sh, mis loob rrd andmebaasi andmete järgi graafikud. Konfiguratsiooni osas määra sobivad väärtused.

<source lang=bash>
#!/bin/sh

# Konfiguratsioon

rrdtool="/usr/local/bin/rrdtool" # rrdtool'i asukoht kettal (crontab n6uab t2ispikka kaustapud)
image_path="/home/kasutaja/graafikud" # kaust, kuhu graafikud salvestatakse
location="Kurelaane" # location @ date => graafiku alumises servas olev sõne
database="/home/kasutaja/liiklus.rrd" # rrd faili asukoht kettal
vertical_label='Traffic kB/s' # vertikaalne pealkiri

# Päev

$rrdtool graph $image_path/g-p2ev.png -a PNG -s -24h \
-w 800 -h 350 \
-A \
--x-grid HOUR:1:HOUR:4:MINUTE:120:0:%R \
--vertical-label "$vertical_label" \
--font DEFAULT:7: \
--color BACK#ffffff \
--border 1 \
--color SHADEA#f1f1f1 --color SHADEB#f1f1f1 \
--watermark "$location @ `date`" \
--slope-mode \
"DEF:in_def=$database:in:AVERAGE" \
"DEF:out_def=$database:out:AVERAGE" \
'CDEF:in=in_def,UN,0,in_def,IF' \
'CDEF:out=out_def,UN,0,out_def,IF' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'CDEF:background=in,POP,LTIME,7200,%,3600,LE,INF,UNKN,IF' \
'CDEF:backgroundN=background,-1,*' \
'AREA:background#F3F3F3' \
'AREA:backgroundN#F3F3F3' \
'HRULE:600000#999999' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#83afe5' \
'AREA:outg#e6ce97' \
'LINE1:in#225ea8' \
'LINE1:outg#bf812d' \
'GPRINT:kbin:LAST:CURRENT download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:LAST:CURRENT upload\: %3.2lf kB/s\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:AVERAGE download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:AVERAGE upload\: %3.2lf kB/s\j'

# Nädal

$rrdtool graph $image_path/g-n2dal.png -a PNG -s -168h \
-w 800 -h 350 \
-A \
--vertical-label "$vertical_label" \
--font DEFAULT:7: \
--color BACK#ffffff \
--border 1 \
--color SHADEA#f1f1f1 --color SHADEB#f1f1f1 \
--watermark "$location @ `date`" \
--slope-mode \
"DEF:in_def=$database:in:AVERAGE" \
"DEF:out_def=$database:out:AVERAGE" \
'CDEF:in=in_def,UN,0,in_def,IF' \
'CDEF:out=out_def,UN,0,out_def,IF' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'CDEF:background=in,POP,LTIME,172800,%,86400,LE,INF,UNKN,IF' \
'CDEF:backgroundN=background,-1,*' \
'AREA:background#F3F3F3' \
'AREA:backgroundN#F3F3F3' \
'HRULE:600000#999999' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#83afe5' \
'AREA:outg#e6ce97' \
'LINE1:in#225ea8' \
'LINE1:outg#bf812d' \
'GPRINT:kbin:LAST:CURRENT download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:LAST:CURRENT upload\: %3.2lf kB/s\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:AVERAGE download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:AVERAGE upload\: %3.2lf kB/s\j'

# Kuu

$rrdtool graph $image_path/g-kuu.png -a PNG -s -744h \
-w 800 -h 350 \
-A \
--vertical-label "$vertical_label" \
--font DEFAULT:7: \
--color BACK#ffffff \
--border 1 \
--color SHADEA#f1f1f1 --color SHADEB#f1f1f1 \
--watermark "$location @ `date`" \
--slope-mode \
"DEF:in_def=$database:in:AVERAGE" \
"DEF:out_def=$database:out:AVERAGE" \
'CDEF:in=in_def,UN,0,in_def,IF' \
'CDEF:out=out_def,UN,0,out_def,IF' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'CDEF:background=in,POP,LTIME,1209600,%,604800,LE,INF,UNKN,IF' \
'CDEF:backgroundN=background,-1,*' \
'AREA:background#F3F3F3' \
'AREA:backgroundN#F3F3F3' \
'HRULE:600000#999999' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#83afe5' \
'AREA:outg#e6ce97' \
'LINE1:in#225ea8' \
'LINE1:outg#bf812d' \
'GPRINT:kbin:LAST:CURRENT download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:LAST:CURRENT upload\: %3.2lf kB/s\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:AVERAGE download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:AVERAGE upload\: %3.2lf kB/s\j'

# Aasta

$rrdtool graph $image_path/g-aasta.png -a PNG -s -8760h \
-w 800 -h 350 \
-A \
--vertical-label "$vertical_label" \
--font DEFAULT:7: \
--color BACK#ffffff \
--border 1 \
--color SHADEA#f1f1f1 --color SHADEB#f1f1f1 \
--watermark "$location @ `date`" \
--slope-mode \
"DEF:in_def=$database:in:AVERAGE" \
"DEF:out_def=$database:out:AVERAGE" \
'CDEF:in=in_def,UN,0,in_def,IF' \
'CDEF:out=out_def,UN,0,out_def,IF' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'HRULE:600000#999999' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#83afe5' \
'AREA:outg#e6ce97' \
'LINE1:in#225ea8' \
'LINE1:outg#bf812d' \
'GPRINT:kbin:LAST:CURRENT download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:LAST:CURRENT upload\: %3.2lf kB/s\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:AVERAGE download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:AVERAGE upload\: %3.2lf kB/s\j'
</source>

===CRON===

Andmete kogumise ja graafikute joonistamise automatiseerimiseks lisame need tööd [[:Crontab]] tabelisse.

Sisestame käsu

<source lang=bash>
crontab -e
</source>

ning lisame read:

<source lang=bash>
*/5 * * * * root /home/kasutaja/get_traffic.sh > /dev/null
*/5 * * * * root /home/kasutaja/build_graph.sh > /dev/null
</source>

Sedasi loetakse andmete ja joonistatakse graafikuid iga viie minuti järel.

===Graafik===

Tulemuseks saame neli graafikut. Siinkohal toome esile ainult päevase graafiku:

[[Image:g-p2ev.png]]

===HTML===

Loome mingi [[:HTML]] lehekülje, milles kõik neli graafikut üheskoos.

<source lang="html4strict">

<!DOCTYPE html PUBLIC "-//W3C//DTD XHTML 1.0 Transitional//EN"
"http://www.w3.org/TR/xhtml1/DTD/xhtml1-transitional.dtd">
<html xmlns="http://www.w3.org/1999/xhtml" xml:lang="et" lang="et">
<head>
<title>RRDtool graph</title>
<meta http-equiv="Content-type" content="text/html; charset=iso-8859-1" />
<style type="text/css">
html, body {
font-family: verdana, tahoma, arial, helvetica, "trebuchet ms";
font-size: 14px;
font-weight: normal;
text-decoration: none;
color: #000000;
height: 100%;
background: #333;
color: #fff;
}
#graphs div, #timestamp { text-align: center; padding: 2px; }
#timestamp { font-weight: bold; }
</style>
<meta http-equiv="refresh" content="60; url=">
</head>
<body>

<div id="timestamp">Loading the date...</div>

<div id="graphs">
<div id="g_day">
<img src="g-p2ev.png" alt='Day' title="Day" />
</div>
<div id="g_week">
<img src="g-n2dal.png" alt='Week' title="Week" />
</div>
<div id="g_month">
<img src="g-kuu.png" alt='Month' title="Month" />
</div>
<div id="g_year">
<img src="g-aasta.png" alt='Year' title="Year" />
</div>
</div>

<script type="text/javascript">

function set_date() {
// month array for local translation
months = [ "Jaanuar", "Veebruar", "Märts", "Aprill", "Mai", "Juuni", "Juuli", "August", "September", "Oktoober", "November", "Detsember" ];

d = new Date(); // get date for the string

// format hour, minute and second number
h = (String(d.getHours()).length == 1 ? "0"+d.getHours() : d.getHours());
m = (String(d.getMinutes()).length == 1 ? "0"+d.getMinutes() : d.getMinutes());
s = (String(d.getSeconds()).length == 1 ? "0"+d.getSeconds() : d.getSeconds());

// set the date str
date_str=
("0"+d.getDate()).substr(-2,2)+"-"+(months[d.getMonth()])+"-"+(d.getFullYear())+" "+
h+":"+m+":"+s;

// pollute element with date str
document.getElementById("timestamp").innerHTML = date_str;
}

set_date(); // run date set function

</script>

</body>
</html>
</source>

===Andkefailide konvert enne teisele arhidektuurile tõstmist===

rrdtool puhul pole võimalik kasutada samu rrd faile nii 32 kui 64bitistel masinatel
ja vahepeal tuleb need ümber konvertida ja taastada. Arendajate poolt arutatakse
ka uue formaadi loomist mille puhul sarnaseid konvertimisi enam ei peaks tegema
kuid hetkel seda ametlikus releasis veel pole.

Esimeses masinas konverdime kõik failid xml formaati järgneva skriptiga

#!/bin/sh
for g in $( ls /usr/local/var/rrdfailid ) ; do
name=`echo $g | awk '{sub(/rrd/,"xml");print}'`
echo $g
echo $name
rrdtool dump /usr/local/var/rrdfailid/$g /usr/local/var/rrdfailid/$name
done

Kopeerime failid üle teise arvutisse kus Kustutame esimesena eksisteerivad rrdfailid ja seejäärel loome
neist uued rrdfailid.

#!/bin/sh
for g in $( ls /usr/local/var/rrdfailid ) ; do
name=`echo $g | awk '{sub(/xml/,"rrd");print}'`
echo $g
echo $name
rrdtool restore /usr/local/var/rrdfailid/$g /usr/local/var/munin/rrdfailid/$name
done

Ja seejärel võime eemaldada kopeeritud failid

===Lingid===
http://oss.oetiker.ch/rrdtool/

http://en.wikipedia.org/wiki/RRDtool

http://eccentric.cx/misc/rrdcalc.html

http://people.ee.ethz.ch/~oetiker/webtools/rrdtool/

RRDtool ja võrgugraafik

2013-04-22T12:38:40Z

Drakan: /* Graafikute loomine */

===Sissjuhatus===

RRDtool on vabavaraline andmete hoidmise ja graafikute loomise vahend. See toetab mistahes arvulisi andmemassiive. Näiteks: võrguliiklus, temperatuur, protsessori kasutus, kõvaketta ruum, aktiivsed võrguühendused, failide arv kettal jms.

===Install===

Paigaldame serverisse '''SNMP''' teenuse. Täpsemalt on selle paigaldamisest juttu palas [[:net-snmp]].

Paigaldame ka rakenduse '''RRDtool'''.

===Andmefaili loomine===

Kõige keerulisem osa RRDtooli juures on andmebaasi loomine, mille sees andmeid hoitakse. Järgmised parameetrid tuleb enne andmebaasi loomist välja selgitada:
1. kui tihti andmeid lisatakse? [--step X] (samm on vaikimisi 300 sekundit)
2. mitut erinevat andmejada andmebaasis hoitakse?
3. kui pika aja kohta andmeid hoitakse?

Loome võrguliikluse andmebaasi, kus andmete uuendamine toimub iga 300 sekundi (5 minutit) tagant. Meil on vaja graafikut nii ööpäeva, nädala, kuu kui aasta jaoks.

Käivitamie järgmise käsu:

rrdtool create liiklus.rrd \
--step 300 \
DS:in:COUNTER:600:U:U \
DS:out:COUNTER:600:U:U \
RRA:AVERAGE:0.5:1:288 \
RRA:AVERAGE:0.5:6:336 \
RRA:AVERAGE:0.5:24:372 \
RRA:AVERAGE:0.5:288:365 \
RRA:MAX:0.5:1:288 \
RRA:MAX:0.5:6:336 \
RRA:MAX:0.5:24:372 \
RRA:MAX:0.5:288:365 \

Selle tulemusel tekib anmebaasifail nimega '''liiklus.rrd'''. Nüüd natuke lähemalt, mida me siin tegime.

'''DS:in:COUNTER:600:U:U''' ja '''DS:out:COUNTER:600:U:U'''

Sedasi tekitatakse baasi andmejada nimega 'in' ja 'out', mis on COUNTER tüüpi, andmepunkt iga 600 sekundi tagant, mille minimaalne ja maksimaale väärtus on teadmata (U). Kui on teada minimaalne või maksimaalne väärtus, võib selle loomulikult ka baasi loomisel paika panna. Selle näite puhul jätame selle aga kujule Unknown (U).

'''RRA:AVERAGE:0.5:1:288'''

288 andmeühikut!
1 (iga uuendus) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 288 (andmepunkti) = 86400 sekundit
86400 sekundit / 60 => 1440 minutit
1440 minutit / 60 => 24 tundi
24 tundi / 24 => 1 ööpäev

'''RRA:AVERAGE:0.5:6:336'''

336 andmeühikut!
6 (uuenduste keskmine) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 336 (andmepunkti) = 604800 sekundit
604800 sekundit / 60 => 10080 minutit
10080 minutit / 60 => 168 tundi
168 tundi / 24 => 7 ööpäeva

'''RRA:AVERAGE:0.5:24:372'''

336 andmeühikut!
24 (uuenduste keskmine) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 372 (andmepunkti) = 2678400 sekundit
2678400 sekundit / 60 => 44640 minutit
44640 minutit / 60 => 744 tundi
744 tundi / 24 => 31 ööpäeva

'''RRA:AVERAGE:0.5:288:365'''

365 andmeühikut!
288 (uuenduste keskmine) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 365 (andmepunkti) = 31536000 sekundit
31536000 sekundit / 60 => 525600 minutit
525600 minutit / 60 => 8760 tundi
8760 tundi / 24 => 365 ööpäeva

Sarnaselt eelnevale (AVERAGE e. keskmine) on defineeritud ka maksimaalsete väärtuste hoidmine samas ajaskaalas (MAX).

===Andmete uuendamine===

Andmete uuendamiseks on otstarbekas luua skript, mis küsib operatsioonisüsteemi (või mingi teenuse, nagu näiteks SNMP) käest andmeid ning salvestab need andmebaasi.

Kohandame skriptis failirajad ning võrgukaardi numbri vastavalt serveri konfiguratsioonile parajaks.

<source lang=bash>
#!/bin/sh

# sisenevad bitid
sin=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifInOctets.3`

# väljjuvad bitid
sout=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifOutOctets.3`

# väljastame kontrolliks siseneva ja väljuva liikluse numbrid
echo Snmp in : $sin
echo Snmp out: $sout

# uuendame infoga liiklus.rrd faili. viitame rrdupdate käsule läbi täispika kaustapuu!
/usr/local/bin/rrdupdate /home/kasutaja/rrdtool/liiklus.rrd N:$sin:$sout
</source>

Pööra tähelepanu ridadele '''sin''' ja '''sout'''!

<source lang=bash>
sin=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifInOctets.2`
sout=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifOutOctets.2`
</source>

Number üks (ifInOctets.1) tähistab antud arvuti konfiguratsioonis välisvõrgukaardi numbrit. Oma serveri parameetrite leidmiseks sisesta käsk:

<source lang=bash>
snmpwalk -v 1 -c <parool> localhost | grep ifDescr
</source>

Antud serveri konfiguratsioonile vastavalt oli tulemus järgmine, kus '''ifDescr.1''' on väline (fxp0) ja '''ifDescr.2''' sisemine (fxp1) võrgukaart:

IF-MIB::ifDescr.1 = STRING: fxp0
IF-MIB::ifDescr.2 = STRING: fxp1

Kõikide võimalike nimetuste ja väärtuste kuvamiseks:

<source lang=bash>
snmpwalk -v 1 -c <parool> localhost | more
</source>

===Graafikute loomine===

Paigaldame skripti g.sh, mis loob rrd andmebaasi andmete järgi graafikud. Konfiguratsiooni osas määra sobivad väärtused.

<source lang=bash>
#!/bin/sh

# Konfiguratsioon

rrdtool="/usr/local/bin/rrdtool" # rrdtool'i asukoht kettal (crontab n6uab t2ispikka kaustapud)
image_path="/home/kasutaja/graafikud" # kaust, kuhu graafikud salvestatakse
location="Kurelaane" # location @ date => graafiku alumises servas olev sõne
database="/home/kasutaja/liiklus.rrd" # rrd faili asukoht kettal
vertical_label='Traffic kB/s' # vertikaalne pealkiri

# Päev

$rrdtool graph $image_path/g-p2ev.png -a PNG -s -24h \
-w 800 -h 350 \
-A \
--x-grid HOUR:1:HOUR:4:MINUTE:120:0:%R \
--vertical-label "$vertical_label" \
--font DEFAULT:7: \
--color BACK#ffffff \
--border 1 \
--color SHADEA#f1f1f1 --color SHADEB#f1f1f1 \
--watermark "$location @ `date`" \
--slope-mode \
"DEF:in_def=$database:in:AVERAGE" \
"DEF:out_def=$database:out:AVERAGE" \
'CDEF:in=in_def,UN,0,in_def,IF' \
'CDEF:out=out_def,UN,0,out_def,IF' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'CDEF:background=in,POP,LTIME,7200,%,3600,LE,INF,UNKN,IF' \
'CDEF:backgroundN=background,-1,*' \
'AREA:background#F3F3F3' \
'AREA:backgroundN#F3F3F3' \
'HRULE:600000#999999' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#83afe5' \
'AREA:outg#e6ce97' \
'LINE1:in#225ea8' \
'LINE1:outg#bf812d' \
'GPRINT:kbin:LAST:CURRENT download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:LAST:CURRENT upload\: %3.2lf kB/s\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:AVERAGE download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:AVERAGE upload\: %3.2lf kB/s\j'

# Nädal

$rrdtool graph $image_path/g-n2dal.png -a PNG -s -168h \
-w 800 -h 350 \
-A \
--vertical-label "$vertical_label" \
--font DEFAULT:7: \
--color BACK#ffffff \
--border 1 \
--color SHADEA#f1f1f1 --color SHADEB#f1f1f1 \
--watermark "$location @ `date`" \
--slope-mode \
"DEF:in_def=$database:in:AVERAGE" \
"DEF:out_def=$database:out:AVERAGE" \
'CDEF:in=in_def,UN,0,in_def,IF' \
'CDEF:out=out_def,UN,0,out_def,IF' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'CDEF:background=in,POP,LTIME,172800,%,86400,LE,INF,UNKN,IF' \
'CDEF:backgroundN=background,-1,*' \
'AREA:background#F3F3F3' \
'AREA:backgroundN#F3F3F3' \
'HRULE:600000#999999' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#83afe5' \
'AREA:outg#e6ce97' \
'LINE1:in#225ea8' \
'LINE1:outg#bf812d' \
'GPRINT:kbin:LAST:CURRENT download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:LAST:CURRENT upload\: %3.2lf kB/s\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:AVERAGE download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:AVERAGE upload\: %3.2lf kB/s\j'

# Kuu

$rrdtool graph $image_path/g-kuu.png -a PNG -s -744h \
-w 800 -h 350 \
-A \
--vertical-label "$vertical_label" \
--font DEFAULT:7: \
--color BACK#ffffff \
--border 1 \
--color SHADEA#f1f1f1 --color SHADEB#f1f1f1 \
--watermark "$location @ `date`" \
--slope-mode \
"DEF:in_def=$database:in:AVERAGE" \
"DEF:out_def=$database:out:AVERAGE" \
'CDEF:in=in_def,UN,0,in_def,IF' \
'CDEF:out=out_def,UN,0,out_def,IF' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'CDEF:background=in,POP,LTIME,1209600,%,604800,LE,INF,UNKN,IF' \
'CDEF:backgroundN=background,-1,*' \
'AREA:background#F3F3F3' \
'AREA:backgroundN#F3F3F3' \
'HRULE:600000#999999' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#83afe5' \
'AREA:outg#e6ce97' \
'LINE1:in#225ea8' \
'LINE1:outg#bf812d' \
'GPRINT:kbin:LAST:CURRENT download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:LAST:CURRENT upload\: %3.2lf kB/s\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:AVERAGE download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:AVERAGE upload\: %3.2lf kB/s\j'

# Aasta

$rrdtool graph $image_path/g-aasta.png -a PNG -s -8760h \
-w 800 -h 350 \
-A \
--vertical-label "$vertical_label" \
--font DEFAULT:7: \
--color BACK#ffffff \
--border 1 \
--color SHADEA#f1f1f1 --color SHADEB#f1f1f1 \
--watermark "$location @ `date`" \
--slope-mode \
"DEF:in_def=$database:in:AVERAGE" \
"DEF:out_def=$database:out:AVERAGE" \
'CDEF:in=in_def,UN,0,in_def,IF' \
'CDEF:out=out_def,UN,0,out_def,IF' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'HRULE:600000#999999' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#83afe5' \
'AREA:outg#e6ce97' \
'LINE1:in#225ea8' \
'LINE1:outg#bf812d' \
'GPRINT:kbin:LAST:CURRENT download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:LAST:CURRENT upload\: %3.2lf kB/s\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:AVERAGE download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:AVERAGE upload\: %3.2lf kB/s\j'
</source>

===CRON===

Andmete kogumise ja graafikute joonistamise automatiseerimiseks lisame need tööd [[:Crontab]] tabelisse.

Lisame cron’i skriptide käivitamise, avame /etc/crontab, lisame read

<source lang=bash>
*/5 * * * * root /usr/home/kasutaja/get_traffic.sh > /dev/null
*/5 * * * * root /usr/home/kasutaja/build_graph.sh > /dev/null
</source>

Nii andmete küsimine kui graafikute joonistamine leiab aset iga viie minuti tagant.

===Graafik===

Tulemuseks saame neli graafikut. Siinkohal toome esile ainult päevase graafiku:

[[Image:g-p2ev.png]]

===HTML===

Loome mingi [[:HTML]] lehekülje, milles kõik neli graafikut üheskoos.

<source lang="html4strict">

<!DOCTYPE html PUBLIC "-//W3C//DTD XHTML 1.0 Transitional//EN"
"http://www.w3.org/TR/xhtml1/DTD/xhtml1-transitional.dtd">
<html xmlns="http://www.w3.org/1999/xhtml" xml:lang="et" lang="et">
<head>
<title>RRDtool graph</title>
<meta http-equiv="Content-type" content="text/html; charset=iso-8859-1" />
<style type="text/css">
html, body {
font-family: verdana, tahoma, arial, helvetica, "trebuchet ms";
font-size: 14px;
font-weight: normal;
text-decoration: none;
color: #000000;
height: 100%;
background: #333;
color: #fff;
}
#graphs div, #timestamp { text-align: center; padding: 2px; }
#timestamp { font-weight: bold; }
</style>
<meta http-equiv="refresh" content="60; url=">
</head>
<body>

<div id="timestamp">Loading the date...</div>

<div id="graphs">
<div id="g_day">
<img src="g-p2ev.png" alt='Day' title="Day" />
</div>
<div id="g_week">
<img src="g-n2dal.png" alt='Week' title="Week" />
</div>
<div id="g_month">
<img src="g-kuu.png" alt='Month' title="Month" />
</div>
<div id="g_year">
<img src="g-aasta.png" alt='Year' title="Year" />
</div>
</div>

<script type="text/javascript">

function set_date() {
// month array for local translation
months = [ "Jaanuar", "Veebruar", "Märts", "Aprill", "Mai", "Juuni", "Juuli", "August", "September", "Oktoober", "November", "Detsember" ];

d = new Date(); // get date for the string

// format hour, minute and second number
h = (String(d.getHours()).length == 1 ? "0"+d.getHours() : d.getHours());
m = (String(d.getMinutes()).length == 1 ? "0"+d.getMinutes() : d.getMinutes());
s = (String(d.getSeconds()).length == 1 ? "0"+d.getSeconds() : d.getSeconds());

// set the date str
date_str=
("0"+d.getDate()).substr(-2,2)+"-"+(months[d.getMonth()])+"-"+(d.getFullYear())+" "+
h+":"+m+":"+s;

// pollute element with date str
document.getElementById("timestamp").innerHTML = date_str;
}

set_date(); // run date set function

</script>

</body>
</html>
</source>

===Andkefailide konvert enne teisele arhidektuurile tõstmist===

rrdtool puhul pole võimalik kasutada samu rrd faile nii 32 kui 64bitistel masinatel
ja vahepeal tuleb need ümber konvertida ja taastada. Arendajate poolt arutatakse
ka uue formaadi loomist mille puhul sarnaseid konvertimisi enam ei peaks tegema
kuid hetkel seda ametlikus releasis veel pole.

Esimeses masinas konverdime kõik failid xml formaati järgneva skriptiga

#!/bin/sh
for g in $( ls /usr/local/var/rrdfailid ) ; do
name=`echo $g | awk '{sub(/rrd/,"xml");print}'`
echo $g
echo $name
rrdtool dump /usr/local/var/rrdfailid/$g /usr/local/var/rrdfailid/$name
done

Kopeerime failid üle teise arvutisse kus Kustutame esimesena eksisteerivad rrdfailid ja seejäärel loome
neist uued rrdfailid.

#!/bin/sh
for g in $( ls /usr/local/var/rrdfailid ) ; do
name=`echo $g | awk '{sub(/xml/,"rrd");print}'`
echo $g
echo $name
rrdtool restore /usr/local/var/rrdfailid/$g /usr/local/var/munin/rrdfailid/$name
done

Ja seejärel võime eemaldada kopeeritud failid

===Lingid===
http://oss.oetiker.ch/rrdtool/

http://en.wikipedia.org/wiki/RRDtool

http://eccentric.cx/misc/rrdcalc.html

http://people.ee.ethz.ch/~oetiker/webtools/rrdtool/

RRDtool ja võrgugraafik

2013-04-22T12:37:11Z

Drakan: /* HTML */

===Sissjuhatus===

RRDtool on vabavaraline andmete hoidmise ja graafikute loomise vahend. See toetab mistahes arvulisi andmemassiive. Näiteks: võrguliiklus, temperatuur, protsessori kasutus, kõvaketta ruum, aktiivsed võrguühendused, failide arv kettal jms.

===Install===

Paigaldame serverisse '''SNMP''' teenuse. Täpsemalt on selle paigaldamisest juttu palas [[:net-snmp]].

Paigaldame ka rakenduse '''RRDtool'''.

===Andmefaili loomine===

Kõige keerulisem osa RRDtooli juures on andmebaasi loomine, mille sees andmeid hoitakse. Järgmised parameetrid tuleb enne andmebaasi loomist välja selgitada:
1. kui tihti andmeid lisatakse? [--step X] (samm on vaikimisi 300 sekundit)
2. mitut erinevat andmejada andmebaasis hoitakse?
3. kui pika aja kohta andmeid hoitakse?

Loome võrguliikluse andmebaasi, kus andmete uuendamine toimub iga 300 sekundi (5 minutit) tagant. Meil on vaja graafikut nii ööpäeva, nädala, kuu kui aasta jaoks.

Käivitamie järgmise käsu:

rrdtool create liiklus.rrd \
--step 300 \
DS:in:COUNTER:600:U:U \
DS:out:COUNTER:600:U:U \
RRA:AVERAGE:0.5:1:288 \
RRA:AVERAGE:0.5:6:336 \
RRA:AVERAGE:0.5:24:372 \
RRA:AVERAGE:0.5:288:365 \
RRA:MAX:0.5:1:288 \
RRA:MAX:0.5:6:336 \
RRA:MAX:0.5:24:372 \
RRA:MAX:0.5:288:365 \

Selle tulemusel tekib anmebaasifail nimega '''liiklus.rrd'''. Nüüd natuke lähemalt, mida me siin tegime.

'''DS:in:COUNTER:600:U:U''' ja '''DS:out:COUNTER:600:U:U'''

Sedasi tekitatakse baasi andmejada nimega 'in' ja 'out', mis on COUNTER tüüpi, andmepunkt iga 600 sekundi tagant, mille minimaalne ja maksimaale väärtus on teadmata (U). Kui on teada minimaalne või maksimaalne väärtus, võib selle loomulikult ka baasi loomisel paika panna. Selle näite puhul jätame selle aga kujule Unknown (U).

'''RRA:AVERAGE:0.5:1:288'''

288 andmeühikut!
1 (iga uuendus) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 288 (andmepunkti) = 86400 sekundit
86400 sekundit / 60 => 1440 minutit
1440 minutit / 60 => 24 tundi
24 tundi / 24 => 1 ööpäev

'''RRA:AVERAGE:0.5:6:336'''

336 andmeühikut!
6 (uuenduste keskmine) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 336 (andmepunkti) = 604800 sekundit
604800 sekundit / 60 => 10080 minutit
10080 minutit / 60 => 168 tundi
168 tundi / 24 => 7 ööpäeva

'''RRA:AVERAGE:0.5:24:372'''

336 andmeühikut!
24 (uuenduste keskmine) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 372 (andmepunkti) = 2678400 sekundit
2678400 sekundit / 60 => 44640 minutit
44640 minutit / 60 => 744 tundi
744 tundi / 24 => 31 ööpäeva

'''RRA:AVERAGE:0.5:288:365'''

365 andmeühikut!
288 (uuenduste keskmine) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 365 (andmepunkti) = 31536000 sekundit
31536000 sekundit / 60 => 525600 minutit
525600 minutit / 60 => 8760 tundi
8760 tundi / 24 => 365 ööpäeva

Sarnaselt eelnevale (AVERAGE e. keskmine) on defineeritud ka maksimaalsete väärtuste hoidmine samas ajaskaalas (MAX).

===Andmete uuendamine===

Andmete uuendamiseks on otstarbekas luua skript, mis küsib operatsioonisüsteemi (või mingi teenuse, nagu näiteks SNMP) käest andmeid ning salvestab need andmebaasi.

Kohandame skriptis failirajad ning võrgukaardi numbri vastavalt serveri konfiguratsioonile parajaks.

<source lang=bash>
#!/bin/sh

# sisenevad bitid
sin=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifInOctets.3`

# väljjuvad bitid
sout=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifOutOctets.3`

# väljastame kontrolliks siseneva ja väljuva liikluse numbrid
echo Snmp in : $sin
echo Snmp out: $sout

# uuendame infoga liiklus.rrd faili. viitame rrdupdate käsule läbi täispika kaustapuu!
/usr/local/bin/rrdupdate /home/kasutaja/rrdtool/liiklus.rrd N:$sin:$sout
</source>

Pööra tähelepanu ridadele '''sin''' ja '''sout'''!

<source lang=bash>
sin=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifInOctets.2`
sout=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifOutOctets.2`
</source>

Number üks (ifInOctets.1) tähistab antud arvuti konfiguratsioonis välisvõrgukaardi numbrit. Oma serveri parameetrite leidmiseks sisesta käsk:

<source lang=bash>
snmpwalk -v 1 -c <parool> localhost | grep ifDescr
</source>

Antud serveri konfiguratsioonile vastavalt oli tulemus järgmine, kus '''ifDescr.1''' on väline (fxp0) ja '''ifDescr.2''' sisemine (fxp1) võrgukaart:

IF-MIB::ifDescr.1 = STRING: fxp0
IF-MIB::ifDescr.2 = STRING: fxp1

Kõikide võimalike nimetuste ja väärtuste kuvamiseks:

<source lang=bash>
snmpwalk -v 1 -c <parool> localhost | more
</source>

===Graafikute loomine===

Paigaldame skripti g.sh, mis loob rrd andmebaasi andmete järgi graafikud. Konfiguratsiooni osas määra sobivad väärtused.

<source lang=bash>
#!/bin/sh

# Konfiguratsioon

rrdtool="/usr/local/bin/rrdtool" # rrdtool'i asukoht kettal (crontab n6uab t2ispikka kaustapud)
image_path="/root/rrdtool/graphs" # kaust, kuhu graafikud salvestatakse
location="Kurelaane" # location @ date => graafiku alumises servas olev sõne
database="/root/rrdtool/liiklus.rrd" # rrd faili asukoht kettal
vertical_label='Traffic kB/s' # vertikaalne pealkiri

# Päev

$rrdtool graph $image_path/g-p2ev.png -a PNG -s -24h \
-w 800 -h 350 \
-A \
--x-grid HOUR:1:HOUR:4:MINUTE:120:0:%R \
--vertical-label "$vertical_label" \
--font DEFAULT:7: \
--color BACK#ffffff \
--border 1 \
--color SHADEA#f1f1f1 --color SHADEB#f1f1f1 \
--watermark "$location @ `date`" \
--slope-mode \
"DEF:in_def=$database:in:AVERAGE" \
"DEF:out_def=$database:out:AVERAGE" \
'CDEF:in=in_def,UN,0,in_def,IF' \
'CDEF:out=out_def,UN,0,out_def,IF' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'CDEF:background=in,POP,LTIME,7200,%,3600,LE,INF,UNKN,IF' \
'CDEF:backgroundN=background,-1,*' \
'AREA:background#F3F3F3' \
'AREA:backgroundN#F3F3F3' \
'HRULE:600000#999999' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#83afe5' \
'AREA:outg#e6ce97' \
'LINE1:in#225ea8' \
'LINE1:outg#bf812d' \
'GPRINT:kbin:LAST:CURRENT download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:LAST:CURRENT upload\: %3.2lf kB/s\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:AVERAGE download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:AVERAGE upload\: %3.2lf kB/s\j'

# Nädal

$rrdtool graph $image_path/g-n2dal.png -a PNG -s -168h \
-w 800 -h 350 \
-A \
--vertical-label "$vertical_label" \
--font DEFAULT:7: \
--color BACK#ffffff \
--border 1 \
--color SHADEA#f1f1f1 --color SHADEB#f1f1f1 \
--watermark "$location @ `date`" \
--slope-mode \
"DEF:in_def=$database:in:AVERAGE" \
"DEF:out_def=$database:out:AVERAGE" \
'CDEF:in=in_def,UN,0,in_def,IF' \
'CDEF:out=out_def,UN,0,out_def,IF' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'CDEF:background=in,POP,LTIME,172800,%,86400,LE,INF,UNKN,IF' \
'CDEF:backgroundN=background,-1,*' \
'AREA:background#F3F3F3' \
'AREA:backgroundN#F3F3F3' \
'HRULE:600000#999999' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#83afe5' \
'AREA:outg#e6ce97' \
'LINE1:in#225ea8' \
'LINE1:outg#bf812d' \
'GPRINT:kbin:LAST:CURRENT download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:LAST:CURRENT upload\: %3.2lf kB/s\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:AVERAGE download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:AVERAGE upload\: %3.2lf kB/s\j'

# Kuu

$rrdtool graph $image_path/g-kuu.png -a PNG -s -744h \
-w 800 -h 350 \
-A \
--vertical-label "$vertical_label" \
--font DEFAULT:7: \
--color BACK#ffffff \
--border 1 \
--color SHADEA#f1f1f1 --color SHADEB#f1f1f1 \
--watermark "$location @ `date`" \
--slope-mode \
"DEF:in_def=$database:in:AVERAGE" \
"DEF:out_def=$database:out:AVERAGE" \
'CDEF:in=in_def,UN,0,in_def,IF' \
'CDEF:out=out_def,UN,0,out_def,IF' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'CDEF:background=in,POP,LTIME,1209600,%,604800,LE,INF,UNKN,IF' \
'CDEF:backgroundN=background,-1,*' \
'AREA:background#F3F3F3' \
'AREA:backgroundN#F3F3F3' \
'HRULE:600000#999999' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#83afe5' \
'AREA:outg#e6ce97' \
'LINE1:in#225ea8' \
'LINE1:outg#bf812d' \
'GPRINT:kbin:LAST:CURRENT download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:LAST:CURRENT upload\: %3.2lf kB/s\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:AVERAGE download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:AVERAGE upload\: %3.2lf kB/s\j'

# Aasta

$rrdtool graph $image_path/g-aasta.png -a PNG -s -8760h \
-w 800 -h 350 \
-A \
--vertical-label "$vertical_label" \
--font DEFAULT:7: \
--color BACK#ffffff \
--border 1 \
--color SHADEA#f1f1f1 --color SHADEB#f1f1f1 \
--watermark "$location @ `date`" \
--slope-mode \
"DEF:in_def=$database:in:AVERAGE" \
"DEF:out_def=$database:out:AVERAGE" \
'CDEF:in=in_def,UN,0,in_def,IF' \
'CDEF:out=out_def,UN,0,out_def,IF' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'HRULE:600000#999999' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#83afe5' \
'AREA:outg#e6ce97' \
'LINE1:in#225ea8' \
'LINE1:outg#bf812d' \
'GPRINT:kbin:LAST:CURRENT download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:LAST:CURRENT upload\: %3.2lf kB/s\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:AVERAGE download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:AVERAGE upload\: %3.2lf kB/s\j'
</source>

===CRON===

Andmete kogumise ja graafikute joonistamise automatiseerimiseks lisame need tööd [[:Crontab]] tabelisse.

Lisame cron’i skriptide käivitamise, avame /etc/crontab, lisame read

<source lang=bash>
*/5 * * * * root /usr/home/kasutaja/get_traffic.sh > /dev/null
*/5 * * * * root /usr/home/kasutaja/build_graph.sh > /dev/null
</source>

Nii andmete küsimine kui graafikute joonistamine leiab aset iga viie minuti tagant.

===Graafik===

Tulemuseks saame neli graafikut. Siinkohal toome esile ainult päevase graafiku:

[[Image:g-p2ev.png]]

===HTML===

Loome mingi [[:HTML]] lehekülje, milles kõik neli graafikut üheskoos.

<source lang="html4strict">

<!DOCTYPE html PUBLIC "-//W3C//DTD XHTML 1.0 Transitional//EN"
"http://www.w3.org/TR/xhtml1/DTD/xhtml1-transitional.dtd">
<html xmlns="http://www.w3.org/1999/xhtml" xml:lang="et" lang="et">
<head>
<title>RRDtool graph</title>
<meta http-equiv="Content-type" content="text/html; charset=iso-8859-1" />
<style type="text/css">
html, body {
font-family: verdana, tahoma, arial, helvetica, "trebuchet ms";
font-size: 14px;
font-weight: normal;
text-decoration: none;
color: #000000;
height: 100%;
background: #333;
color: #fff;
}
#graphs div, #timestamp { text-align: center; padding: 2px; }
#timestamp { font-weight: bold; }
</style>
<meta http-equiv="refresh" content="60; url=">
</head>
<body>

<div id="timestamp">Loading the date...</div>

<div id="graphs">
<div id="g_day">
<img src="g-p2ev.png" alt='Day' title="Day" />
</div>
<div id="g_week">
<img src="g-n2dal.png" alt='Week' title="Week" />
</div>
<div id="g_month">
<img src="g-kuu.png" alt='Month' title="Month" />
</div>
<div id="g_year">
<img src="g-aasta.png" alt='Year' title="Year" />
</div>
</div>

<script type="text/javascript">

function set_date() {
// month array for local translation
months = [ "Jaanuar", "Veebruar", "Märts", "Aprill", "Mai", "Juuni", "Juuli", "August", "September", "Oktoober", "November", "Detsember" ];

d = new Date(); // get date for the string

// format hour, minute and second number
h = (String(d.getHours()).length == 1 ? "0"+d.getHours() : d.getHours());
m = (String(d.getMinutes()).length == 1 ? "0"+d.getMinutes() : d.getMinutes());
s = (String(d.getSeconds()).length == 1 ? "0"+d.getSeconds() : d.getSeconds());

// set the date str
date_str=
("0"+d.getDate()).substr(-2,2)+"-"+(months[d.getMonth()])+"-"+(d.getFullYear())+" "+
h+":"+m+":"+s;

// pollute element with date str
document.getElementById("timestamp").innerHTML = date_str;
}

set_date(); // run date set function

</script>

</body>
</html>
</source>

===Andkefailide konvert enne teisele arhidektuurile tõstmist===

rrdtool puhul pole võimalik kasutada samu rrd faile nii 32 kui 64bitistel masinatel
ja vahepeal tuleb need ümber konvertida ja taastada. Arendajate poolt arutatakse
ka uue formaadi loomist mille puhul sarnaseid konvertimisi enam ei peaks tegema
kuid hetkel seda ametlikus releasis veel pole.

Esimeses masinas konverdime kõik failid xml formaati järgneva skriptiga

#!/bin/sh
for g in $( ls /usr/local/var/rrdfailid ) ; do
name=`echo $g | awk '{sub(/rrd/,"xml");print}'`
echo $g
echo $name
rrdtool dump /usr/local/var/rrdfailid/$g /usr/local/var/rrdfailid/$name
done

Kopeerime failid üle teise arvutisse kus Kustutame esimesena eksisteerivad rrdfailid ja seejäärel loome
neist uued rrdfailid.

#!/bin/sh
for g in $( ls /usr/local/var/rrdfailid ) ; do
name=`echo $g | awk '{sub(/xml/,"rrd");print}'`
echo $g
echo $name
rrdtool restore /usr/local/var/rrdfailid/$g /usr/local/var/munin/rrdfailid/$name
done

Ja seejärel võime eemaldada kopeeritud failid

===Lingid===
http://oss.oetiker.ch/rrdtool/

http://en.wikipedia.org/wiki/RRDtool

http://eccentric.cx/misc/rrdcalc.html

http://people.ee.ethz.ch/~oetiker/webtools/rrdtool/

RRDtool ja võrgugraafik

2013-04-22T11:13:54Z

Drakan: /* HTML */

===Sissjuhatus===

RRDtool on vabavaraline andmete hoidmise ja graafikute loomise vahend. See toetab mistahes arvulisi andmemassiive. Näiteks: võrguliiklus, temperatuur, protsessori kasutus, kõvaketta ruum, aktiivsed võrguühendused, failide arv kettal jms.

===Install===

Paigaldame serverisse '''SNMP''' teenuse. Täpsemalt on selle paigaldamisest juttu palas [[:net-snmp]].

Paigaldame ka rakenduse '''RRDtool'''.

===Andmefaili loomine===

Kõige keerulisem osa RRDtooli juures on andmebaasi loomine, mille sees andmeid hoitakse. Järgmised parameetrid tuleb enne andmebaasi loomist välja selgitada:
1. kui tihti andmeid lisatakse? [--step X] (samm on vaikimisi 300 sekundit)
2. mitut erinevat andmejada andmebaasis hoitakse?
3. kui pika aja kohta andmeid hoitakse?

Loome võrguliikluse andmebaasi, kus andmete uuendamine toimub iga 300 sekundi (5 minutit) tagant. Meil on vaja graafikut nii ööpäeva, nädala, kuu kui aasta jaoks.

Käivitamie järgmise käsu:

rrdtool create liiklus.rrd \
--step 300 \
DS:in:COUNTER:600:U:U \
DS:out:COUNTER:600:U:U \
RRA:AVERAGE:0.5:1:288 \
RRA:AVERAGE:0.5:6:336 \
RRA:AVERAGE:0.5:24:372 \
RRA:AVERAGE:0.5:288:365 \
RRA:MAX:0.5:1:288 \
RRA:MAX:0.5:6:336 \
RRA:MAX:0.5:24:372 \
RRA:MAX:0.5:288:365 \

Selle tulemusel tekib anmebaasifail nimega '''liiklus.rrd'''. Nüüd natuke lähemalt, mida me siin tegime.

'''DS:in:COUNTER:600:U:U''' ja '''DS:out:COUNTER:600:U:U'''

Sedasi tekitatakse baasi andmejada nimega 'in' ja 'out', mis on COUNTER tüüpi, andmepunkt iga 600 sekundi tagant, mille minimaalne ja maksimaale väärtus on teadmata (U). Kui on teada minimaalne või maksimaalne väärtus, võib selle loomulikult ka baasi loomisel paika panna. Selle näite puhul jätame selle aga kujule Unknown (U).

'''RRA:AVERAGE:0.5:1:288'''

288 andmeühikut!
1 (iga uuendus) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 288 (andmepunkti) = 86400 sekundit
86400 sekundit / 60 => 1440 minutit
1440 minutit / 60 => 24 tundi
24 tundi / 24 => 1 ööpäev

'''RRA:AVERAGE:0.5:6:336'''

336 andmeühikut!
6 (uuenduste keskmine) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 336 (andmepunkti) = 604800 sekundit
604800 sekundit / 60 => 10080 minutit
10080 minutit / 60 => 168 tundi
168 tundi / 24 => 7 ööpäeva

'''RRA:AVERAGE:0.5:24:372'''

336 andmeühikut!
24 (uuenduste keskmine) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 372 (andmepunkti) = 2678400 sekundit
2678400 sekundit / 60 => 44640 minutit
44640 minutit / 60 => 744 tundi
744 tundi / 24 => 31 ööpäeva

'''RRA:AVERAGE:0.5:288:365'''

365 andmeühikut!
288 (uuenduste keskmine) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 365 (andmepunkti) = 31536000 sekundit
31536000 sekundit / 60 => 525600 minutit
525600 minutit / 60 => 8760 tundi
8760 tundi / 24 => 365 ööpäeva

Sarnaselt eelnevale (AVERAGE e. keskmine) on defineeritud ka maksimaalsete väärtuste hoidmine samas ajaskaalas (MAX).

===Andmete uuendamine===

Andmete uuendamiseks on otstarbekas luua skript, mis küsib operatsioonisüsteemi (või mingi teenuse, nagu näiteks SNMP) käest andmeid ning salvestab need andmebaasi.

Kohandame skriptis failirajad ning võrgukaardi numbri vastavalt serveri konfiguratsioonile parajaks.

<source lang=bash>
#!/bin/sh

# sisenevad bitid
sin=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifInOctets.3`

# väljjuvad bitid
sout=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifOutOctets.3`

# väljastame kontrolliks siseneva ja väljuva liikluse numbrid
echo Snmp in : $sin
echo Snmp out: $sout

# uuendame infoga liiklus.rrd faili. viitame rrdupdate käsule läbi täispika kaustapuu!
/usr/local/bin/rrdupdate /home/kasutaja/rrdtool/liiklus.rrd N:$sin:$sout
</source>

Pööra tähelepanu ridadele '''sin''' ja '''sout'''!

<source lang=bash>
sin=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifInOctets.2`
sout=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifOutOctets.2`
</source>

Number üks (ifInOctets.1) tähistab antud arvuti konfiguratsioonis välisvõrgukaardi numbrit. Oma serveri parameetrite leidmiseks sisesta käsk:

<source lang=bash>
snmpwalk -v 1 -c <parool> localhost | grep ifDescr
</source>

Antud serveri konfiguratsioonile vastavalt oli tulemus järgmine, kus '''ifDescr.1''' on väline (fxp0) ja '''ifDescr.2''' sisemine (fxp1) võrgukaart:

IF-MIB::ifDescr.1 = STRING: fxp0
IF-MIB::ifDescr.2 = STRING: fxp1

Kõikide võimalike nimetuste ja väärtuste kuvamiseks:

<source lang=bash>
snmpwalk -v 1 -c <parool> localhost | more
</source>

===Graafikute loomine===

Paigaldame skripti g.sh, mis loob rrd andmebaasi andmete järgi graafikud. Konfiguratsiooni osas määra sobivad väärtused.

<source lang=bash>
#!/bin/sh

# Konfiguratsioon

rrdtool="/usr/local/bin/rrdtool" # rrdtool'i asukoht kettal (crontab n6uab t2ispikka kaustapud)
image_path="/root/rrdtool/graphs" # kaust, kuhu graafikud salvestatakse
location="Kurelaane" # location @ date => graafiku alumises servas olev sõne
database="/root/rrdtool/liiklus.rrd" # rrd faili asukoht kettal
vertical_label='Traffic kB/s' # vertikaalne pealkiri

# Päev

$rrdtool graph $image_path/g-p2ev.png -a PNG -s -24h \
-w 800 -h 350 \
-A \
--x-grid HOUR:1:HOUR:4:MINUTE:120:0:%R \
--vertical-label "$vertical_label" \
--font DEFAULT:7: \
--color BACK#ffffff \
--border 1 \
--color SHADEA#f1f1f1 --color SHADEB#f1f1f1 \
--watermark "$location @ `date`" \
--slope-mode \
"DEF:in_def=$database:in:AVERAGE" \
"DEF:out_def=$database:out:AVERAGE" \
'CDEF:in=in_def,UN,0,in_def,IF' \
'CDEF:out=out_def,UN,0,out_def,IF' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'CDEF:background=in,POP,LTIME,7200,%,3600,LE,INF,UNKN,IF' \
'CDEF:backgroundN=background,-1,*' \
'AREA:background#F3F3F3' \
'AREA:backgroundN#F3F3F3' \
'HRULE:600000#999999' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#83afe5' \
'AREA:outg#e6ce97' \
'LINE1:in#225ea8' \
'LINE1:outg#bf812d' \
'GPRINT:kbin:LAST:CURRENT download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:LAST:CURRENT upload\: %3.2lf kB/s\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:AVERAGE download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:AVERAGE upload\: %3.2lf kB/s\j'

# Nädal

$rrdtool graph $image_path/g-n2dal.png -a PNG -s -168h \
-w 800 -h 350 \
-A \
--vertical-label "$vertical_label" \
--font DEFAULT:7: \
--color BACK#ffffff \
--border 1 \
--color SHADEA#f1f1f1 --color SHADEB#f1f1f1 \
--watermark "$location @ `date`" \
--slope-mode \
"DEF:in_def=$database:in:AVERAGE" \
"DEF:out_def=$database:out:AVERAGE" \
'CDEF:in=in_def,UN,0,in_def,IF' \
'CDEF:out=out_def,UN,0,out_def,IF' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'CDEF:background=in,POP,LTIME,172800,%,86400,LE,INF,UNKN,IF' \
'CDEF:backgroundN=background,-1,*' \
'AREA:background#F3F3F3' \
'AREA:backgroundN#F3F3F3' \
'HRULE:600000#999999' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#83afe5' \
'AREA:outg#e6ce97' \
'LINE1:in#225ea8' \
'LINE1:outg#bf812d' \
'GPRINT:kbin:LAST:CURRENT download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:LAST:CURRENT upload\: %3.2lf kB/s\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:AVERAGE download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:AVERAGE upload\: %3.2lf kB/s\j'

# Kuu

$rrdtool graph $image_path/g-kuu.png -a PNG -s -744h \
-w 800 -h 350 \
-A \
--vertical-label "$vertical_label" \
--font DEFAULT:7: \
--color BACK#ffffff \
--border 1 \
--color SHADEA#f1f1f1 --color SHADEB#f1f1f1 \
--watermark "$location @ `date`" \
--slope-mode \
"DEF:in_def=$database:in:AVERAGE" \
"DEF:out_def=$database:out:AVERAGE" \
'CDEF:in=in_def,UN,0,in_def,IF' \
'CDEF:out=out_def,UN,0,out_def,IF' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'CDEF:background=in,POP,LTIME,1209600,%,604800,LE,INF,UNKN,IF' \
'CDEF:backgroundN=background,-1,*' \
'AREA:background#F3F3F3' \
'AREA:backgroundN#F3F3F3' \
'HRULE:600000#999999' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#83afe5' \
'AREA:outg#e6ce97' \
'LINE1:in#225ea8' \
'LINE1:outg#bf812d' \
'GPRINT:kbin:LAST:CURRENT download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:LAST:CURRENT upload\: %3.2lf kB/s\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:AVERAGE download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:AVERAGE upload\: %3.2lf kB/s\j'

# Aasta

$rrdtool graph $image_path/g-aasta.png -a PNG -s -8760h \
-w 800 -h 350 \
-A \
--vertical-label "$vertical_label" \
--font DEFAULT:7: \
--color BACK#ffffff \
--border 1 \
--color SHADEA#f1f1f1 --color SHADEB#f1f1f1 \
--watermark "$location @ `date`" \
--slope-mode \
"DEF:in_def=$database:in:AVERAGE" \
"DEF:out_def=$database:out:AVERAGE" \
'CDEF:in=in_def,UN,0,in_def,IF' \
'CDEF:out=out_def,UN,0,out_def,IF' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'HRULE:600000#999999' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#83afe5' \
'AREA:outg#e6ce97' \
'LINE1:in#225ea8' \
'LINE1:outg#bf812d' \
'GPRINT:kbin:LAST:CURRENT download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:LAST:CURRENT upload\: %3.2lf kB/s\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:AVERAGE download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:AVERAGE upload\: %3.2lf kB/s\j'
</source>

===CRON===

Andmete kogumise ja graafikute joonistamise automatiseerimiseks lisame need tööd [[:Crontab]] tabelisse.

Lisame cron’i skriptide käivitamise, avame /etc/crontab, lisame read

<source lang=bash>
*/5 * * * * root /usr/home/kasutaja/get_traffic.sh > /dev/null
*/5 * * * * root /usr/home/kasutaja/build_graph.sh > /dev/null
</source>

Nii andmete küsimine kui graafikute joonistamine leiab aset iga viie minuti tagant.

===Graafik===

Tulemuseks saame neli graafikut. Siinkohal toome esile ainult päevase graafiku:

[[Image:g-p2ev.png]]

===HTML===

Loome mingi [[:HTML]] lehekülje, milles kõik neli graafikut üheskoos.

<source lang="html4strict">

<!DOCTYPE html PUBLIC "-//W3C//DTD XHTML 1.0 Transitional//EN"
"http://www.w3.org/TR/xhtml1/DTD/xhtml1-transitional.dtd">
<html xmlns="http://www.w3.org/1999/xhtml" xml:lang="et" lang="et">
<head>
<title>RRDtool graph</title>
<meta http-equiv="Content-type" content="text/html; charset=iso-8859-1" />
<style type="text/css">
html, body {
font-family: verdana, tahoma, arial, helvetica, "trebuchet ms";
font-size: 14px;
font-weight: normal;
text-decoration: none;
color: #000000;
height: 100%;
background: #333;
color: #fff;
}
#graphs div, #timestamp { text-align: center; padding: 2px; }
#timestamp { font-weight: bold; }
</style>
</head>
<body>

<div id="timestamp">Loading the date...</div>

<div id="graphs">
<div id="g_day">
<img src="g-p2ev.png" alt='Day' title="Day" />
</div>
<div id="g_week">
<img src="g-n2dal.png" alt='Week' title="Week" />
</div>
<div id="g_month">
<img src="g-kuu.png" alt='Month' title="Month" />
</div>
<div id="g_year">
<img src="g-aasta.png" alt='Year' title="Year" />
</div>
</div>

<script type="text/javascript">

function set_date() {
// month array for local translation
months = [ "Jaanuar", "Veebruar", "Märts", "Aprill", "Mai", "Juuni", "Juuli", "August", "September", "Oktoober", "November", "Detsember" ];

d = new Date(); // get date for the string

// format hour, minute and second number
h = (String(d.getHours()).length == 1 ? "0"+d.getHours() : d.getHours());
m = (String(d.getMinutes()).length == 1 ? "0"+d.getMinutes() : d.getMinutes());
s = (String(d.getSeconds()).length == 1 ? "0"+d.getSeconds() : d.getSeconds());

// set the date str
date_str=
("0"+d.getDate()).substr(-2,2)+"-"+(months[d.getMonth()])+"-"+(d.getFullYear())+" "+
h+":"+m+":"+s;

// pollute element with date str
document.getElementById("timestamp").innerHTML = date_str;
}

set_date(); // run date set function

</script>

</body>
</html>
</source>

===Andkefailide konvert enne teisele arhidektuurile tõstmist===

rrdtool puhul pole võimalik kasutada samu rrd faile nii 32 kui 64bitistel masinatel
ja vahepeal tuleb need ümber konvertida ja taastada. Arendajate poolt arutatakse
ka uue formaadi loomist mille puhul sarnaseid konvertimisi enam ei peaks tegema
kuid hetkel seda ametlikus releasis veel pole.

Esimeses masinas konverdime kõik failid xml formaati järgneva skriptiga

#!/bin/sh
for g in $( ls /usr/local/var/rrdfailid ) ; do
name=`echo $g | awk '{sub(/rrd/,"xml");print}'`
echo $g
echo $name
rrdtool dump /usr/local/var/rrdfailid/$g /usr/local/var/rrdfailid/$name
done

Kopeerime failid üle teise arvutisse kus Kustutame esimesena eksisteerivad rrdfailid ja seejäärel loome
neist uued rrdfailid.

#!/bin/sh
for g in $( ls /usr/local/var/rrdfailid ) ; do
name=`echo $g | awk '{sub(/xml/,"rrd");print}'`
echo $g
echo $name
rrdtool restore /usr/local/var/rrdfailid/$g /usr/local/var/munin/rrdfailid/$name
done

Ja seejärel võime eemaldada kopeeritud failid

===Lingid===
http://oss.oetiker.ch/rrdtool/

http://en.wikipedia.org/wiki/RRDtool

http://eccentric.cx/misc/rrdcalc.html

http://people.ee.ethz.ch/~oetiker/webtools/rrdtool/

RRDtool ja võrgugraafik

2013-04-22T10:55:49Z

Drakan: /* HTML */

===Sissjuhatus===

RRDtool on vabavaraline andmete hoidmise ja graafikute loomise vahend. See toetab mistahes arvulisi andmemassiive. Näiteks: võrguliiklus, temperatuur, protsessori kasutus, kõvaketta ruum, aktiivsed võrguühendused, failide arv kettal jms.

===Install===

Paigaldame serverisse '''SNMP''' teenuse. Täpsemalt on selle paigaldamisest juttu palas [[:net-snmp]].

Paigaldame ka rakenduse '''RRDtool'''.

===Andmefaili loomine===

Kõige keerulisem osa RRDtooli juures on andmebaasi loomine, mille sees andmeid hoitakse. Järgmised parameetrid tuleb enne andmebaasi loomist välja selgitada:
1. kui tihti andmeid lisatakse? [--step X] (samm on vaikimisi 300 sekundit)
2. mitut erinevat andmejada andmebaasis hoitakse?
3. kui pika aja kohta andmeid hoitakse?

Loome võrguliikluse andmebaasi, kus andmete uuendamine toimub iga 300 sekundi (5 minutit) tagant. Meil on vaja graafikut nii ööpäeva, nädala, kuu kui aasta jaoks.

Käivitamie järgmise käsu:

rrdtool create liiklus.rrd \
--step 300 \
DS:in:COUNTER:600:U:U \
DS:out:COUNTER:600:U:U \
RRA:AVERAGE:0.5:1:288 \
RRA:AVERAGE:0.5:6:336 \
RRA:AVERAGE:0.5:24:372 \
RRA:AVERAGE:0.5:288:365 \
RRA:MAX:0.5:1:288 \
RRA:MAX:0.5:6:336 \
RRA:MAX:0.5:24:372 \
RRA:MAX:0.5:288:365 \

Selle tulemusel tekib anmebaasifail nimega '''liiklus.rrd'''. Nüüd natuke lähemalt, mida me siin tegime.

'''DS:in:COUNTER:600:U:U''' ja '''DS:out:COUNTER:600:U:U'''

Sedasi tekitatakse baasi andmejada nimega 'in' ja 'out', mis on COUNTER tüüpi, andmepunkt iga 600 sekundi tagant, mille minimaalne ja maksimaale väärtus on teadmata (U). Kui on teada minimaalne või maksimaalne väärtus, võib selle loomulikult ka baasi loomisel paika panna. Selle näite puhul jätame selle aga kujule Unknown (U).

'''RRA:AVERAGE:0.5:1:288'''

288 andmeühikut!
1 (iga uuendus) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 288 (andmepunkti) = 86400 sekundit
86400 sekundit / 60 => 1440 minutit
1440 minutit / 60 => 24 tundi
24 tundi / 24 => 1 ööpäev

'''RRA:AVERAGE:0.5:6:336'''

336 andmeühikut!
6 (uuenduste keskmine) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 336 (andmepunkti) = 604800 sekundit
604800 sekundit / 60 => 10080 minutit
10080 minutit / 60 => 168 tundi
168 tundi / 24 => 7 ööpäeva

'''RRA:AVERAGE:0.5:24:372'''

336 andmeühikut!
24 (uuenduste keskmine) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 372 (andmepunkti) = 2678400 sekundit
2678400 sekundit / 60 => 44640 minutit
44640 minutit / 60 => 744 tundi
744 tundi / 24 => 31 ööpäeva

'''RRA:AVERAGE:0.5:288:365'''

365 andmeühikut!
288 (uuenduste keskmine) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 365 (andmepunkti) = 31536000 sekundit
31536000 sekundit / 60 => 525600 minutit
525600 minutit / 60 => 8760 tundi
8760 tundi / 24 => 365 ööpäeva

Sarnaselt eelnevale (AVERAGE e. keskmine) on defineeritud ka maksimaalsete väärtuste hoidmine samas ajaskaalas (MAX).

===Andmete uuendamine===

Andmete uuendamiseks on otstarbekas luua skript, mis küsib operatsioonisüsteemi (või mingi teenuse, nagu näiteks SNMP) käest andmeid ning salvestab need andmebaasi.

Kohandame skriptis failirajad ning võrgukaardi numbri vastavalt serveri konfiguratsioonile parajaks.

<source lang=bash>
#!/bin/sh

# sisenevad bitid
sin=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifInOctets.3`

# väljjuvad bitid
sout=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifOutOctets.3`

# väljastame kontrolliks siseneva ja väljuva liikluse numbrid
echo Snmp in : $sin
echo Snmp out: $sout

# uuendame infoga liiklus.rrd faili. viitame rrdupdate käsule läbi täispika kaustapuu!
/usr/local/bin/rrdupdate /home/kasutaja/rrdtool/liiklus.rrd N:$sin:$sout
</source>

Pööra tähelepanu ridadele '''sin''' ja '''sout'''!

<source lang=bash>
sin=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifInOctets.2`
sout=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifOutOctets.2`
</source>

Number üks (ifInOctets.1) tähistab antud arvuti konfiguratsioonis välisvõrgukaardi numbrit. Oma serveri parameetrite leidmiseks sisesta käsk:

<source lang=bash>
snmpwalk -v 1 -c <parool> localhost | grep ifDescr
</source>

Antud serveri konfiguratsioonile vastavalt oli tulemus järgmine, kus '''ifDescr.1''' on väline (fxp0) ja '''ifDescr.2''' sisemine (fxp1) võrgukaart:

IF-MIB::ifDescr.1 = STRING: fxp0
IF-MIB::ifDescr.2 = STRING: fxp1

Kõikide võimalike nimetuste ja väärtuste kuvamiseks:

<source lang=bash>
snmpwalk -v 1 -c <parool> localhost | more
</source>

===Graafikute loomine===

Paigaldame skripti g.sh, mis loob rrd andmebaasi andmete järgi graafikud. Konfiguratsiooni osas määra sobivad väärtused.

<source lang=bash>
#!/bin/sh

# Konfiguratsioon

rrdtool="/usr/local/bin/rrdtool" # rrdtool'i asukoht kettal (crontab n6uab t2ispikka kaustapud)
image_path="/root/rrdtool/graphs" # kaust, kuhu graafikud salvestatakse
location="Kurelaane" # location @ date => graafiku alumises servas olev sõne
database="/root/rrdtool/liiklus.rrd" # rrd faili asukoht kettal
vertical_label='Traffic kB/s' # vertikaalne pealkiri

# Päev

$rrdtool graph $image_path/g-p2ev.png -a PNG -s -24h \
-w 800 -h 350 \
-A \
--x-grid HOUR:1:HOUR:4:MINUTE:120:0:%R \
--vertical-label "$vertical_label" \
--font DEFAULT:7: \
--color BACK#ffffff \
--border 1 \
--color SHADEA#f1f1f1 --color SHADEB#f1f1f1 \
--watermark "$location @ `date`" \
--slope-mode \
"DEF:in_def=$database:in:AVERAGE" \
"DEF:out_def=$database:out:AVERAGE" \
'CDEF:in=in_def,UN,0,in_def,IF' \
'CDEF:out=out_def,UN,0,out_def,IF' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'CDEF:background=in,POP,LTIME,7200,%,3600,LE,INF,UNKN,IF' \
'CDEF:backgroundN=background,-1,*' \
'AREA:background#F3F3F3' \
'AREA:backgroundN#F3F3F3' \
'HRULE:600000#999999' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#83afe5' \
'AREA:outg#e6ce97' \
'LINE1:in#225ea8' \
'LINE1:outg#bf812d' \
'GPRINT:kbin:LAST:CURRENT download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:LAST:CURRENT upload\: %3.2lf kB/s\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:AVERAGE download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:AVERAGE upload\: %3.2lf kB/s\j'

# Nädal

$rrdtool graph $image_path/g-n2dal.png -a PNG -s -168h \
-w 800 -h 350 \
-A \
--vertical-label "$vertical_label" \
--font DEFAULT:7: \
--color BACK#ffffff \
--border 1 \
--color SHADEA#f1f1f1 --color SHADEB#f1f1f1 \
--watermark "$location @ `date`" \
--slope-mode \
"DEF:in_def=$database:in:AVERAGE" \
"DEF:out_def=$database:out:AVERAGE" \
'CDEF:in=in_def,UN,0,in_def,IF' \
'CDEF:out=out_def,UN,0,out_def,IF' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'CDEF:background=in,POP,LTIME,172800,%,86400,LE,INF,UNKN,IF' \
'CDEF:backgroundN=background,-1,*' \
'AREA:background#F3F3F3' \
'AREA:backgroundN#F3F3F3' \
'HRULE:600000#999999' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#83afe5' \
'AREA:outg#e6ce97' \
'LINE1:in#225ea8' \
'LINE1:outg#bf812d' \
'GPRINT:kbin:LAST:CURRENT download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:LAST:CURRENT upload\: %3.2lf kB/s\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:AVERAGE download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:AVERAGE upload\: %3.2lf kB/s\j'

# Kuu

$rrdtool graph $image_path/g-kuu.png -a PNG -s -744h \
-w 800 -h 350 \
-A \
--vertical-label "$vertical_label" \
--font DEFAULT:7: \
--color BACK#ffffff \
--border 1 \
--color SHADEA#f1f1f1 --color SHADEB#f1f1f1 \
--watermark "$location @ `date`" \
--slope-mode \
"DEF:in_def=$database:in:AVERAGE" \
"DEF:out_def=$database:out:AVERAGE" \
'CDEF:in=in_def,UN,0,in_def,IF' \
'CDEF:out=out_def,UN,0,out_def,IF' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'CDEF:background=in,POP,LTIME,1209600,%,604800,LE,INF,UNKN,IF' \
'CDEF:backgroundN=background,-1,*' \
'AREA:background#F3F3F3' \
'AREA:backgroundN#F3F3F3' \
'HRULE:600000#999999' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#83afe5' \
'AREA:outg#e6ce97' \
'LINE1:in#225ea8' \
'LINE1:outg#bf812d' \
'GPRINT:kbin:LAST:CURRENT download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:LAST:CURRENT upload\: %3.2lf kB/s\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:AVERAGE download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:AVERAGE upload\: %3.2lf kB/s\j'

# Aasta

$rrdtool graph $image_path/g-aasta.png -a PNG -s -8760h \
-w 800 -h 350 \
-A \
--vertical-label "$vertical_label" \
--font DEFAULT:7: \
--color BACK#ffffff \
--border 1 \
--color SHADEA#f1f1f1 --color SHADEB#f1f1f1 \
--watermark "$location @ `date`" \
--slope-mode \
"DEF:in_def=$database:in:AVERAGE" \
"DEF:out_def=$database:out:AVERAGE" \
'CDEF:in=in_def,UN,0,in_def,IF' \
'CDEF:out=out_def,UN,0,out_def,IF' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'HRULE:600000#999999' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#83afe5' \
'AREA:outg#e6ce97' \
'LINE1:in#225ea8' \
'LINE1:outg#bf812d' \
'GPRINT:kbin:LAST:CURRENT download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:LAST:CURRENT upload\: %3.2lf kB/s\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:AVERAGE download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:AVERAGE upload\: %3.2lf kB/s\j'
</source>

===CRON===

Andmete kogumise ja graafikute joonistamise automatiseerimiseks lisame need tööd [[:Crontab]] tabelisse.

Lisame cron’i skriptide käivitamise, avame /etc/crontab, lisame read

<source lang=bash>
*/5 * * * * root /usr/home/kasutaja/get_traffic.sh > /dev/null
*/5 * * * * root /usr/home/kasutaja/build_graph.sh > /dev/null
</source>

Nii andmete küsimine kui graafikute joonistamine leiab aset iga viie minuti tagant.

===Graafik===

Tulemuseks saame neli graafikut. Siinkohal toome esile ainult päevase graafiku:

[[Image:g-p2ev.png]]

===HTML===

Loome mingi [[:HTML]] lehekülje, milles kõik neli graafikut üheskoos.

===Andkefailide konvert enne teisele arhidektuurile tõstmist===

rrdtool puhul pole võimalik kasutada samu rrd faile nii 32 kui 64bitistel masinatel
ja vahepeal tuleb need ümber konvertida ja taastada. Arendajate poolt arutatakse
ka uue formaadi loomist mille puhul sarnaseid konvertimisi enam ei peaks tegema
kuid hetkel seda ametlikus releasis veel pole.

Esimeses masinas konverdime kõik failid xml formaati järgneva skriptiga

#!/bin/sh
for g in $( ls /usr/local/var/rrdfailid ) ; do
name=`echo $g | awk '{sub(/rrd/,"xml");print}'`
echo $g
echo $name
rrdtool dump /usr/local/var/rrdfailid/$g /usr/local/var/rrdfailid/$name
done

Kopeerime failid üle teise arvutisse kus Kustutame esimesena eksisteerivad rrdfailid ja seejäärel loome
neist uued rrdfailid.

#!/bin/sh
for g in $( ls /usr/local/var/rrdfailid ) ; do
name=`echo $g | awk '{sub(/xml/,"rrd");print}'`
echo $g
echo $name
rrdtool restore /usr/local/var/rrdfailid/$g /usr/local/var/munin/rrdfailid/$name
done

Ja seejärel võime eemaldada kopeeritud failid

===Lingid===
http://oss.oetiker.ch/rrdtool/

http://en.wikipedia.org/wiki/RRDtool

http://eccentric.cx/misc/rrdcalc.html

http://people.ee.ethz.ch/~oetiker/webtools/rrdtool/

RRDtool ja võrgugraafik

2013-04-22T10:55:14Z

Drakan: /* Lingid */

===Sissjuhatus===

RRDtool on vabavaraline andmete hoidmise ja graafikute loomise vahend. See toetab mistahes arvulisi andmemassiive. Näiteks: võrguliiklus, temperatuur, protsessori kasutus, kõvaketta ruum, aktiivsed võrguühendused, failide arv kettal jms.

===Install===

Paigaldame serverisse '''SNMP''' teenuse. Täpsemalt on selle paigaldamisest juttu palas [[:net-snmp]].

Paigaldame ka rakenduse '''RRDtool'''.

===Andmefaili loomine===

Kõige keerulisem osa RRDtooli juures on andmebaasi loomine, mille sees andmeid hoitakse. Järgmised parameetrid tuleb enne andmebaasi loomist välja selgitada:
1. kui tihti andmeid lisatakse? [--step X] (samm on vaikimisi 300 sekundit)
2. mitut erinevat andmejada andmebaasis hoitakse?
3. kui pika aja kohta andmeid hoitakse?

Loome võrguliikluse andmebaasi, kus andmete uuendamine toimub iga 300 sekundi (5 minutit) tagant. Meil on vaja graafikut nii ööpäeva, nädala, kuu kui aasta jaoks.

Käivitamie järgmise käsu:

rrdtool create liiklus.rrd \
--step 300 \
DS:in:COUNTER:600:U:U \
DS:out:COUNTER:600:U:U \
RRA:AVERAGE:0.5:1:288 \
RRA:AVERAGE:0.5:6:336 \
RRA:AVERAGE:0.5:24:372 \
RRA:AVERAGE:0.5:288:365 \
RRA:MAX:0.5:1:288 \
RRA:MAX:0.5:6:336 \
RRA:MAX:0.5:24:372 \
RRA:MAX:0.5:288:365 \

Selle tulemusel tekib anmebaasifail nimega '''liiklus.rrd'''. Nüüd natuke lähemalt, mida me siin tegime.

'''DS:in:COUNTER:600:U:U''' ja '''DS:out:COUNTER:600:U:U'''

Sedasi tekitatakse baasi andmejada nimega 'in' ja 'out', mis on COUNTER tüüpi, andmepunkt iga 600 sekundi tagant, mille minimaalne ja maksimaale väärtus on teadmata (U). Kui on teada minimaalne või maksimaalne väärtus, võib selle loomulikult ka baasi loomisel paika panna. Selle näite puhul jätame selle aga kujule Unknown (U).

'''RRA:AVERAGE:0.5:1:288'''

288 andmeühikut!
1 (iga uuendus) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 288 (andmepunkti) = 86400 sekundit
86400 sekundit / 60 => 1440 minutit
1440 minutit / 60 => 24 tundi
24 tundi / 24 => 1 ööpäev

'''RRA:AVERAGE:0.5:6:336'''

336 andmeühikut!
6 (uuenduste keskmine) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 336 (andmepunkti) = 604800 sekundit
604800 sekundit / 60 => 10080 minutit
10080 minutit / 60 => 168 tundi
168 tundi / 24 => 7 ööpäeva

'''RRA:AVERAGE:0.5:24:372'''

336 andmeühikut!
24 (uuenduste keskmine) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 372 (andmepunkti) = 2678400 sekundit
2678400 sekundit / 60 => 44640 minutit
44640 minutit / 60 => 744 tundi
744 tundi / 24 => 31 ööpäeva

'''RRA:AVERAGE:0.5:288:365'''

365 andmeühikut!
288 (uuenduste keskmine) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 365 (andmepunkti) = 31536000 sekundit
31536000 sekundit / 60 => 525600 minutit
525600 minutit / 60 => 8760 tundi
8760 tundi / 24 => 365 ööpäeva

Sarnaselt eelnevale (AVERAGE e. keskmine) on defineeritud ka maksimaalsete väärtuste hoidmine samas ajaskaalas (MAX).

===Andmete uuendamine===

Andmete uuendamiseks on otstarbekas luua skript, mis küsib operatsioonisüsteemi (või mingi teenuse, nagu näiteks SNMP) käest andmeid ning salvestab need andmebaasi.

Kohandame skriptis failirajad ning võrgukaardi numbri vastavalt serveri konfiguratsioonile parajaks.

<source lang=bash>
#!/bin/sh

# sisenevad bitid
sin=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifInOctets.3`

# väljjuvad bitid
sout=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifOutOctets.3`

# väljastame kontrolliks siseneva ja väljuva liikluse numbrid
echo Snmp in : $sin
echo Snmp out: $sout

# uuendame infoga liiklus.rrd faili. viitame rrdupdate käsule läbi täispika kaustapuu!
/usr/local/bin/rrdupdate /home/kasutaja/rrdtool/liiklus.rrd N:$sin:$sout
</source>

Pööra tähelepanu ridadele '''sin''' ja '''sout'''!

<source lang=bash>
sin=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifInOctets.2`
sout=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifOutOctets.2`
</source>

Number üks (ifInOctets.1) tähistab antud arvuti konfiguratsioonis välisvõrgukaardi numbrit. Oma serveri parameetrite leidmiseks sisesta käsk:

<source lang=bash>
snmpwalk -v 1 -c <parool> localhost | grep ifDescr
</source>

Antud serveri konfiguratsioonile vastavalt oli tulemus järgmine, kus '''ifDescr.1''' on väline (fxp0) ja '''ifDescr.2''' sisemine (fxp1) võrgukaart:

IF-MIB::ifDescr.1 = STRING: fxp0
IF-MIB::ifDescr.2 = STRING: fxp1

Kõikide võimalike nimetuste ja väärtuste kuvamiseks:

<source lang=bash>
snmpwalk -v 1 -c <parool> localhost | more
</source>

===Graafikute loomine===

Paigaldame skripti g.sh, mis loob rrd andmebaasi andmete järgi graafikud. Konfiguratsiooni osas määra sobivad väärtused.

<source lang=bash>
#!/bin/sh

# Konfiguratsioon

rrdtool="/usr/local/bin/rrdtool" # rrdtool'i asukoht kettal (crontab n6uab t2ispikka kaustapud)
image_path="/root/rrdtool/graphs" # kaust, kuhu graafikud salvestatakse
location="Kurelaane" # location @ date => graafiku alumises servas olev sõne
database="/root/rrdtool/liiklus.rrd" # rrd faili asukoht kettal
vertical_label='Traffic kB/s' # vertikaalne pealkiri

# Päev

$rrdtool graph $image_path/g-p2ev.png -a PNG -s -24h \
-w 800 -h 350 \
-A \
--x-grid HOUR:1:HOUR:4:MINUTE:120:0:%R \
--vertical-label "$vertical_label" \
--font DEFAULT:7: \
--color BACK#ffffff \
--border 1 \
--color SHADEA#f1f1f1 --color SHADEB#f1f1f1 \
--watermark "$location @ `date`" \
--slope-mode \
"DEF:in_def=$database:in:AVERAGE" \
"DEF:out_def=$database:out:AVERAGE" \
'CDEF:in=in_def,UN,0,in_def,IF' \
'CDEF:out=out_def,UN,0,out_def,IF' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'CDEF:background=in,POP,LTIME,7200,%,3600,LE,INF,UNKN,IF' \
'CDEF:backgroundN=background,-1,*' \
'AREA:background#F3F3F3' \
'AREA:backgroundN#F3F3F3' \
'HRULE:600000#999999' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#83afe5' \
'AREA:outg#e6ce97' \
'LINE1:in#225ea8' \
'LINE1:outg#bf812d' \
'GPRINT:kbin:LAST:CURRENT download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:LAST:CURRENT upload\: %3.2lf kB/s\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:AVERAGE download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:AVERAGE upload\: %3.2lf kB/s\j'

# Nädal

$rrdtool graph $image_path/g-n2dal.png -a PNG -s -168h \
-w 800 -h 350 \
-A \
--vertical-label "$vertical_label" \
--font DEFAULT:7: \
--color BACK#ffffff \
--border 1 \
--color SHADEA#f1f1f1 --color SHADEB#f1f1f1 \
--watermark "$location @ `date`" \
--slope-mode \
"DEF:in_def=$database:in:AVERAGE" \
"DEF:out_def=$database:out:AVERAGE" \
'CDEF:in=in_def,UN,0,in_def,IF' \
'CDEF:out=out_def,UN,0,out_def,IF' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'CDEF:background=in,POP,LTIME,172800,%,86400,LE,INF,UNKN,IF' \
'CDEF:backgroundN=background,-1,*' \
'AREA:background#F3F3F3' \
'AREA:backgroundN#F3F3F3' \
'HRULE:600000#999999' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#83afe5' \
'AREA:outg#e6ce97' \
'LINE1:in#225ea8' \
'LINE1:outg#bf812d' \
'GPRINT:kbin:LAST:CURRENT download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:LAST:CURRENT upload\: %3.2lf kB/s\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:AVERAGE download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:AVERAGE upload\: %3.2lf kB/s\j'

# Kuu

$rrdtool graph $image_path/g-kuu.png -a PNG -s -744h \
-w 800 -h 350 \
-A \
--vertical-label "$vertical_label" \
--font DEFAULT:7: \
--color BACK#ffffff \
--border 1 \
--color SHADEA#f1f1f1 --color SHADEB#f1f1f1 \
--watermark "$location @ `date`" \
--slope-mode \
"DEF:in_def=$database:in:AVERAGE" \
"DEF:out_def=$database:out:AVERAGE" \
'CDEF:in=in_def,UN,0,in_def,IF' \
'CDEF:out=out_def,UN,0,out_def,IF' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'CDEF:background=in,POP,LTIME,1209600,%,604800,LE,INF,UNKN,IF' \
'CDEF:backgroundN=background,-1,*' \
'AREA:background#F3F3F3' \
'AREA:backgroundN#F3F3F3' \
'HRULE:600000#999999' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#83afe5' \
'AREA:outg#e6ce97' \
'LINE1:in#225ea8' \
'LINE1:outg#bf812d' \
'GPRINT:kbin:LAST:CURRENT download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:LAST:CURRENT upload\: %3.2lf kB/s\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:AVERAGE download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:AVERAGE upload\: %3.2lf kB/s\j'

# Aasta

$rrdtool graph $image_path/g-aasta.png -a PNG -s -8760h \
-w 800 -h 350 \
-A \
--vertical-label "$vertical_label" \
--font DEFAULT:7: \
--color BACK#ffffff \
--border 1 \
--color SHADEA#f1f1f1 --color SHADEB#f1f1f1 \
--watermark "$location @ `date`" \
--slope-mode \
"DEF:in_def=$database:in:AVERAGE" \
"DEF:out_def=$database:out:AVERAGE" \
'CDEF:in=in_def,UN,0,in_def,IF' \
'CDEF:out=out_def,UN,0,out_def,IF' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'HRULE:600000#999999' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#83afe5' \
'AREA:outg#e6ce97' \
'LINE1:in#225ea8' \
'LINE1:outg#bf812d' \
'GPRINT:kbin:LAST:CURRENT download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:LAST:CURRENT upload\: %3.2lf kB/s\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:AVERAGE download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:AVERAGE upload\: %3.2lf kB/s\j'
</source>

===CRON===

Andmete kogumise ja graafikute joonistamise automatiseerimiseks lisame need tööd [[:Crontab]] tabelisse.

Lisame cron’i skriptide käivitamise, avame /etc/crontab, lisame read

<source lang=bash>
*/5 * * * * root /usr/home/kasutaja/get_traffic.sh > /dev/null
*/5 * * * * root /usr/home/kasutaja/build_graph.sh > /dev/null
</source>

Nii andmete küsimine kui graafikute joonistamine leiab aset iga viie minuti tagant.

===Graafik===

Tulemuseks saame neli graafikut. Siinkohal toome esile ainult päevase graafiku:

[[Image:g-p2ev.png]]

===HTML===

Loome mingi [[:HTML] lehekülje, milles kõik neli graafikut üheskoos.

===Andkefailide konvert enne teisele arhidektuurile tõstmist===

rrdtool puhul pole võimalik kasutada samu rrd faile nii 32 kui 64bitistel masinatel
ja vahepeal tuleb need ümber konvertida ja taastada. Arendajate poolt arutatakse
ka uue formaadi loomist mille puhul sarnaseid konvertimisi enam ei peaks tegema
kuid hetkel seda ametlikus releasis veel pole.

Esimeses masinas konverdime kõik failid xml formaati järgneva skriptiga

#!/bin/sh
for g in $( ls /usr/local/var/rrdfailid ) ; do
name=`echo $g | awk '{sub(/rrd/,"xml");print}'`
echo $g
echo $name
rrdtool dump /usr/local/var/rrdfailid/$g /usr/local/var/rrdfailid/$name
done

Kopeerime failid üle teise arvutisse kus Kustutame esimesena eksisteerivad rrdfailid ja seejäärel loome
neist uued rrdfailid.

#!/bin/sh
for g in $( ls /usr/local/var/rrdfailid ) ; do
name=`echo $g | awk '{sub(/xml/,"rrd");print}'`
echo $g
echo $name
rrdtool restore /usr/local/var/rrdfailid/$g /usr/local/var/munin/rrdfailid/$name
done

Ja seejärel võime eemaldada kopeeritud failid

===Lingid===
http://oss.oetiker.ch/rrdtool/

http://en.wikipedia.org/wiki/RRDtool

http://eccentric.cx/misc/rrdcalc.html

http://people.ee.ethz.ch/~oetiker/webtools/rrdtool/

RRDtool ja võrgugraafik

2013-04-22T10:54:58Z

Drakan: /* CRON */

===Sissjuhatus===

RRDtool on vabavaraline andmete hoidmise ja graafikute loomise vahend. See toetab mistahes arvulisi andmemassiive. Näiteks: võrguliiklus, temperatuur, protsessori kasutus, kõvaketta ruum, aktiivsed võrguühendused, failide arv kettal jms.

===Install===

Paigaldame serverisse '''SNMP''' teenuse. Täpsemalt on selle paigaldamisest juttu palas [[:net-snmp]].

Paigaldame ka rakenduse '''RRDtool'''.

===Andmefaili loomine===

Kõige keerulisem osa RRDtooli juures on andmebaasi loomine, mille sees andmeid hoitakse. Järgmised parameetrid tuleb enne andmebaasi loomist välja selgitada:
1. kui tihti andmeid lisatakse? [--step X] (samm on vaikimisi 300 sekundit)
2. mitut erinevat andmejada andmebaasis hoitakse?
3. kui pika aja kohta andmeid hoitakse?

Loome võrguliikluse andmebaasi, kus andmete uuendamine toimub iga 300 sekundi (5 minutit) tagant. Meil on vaja graafikut nii ööpäeva, nädala, kuu kui aasta jaoks.

Käivitamie järgmise käsu:

rrdtool create liiklus.rrd \
--step 300 \
DS:in:COUNTER:600:U:U \
DS:out:COUNTER:600:U:U \
RRA:AVERAGE:0.5:1:288 \
RRA:AVERAGE:0.5:6:336 \
RRA:AVERAGE:0.5:24:372 \
RRA:AVERAGE:0.5:288:365 \
RRA:MAX:0.5:1:288 \
RRA:MAX:0.5:6:336 \
RRA:MAX:0.5:24:372 \
RRA:MAX:0.5:288:365 \

Selle tulemusel tekib anmebaasifail nimega '''liiklus.rrd'''. Nüüd natuke lähemalt, mida me siin tegime.

'''DS:in:COUNTER:600:U:U''' ja '''DS:out:COUNTER:600:U:U'''

Sedasi tekitatakse baasi andmejada nimega 'in' ja 'out', mis on COUNTER tüüpi, andmepunkt iga 600 sekundi tagant, mille minimaalne ja maksimaale väärtus on teadmata (U). Kui on teada minimaalne või maksimaalne väärtus, võib selle loomulikult ka baasi loomisel paika panna. Selle näite puhul jätame selle aga kujule Unknown (U).

'''RRA:AVERAGE:0.5:1:288'''

288 andmeühikut!
1 (iga uuendus) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 288 (andmepunkti) = 86400 sekundit
86400 sekundit / 60 => 1440 minutit
1440 minutit / 60 => 24 tundi
24 tundi / 24 => 1 ööpäev

'''RRA:AVERAGE:0.5:6:336'''

336 andmeühikut!
6 (uuenduste keskmine) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 336 (andmepunkti) = 604800 sekundit
604800 sekundit / 60 => 10080 minutit
10080 minutit / 60 => 168 tundi
168 tundi / 24 => 7 ööpäeva

'''RRA:AVERAGE:0.5:24:372'''

336 andmeühikut!
24 (uuenduste keskmine) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 372 (andmepunkti) = 2678400 sekundit
2678400 sekundit / 60 => 44640 minutit
44640 minutit / 60 => 744 tundi
744 tundi / 24 => 31 ööpäeva

'''RRA:AVERAGE:0.5:288:365'''

365 andmeühikut!
288 (uuenduste keskmine) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 365 (andmepunkti) = 31536000 sekundit
31536000 sekundit / 60 => 525600 minutit
525600 minutit / 60 => 8760 tundi
8760 tundi / 24 => 365 ööpäeva

Sarnaselt eelnevale (AVERAGE e. keskmine) on defineeritud ka maksimaalsete väärtuste hoidmine samas ajaskaalas (MAX).

===Andmete uuendamine===

Andmete uuendamiseks on otstarbekas luua skript, mis küsib operatsioonisüsteemi (või mingi teenuse, nagu näiteks SNMP) käest andmeid ning salvestab need andmebaasi.

Kohandame skriptis failirajad ning võrgukaardi numbri vastavalt serveri konfiguratsioonile parajaks.

<source lang=bash>
#!/bin/sh

# sisenevad bitid
sin=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifInOctets.3`

# väljjuvad bitid
sout=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifOutOctets.3`

# väljastame kontrolliks siseneva ja väljuva liikluse numbrid
echo Snmp in : $sin
echo Snmp out: $sout

# uuendame infoga liiklus.rrd faili. viitame rrdupdate käsule läbi täispika kaustapuu!
/usr/local/bin/rrdupdate /home/kasutaja/rrdtool/liiklus.rrd N:$sin:$sout
</source>

Pööra tähelepanu ridadele '''sin''' ja '''sout'''!

<source lang=bash>
sin=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifInOctets.2`
sout=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifOutOctets.2`
</source>

Number üks (ifInOctets.1) tähistab antud arvuti konfiguratsioonis välisvõrgukaardi numbrit. Oma serveri parameetrite leidmiseks sisesta käsk:

<source lang=bash>
snmpwalk -v 1 -c <parool> localhost | grep ifDescr
</source>

Antud serveri konfiguratsioonile vastavalt oli tulemus järgmine, kus '''ifDescr.1''' on väline (fxp0) ja '''ifDescr.2''' sisemine (fxp1) võrgukaart:

IF-MIB::ifDescr.1 = STRING: fxp0
IF-MIB::ifDescr.2 = STRING: fxp1

Kõikide võimalike nimetuste ja väärtuste kuvamiseks:

<source lang=bash>
snmpwalk -v 1 -c <parool> localhost | more
</source>

===Graafikute loomine===

Paigaldame skripti g.sh, mis loob rrd andmebaasi andmete järgi graafikud. Konfiguratsiooni osas määra sobivad väärtused.

<source lang=bash>
#!/bin/sh

# Konfiguratsioon

rrdtool="/usr/local/bin/rrdtool" # rrdtool'i asukoht kettal (crontab n6uab t2ispikka kaustapud)
image_path="/root/rrdtool/graphs" # kaust, kuhu graafikud salvestatakse
location="Kurelaane" # location @ date => graafiku alumises servas olev sõne
database="/root/rrdtool/liiklus.rrd" # rrd faili asukoht kettal
vertical_label='Traffic kB/s' # vertikaalne pealkiri

# Päev

$rrdtool graph $image_path/g-p2ev.png -a PNG -s -24h \
-w 800 -h 350 \
-A \
--x-grid HOUR:1:HOUR:4:MINUTE:120:0:%R \
--vertical-label "$vertical_label" \
--font DEFAULT:7: \
--color BACK#ffffff \
--border 1 \
--color SHADEA#f1f1f1 --color SHADEB#f1f1f1 \
--watermark "$location @ `date`" \
--slope-mode \
"DEF:in_def=$database:in:AVERAGE" \
"DEF:out_def=$database:out:AVERAGE" \
'CDEF:in=in_def,UN,0,in_def,IF' \
'CDEF:out=out_def,UN,0,out_def,IF' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'CDEF:background=in,POP,LTIME,7200,%,3600,LE,INF,UNKN,IF' \
'CDEF:backgroundN=background,-1,*' \
'AREA:background#F3F3F3' \
'AREA:backgroundN#F3F3F3' \
'HRULE:600000#999999' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#83afe5' \
'AREA:outg#e6ce97' \
'LINE1:in#225ea8' \
'LINE1:outg#bf812d' \
'GPRINT:kbin:LAST:CURRENT download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:LAST:CURRENT upload\: %3.2lf kB/s\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:AVERAGE download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:AVERAGE upload\: %3.2lf kB/s\j'

# Nädal

$rrdtool graph $image_path/g-n2dal.png -a PNG -s -168h \
-w 800 -h 350 \
-A \
--vertical-label "$vertical_label" \
--font DEFAULT:7: \
--color BACK#ffffff \
--border 1 \
--color SHADEA#f1f1f1 --color SHADEB#f1f1f1 \
--watermark "$location @ `date`" \
--slope-mode \
"DEF:in_def=$database:in:AVERAGE" \
"DEF:out_def=$database:out:AVERAGE" \
'CDEF:in=in_def,UN,0,in_def,IF' \
'CDEF:out=out_def,UN,0,out_def,IF' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'CDEF:background=in,POP,LTIME,172800,%,86400,LE,INF,UNKN,IF' \
'CDEF:backgroundN=background,-1,*' \
'AREA:background#F3F3F3' \
'AREA:backgroundN#F3F3F3' \
'HRULE:600000#999999' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#83afe5' \
'AREA:outg#e6ce97' \
'LINE1:in#225ea8' \
'LINE1:outg#bf812d' \
'GPRINT:kbin:LAST:CURRENT download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:LAST:CURRENT upload\: %3.2lf kB/s\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:AVERAGE download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:AVERAGE upload\: %3.2lf kB/s\j'

# Kuu

$rrdtool graph $image_path/g-kuu.png -a PNG -s -744h \
-w 800 -h 350 \
-A \
--vertical-label "$vertical_label" \
--font DEFAULT:7: \
--color BACK#ffffff \
--border 1 \
--color SHADEA#f1f1f1 --color SHADEB#f1f1f1 \
--watermark "$location @ `date`" \
--slope-mode \
"DEF:in_def=$database:in:AVERAGE" \
"DEF:out_def=$database:out:AVERAGE" \
'CDEF:in=in_def,UN,0,in_def,IF' \
'CDEF:out=out_def,UN,0,out_def,IF' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'CDEF:background=in,POP,LTIME,1209600,%,604800,LE,INF,UNKN,IF' \
'CDEF:backgroundN=background,-1,*' \
'AREA:background#F3F3F3' \
'AREA:backgroundN#F3F3F3' \
'HRULE:600000#999999' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#83afe5' \
'AREA:outg#e6ce97' \
'LINE1:in#225ea8' \
'LINE1:outg#bf812d' \
'GPRINT:kbin:LAST:CURRENT download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:LAST:CURRENT upload\: %3.2lf kB/s\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:AVERAGE download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:AVERAGE upload\: %3.2lf kB/s\j'

# Aasta

$rrdtool graph $image_path/g-aasta.png -a PNG -s -8760h \
-w 800 -h 350 \
-A \
--vertical-label "$vertical_label" \
--font DEFAULT:7: \
--color BACK#ffffff \
--border 1 \
--color SHADEA#f1f1f1 --color SHADEB#f1f1f1 \
--watermark "$location @ `date`" \
--slope-mode \
"DEF:in_def=$database:in:AVERAGE" \
"DEF:out_def=$database:out:AVERAGE" \
'CDEF:in=in_def,UN,0,in_def,IF' \
'CDEF:out=out_def,UN,0,out_def,IF' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'HRULE:600000#999999' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#83afe5' \
'AREA:outg#e6ce97' \
'LINE1:in#225ea8' \
'LINE1:outg#bf812d' \
'GPRINT:kbin:LAST:CURRENT download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:LAST:CURRENT upload\: %3.2lf kB/s\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:AVERAGE download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:AVERAGE upload\: %3.2lf kB/s\j'
</source>

===CRON===

Andmete kogumise ja graafikute joonistamise automatiseerimiseks lisame need tööd [[:Crontab]] tabelisse.

Lisame cron’i skriptide käivitamise, avame /etc/crontab, lisame read

<source lang=bash>
*/5 * * * * root /usr/home/kasutaja/get_traffic.sh > /dev/null
*/5 * * * * root /usr/home/kasutaja/build_graph.sh > /dev/null
</source>

Nii andmete küsimine kui graafikute joonistamine leiab aset iga viie minuti tagant.

===Graafik===

Tulemuseks saame neli graafikut. Siinkohal toome esile ainult päevase graafiku:

[[Image:g-p2ev.png]]

===HTML===

Loome mingi [[:HTML] lehekülje, milles kõik neli graafikut üheskoos.

===Andkefailide konvert enne teisele arhidektuurile tõstmist===

rrdtool puhul pole võimalik kasutada samu rrd faile nii 32 kui 64bitistel masinatel
ja vahepeal tuleb need ümber konvertida ja taastada. Arendajate poolt arutatakse
ka uue formaadi loomist mille puhul sarnaseid konvertimisi enam ei peaks tegema
kuid hetkel seda ametlikus releasis veel pole.

Esimeses masinas konverdime kõik failid xml formaati järgneva skriptiga

#!/bin/sh
for g in $( ls /usr/local/var/rrdfailid ) ; do
name=`echo $g | awk '{sub(/rrd/,"xml");print}'`
echo $g
echo $name
rrdtool dump /usr/local/var/rrdfailid/$g /usr/local/var/rrdfailid/$name
done

Kopeerime failid üle teise arvutisse kus Kustutame esimesena eksisteerivad rrdfailid ja seejäärel loome
neist uued rrdfailid.

#!/bin/sh
for g in $( ls /usr/local/var/rrdfailid ) ; do
name=`echo $g | awk '{sub(/xml/,"rrd");print}'`
echo $g
echo $name
rrdtool restore /usr/local/var/rrdfailid/$g /usr/local/var/munin/rrdfailid/$name
done

Ja seejärel võime eemaldada kopeeritud failid

===Lingid===
http://oss.oetiker.ch/rrdtool/

http://en.wikipedia.org/wiki/RRDtool

http://eccentric.cx/misc/rrdcalc.html

RRDtool ja võrgugraafik

2013-04-22T10:50:50Z

Drakan: /* CRON */

===Sissjuhatus===

RRDtool on vabavaraline andmete hoidmise ja graafikute loomise vahend. See toetab mistahes arvulisi andmemassiive. Näiteks: võrguliiklus, temperatuur, protsessori kasutus, kõvaketta ruum, aktiivsed võrguühendused, failide arv kettal jms.

===Install===

Paigaldame serverisse '''SNMP''' teenuse. Täpsemalt on selle paigaldamisest juttu palas [[:net-snmp]].

Paigaldame ka rakenduse '''RRDtool'''.

===Andmefaili loomine===

Kõige keerulisem osa RRDtooli juures on andmebaasi loomine, mille sees andmeid hoitakse. Järgmised parameetrid tuleb enne andmebaasi loomist välja selgitada:
1. kui tihti andmeid lisatakse? [--step X] (samm on vaikimisi 300 sekundit)
2. mitut erinevat andmejada andmebaasis hoitakse?
3. kui pika aja kohta andmeid hoitakse?

Loome võrguliikluse andmebaasi, kus andmete uuendamine toimub iga 300 sekundi (5 minutit) tagant. Meil on vaja graafikut nii ööpäeva, nädala, kuu kui aasta jaoks.

Käivitamie järgmise käsu:

rrdtool create liiklus.rrd \
--step 300 \
DS:in:COUNTER:600:U:U \
DS:out:COUNTER:600:U:U \
RRA:AVERAGE:0.5:1:288 \
RRA:AVERAGE:0.5:6:336 \
RRA:AVERAGE:0.5:24:372 \
RRA:AVERAGE:0.5:288:365 \
RRA:MAX:0.5:1:288 \
RRA:MAX:0.5:6:336 \
RRA:MAX:0.5:24:372 \
RRA:MAX:0.5:288:365 \

Selle tulemusel tekib anmebaasifail nimega '''liiklus.rrd'''. Nüüd natuke lähemalt, mida me siin tegime.

'''DS:in:COUNTER:600:U:U''' ja '''DS:out:COUNTER:600:U:U'''

Sedasi tekitatakse baasi andmejada nimega 'in' ja 'out', mis on COUNTER tüüpi, andmepunkt iga 600 sekundi tagant, mille minimaalne ja maksimaale väärtus on teadmata (U). Kui on teada minimaalne või maksimaalne väärtus, võib selle loomulikult ka baasi loomisel paika panna. Selle näite puhul jätame selle aga kujule Unknown (U).

'''RRA:AVERAGE:0.5:1:288'''

288 andmeühikut!
1 (iga uuendus) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 288 (andmepunkti) = 86400 sekundit
86400 sekundit / 60 => 1440 minutit
1440 minutit / 60 => 24 tundi
24 tundi / 24 => 1 ööpäev

'''RRA:AVERAGE:0.5:6:336'''

336 andmeühikut!
6 (uuenduste keskmine) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 336 (andmepunkti) = 604800 sekundit
604800 sekundit / 60 => 10080 minutit
10080 minutit / 60 => 168 tundi
168 tundi / 24 => 7 ööpäeva

'''RRA:AVERAGE:0.5:24:372'''

336 andmeühikut!
24 (uuenduste keskmine) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 372 (andmepunkti) = 2678400 sekundit
2678400 sekundit / 60 => 44640 minutit
44640 minutit / 60 => 744 tundi
744 tundi / 24 => 31 ööpäeva

'''RRA:AVERAGE:0.5:288:365'''

365 andmeühikut!
288 (uuenduste keskmine) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 365 (andmepunkti) = 31536000 sekundit
31536000 sekundit / 60 => 525600 minutit
525600 minutit / 60 => 8760 tundi
8760 tundi / 24 => 365 ööpäeva

Sarnaselt eelnevale (AVERAGE e. keskmine) on defineeritud ka maksimaalsete väärtuste hoidmine samas ajaskaalas (MAX).

===Andmete uuendamine===

Andmete uuendamiseks on otstarbekas luua skript, mis küsib operatsioonisüsteemi (või mingi teenuse, nagu näiteks SNMP) käest andmeid ning salvestab need andmebaasi.

Kohandame skriptis failirajad ning võrgukaardi numbri vastavalt serveri konfiguratsioonile parajaks.

<source lang=bash>
#!/bin/sh

# sisenevad bitid
sin=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifInOctets.3`

# väljjuvad bitid
sout=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifOutOctets.3`

# väljastame kontrolliks siseneva ja väljuva liikluse numbrid
echo Snmp in : $sin
echo Snmp out: $sout

# uuendame infoga liiklus.rrd faili. viitame rrdupdate käsule läbi täispika kaustapuu!
/usr/local/bin/rrdupdate /home/kasutaja/rrdtool/liiklus.rrd N:$sin:$sout
</source>

Pööra tähelepanu ridadele '''sin''' ja '''sout'''!

<source lang=bash>
sin=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifInOctets.2`
sout=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifOutOctets.2`
</source>

Number üks (ifInOctets.1) tähistab antud arvuti konfiguratsioonis välisvõrgukaardi numbrit. Oma serveri parameetrite leidmiseks sisesta käsk:

<source lang=bash>
snmpwalk -v 1 -c <parool> localhost | grep ifDescr
</source>

Antud serveri konfiguratsioonile vastavalt oli tulemus järgmine, kus '''ifDescr.1''' on väline (fxp0) ja '''ifDescr.2''' sisemine (fxp1) võrgukaart:

IF-MIB::ifDescr.1 = STRING: fxp0
IF-MIB::ifDescr.2 = STRING: fxp1

Kõikide võimalike nimetuste ja väärtuste kuvamiseks:

<source lang=bash>
snmpwalk -v 1 -c <parool> localhost | more
</source>

===Graafikute loomine===

Paigaldame skripti g.sh, mis loob rrd andmebaasi andmete järgi graafikud. Konfiguratsiooni osas määra sobivad väärtused.

<source lang=bash>
#!/bin/sh

# Konfiguratsioon

rrdtool="/usr/local/bin/rrdtool" # rrdtool'i asukoht kettal (crontab n6uab t2ispikka kaustapud)
image_path="/root/rrdtool/graphs" # kaust, kuhu graafikud salvestatakse
location="Kurelaane" # location @ date => graafiku alumises servas olev sõne
database="/root/rrdtool/liiklus.rrd" # rrd faili asukoht kettal
vertical_label='Traffic kB/s' # vertikaalne pealkiri

# Päev

$rrdtool graph $image_path/g-p2ev.png -a PNG -s -24h \
-w 800 -h 350 \
-A \
--x-grid HOUR:1:HOUR:4:MINUTE:120:0:%R \
--vertical-label "$vertical_label" \
--font DEFAULT:7: \
--color BACK#ffffff \
--border 1 \
--color SHADEA#f1f1f1 --color SHADEB#f1f1f1 \
--watermark "$location @ `date`" \
--slope-mode \
"DEF:in_def=$database:in:AVERAGE" \
"DEF:out_def=$database:out:AVERAGE" \
'CDEF:in=in_def,UN,0,in_def,IF' \
'CDEF:out=out_def,UN,0,out_def,IF' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'CDEF:background=in,POP,LTIME,7200,%,3600,LE,INF,UNKN,IF' \
'CDEF:backgroundN=background,-1,*' \
'AREA:background#F3F3F3' \
'AREA:backgroundN#F3F3F3' \
'HRULE:600000#999999' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#83afe5' \
'AREA:outg#e6ce97' \
'LINE1:in#225ea8' \
'LINE1:outg#bf812d' \
'GPRINT:kbin:LAST:CURRENT download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:LAST:CURRENT upload\: %3.2lf kB/s\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:AVERAGE download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:AVERAGE upload\: %3.2lf kB/s\j'

# Nädal

$rrdtool graph $image_path/g-n2dal.png -a PNG -s -168h \
-w 800 -h 350 \
-A \
--vertical-label "$vertical_label" \
--font DEFAULT:7: \
--color BACK#ffffff \
--border 1 \
--color SHADEA#f1f1f1 --color SHADEB#f1f1f1 \
--watermark "$location @ `date`" \
--slope-mode \
"DEF:in_def=$database:in:AVERAGE" \
"DEF:out_def=$database:out:AVERAGE" \
'CDEF:in=in_def,UN,0,in_def,IF' \
'CDEF:out=out_def,UN,0,out_def,IF' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'CDEF:background=in,POP,LTIME,172800,%,86400,LE,INF,UNKN,IF' \
'CDEF:backgroundN=background,-1,*' \
'AREA:background#F3F3F3' \
'AREA:backgroundN#F3F3F3' \
'HRULE:600000#999999' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#83afe5' \
'AREA:outg#e6ce97' \
'LINE1:in#225ea8' \
'LINE1:outg#bf812d' \
'GPRINT:kbin:LAST:CURRENT download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:LAST:CURRENT upload\: %3.2lf kB/s\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:AVERAGE download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:AVERAGE upload\: %3.2lf kB/s\j'

# Kuu

$rrdtool graph $image_path/g-kuu.png -a PNG -s -744h \
-w 800 -h 350 \
-A \
--vertical-label "$vertical_label" \
--font DEFAULT:7: \
--color BACK#ffffff \
--border 1 \
--color SHADEA#f1f1f1 --color SHADEB#f1f1f1 \
--watermark "$location @ `date`" \
--slope-mode \
"DEF:in_def=$database:in:AVERAGE" \
"DEF:out_def=$database:out:AVERAGE" \
'CDEF:in=in_def,UN,0,in_def,IF' \
'CDEF:out=out_def,UN,0,out_def,IF' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'CDEF:background=in,POP,LTIME,1209600,%,604800,LE,INF,UNKN,IF' \
'CDEF:backgroundN=background,-1,*' \
'AREA:background#F3F3F3' \
'AREA:backgroundN#F3F3F3' \
'HRULE:600000#999999' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#83afe5' \
'AREA:outg#e6ce97' \
'LINE1:in#225ea8' \
'LINE1:outg#bf812d' \
'GPRINT:kbin:LAST:CURRENT download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:LAST:CURRENT upload\: %3.2lf kB/s\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:AVERAGE download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:AVERAGE upload\: %3.2lf kB/s\j'

# Aasta

$rrdtool graph $image_path/g-aasta.png -a PNG -s -8760h \
-w 800 -h 350 \
-A \
--vertical-label "$vertical_label" \
--font DEFAULT:7: \
--color BACK#ffffff \
--border 1 \
--color SHADEA#f1f1f1 --color SHADEB#f1f1f1 \
--watermark "$location @ `date`" \
--slope-mode \
"DEF:in_def=$database:in:AVERAGE" \
"DEF:out_def=$database:out:AVERAGE" \
'CDEF:in=in_def,UN,0,in_def,IF' \
'CDEF:out=out_def,UN,0,out_def,IF' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'HRULE:600000#999999' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#83afe5' \
'AREA:outg#e6ce97' \
'LINE1:in#225ea8' \
'LINE1:outg#bf812d' \
'GPRINT:kbin:LAST:CURRENT download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:LAST:CURRENT upload\: %3.2lf kB/s\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:AVERAGE download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:AVERAGE upload\: %3.2lf kB/s\j'
</source>

===CRON===

Andmete kogumise ja graafikute joonistamise automatiseerimiseks lisame need tööd cron'i.

Graafikute andmete uue

Lisame cron’i skriptide käivitamise, avame /etc/crontab, lisame read

*/5 * * * * root /usr/home/kasutaja/get_traffic.sh > /dev/null
*/5 * * * * root /usr/home/kasutaja/build_graph.sh > /dev/null

Nagu näha, küsime snmp’ga infot ja lisame rrdtool’i andmebaasi seda iga minut, aga graafikud joonistame iga 5 minuti järel. Praegu on see halb, et korraga loome iga kord päeva, kuu, nädala ja aasta graafiku. Võib näiteks g.sh lüüa lahti kolmeks skriptiks, mida omakorda gron käivitab vastavalt kord päev, kord nädalas, kord aastas ;)

Tulemuseks saame neli pilti. Toome esile siin päevagraafiku.

[[Image:g-p2ev.png]]

Loome mingi html faili, mis näitab tekitatud pilte

Kogu edasine info netis http://people.ee.ethz.ch/~oetiker/webtools/rrdtool/

===Andkefailide konvert enne teisele arhidektuurile tõstmist===

rrdtool puhul pole võimalik kasutada samu rrd faile nii 32 kui 64bitistel masinatel
ja vahepeal tuleb need ümber konvertida ja taastada. Arendajate poolt arutatakse
ka uue formaadi loomist mille puhul sarnaseid konvertimisi enam ei peaks tegema
kuid hetkel seda ametlikus releasis veel pole.

Esimeses masinas konverdime kõik failid xml formaati järgneva skriptiga

#!/bin/sh
for g in $( ls /usr/local/var/rrdfailid ) ; do
name=`echo $g | awk '{sub(/rrd/,"xml");print}'`
echo $g
echo $name
rrdtool dump /usr/local/var/rrdfailid/$g /usr/local/var/rrdfailid/$name
done

Kopeerime failid üle teise arvutisse kus Kustutame esimesena eksisteerivad rrdfailid ja seejäärel loome
neist uued rrdfailid.

#!/bin/sh
for g in $( ls /usr/local/var/rrdfailid ) ; do
name=`echo $g | awk '{sub(/xml/,"rrd");print}'`
echo $g
echo $name
rrdtool restore /usr/local/var/rrdfailid/$g /usr/local/var/munin/rrdfailid/$name
done

Ja seejärel võime eemaldada kopeeritud failid

===Lingid===
http://oss.oetiker.ch/rrdtool/

http://en.wikipedia.org/wiki/RRDtool

http://eccentric.cx/misc/rrdcalc.html

RRDtool ja võrgugraafik

2013-04-22T10:47:33Z

Drakan: /* Andmete uuendamine */

===Sissjuhatus===

RRDtool on vabavaraline andmete hoidmise ja graafikute loomise vahend. See toetab mistahes arvulisi andmemassiive. Näiteks: võrguliiklus, temperatuur, protsessori kasutus, kõvaketta ruum, aktiivsed võrguühendused, failide arv kettal jms.

===Install===

Paigaldame serverisse '''SNMP''' teenuse. Täpsemalt on selle paigaldamisest juttu palas [[:net-snmp]].

Paigaldame ka rakenduse '''RRDtool'''.

===Andmefaili loomine===

Kõige keerulisem osa RRDtooli juures on andmebaasi loomine, mille sees andmeid hoitakse. Järgmised parameetrid tuleb enne andmebaasi loomist välja selgitada:
1. kui tihti andmeid lisatakse? [--step X] (samm on vaikimisi 300 sekundit)
2. mitut erinevat andmejada andmebaasis hoitakse?
3. kui pika aja kohta andmeid hoitakse?

Loome võrguliikluse andmebaasi, kus andmete uuendamine toimub iga 300 sekundi (5 minutit) tagant. Meil on vaja graafikut nii ööpäeva, nädala, kuu kui aasta jaoks.

Käivitamie järgmise käsu:

rrdtool create liiklus.rrd \
--step 300 \
DS:in:COUNTER:600:U:U \
DS:out:COUNTER:600:U:U \
RRA:AVERAGE:0.5:1:288 \
RRA:AVERAGE:0.5:6:336 \
RRA:AVERAGE:0.5:24:372 \
RRA:AVERAGE:0.5:288:365 \
RRA:MAX:0.5:1:288 \
RRA:MAX:0.5:6:336 \
RRA:MAX:0.5:24:372 \
RRA:MAX:0.5:288:365 \

Selle tulemusel tekib anmebaasifail nimega '''liiklus.rrd'''. Nüüd natuke lähemalt, mida me siin tegime.

'''DS:in:COUNTER:600:U:U''' ja '''DS:out:COUNTER:600:U:U'''

Sedasi tekitatakse baasi andmejada nimega 'in' ja 'out', mis on COUNTER tüüpi, andmepunkt iga 600 sekundi tagant, mille minimaalne ja maksimaale väärtus on teadmata (U). Kui on teada minimaalne või maksimaalne väärtus, võib selle loomulikult ka baasi loomisel paika panna. Selle näite puhul jätame selle aga kujule Unknown (U).

'''RRA:AVERAGE:0.5:1:288'''

288 andmeühikut!
1 (iga uuendus) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 288 (andmepunkti) = 86400 sekundit
86400 sekundit / 60 => 1440 minutit
1440 minutit / 60 => 24 tundi
24 tundi / 24 => 1 ööpäev

'''RRA:AVERAGE:0.5:6:336'''

336 andmeühikut!
6 (uuenduste keskmine) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 336 (andmepunkti) = 604800 sekundit
604800 sekundit / 60 => 10080 minutit
10080 minutit / 60 => 168 tundi
168 tundi / 24 => 7 ööpäeva

'''RRA:AVERAGE:0.5:24:372'''

336 andmeühikut!
24 (uuenduste keskmine) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 372 (andmepunkti) = 2678400 sekundit
2678400 sekundit / 60 => 44640 minutit
44640 minutit / 60 => 744 tundi
744 tundi / 24 => 31 ööpäeva

'''RRA:AVERAGE:0.5:288:365'''

365 andmeühikut!
288 (uuenduste keskmine) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 365 (andmepunkti) = 31536000 sekundit
31536000 sekundit / 60 => 525600 minutit
525600 minutit / 60 => 8760 tundi
8760 tundi / 24 => 365 ööpäeva

Sarnaselt eelnevale (AVERAGE e. keskmine) on defineeritud ka maksimaalsete väärtuste hoidmine samas ajaskaalas (MAX).

===Andmete uuendamine===

Andmete uuendamiseks on otstarbekas luua skript, mis küsib operatsioonisüsteemi (või mingi teenuse, nagu näiteks SNMP) käest andmeid ning salvestab need andmebaasi.

Kohandame skriptis failirajad ning võrgukaardi numbri vastavalt serveri konfiguratsioonile parajaks.

<source lang=bash>
#!/bin/sh

# sisenevad bitid
sin=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifInOctets.3`

# väljjuvad bitid
sout=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifOutOctets.3`

# väljastame kontrolliks siseneva ja väljuva liikluse numbrid
echo Snmp in : $sin
echo Snmp out: $sout

# uuendame infoga liiklus.rrd faili. viitame rrdupdate käsule läbi täispika kaustapuu!
/usr/local/bin/rrdupdate /home/kasutaja/rrdtool/liiklus.rrd N:$sin:$sout
</source>

Pööra tähelepanu ridadele '''sin''' ja '''sout'''!

<source lang=bash>
sin=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifInOctets.2`
sout=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifOutOctets.2`
</source>

Number üks (ifInOctets.1) tähistab antud arvuti konfiguratsioonis välisvõrgukaardi numbrit. Oma serveri parameetrite leidmiseks sisesta käsk:

<source lang=bash>
snmpwalk -v 1 -c <parool> localhost | grep ifDescr
</source>

Antud serveri konfiguratsioonile vastavalt oli tulemus järgmine, kus '''ifDescr.1''' on väline (fxp0) ja '''ifDescr.2''' sisemine (fxp1) võrgukaart:

IF-MIB::ifDescr.1 = STRING: fxp0
IF-MIB::ifDescr.2 = STRING: fxp1

Kõikide võimalike nimetuste ja väärtuste kuvamiseks:

<source lang=bash>
snmpwalk -v 1 -c <parool> localhost | more
</source>

===Graafikute loomine===

Paigaldame skripti g.sh, mis loob rrd andmebaasi andmete järgi graafikud. Konfiguratsiooni osas määra sobivad väärtused.

<source lang=bash>
#!/bin/sh

# Konfiguratsioon

rrdtool="/usr/local/bin/rrdtool" # rrdtool'i asukoht kettal (crontab n6uab t2ispikka kaustapud)
image_path="/root/rrdtool/graphs" # kaust, kuhu graafikud salvestatakse
location="Kurelaane" # location @ date => graafiku alumises servas olev sõne
database="/root/rrdtool/liiklus.rrd" # rrd faili asukoht kettal
vertical_label='Traffic kB/s' # vertikaalne pealkiri

# Päev

$rrdtool graph $image_path/g-p2ev.png -a PNG -s -24h \
-w 800 -h 350 \
-A \
--x-grid HOUR:1:HOUR:4:MINUTE:120:0:%R \
--vertical-label "$vertical_label" \
--font DEFAULT:7: \
--color BACK#ffffff \
--border 1 \
--color SHADEA#f1f1f1 --color SHADEB#f1f1f1 \
--watermark "$location @ `date`" \
--slope-mode \
"DEF:in_def=$database:in:AVERAGE" \
"DEF:out_def=$database:out:AVERAGE" \
'CDEF:in=in_def,UN,0,in_def,IF' \
'CDEF:out=out_def,UN,0,out_def,IF' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'CDEF:background=in,POP,LTIME,7200,%,3600,LE,INF,UNKN,IF' \
'CDEF:backgroundN=background,-1,*' \
'AREA:background#F3F3F3' \
'AREA:backgroundN#F3F3F3' \
'HRULE:600000#999999' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#83afe5' \
'AREA:outg#e6ce97' \
'LINE1:in#225ea8' \
'LINE1:outg#bf812d' \
'GPRINT:kbin:LAST:CURRENT download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:LAST:CURRENT upload\: %3.2lf kB/s\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:AVERAGE download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:AVERAGE upload\: %3.2lf kB/s\j'

# Nädal

$rrdtool graph $image_path/g-n2dal.png -a PNG -s -168h \
-w 800 -h 350 \
-A \
--vertical-label "$vertical_label" \
--font DEFAULT:7: \
--color BACK#ffffff \
--border 1 \
--color SHADEA#f1f1f1 --color SHADEB#f1f1f1 \
--watermark "$location @ `date`" \
--slope-mode \
"DEF:in_def=$database:in:AVERAGE" \
"DEF:out_def=$database:out:AVERAGE" \
'CDEF:in=in_def,UN,0,in_def,IF' \
'CDEF:out=out_def,UN,0,out_def,IF' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'CDEF:background=in,POP,LTIME,172800,%,86400,LE,INF,UNKN,IF' \
'CDEF:backgroundN=background,-1,*' \
'AREA:background#F3F3F3' \
'AREA:backgroundN#F3F3F3' \
'HRULE:600000#999999' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#83afe5' \
'AREA:outg#e6ce97' \
'LINE1:in#225ea8' \
'LINE1:outg#bf812d' \
'GPRINT:kbin:LAST:CURRENT download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:LAST:CURRENT upload\: %3.2lf kB/s\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:AVERAGE download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:AVERAGE upload\: %3.2lf kB/s\j'

# Kuu

$rrdtool graph $image_path/g-kuu.png -a PNG -s -744h \
-w 800 -h 350 \
-A \
--vertical-label "$vertical_label" \
--font DEFAULT:7: \
--color BACK#ffffff \
--border 1 \
--color SHADEA#f1f1f1 --color SHADEB#f1f1f1 \
--watermark "$location @ `date`" \
--slope-mode \
"DEF:in_def=$database:in:AVERAGE" \
"DEF:out_def=$database:out:AVERAGE" \
'CDEF:in=in_def,UN,0,in_def,IF' \
'CDEF:out=out_def,UN,0,out_def,IF' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'CDEF:background=in,POP,LTIME,1209600,%,604800,LE,INF,UNKN,IF' \
'CDEF:backgroundN=background,-1,*' \
'AREA:background#F3F3F3' \
'AREA:backgroundN#F3F3F3' \
'HRULE:600000#999999' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#83afe5' \
'AREA:outg#e6ce97' \
'LINE1:in#225ea8' \
'LINE1:outg#bf812d' \
'GPRINT:kbin:LAST:CURRENT download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:LAST:CURRENT upload\: %3.2lf kB/s\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:AVERAGE download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:AVERAGE upload\: %3.2lf kB/s\j'

# Aasta

$rrdtool graph $image_path/g-aasta.png -a PNG -s -8760h \
-w 800 -h 350 \
-A \
--vertical-label "$vertical_label" \
--font DEFAULT:7: \
--color BACK#ffffff \
--border 1 \
--color SHADEA#f1f1f1 --color SHADEB#f1f1f1 \
--watermark "$location @ `date`" \
--slope-mode \
"DEF:in_def=$database:in:AVERAGE" \
"DEF:out_def=$database:out:AVERAGE" \
'CDEF:in=in_def,UN,0,in_def,IF' \
'CDEF:out=out_def,UN,0,out_def,IF' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'HRULE:600000#999999' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#83afe5' \
'AREA:outg#e6ce97' \
'LINE1:in#225ea8' \
'LINE1:outg#bf812d' \
'GPRINT:kbin:LAST:CURRENT download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:LAST:CURRENT upload\: %3.2lf kB/s\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:AVERAGE download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:AVERAGE upload\: %3.2lf kB/s\j'
</source>

===CRON===

Lisame cron’i graafikuloomis skriptide käivitamise, avame /etc/crontab, lisame read

*/1 * * * * root /usr/home/kasutaja/liiklus.sh > /dev/null
*/5 * * * * root /usr/home/kasutaja/g.sh > /dev/null

Nagu näha, küsime snmp’ga infot ja lisame rrdtool’i andmebaasi seda iga minut, aga graafikud joonistame iga 5 minuti järel. Praegu on see halb, et korraga loome iga kord päeva, kuu, nädala ja aasta graafiku. Võib näiteks g.sh lüüa lahti kolmeks skriptiks, mida omakorda gron käivitab vastavalt kord päev, kord nädalas, kord aastas ;)

Tulemuseks saame neli pilti. Toome esile siin päevagraafiku.

[[Image:g-p2ev.png]]

Loome mingi html faili, mis näitab tekitatud pilte

Kogu edasine info netis http://people.ee.ethz.ch/~oetiker/webtools/rrdtool/

===Andkefailide konvert enne teisele arhidektuurile tõstmist===

rrdtool puhul pole võimalik kasutada samu rrd faile nii 32 kui 64bitistel masinatel
ja vahepeal tuleb need ümber konvertida ja taastada. Arendajate poolt arutatakse
ka uue formaadi loomist mille puhul sarnaseid konvertimisi enam ei peaks tegema
kuid hetkel seda ametlikus releasis veel pole.

Esimeses masinas konverdime kõik failid xml formaati järgneva skriptiga

#!/bin/sh
for g in $( ls /usr/local/var/rrdfailid ) ; do
name=`echo $g | awk '{sub(/rrd/,"xml");print}'`
echo $g
echo $name
rrdtool dump /usr/local/var/rrdfailid/$g /usr/local/var/rrdfailid/$name
done

Kopeerime failid üle teise arvutisse kus Kustutame esimesena eksisteerivad rrdfailid ja seejäärel loome
neist uued rrdfailid.

#!/bin/sh
for g in $( ls /usr/local/var/rrdfailid ) ; do
name=`echo $g | awk '{sub(/xml/,"rrd");print}'`
echo $g
echo $name
rrdtool restore /usr/local/var/rrdfailid/$g /usr/local/var/munin/rrdfailid/$name
done

Ja seejärel võime eemaldada kopeeritud failid

===Lingid===
http://oss.oetiker.ch/rrdtool/

http://en.wikipedia.org/wiki/RRDtool

http://eccentric.cx/misc/rrdcalc.html

RRDtool ja võrgugraafik

2013-04-22T10:46:43Z

Drakan: /* Andmete uuendamine */

===Sissjuhatus===

RRDtool on vabavaraline andmete hoidmise ja graafikute loomise vahend. See toetab mistahes arvulisi andmemassiive. Näiteks: võrguliiklus, temperatuur, protsessori kasutus, kõvaketta ruum, aktiivsed võrguühendused, failide arv kettal jms.

===Install===

Paigaldame serverisse '''SNMP''' teenuse. Täpsemalt on selle paigaldamisest juttu palas [[:net-snmp]].

Paigaldame ka rakenduse '''RRDtool'''.

===Andmefaili loomine===

Kõige keerulisem osa RRDtooli juures on andmebaasi loomine, mille sees andmeid hoitakse. Järgmised parameetrid tuleb enne andmebaasi loomist välja selgitada:
1. kui tihti andmeid lisatakse? [--step X] (samm on vaikimisi 300 sekundit)
2. mitut erinevat andmejada andmebaasis hoitakse?
3. kui pika aja kohta andmeid hoitakse?

Loome võrguliikluse andmebaasi, kus andmete uuendamine toimub iga 300 sekundi (5 minutit) tagant. Meil on vaja graafikut nii ööpäeva, nädala, kuu kui aasta jaoks.

Käivitamie järgmise käsu:

rrdtool create liiklus.rrd \
--step 300 \
DS:in:COUNTER:600:U:U \
DS:out:COUNTER:600:U:U \
RRA:AVERAGE:0.5:1:288 \
RRA:AVERAGE:0.5:6:336 \
RRA:AVERAGE:0.5:24:372 \
RRA:AVERAGE:0.5:288:365 \
RRA:MAX:0.5:1:288 \
RRA:MAX:0.5:6:336 \
RRA:MAX:0.5:24:372 \
RRA:MAX:0.5:288:365 \

Selle tulemusel tekib anmebaasifail nimega '''liiklus.rrd'''. Nüüd natuke lähemalt, mida me siin tegime.

'''DS:in:COUNTER:600:U:U''' ja '''DS:out:COUNTER:600:U:U'''

Sedasi tekitatakse baasi andmejada nimega 'in' ja 'out', mis on COUNTER tüüpi, andmepunkt iga 600 sekundi tagant, mille minimaalne ja maksimaale väärtus on teadmata (U). Kui on teada minimaalne või maksimaalne väärtus, võib selle loomulikult ka baasi loomisel paika panna. Selle näite puhul jätame selle aga kujule Unknown (U).

'''RRA:AVERAGE:0.5:1:288'''

288 andmeühikut!
1 (iga uuendus) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 288 (andmepunkti) = 86400 sekundit
86400 sekundit / 60 => 1440 minutit
1440 minutit / 60 => 24 tundi
24 tundi / 24 => 1 ööpäev

'''RRA:AVERAGE:0.5:6:336'''

336 andmeühikut!
6 (uuenduste keskmine) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 336 (andmepunkti) = 604800 sekundit
604800 sekundit / 60 => 10080 minutit
10080 minutit / 60 => 168 tundi
168 tundi / 24 => 7 ööpäeva

'''RRA:AVERAGE:0.5:24:372'''

336 andmeühikut!
24 (uuenduste keskmine) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 372 (andmepunkti) = 2678400 sekundit
2678400 sekundit / 60 => 44640 minutit
44640 minutit / 60 => 744 tundi
744 tundi / 24 => 31 ööpäeva

'''RRA:AVERAGE:0.5:288:365'''

365 andmeühikut!
288 (uuenduste keskmine) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 365 (andmepunkti) = 31536000 sekundit
31536000 sekundit / 60 => 525600 minutit
525600 minutit / 60 => 8760 tundi
8760 tundi / 24 => 365 ööpäeva

Sarnaselt eelnevale (AVERAGE e. keskmine) on defineeritud ka maksimaalsete väärtuste hoidmine samas ajaskaalas (MAX).

===Andmete uuendamine===

Andmete uuendamiseks on otstarbekas luua skript, mis küsib operatsioonisüsteemi (või mingi teenuse, nagu näiteks SNMP) käest andmeid ning salvestab need andmebaasi.

Kohandame skriptis failirajad ning võrgukaardi numbri vastavalt serveri konfiguratsioonile parajaks.

<source lang=bash>
#!/bin/sh

# sisenevad bitid
sin=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifInOctets.3`

# väljjuvad bitid
sout=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifOutOctets.3`

# väljastame kontrolliks siseneva ja väljuva liikluse numbrid
echo Snmp in : $sin
echo Snmp out: $sout

# uuendame infoga liiklus.rrd faili. viitame rrdupdate käsule läbi täispika kaustapuu!
/usr/local/bin/rrdupdate /home/kasutaja/rrdtool/liiklus.rrd N:$sin:$sout
</source>

Pööra tähelepanu ridadele '''sin''' ja '''sout'''!

<source lang=bash>
sin=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifInOctets.2`
sout=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifOutOctets.2`
</source>

Number kaks (ifInOctets.2) tähistab antud arvuti konfiguratsioonis võrgukaardi numbrit. Oma serveri parameetrite leidmiseks sisesta käsk:

<source lang=bash>
snmpwalk -v 1 -c <parool> localhost | grep ifDescr
</source>

Antud serveri konfiguratsioonile vastavalt oli tulemus järgmine, kus '''ifDescr.1''' on väline (fxp0) ja '''ifDescr.2''' sisemine (fxp1) võrgukaart:

IF-MIB::ifDescr.1 = STRING: fxp0
IF-MIB::ifDescr.2 = STRING: fxp1

Kõikide võimalike nimetuste ja väärtuste kuvamiseks:

<source lang=bash>
snmpwalk -v 1 -c <parool> localhost | more
</source>

===Graafikute loomine===

Paigaldame skripti g.sh, mis loob rrd andmebaasi andmete järgi graafikud. Konfiguratsiooni osas määra sobivad väärtused.

<source lang=bash>
#!/bin/sh

# Konfiguratsioon

rrdtool="/usr/local/bin/rrdtool" # rrdtool'i asukoht kettal (crontab n6uab t2ispikka kaustapud)
image_path="/root/rrdtool/graphs" # kaust, kuhu graafikud salvestatakse
location="Kurelaane" # location @ date => graafiku alumises servas olev sõne
database="/root/rrdtool/liiklus.rrd" # rrd faili asukoht kettal
vertical_label='Traffic kB/s' # vertikaalne pealkiri

# Päev

$rrdtool graph $image_path/g-p2ev.png -a PNG -s -24h \
-w 800 -h 350 \
-A \
--x-grid HOUR:1:HOUR:4:MINUTE:120:0:%R \
--vertical-label "$vertical_label" \
--font DEFAULT:7: \
--color BACK#ffffff \
--border 1 \
--color SHADEA#f1f1f1 --color SHADEB#f1f1f1 \
--watermark "$location @ `date`" \
--slope-mode \
"DEF:in_def=$database:in:AVERAGE" \
"DEF:out_def=$database:out:AVERAGE" \
'CDEF:in=in_def,UN,0,in_def,IF' \
'CDEF:out=out_def,UN,0,out_def,IF' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'CDEF:background=in,POP,LTIME,7200,%,3600,LE,INF,UNKN,IF' \
'CDEF:backgroundN=background,-1,*' \
'AREA:background#F3F3F3' \
'AREA:backgroundN#F3F3F3' \
'HRULE:600000#999999' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#83afe5' \
'AREA:outg#e6ce97' \
'LINE1:in#225ea8' \
'LINE1:outg#bf812d' \
'GPRINT:kbin:LAST:CURRENT download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:LAST:CURRENT upload\: %3.2lf kB/s\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:AVERAGE download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:AVERAGE upload\: %3.2lf kB/s\j'

# Nädal

$rrdtool graph $image_path/g-n2dal.png -a PNG -s -168h \
-w 800 -h 350 \
-A \
--vertical-label "$vertical_label" \
--font DEFAULT:7: \
--color BACK#ffffff \
--border 1 \
--color SHADEA#f1f1f1 --color SHADEB#f1f1f1 \
--watermark "$location @ `date`" \
--slope-mode \
"DEF:in_def=$database:in:AVERAGE" \
"DEF:out_def=$database:out:AVERAGE" \
'CDEF:in=in_def,UN,0,in_def,IF' \
'CDEF:out=out_def,UN,0,out_def,IF' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'CDEF:background=in,POP,LTIME,172800,%,86400,LE,INF,UNKN,IF' \
'CDEF:backgroundN=background,-1,*' \
'AREA:background#F3F3F3' \
'AREA:backgroundN#F3F3F3' \
'HRULE:600000#999999' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#83afe5' \
'AREA:outg#e6ce97' \
'LINE1:in#225ea8' \
'LINE1:outg#bf812d' \
'GPRINT:kbin:LAST:CURRENT download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:LAST:CURRENT upload\: %3.2lf kB/s\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:AVERAGE download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:AVERAGE upload\: %3.2lf kB/s\j'

# Kuu

$rrdtool graph $image_path/g-kuu.png -a PNG -s -744h \
-w 800 -h 350 \
-A \
--vertical-label "$vertical_label" \
--font DEFAULT:7: \
--color BACK#ffffff \
--border 1 \
--color SHADEA#f1f1f1 --color SHADEB#f1f1f1 \
--watermark "$location @ `date`" \
--slope-mode \
"DEF:in_def=$database:in:AVERAGE" \
"DEF:out_def=$database:out:AVERAGE" \
'CDEF:in=in_def,UN,0,in_def,IF' \
'CDEF:out=out_def,UN,0,out_def,IF' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'CDEF:background=in,POP,LTIME,1209600,%,604800,LE,INF,UNKN,IF' \
'CDEF:backgroundN=background,-1,*' \
'AREA:background#F3F3F3' \
'AREA:backgroundN#F3F3F3' \
'HRULE:600000#999999' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#83afe5' \
'AREA:outg#e6ce97' \
'LINE1:in#225ea8' \
'LINE1:outg#bf812d' \
'GPRINT:kbin:LAST:CURRENT download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:LAST:CURRENT upload\: %3.2lf kB/s\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:AVERAGE download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:AVERAGE upload\: %3.2lf kB/s\j'

# Aasta

$rrdtool graph $image_path/g-aasta.png -a PNG -s -8760h \
-w 800 -h 350 \
-A \
--vertical-label "$vertical_label" \
--font DEFAULT:7: \
--color BACK#ffffff \
--border 1 \
--color SHADEA#f1f1f1 --color SHADEB#f1f1f1 \
--watermark "$location @ `date`" \
--slope-mode \
"DEF:in_def=$database:in:AVERAGE" \
"DEF:out_def=$database:out:AVERAGE" \
'CDEF:in=in_def,UN,0,in_def,IF' \
'CDEF:out=out_def,UN,0,out_def,IF' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'HRULE:600000#999999' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#83afe5' \
'AREA:outg#e6ce97' \
'LINE1:in#225ea8' \
'LINE1:outg#bf812d' \
'GPRINT:kbin:LAST:CURRENT download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:LAST:CURRENT upload\: %3.2lf kB/s\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:AVERAGE download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:AVERAGE upload\: %3.2lf kB/s\j'
</source>

===CRON===

Lisame cron’i graafikuloomis skriptide käivitamise, avame /etc/crontab, lisame read

*/1 * * * * root /usr/home/kasutaja/liiklus.sh > /dev/null
*/5 * * * * root /usr/home/kasutaja/g.sh > /dev/null

Nagu näha, küsime snmp’ga infot ja lisame rrdtool’i andmebaasi seda iga minut, aga graafikud joonistame iga 5 minuti järel. Praegu on see halb, et korraga loome iga kord päeva, kuu, nädala ja aasta graafiku. Võib näiteks g.sh lüüa lahti kolmeks skriptiks, mida omakorda gron käivitab vastavalt kord päev, kord nädalas, kord aastas ;)

Tulemuseks saame neli pilti. Toome esile siin päevagraafiku.

[[Image:g-p2ev.png]]

Loome mingi html faili, mis näitab tekitatud pilte

Kogu edasine info netis http://people.ee.ethz.ch/~oetiker/webtools/rrdtool/

===Andkefailide konvert enne teisele arhidektuurile tõstmist===

rrdtool puhul pole võimalik kasutada samu rrd faile nii 32 kui 64bitistel masinatel
ja vahepeal tuleb need ümber konvertida ja taastada. Arendajate poolt arutatakse
ka uue formaadi loomist mille puhul sarnaseid konvertimisi enam ei peaks tegema
kuid hetkel seda ametlikus releasis veel pole.

Esimeses masinas konverdime kõik failid xml formaati järgneva skriptiga

#!/bin/sh
for g in $( ls /usr/local/var/rrdfailid ) ; do
name=`echo $g | awk '{sub(/rrd/,"xml");print}'`
echo $g
echo $name
rrdtool dump /usr/local/var/rrdfailid/$g /usr/local/var/rrdfailid/$name
done

Kopeerime failid üle teise arvutisse kus Kustutame esimesena eksisteerivad rrdfailid ja seejäärel loome
neist uued rrdfailid.

#!/bin/sh
for g in $( ls /usr/local/var/rrdfailid ) ; do
name=`echo $g | awk '{sub(/xml/,"rrd");print}'`
echo $g
echo $name
rrdtool restore /usr/local/var/rrdfailid/$g /usr/local/var/munin/rrdfailid/$name
done

Ja seejärel võime eemaldada kopeeritud failid

===Lingid===
http://oss.oetiker.ch/rrdtool/

http://en.wikipedia.org/wiki/RRDtool

http://eccentric.cx/misc/rrdcalc.html

RRDtool

2013-04-22T10:45:03Z

Drakan: teisaldas lehekülje RRDtool pealkirja RRDtool ja võrgugraafik alla: Teema on algsest pealkirja skoobist laiem

#suuna [[RRDtool ja võrgugraafik]]

RRDtool ja võrgugraafik

2013-04-22T10:45:03Z

Drakan: teisaldas lehekülje RRDtool pealkirja RRDtool ja võrgugraafik alla: Teema on algsest pealkirja skoobist laiem

===Sissjuhatus===

RRDtool on vabavaraline andmete hoidmise ja graafikute loomise vahend. See toetab mistahes arvulisi andmemassiive. Näiteks: võrguliiklus, temperatuur, protsessori kasutus, kõvaketta ruum, aktiivsed võrguühendused, failide arv kettal jms.

===Install===

Paigaldame serverisse '''SNMP''' teenuse. Täpsemalt on selle paigaldamisest juttu palas [[:net-snmp]].

Paigaldame ka rakenduse '''RRDtool'''.

===Andmefaili loomine===

Kõige keerulisem osa RRDtooli juures on andmebaasi loomine, mille sees andmeid hoitakse. Järgmised parameetrid tuleb enne andmebaasi loomist välja selgitada:
1. kui tihti andmeid lisatakse? [--step X] (samm on vaikimisi 300 sekundit)
2. mitut erinevat andmejada andmebaasis hoitakse?
3. kui pika aja kohta andmeid hoitakse?

Loome võrguliikluse andmebaasi, kus andmete uuendamine toimub iga 300 sekundi (5 minutit) tagant. Meil on vaja graafikut nii ööpäeva, nädala, kuu kui aasta jaoks.

Käivitamie järgmise käsu:

rrdtool create liiklus.rrd \
--step 300 \
DS:in:COUNTER:600:U:U \
DS:out:COUNTER:600:U:U \
RRA:AVERAGE:0.5:1:288 \
RRA:AVERAGE:0.5:6:336 \
RRA:AVERAGE:0.5:24:372 \
RRA:AVERAGE:0.5:288:365 \
RRA:MAX:0.5:1:288 \
RRA:MAX:0.5:6:336 \
RRA:MAX:0.5:24:372 \
RRA:MAX:0.5:288:365 \

Selle tulemusel tekib anmebaasifail nimega '''liiklus.rrd'''. Nüüd natuke lähemalt, mida me siin tegime.

'''DS:in:COUNTER:600:U:U''' ja '''DS:out:COUNTER:600:U:U'''

Sedasi tekitatakse baasi andmejada nimega 'in' ja 'out', mis on COUNTER tüüpi, andmepunkt iga 600 sekundi tagant, mille minimaalne ja maksimaale väärtus on teadmata (U). Kui on teada minimaalne või maksimaalne väärtus, võib selle loomulikult ka baasi loomisel paika panna. Selle näite puhul jätame selle aga kujule Unknown (U).

'''RRA:AVERAGE:0.5:1:288'''

288 andmeühikut!
1 (iga uuendus) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 288 (andmepunkti) = 86400 sekundit
86400 sekundit / 60 => 1440 minutit
1440 minutit / 60 => 24 tundi
24 tundi / 24 => 1 ööpäev

'''RRA:AVERAGE:0.5:6:336'''

336 andmeühikut!
6 (uuenduste keskmine) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 336 (andmepunkti) = 604800 sekundit
604800 sekundit / 60 => 10080 minutit
10080 minutit / 60 => 168 tundi
168 tundi / 24 => 7 ööpäeva

'''RRA:AVERAGE:0.5:24:372'''

336 andmeühikut!
24 (uuenduste keskmine) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 372 (andmepunkti) = 2678400 sekundit
2678400 sekundit / 60 => 44640 minutit
44640 minutit / 60 => 744 tundi
744 tundi / 24 => 31 ööpäeva

'''RRA:AVERAGE:0.5:288:365'''

365 andmeühikut!
288 (uuenduste keskmine) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 365 (andmepunkti) = 31536000 sekundit
31536000 sekundit / 60 => 525600 minutit
525600 minutit / 60 => 8760 tundi
8760 tundi / 24 => 365 ööpäeva

Sarnaselt eelnevale (AVERAGE e. keskmine) on defineeritud ka maksimaalsete väärtuste hoidmine samas ajaskaalas (MAX).

===Andmete uuendamine===

Andmete uuendamiseks on otstarbekas luua skript, mis küsib operatsioonisüsteemi (või mingi teenuse, nagu näiteks SNMP) käest andmeid ning salvestab need andmebaasi.

Kohandame skriptis failirajad ning võrgukaardi numbri vastavalt serveri konfiguratsioonile parajaks.

<source lang=bash>
#!/bin/sh

# sisenevad bitid
sin=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifInOctets.3`

# väljjuvad bitid
sout=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifOutOctets.3`

# väljastame kontrolliks siseneva ja väljuva liikluse numbrid
echo Snmp in : $sin
echo Snmp out: $sout

# uuendame infoga liiklus.rrd faili. viitame rrdupdate käsule läbi täispika kaustapuu!
/usr/local/bin/rrdupdate /home/kasutaja/rrdtool/liiklus.rrd N:$sin:$sout
</source>

Pööra tähelepanu ridadele '''sin''' ja '''sout'''!

<source lang=bash>
sin=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifInOctets.3`
sout=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifOutOctets.3`
</source>

Number kolm (ifInOctets.3) tähistab antud arvuti konfiguratsioonis võrgukaardi numbrit. Oma serveri parameetrite leidmiseks sisesta käsk:

<source lang=bash>
snmpwalk -v 1 -c <parool> localhost | grep ifDescr
</source>

Antud serveri konfiguratsioonile vastavalt oli tulemus järgmine, kus '''ifDescr.1''' on väline (fxp0) ja '''ifDescr.2''' sisemine (fxp1) võrgukaart:

IF-MIB::ifDescr.1 = STRING: fxp0
IF-MIB::ifDescr.2 = STRING: fxp1

Kõikide võimalike nimetuste ja väärtuste kuvamiseks:

<source lang=bash>
snmpwalk -v 1 -c <parool> localhost | more
</source>

===Graafikute loomine===

Paigaldame skripti g.sh, mis loob rrd andmebaasi andmete järgi graafikud. Konfiguratsiooni osas määra sobivad väärtused.

<source lang=bash>
#!/bin/sh

# Konfiguratsioon

rrdtool="/usr/local/bin/rrdtool" # rrdtool'i asukoht kettal (crontab n6uab t2ispikka kaustapud)
image_path="/root/rrdtool/graphs" # kaust, kuhu graafikud salvestatakse
location="Kurelaane" # location @ date => graafiku alumises servas olev sõne
database="/root/rrdtool/liiklus.rrd" # rrd faili asukoht kettal
vertical_label='Traffic kB/s' # vertikaalne pealkiri

# Päev

$rrdtool graph $image_path/g-p2ev.png -a PNG -s -24h \
-w 800 -h 350 \
-A \
--x-grid HOUR:1:HOUR:4:MINUTE:120:0:%R \
--vertical-label "$vertical_label" \
--font DEFAULT:7: \
--color BACK#ffffff \
--border 1 \
--color SHADEA#f1f1f1 --color SHADEB#f1f1f1 \
--watermark "$location @ `date`" \
--slope-mode \
"DEF:in_def=$database:in:AVERAGE" \
"DEF:out_def=$database:out:AVERAGE" \
'CDEF:in=in_def,UN,0,in_def,IF' \
'CDEF:out=out_def,UN,0,out_def,IF' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'CDEF:background=in,POP,LTIME,7200,%,3600,LE,INF,UNKN,IF' \
'CDEF:backgroundN=background,-1,*' \
'AREA:background#F3F3F3' \
'AREA:backgroundN#F3F3F3' \
'HRULE:600000#999999' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#83afe5' \
'AREA:outg#e6ce97' \
'LINE1:in#225ea8' \
'LINE1:outg#bf812d' \
'GPRINT:kbin:LAST:CURRENT download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:LAST:CURRENT upload\: %3.2lf kB/s\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:AVERAGE download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:AVERAGE upload\: %3.2lf kB/s\j'

# Nädal

$rrdtool graph $image_path/g-n2dal.png -a PNG -s -168h \
-w 800 -h 350 \
-A \
--vertical-label "$vertical_label" \
--font DEFAULT:7: \
--color BACK#ffffff \
--border 1 \
--color SHADEA#f1f1f1 --color SHADEB#f1f1f1 \
--watermark "$location @ `date`" \
--slope-mode \
"DEF:in_def=$database:in:AVERAGE" \
"DEF:out_def=$database:out:AVERAGE" \
'CDEF:in=in_def,UN,0,in_def,IF' \
'CDEF:out=out_def,UN,0,out_def,IF' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'CDEF:background=in,POP,LTIME,172800,%,86400,LE,INF,UNKN,IF' \
'CDEF:backgroundN=background,-1,*' \
'AREA:background#F3F3F3' \
'AREA:backgroundN#F3F3F3' \
'HRULE:600000#999999' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#83afe5' \
'AREA:outg#e6ce97' \
'LINE1:in#225ea8' \
'LINE1:outg#bf812d' \
'GPRINT:kbin:LAST:CURRENT download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:LAST:CURRENT upload\: %3.2lf kB/s\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:AVERAGE download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:AVERAGE upload\: %3.2lf kB/s\j'

# Kuu

$rrdtool graph $image_path/g-kuu.png -a PNG -s -744h \
-w 800 -h 350 \
-A \
--vertical-label "$vertical_label" \
--font DEFAULT:7: \
--color BACK#ffffff \
--border 1 \
--color SHADEA#f1f1f1 --color SHADEB#f1f1f1 \
--watermark "$location @ `date`" \
--slope-mode \
"DEF:in_def=$database:in:AVERAGE" \
"DEF:out_def=$database:out:AVERAGE" \
'CDEF:in=in_def,UN,0,in_def,IF' \
'CDEF:out=out_def,UN,0,out_def,IF' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'CDEF:background=in,POP,LTIME,1209600,%,604800,LE,INF,UNKN,IF' \
'CDEF:backgroundN=background,-1,*' \
'AREA:background#F3F3F3' \
'AREA:backgroundN#F3F3F3' \
'HRULE:600000#999999' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#83afe5' \
'AREA:outg#e6ce97' \
'LINE1:in#225ea8' \
'LINE1:outg#bf812d' \
'GPRINT:kbin:LAST:CURRENT download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:LAST:CURRENT upload\: %3.2lf kB/s\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:AVERAGE download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:AVERAGE upload\: %3.2lf kB/s\j'

# Aasta

$rrdtool graph $image_path/g-aasta.png -a PNG -s -8760h \
-w 800 -h 350 \
-A \
--vertical-label "$vertical_label" \
--font DEFAULT:7: \
--color BACK#ffffff \
--border 1 \
--color SHADEA#f1f1f1 --color SHADEB#f1f1f1 \
--watermark "$location @ `date`" \
--slope-mode \
"DEF:in_def=$database:in:AVERAGE" \
"DEF:out_def=$database:out:AVERAGE" \
'CDEF:in=in_def,UN,0,in_def,IF' \
'CDEF:out=out_def,UN,0,out_def,IF' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'HRULE:600000#999999' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#83afe5' \
'AREA:outg#e6ce97' \
'LINE1:in#225ea8' \
'LINE1:outg#bf812d' \
'GPRINT:kbin:LAST:CURRENT download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:LAST:CURRENT upload\: %3.2lf kB/s\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:AVERAGE download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:AVERAGE upload\: %3.2lf kB/s\j'
</source>

===CRON===

Lisame cron’i graafikuloomis skriptide käivitamise, avame /etc/crontab, lisame read

*/1 * * * * root /usr/home/kasutaja/liiklus.sh > /dev/null
*/5 * * * * root /usr/home/kasutaja/g.sh > /dev/null

Nagu näha, küsime snmp’ga infot ja lisame rrdtool’i andmebaasi seda iga minut, aga graafikud joonistame iga 5 minuti järel. Praegu on see halb, et korraga loome iga kord päeva, kuu, nädala ja aasta graafiku. Võib näiteks g.sh lüüa lahti kolmeks skriptiks, mida omakorda gron käivitab vastavalt kord päev, kord nädalas, kord aastas ;)

Tulemuseks saame neli pilti. Toome esile siin päevagraafiku.

[[Image:g-p2ev.png]]

Loome mingi html faili, mis näitab tekitatud pilte

Kogu edasine info netis http://people.ee.ethz.ch/~oetiker/webtools/rrdtool/

===Andkefailide konvert enne teisele arhidektuurile tõstmist===

rrdtool puhul pole võimalik kasutada samu rrd faile nii 32 kui 64bitistel masinatel
ja vahepeal tuleb need ümber konvertida ja taastada. Arendajate poolt arutatakse
ka uue formaadi loomist mille puhul sarnaseid konvertimisi enam ei peaks tegema
kuid hetkel seda ametlikus releasis veel pole.

Esimeses masinas konverdime kõik failid xml formaati järgneva skriptiga

#!/bin/sh
for g in $( ls /usr/local/var/rrdfailid ) ; do
name=`echo $g | awk '{sub(/rrd/,"xml");print}'`
echo $g
echo $name
rrdtool dump /usr/local/var/rrdfailid/$g /usr/local/var/rrdfailid/$name
done

Kopeerime failid üle teise arvutisse kus Kustutame esimesena eksisteerivad rrdfailid ja seejäärel loome
neist uued rrdfailid.

#!/bin/sh
for g in $( ls /usr/local/var/rrdfailid ) ; do
name=`echo $g | awk '{sub(/xml/,"rrd");print}'`
echo $g
echo $name
rrdtool restore /usr/local/var/rrdfailid/$g /usr/local/var/munin/rrdfailid/$name
done

Ja seejärel võime eemaldada kopeeritud failid

===Lingid===
http://oss.oetiker.ch/rrdtool/

http://en.wikipedia.org/wiki/RRDtool

http://eccentric.cx/misc/rrdcalc.html

RRDtool ja võrgugraafik

2013-04-22T10:43:59Z

Drakan: /* Andmefaili loomine */

===Sissjuhatus===

RRDtool on vabavaraline andmete hoidmise ja graafikute loomise vahend. See toetab mistahes arvulisi andmemassiive. Näiteks: võrguliiklus, temperatuur, protsessori kasutus, kõvaketta ruum, aktiivsed võrguühendused, failide arv kettal jms.

===Install===

Paigaldame serverisse '''SNMP''' teenuse. Täpsemalt on selle paigaldamisest juttu palas [[:net-snmp]].

Paigaldame ka rakenduse '''RRDtool'''.

===Andmefaili loomine===

Kõige keerulisem osa RRDtooli juures on andmebaasi loomine, mille sees andmeid hoitakse. Järgmised parameetrid tuleb enne andmebaasi loomist välja selgitada:
1. kui tihti andmeid lisatakse? [--step X] (samm on vaikimisi 300 sekundit)
2. mitut erinevat andmejada andmebaasis hoitakse?
3. kui pika aja kohta andmeid hoitakse?

Loome võrguliikluse andmebaasi, kus andmete uuendamine toimub iga 300 sekundi (5 minutit) tagant. Meil on vaja graafikut nii ööpäeva, nädala, kuu kui aasta jaoks.

Käivitamie järgmise käsu:

rrdtool create liiklus.rrd \
--step 300 \
DS:in:COUNTER:600:U:U \
DS:out:COUNTER:600:U:U \
RRA:AVERAGE:0.5:1:288 \
RRA:AVERAGE:0.5:6:336 \
RRA:AVERAGE:0.5:24:372 \
RRA:AVERAGE:0.5:288:365 \
RRA:MAX:0.5:1:288 \
RRA:MAX:0.5:6:336 \
RRA:MAX:0.5:24:372 \
RRA:MAX:0.5:288:365 \

Selle tulemusel tekib anmebaasifail nimega '''liiklus.rrd'''. Nüüd natuke lähemalt, mida me siin tegime.

'''DS:in:COUNTER:600:U:U''' ja '''DS:out:COUNTER:600:U:U'''

Sedasi tekitatakse baasi andmejada nimega 'in' ja 'out', mis on COUNTER tüüpi, andmepunkt iga 600 sekundi tagant, mille minimaalne ja maksimaale väärtus on teadmata (U). Kui on teada minimaalne või maksimaalne väärtus, võib selle loomulikult ka baasi loomisel paika panna. Selle näite puhul jätame selle aga kujule Unknown (U).

'''RRA:AVERAGE:0.5:1:288'''

288 andmeühikut!
1 (iga uuendus) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 288 (andmepunkti) = 86400 sekundit
86400 sekundit / 60 => 1440 minutit
1440 minutit / 60 => 24 tundi
24 tundi / 24 => 1 ööpäev

'''RRA:AVERAGE:0.5:6:336'''

336 andmeühikut!
6 (uuenduste keskmine) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 336 (andmepunkti) = 604800 sekundit
604800 sekundit / 60 => 10080 minutit
10080 minutit / 60 => 168 tundi
168 tundi / 24 => 7 ööpäeva

'''RRA:AVERAGE:0.5:24:372'''

336 andmeühikut!
24 (uuenduste keskmine) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 372 (andmepunkti) = 2678400 sekundit
2678400 sekundit / 60 => 44640 minutit
44640 minutit / 60 => 744 tundi
744 tundi / 24 => 31 ööpäeva

'''RRA:AVERAGE:0.5:288:365'''

365 andmeühikut!
288 (uuenduste keskmine) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 365 (andmepunkti) = 31536000 sekundit
31536000 sekundit / 60 => 525600 minutit
525600 minutit / 60 => 8760 tundi
8760 tundi / 24 => 365 ööpäeva

Sarnaselt eelnevale (AVERAGE e. keskmine) on defineeritud ka maksimaalsete väärtuste hoidmine samas ajaskaalas (MAX).

===Andmete uuendamine===

Andmete uuendamiseks on otstarbekas luua skript, mis küsib operatsioonisüsteemi (või mingi teenuse, nagu näiteks SNMP) käest andmeid ning salvestab need andmebaasi.

Kohandame skriptis failirajad ning võrgukaardi numbri vastavalt serveri konfiguratsioonile parajaks.

<source lang=bash>
#!/bin/sh

# sisenevad bitid
sin=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifInOctets.3`

# väljjuvad bitid
sout=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifOutOctets.3`

# väljastame kontrolliks siseneva ja väljuva liikluse numbrid
echo Snmp in : $sin
echo Snmp out: $sout

# uuendame infoga liiklus.rrd faili. viitame rrdupdate käsule läbi täispika kaustapuu!
/usr/local/bin/rrdupdate /home/kasutaja/rrdtool/liiklus.rrd N:$sin:$sout
</source>

Pööra tähelepanu ridadele '''sin''' ja '''sout'''!

<source lang=bash>
sin=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifInOctets.3`
sout=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifOutOctets.3`
</source>

Number kolm (ifInOctets.3) tähistab antud arvuti konfiguratsioonis võrgukaardi numbrit. Oma serveri parameetrite leidmiseks sisesta käsk:

<source lang=bash>
snmpwalk -v 1 -c <parool> localhost | grep ifDescr
</source>

Antud serveri konfiguratsioonile vastavalt oli tulemus järgmine, kus '''ifDescr.1''' on väline (fxp0) ja '''ifDescr.2''' sisemine (fxp1) võrgukaart:

IF-MIB::ifDescr.1 = STRING: fxp0
IF-MIB::ifDescr.2 = STRING: fxp1

Kõikide võimalike nimetuste ja väärtuste kuvamiseks:

<source lang=bash>
snmpwalk -v 1 -c <parool> localhost | more
</source>

===Graafikute loomine===

Paigaldame skripti g.sh, mis loob rrd andmebaasi andmete järgi graafikud. Konfiguratsiooni osas määra sobivad väärtused.

<source lang=bash>
#!/bin/sh

# Konfiguratsioon

rrdtool="/usr/local/bin/rrdtool" # rrdtool'i asukoht kettal (crontab n6uab t2ispikka kaustapud)
image_path="/root/rrdtool/graphs" # kaust, kuhu graafikud salvestatakse
location="Kurelaane" # location @ date => graafiku alumises servas olev sõne
database="/root/rrdtool/liiklus.rrd" # rrd faili asukoht kettal
vertical_label='Traffic kB/s' # vertikaalne pealkiri

# Päev

$rrdtool graph $image_path/g-p2ev.png -a PNG -s -24h \
-w 800 -h 350 \
-A \
--x-grid HOUR:1:HOUR:4:MINUTE:120:0:%R \
--vertical-label "$vertical_label" \
--font DEFAULT:7: \
--color BACK#ffffff \
--border 1 \
--color SHADEA#f1f1f1 --color SHADEB#f1f1f1 \
--watermark "$location @ `date`" \
--slope-mode \
"DEF:in_def=$database:in:AVERAGE" \
"DEF:out_def=$database:out:AVERAGE" \
'CDEF:in=in_def,UN,0,in_def,IF' \
'CDEF:out=out_def,UN,0,out_def,IF' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'CDEF:background=in,POP,LTIME,7200,%,3600,LE,INF,UNKN,IF' \
'CDEF:backgroundN=background,-1,*' \
'AREA:background#F3F3F3' \
'AREA:backgroundN#F3F3F3' \
'HRULE:600000#999999' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#83afe5' \
'AREA:outg#e6ce97' \
'LINE1:in#225ea8' \
'LINE1:outg#bf812d' \
'GPRINT:kbin:LAST:CURRENT download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:LAST:CURRENT upload\: %3.2lf kB/s\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:AVERAGE download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:AVERAGE upload\: %3.2lf kB/s\j'

# Nädal

$rrdtool graph $image_path/g-n2dal.png -a PNG -s -168h \
-w 800 -h 350 \
-A \
--vertical-label "$vertical_label" \
--font DEFAULT:7: \
--color BACK#ffffff \
--border 1 \
--color SHADEA#f1f1f1 --color SHADEB#f1f1f1 \
--watermark "$location @ `date`" \
--slope-mode \
"DEF:in_def=$database:in:AVERAGE" \
"DEF:out_def=$database:out:AVERAGE" \
'CDEF:in=in_def,UN,0,in_def,IF' \
'CDEF:out=out_def,UN,0,out_def,IF' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'CDEF:background=in,POP,LTIME,172800,%,86400,LE,INF,UNKN,IF' \
'CDEF:backgroundN=background,-1,*' \
'AREA:background#F3F3F3' \
'AREA:backgroundN#F3F3F3' \
'HRULE:600000#999999' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#83afe5' \
'AREA:outg#e6ce97' \
'LINE1:in#225ea8' \
'LINE1:outg#bf812d' \
'GPRINT:kbin:LAST:CURRENT download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:LAST:CURRENT upload\: %3.2lf kB/s\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:AVERAGE download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:AVERAGE upload\: %3.2lf kB/s\j'

# Kuu

$rrdtool graph $image_path/g-kuu.png -a PNG -s -744h \
-w 800 -h 350 \
-A \
--vertical-label "$vertical_label" \
--font DEFAULT:7: \
--color BACK#ffffff \
--border 1 \
--color SHADEA#f1f1f1 --color SHADEB#f1f1f1 \
--watermark "$location @ `date`" \
--slope-mode \
"DEF:in_def=$database:in:AVERAGE" \
"DEF:out_def=$database:out:AVERAGE" \
'CDEF:in=in_def,UN,0,in_def,IF' \
'CDEF:out=out_def,UN,0,out_def,IF' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'CDEF:background=in,POP,LTIME,1209600,%,604800,LE,INF,UNKN,IF' \
'CDEF:backgroundN=background,-1,*' \
'AREA:background#F3F3F3' \
'AREA:backgroundN#F3F3F3' \
'HRULE:600000#999999' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#83afe5' \
'AREA:outg#e6ce97' \
'LINE1:in#225ea8' \
'LINE1:outg#bf812d' \
'GPRINT:kbin:LAST:CURRENT download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:LAST:CURRENT upload\: %3.2lf kB/s\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:AVERAGE download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:AVERAGE upload\: %3.2lf kB/s\j'

# Aasta

$rrdtool graph $image_path/g-aasta.png -a PNG -s -8760h \
-w 800 -h 350 \
-A \
--vertical-label "$vertical_label" \
--font DEFAULT:7: \
--color BACK#ffffff \
--border 1 \
--color SHADEA#f1f1f1 --color SHADEB#f1f1f1 \
--watermark "$location @ `date`" \
--slope-mode \
"DEF:in_def=$database:in:AVERAGE" \
"DEF:out_def=$database:out:AVERAGE" \
'CDEF:in=in_def,UN,0,in_def,IF' \
'CDEF:out=out_def,UN,0,out_def,IF' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'HRULE:600000#999999' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#83afe5' \
'AREA:outg#e6ce97' \
'LINE1:in#225ea8' \
'LINE1:outg#bf812d' \
'GPRINT:kbin:LAST:CURRENT download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:LAST:CURRENT upload\: %3.2lf kB/s\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:AVERAGE download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:AVERAGE upload\: %3.2lf kB/s\j'
</source>

===CRON===

Lisame cron’i graafikuloomis skriptide käivitamise, avame /etc/crontab, lisame read

*/1 * * * * root /usr/home/kasutaja/liiklus.sh > /dev/null
*/5 * * * * root /usr/home/kasutaja/g.sh > /dev/null

Nagu näha, küsime snmp’ga infot ja lisame rrdtool’i andmebaasi seda iga minut, aga graafikud joonistame iga 5 minuti järel. Praegu on see halb, et korraga loome iga kord päeva, kuu, nädala ja aasta graafiku. Võib näiteks g.sh lüüa lahti kolmeks skriptiks, mida omakorda gron käivitab vastavalt kord päev, kord nädalas, kord aastas ;)

Tulemuseks saame neli pilti. Toome esile siin päevagraafiku.

[[Image:g-p2ev.png]]

Loome mingi html faili, mis näitab tekitatud pilte

Kogu edasine info netis http://people.ee.ethz.ch/~oetiker/webtools/rrdtool/

===Andkefailide konvert enne teisele arhidektuurile tõstmist===

rrdtool puhul pole võimalik kasutada samu rrd faile nii 32 kui 64bitistel masinatel
ja vahepeal tuleb need ümber konvertida ja taastada. Arendajate poolt arutatakse
ka uue formaadi loomist mille puhul sarnaseid konvertimisi enam ei peaks tegema
kuid hetkel seda ametlikus releasis veel pole.

Esimeses masinas konverdime kõik failid xml formaati järgneva skriptiga

#!/bin/sh
for g in $( ls /usr/local/var/rrdfailid ) ; do
name=`echo $g | awk '{sub(/rrd/,"xml");print}'`
echo $g
echo $name
rrdtool dump /usr/local/var/rrdfailid/$g /usr/local/var/rrdfailid/$name
done

Kopeerime failid üle teise arvutisse kus Kustutame esimesena eksisteerivad rrdfailid ja seejäärel loome
neist uued rrdfailid.

#!/bin/sh
for g in $( ls /usr/local/var/rrdfailid ) ; do
name=`echo $g | awk '{sub(/xml/,"rrd");print}'`
echo $g
echo $name
rrdtool restore /usr/local/var/rrdfailid/$g /usr/local/var/munin/rrdfailid/$name
done

Ja seejärel võime eemaldada kopeeritud failid

===Lingid===
http://oss.oetiker.ch/rrdtool/

http://en.wikipedia.org/wiki/RRDtool

http://eccentric.cx/misc/rrdcalc.html

RRDtool ja võrgugraafik

2013-04-22T10:43:34Z

Drakan: /* Graafikute loomine */

===Sissjuhatus===

RRDtool on vabavaraline andmete hoidmise ja graafikute loomise vahend. See toetab mistahes arvulisi andmemassiive. Näiteks: võrguliiklus, temperatuur, protsessori kasutus, kõvaketta ruum, aktiivsed võrguühendused, failide arv kettal jms.

===Install===

Paigaldame serverisse '''SNMP''' teenuse. Täpsemalt on selle paigaldamisest juttu palas [[:net-snmp]].

Paigaldame ka rakenduse '''RRDtool'''.

===Andmefaili loomine===

Kõige keerulisem osa RRDtooli juures on andmebaasi loomine, mille sees andmeid hoitakse. Järgmised parameetrid tuleb enne andmebaasi loomist välja selgitada:
1. kui tihti andmeid lisatakse? [--step X] (samm on vaikimisi 300 sekundit)
2. mitut erinevat andmejada andmebaasis hoitakse?
3. kui pika aja kohta andmeid hoitakse?

Loome võrguliikluse andmebaasi, kus andmete uuendamine toimub iga 300 sekundi (5 minutit) tagant. Meil on vaja graafikut nii ööpäeva, nädala, kuu kui aasta jaoks.

Käivitamie järgmise käsu:

rrdtool create liiklus.rrd \
--step 300 \
DS:in:COUNTER:600:U:U \
DS:out:COUNTER:600:U:U \
RRA:AVERAGE:0.5:1:288 \
RRA:AVERAGE:0.5:6:336 \
RRA:AVERAGE:0.5:24:372 \
RRA:AVERAGE:0.5:288:365 \
RRA:MAX:0.5:1:288 \
RRA:MAX:0.5:6:336 \
RRA:MAX:0.5:24:372 \
RRA:MAX:0.5:288:365 \

Selle tulemusel tekib anmebaasifail nimega '''liiklus.rrd'''. Nüüd natuke lähemalt, mida me siin tegime.

'''DS:in:COUNTER:600:U:U''' ja DS:out:COUNTER:600:U:U

Sedasi tekitatakse baasi andmejada nimega 'in' ja 'out', mis on COUNTER tüüpi, andmepunkt iga 600 sekundi tagant, mille minimaalne ja maksimaale väärtus on teadmata (U). Kui on teada minimaalne või maksimaalne väärtus, võib selle loomulikult ka baasi loomisel paika panna. Selle näite puhul jätame selle aga kujule Unknown (U).

'''RRA:AVERAGE:0.5:1:288'''

288 andmeühikut!
1 (iga uuendus) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 288 (andmepunkti) = 86400 sekundit
86400 sekundit / 60 => 1440 minutit
1440 minutit / 60 => 24 tundi
24 tundi / 24 => 1 ööpäev

'''RRA:AVERAGE:0.5:6:336'''

336 andmeühikut!
6 (uuenduste keskmine) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 336 (andmepunkti) = 604800 sekundit
604800 sekundit / 60 => 10080 minutit
10080 minutit / 60 => 168 tundi
168 tundi / 24 => 7 ööpäeva

'''RRA:AVERAGE:0.5:24:372'''

336 andmeühikut!
24 (uuenduste keskmine) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 372 (andmepunkti) = 2678400 sekundit
2678400 sekundit / 60 => 44640 minutit
44640 minutit / 60 => 744 tundi
744 tundi / 24 => 31 ööpäeva

'''RRA:AVERAGE:0.5:288:365'''

365 andmeühikut!
288 (uuenduste keskmine) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 365 (andmepunkti) = 31536000 sekundit
31536000 sekundit / 60 => 525600 minutit
525600 minutit / 60 => 8760 tundi
8760 tundi / 24 => 365 ööpäeva

Sarnaselt eelnevale (AVERAGE e. keskmine) on defineeritud ka maksimaalsete väärtuste hoidmine samas ajaskaalas (MAX).

===Andmete uuendamine===

Andmete uuendamiseks on otstarbekas luua skript, mis küsib operatsioonisüsteemi (või mingi teenuse, nagu näiteks SNMP) käest andmeid ning salvestab need andmebaasi.

Kohandame skriptis failirajad ning võrgukaardi numbri vastavalt serveri konfiguratsioonile parajaks.

<source lang=bash>
#!/bin/sh

# sisenevad bitid
sin=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifInOctets.3`

# väljjuvad bitid
sout=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifOutOctets.3`

# väljastame kontrolliks siseneva ja väljuva liikluse numbrid
echo Snmp in : $sin
echo Snmp out: $sout

# uuendame infoga liiklus.rrd faili. viitame rrdupdate käsule läbi täispika kaustapuu!
/usr/local/bin/rrdupdate /home/kasutaja/rrdtool/liiklus.rrd N:$sin:$sout
</source>

Pööra tähelepanu ridadele '''sin''' ja '''sout'''!

<source lang=bash>
sin=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifInOctets.3`
sout=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifOutOctets.3`
</source>

Number kolm (ifInOctets.3) tähistab antud arvuti konfiguratsioonis võrgukaardi numbrit. Oma serveri parameetrite leidmiseks sisesta käsk:

<source lang=bash>
snmpwalk -v 1 -c <parool> localhost | grep ifDescr
</source>

Antud serveri konfiguratsioonile vastavalt oli tulemus järgmine, kus '''ifDescr.1''' on väline (fxp0) ja '''ifDescr.2''' sisemine (fxp1) võrgukaart:

IF-MIB::ifDescr.1 = STRING: fxp0
IF-MIB::ifDescr.2 = STRING: fxp1

Kõikide võimalike nimetuste ja väärtuste kuvamiseks:

<source lang=bash>
snmpwalk -v 1 -c <parool> localhost | more
</source>

===Graafikute loomine===

Paigaldame skripti g.sh, mis loob rrd andmebaasi andmete järgi graafikud. Konfiguratsiooni osas määra sobivad väärtused.

<source lang=bash>
#!/bin/sh

# Konfiguratsioon

rrdtool="/usr/local/bin/rrdtool" # rrdtool'i asukoht kettal (crontab n6uab t2ispikka kaustapud)
image_path="/root/rrdtool/graphs" # kaust, kuhu graafikud salvestatakse
location="Kurelaane" # location @ date => graafiku alumises servas olev sõne
database="/root/rrdtool/liiklus.rrd" # rrd faili asukoht kettal
vertical_label='Traffic kB/s' # vertikaalne pealkiri

# Päev

$rrdtool graph $image_path/g-p2ev.png -a PNG -s -24h \
-w 800 -h 350 \
-A \
--x-grid HOUR:1:HOUR:4:MINUTE:120:0:%R \
--vertical-label "$vertical_label" \
--font DEFAULT:7: \
--color BACK#ffffff \
--border 1 \
--color SHADEA#f1f1f1 --color SHADEB#f1f1f1 \
--watermark "$location @ `date`" \
--slope-mode \
"DEF:in_def=$database:in:AVERAGE" \
"DEF:out_def=$database:out:AVERAGE" \
'CDEF:in=in_def,UN,0,in_def,IF' \
'CDEF:out=out_def,UN,0,out_def,IF' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'CDEF:background=in,POP,LTIME,7200,%,3600,LE,INF,UNKN,IF' \
'CDEF:backgroundN=background,-1,*' \
'AREA:background#F3F3F3' \
'AREA:backgroundN#F3F3F3' \
'HRULE:600000#999999' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#83afe5' \
'AREA:outg#e6ce97' \
'LINE1:in#225ea8' \
'LINE1:outg#bf812d' \
'GPRINT:kbin:LAST:CURRENT download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:LAST:CURRENT upload\: %3.2lf kB/s\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:AVERAGE download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:AVERAGE upload\: %3.2lf kB/s\j'

# Nädal

$rrdtool graph $image_path/g-n2dal.png -a PNG -s -168h \
-w 800 -h 350 \
-A \
--vertical-label "$vertical_label" \
--font DEFAULT:7: \
--color BACK#ffffff \
--border 1 \
--color SHADEA#f1f1f1 --color SHADEB#f1f1f1 \
--watermark "$location @ `date`" \
--slope-mode \
"DEF:in_def=$database:in:AVERAGE" \
"DEF:out_def=$database:out:AVERAGE" \
'CDEF:in=in_def,UN,0,in_def,IF' \
'CDEF:out=out_def,UN,0,out_def,IF' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'CDEF:background=in,POP,LTIME,172800,%,86400,LE,INF,UNKN,IF' \
'CDEF:backgroundN=background,-1,*' \
'AREA:background#F3F3F3' \
'AREA:backgroundN#F3F3F3' \
'HRULE:600000#999999' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#83afe5' \
'AREA:outg#e6ce97' \
'LINE1:in#225ea8' \
'LINE1:outg#bf812d' \
'GPRINT:kbin:LAST:CURRENT download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:LAST:CURRENT upload\: %3.2lf kB/s\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:AVERAGE download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:AVERAGE upload\: %3.2lf kB/s\j'

# Kuu

$rrdtool graph $image_path/g-kuu.png -a PNG -s -744h \
-w 800 -h 350 \
-A \
--vertical-label "$vertical_label" \
--font DEFAULT:7: \
--color BACK#ffffff \
--border 1 \
--color SHADEA#f1f1f1 --color SHADEB#f1f1f1 \
--watermark "$location @ `date`" \
--slope-mode \
"DEF:in_def=$database:in:AVERAGE" \
"DEF:out_def=$database:out:AVERAGE" \
'CDEF:in=in_def,UN,0,in_def,IF' \
'CDEF:out=out_def,UN,0,out_def,IF' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'CDEF:background=in,POP,LTIME,1209600,%,604800,LE,INF,UNKN,IF' \
'CDEF:backgroundN=background,-1,*' \
'AREA:background#F3F3F3' \
'AREA:backgroundN#F3F3F3' \
'HRULE:600000#999999' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#83afe5' \
'AREA:outg#e6ce97' \
'LINE1:in#225ea8' \
'LINE1:outg#bf812d' \
'GPRINT:kbin:LAST:CURRENT download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:LAST:CURRENT upload\: %3.2lf kB/s\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:AVERAGE download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:AVERAGE upload\: %3.2lf kB/s\j'

# Aasta

$rrdtool graph $image_path/g-aasta.png -a PNG -s -8760h \
-w 800 -h 350 \
-A \
--vertical-label "$vertical_label" \
--font DEFAULT:7: \
--color BACK#ffffff \
--border 1 \
--color SHADEA#f1f1f1 --color SHADEB#f1f1f1 \
--watermark "$location @ `date`" \
--slope-mode \
"DEF:in_def=$database:in:AVERAGE" \
"DEF:out_def=$database:out:AVERAGE" \
'CDEF:in=in_def,UN,0,in_def,IF' \
'CDEF:out=out_def,UN,0,out_def,IF' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'HRULE:600000#999999' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#83afe5' \
'AREA:outg#e6ce97' \
'LINE1:in#225ea8' \
'LINE1:outg#bf812d' \
'GPRINT:kbin:LAST:CURRENT download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:LAST:CURRENT upload\: %3.2lf kB/s\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:AVERAGE download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:AVERAGE upload\: %3.2lf kB/s\j'
</source>

===CRON===

Lisame cron’i graafikuloomis skriptide käivitamise, avame /etc/crontab, lisame read

*/1 * * * * root /usr/home/kasutaja/liiklus.sh > /dev/null
*/5 * * * * root /usr/home/kasutaja/g.sh > /dev/null

Nagu näha, küsime snmp’ga infot ja lisame rrdtool’i andmebaasi seda iga minut, aga graafikud joonistame iga 5 minuti järel. Praegu on see halb, et korraga loome iga kord päeva, kuu, nädala ja aasta graafiku. Võib näiteks g.sh lüüa lahti kolmeks skriptiks, mida omakorda gron käivitab vastavalt kord päev, kord nädalas, kord aastas ;)

Tulemuseks saame neli pilti. Toome esile siin päevagraafiku.

[[Image:g-p2ev.png]]

Loome mingi html faili, mis näitab tekitatud pilte

Kogu edasine info netis http://people.ee.ethz.ch/~oetiker/webtools/rrdtool/

===Andkefailide konvert enne teisele arhidektuurile tõstmist===

rrdtool puhul pole võimalik kasutada samu rrd faile nii 32 kui 64bitistel masinatel
ja vahepeal tuleb need ümber konvertida ja taastada. Arendajate poolt arutatakse
ka uue formaadi loomist mille puhul sarnaseid konvertimisi enam ei peaks tegema
kuid hetkel seda ametlikus releasis veel pole.

Esimeses masinas konverdime kõik failid xml formaati järgneva skriptiga

#!/bin/sh
for g in $( ls /usr/local/var/rrdfailid ) ; do
name=`echo $g | awk '{sub(/rrd/,"xml");print}'`
echo $g
echo $name
rrdtool dump /usr/local/var/rrdfailid/$g /usr/local/var/rrdfailid/$name
done

Kopeerime failid üle teise arvutisse kus Kustutame esimesena eksisteerivad rrdfailid ja seejäärel loome
neist uued rrdfailid.

#!/bin/sh
for g in $( ls /usr/local/var/rrdfailid ) ; do
name=`echo $g | awk '{sub(/xml/,"rrd");print}'`
echo $g
echo $name
rrdtool restore /usr/local/var/rrdfailid/$g /usr/local/var/munin/rrdfailid/$name
done

Ja seejärel võime eemaldada kopeeritud failid

===Lingid===
http://oss.oetiker.ch/rrdtool/

http://en.wikipedia.org/wiki/RRDtool

http://eccentric.cx/misc/rrdcalc.html

RRDtool ja võrgugraafik

2013-04-22T10:40:27Z

Drakan: /* Graafikute loomine */

===Sissjuhatus===

RRDtool on vabavaraline andmete hoidmise ja graafikute loomise vahend. See toetab mistahes arvulisi andmemassiive. Näiteks: võrguliiklus, temperatuur, protsessori kasutus, kõvaketta ruum, aktiivsed võrguühendused, failide arv kettal jms.

===Install===

Paigaldame serverisse '''SNMP''' teenuse. Täpsemalt on selle paigaldamisest juttu palas [[:net-snmp]].

Paigaldame ka rakenduse '''RRDtool'''.

===Andmefaili loomine===

Kõige keerulisem osa RRDtooli juures on andmebaasi loomine, mille sees andmeid hoitakse. Järgmised parameetrid tuleb enne andmebaasi loomist välja selgitada:
1. kui tihti andmeid lisatakse? [--step X] (samm on vaikimisi 300 sekundit)
2. mitut erinevat andmejada andmebaasis hoitakse?
3. kui pika aja kohta andmeid hoitakse?

Loome võrguliikluse andmebaasi, kus andmete uuendamine toimub iga 300 sekundi (5 minutit) tagant. Meil on vaja graafikut nii ööpäeva, nädala, kuu kui aasta jaoks.

Käivitamie järgmise käsu:

rrdtool create liiklus.rrd \
--step 300 \
DS:in:COUNTER:600:U:U \
DS:out:COUNTER:600:U:U \
RRA:AVERAGE:0.5:1:288 \
RRA:AVERAGE:0.5:6:336 \
RRA:AVERAGE:0.5:24:372 \
RRA:AVERAGE:0.5:288:365 \
RRA:MAX:0.5:1:288 \
RRA:MAX:0.5:6:336 \
RRA:MAX:0.5:24:372 \
RRA:MAX:0.5:288:365 \

Selle tulemusel tekib anmebaasifail nimega '''liiklus.rrd'''. Nüüd natuke lähemalt, mida me siin tegime.

'''DS:in:COUNTER:600:U:U''' ja DS:out:COUNTER:600:U:U

Sedasi tekitatakse baasi andmejada nimega 'in' ja 'out', mis on COUNTER tüüpi, andmepunkt iga 600 sekundi tagant, mille minimaalne ja maksimaale väärtus on teadmata (U). Kui on teada minimaalne või maksimaalne väärtus, võib selle loomulikult ka baasi loomisel paika panna. Selle näite puhul jätame selle aga kujule Unknown (U).

'''RRA:AVERAGE:0.5:1:288'''

288 andmeühikut!
1 (iga uuendus) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 288 (andmepunkti) = 86400 sekundit
86400 sekundit / 60 => 1440 minutit
1440 minutit / 60 => 24 tundi
24 tundi / 24 => 1 ööpäev

'''RRA:AVERAGE:0.5:6:336'''

336 andmeühikut!
6 (uuenduste keskmine) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 336 (andmepunkti) = 604800 sekundit
604800 sekundit / 60 => 10080 minutit
10080 minutit / 60 => 168 tundi
168 tundi / 24 => 7 ööpäeva

'''RRA:AVERAGE:0.5:24:372'''

336 andmeühikut!
24 (uuenduste keskmine) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 372 (andmepunkti) = 2678400 sekundit
2678400 sekundit / 60 => 44640 minutit
44640 minutit / 60 => 744 tundi
744 tundi / 24 => 31 ööpäeva

'''RRA:AVERAGE:0.5:288:365'''

365 andmeühikut!
288 (uuenduste keskmine) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 365 (andmepunkti) = 31536000 sekundit
31536000 sekundit / 60 => 525600 minutit
525600 minutit / 60 => 8760 tundi
8760 tundi / 24 => 365 ööpäeva

Sarnaselt eelnevale (AVERAGE e. keskmine) on defineeritud ka maksimaalsete väärtuste hoidmine samas ajaskaalas (MAX).

===Andmete uuendamine===

Andmete uuendamiseks on otstarbekas luua skript, mis küsib operatsioonisüsteemi (või mingi teenuse, nagu näiteks SNMP) käest andmeid ning salvestab need andmebaasi.

Kohandame skriptis failirajad ning võrgukaardi numbri vastavalt serveri konfiguratsioonile parajaks.

<source lang=bash>
#!/bin/sh

# sisenevad bitid
sin=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifInOctets.3`

# väljjuvad bitid
sout=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifOutOctets.3`

# väljastame kontrolliks siseneva ja väljuva liikluse numbrid
echo Snmp in : $sin
echo Snmp out: $sout

# uuendame infoga liiklus.rrd faili. viitame rrdupdate käsule läbi täispika kaustapuu!
/usr/local/bin/rrdupdate /home/kasutaja/rrdtool/liiklus.rrd N:$sin:$sout
</source>

Pööra tähelepanu ridadele '''sin''' ja '''sout'''!

<source lang=bash>
sin=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifInOctets.3`
sout=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifOutOctets.3`
</source>

Number kolm (ifInOctets.3) tähistab antud arvuti konfiguratsioonis võrgukaardi numbrit. Oma serveri parameetrite leidmiseks sisesta käsk:

<source lang=bash>
snmpwalk -v 1 -c <parool> localhost | grep ifDescr
</source>

Antud serveri konfiguratsioonile vastavalt oli tulemus järgmine, kus '''ifDescr.1''' on väline (fxp0) ja '''ifDescr.2''' sisemine (fxp1) võrgukaart:

IF-MIB::ifDescr.1 = STRING: fxp0
IF-MIB::ifDescr.2 = STRING: fxp1

Kõikide võimalike nimetuste ja väärtuste kuvamiseks:

<source lang=bash>
snmpwalk -v 1 -c <parool> localhost | more
</source>

===Graafikute loomine===

Paigaldame skripti g.sh, mis loob rrd andmebaasi andmete järgi graafikud

<source lang=bash>
#!/bin/sh

# Konf

rrdtool="/usr/local/bin/rrdtool" # rrdtool asukoht kettal (crontab n6uab t2ispikka kaustapud)
image_path="/root/rrdtool/graphs" # kaust, kuhu pildid salvestatakse
location="Kurelaane" # location @ date => graafiku alumises servas
database="/root/rrdtool/liiklus.rrd" # rrd faili asukoht kettal
vertical_label='Traffic kB/s' # vertikaalne pealkiri

# P2evane

$rrdtool graph $image_path/g-p2ev.png -a PNG -s -24h \
-w 800 -h 350 \
-A \
--x-grid HOUR:1:HOUR:4:MINUTE:120:0:%R \
--vertical-label "$vertical_label" \
--font DEFAULT:7: \
--color BACK#ffffff \
--border 1 \
--color SHADEA#f1f1f1 --color SHADEB#f1f1f1 \
--watermark "$location @ `date`" \
--slope-mode \
"DEF:in_def=$database:in:AVERAGE" \
"DEF:out_def=$database:out:AVERAGE" \
'CDEF:in=in_def,UN,0,in_def,IF' \
'CDEF:out=out_def,UN,0,out_def,IF' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'CDEF:background=in,POP,LTIME,7200,%,3600,LE,INF,UNKN,IF' \
'CDEF:backgroundN=background,-1,*' \
'AREA:background#F3F3F3' \
'AREA:backgroundN#F3F3F3' \
'HRULE:600000#999999' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#83afe5' \
'AREA:outg#e6ce97' \
'LINE1:in#225ea8' \
'LINE1:outg#bf812d' \
'GPRINT:kbin:LAST:CURRENT download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:LAST:CURRENT upload\: %3.2lf kB/s\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:AVERAGE download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:AVERAGE upload\: %3.2lf kB/s\j'

# N2dalane

$rrdtool graph $image_path/g-n2dal.png -a PNG -s -168h \
-w 800 -h 350 \
-A \
--vertical-label "$vertical_label" \
--font DEFAULT:7: \
--color BACK#ffffff \
--border 1 \
--color SHADEA#f1f1f1 --color SHADEB#f1f1f1 \
--watermark "$location @ `date`" \
--slope-mode \
"DEF:in_def=$database:in:AVERAGE" \
"DEF:out_def=$database:out:AVERAGE" \
'CDEF:in=in_def,UN,0,in_def,IF' \
'CDEF:out=out_def,UN,0,out_def,IF' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'CDEF:background=in,POP,LTIME,172800,%,86400,LE,INF,UNKN,IF' \
'CDEF:backgroundN=background,-1,*' \
'AREA:background#F3F3F3' \
'AREA:backgroundN#F3F3F3' \
'HRULE:600000#999999' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#83afe5' \
'AREA:outg#e6ce97' \
'LINE1:in#225ea8' \
'LINE1:outg#bf812d' \
'GPRINT:kbin:LAST:CURRENT download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:LAST:CURRENT upload\: %3.2lf kB/s\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:AVERAGE download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:AVERAGE upload\: %3.2lf kB/s\j'

# kuu

$rrdtool graph $image_path/g-kuu.png -a PNG -s -744h \
-w 800 -h 350 \
-A \
--vertical-label "$vertical_label" \
--font DEFAULT:7: \
--color BACK#ffffff \
--border 1 \
--color SHADEA#f1f1f1 --color SHADEB#f1f1f1 \
--watermark "$location @ `date`" \
--slope-mode \
"DEF:in_def=$database:in:AVERAGE" \
"DEF:out_def=$database:out:AVERAGE" \
'CDEF:in=in_def,UN,0,in_def,IF' \
'CDEF:out=out_def,UN,0,out_def,IF' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'CDEF:background=in,POP,LTIME,1209600,%,604800,LE,INF,UNKN,IF' \
'CDEF:backgroundN=background,-1,*' \
'AREA:background#F3F3F3' \
'AREA:backgroundN#F3F3F3' \
'HRULE:600000#999999' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#83afe5' \
'AREA:outg#e6ce97' \
'LINE1:in#225ea8' \
'LINE1:outg#bf812d' \
'GPRINT:kbin:LAST:CURRENT download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:LAST:CURRENT upload\: %3.2lf kB/s\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:AVERAGE download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:AVERAGE upload\: %3.2lf kB/s\j'

# aasta

$rrdtool graph $image_path/g-aasta.png -a PNG -s -8760h \
-w 800 -h 350 \
-A \
--vertical-label "$vertical_label" \
--font DEFAULT:7: \
--color BACK#ffffff \
--border 1 \
--color SHADEA#f1f1f1 --color SHADEB#f1f1f1 \
--watermark "$location @ `date`" \
--slope-mode \
"DEF:in_def=$database:in:AVERAGE" \
"DEF:out_def=$database:out:AVERAGE" \
'CDEF:in=in_def,UN,0,in_def,IF' \
'CDEF:out=out_def,UN,0,out_def,IF' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'HRULE:600000#999999' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#83afe5' \
'AREA:outg#e6ce97' \
'LINE1:in#225ea8' \
'LINE1:outg#bf812d' \
'GPRINT:kbin:LAST:CURRENT download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:LAST:CURRENT upload\: %3.2lf kB/s\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:AVERAGE download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:AVERAGE upload\: %3.2lf kB/s\j'
</source>

Muudame konfiguratsioonis muutujad sobivaks!

===CRON===

Lisame cron’i graafikuloomis skriptide käivitamise, avame /etc/crontab, lisame read

*/1 * * * * root /usr/home/kasutaja/liiklus.sh > /dev/null
*/5 * * * * root /usr/home/kasutaja/g.sh > /dev/null

Nagu näha, küsime snmp’ga infot ja lisame rrdtool’i andmebaasi seda iga minut, aga graafikud joonistame iga 5 minuti järel. Praegu on see halb, et korraga loome iga kord päeva, kuu, nädala ja aasta graafiku. Võib näiteks g.sh lüüa lahti kolmeks skriptiks, mida omakorda gron käivitab vastavalt kord päev, kord nädalas, kord aastas ;)

Tulemuseks saame neli pilti. Toome esile siin päevagraafiku.

[[Image:g-p2ev.png]]

Loome mingi html faili, mis näitab tekitatud pilte

Kogu edasine info netis http://people.ee.ethz.ch/~oetiker/webtools/rrdtool/

===Andkefailide konvert enne teisele arhidektuurile tõstmist===

rrdtool puhul pole võimalik kasutada samu rrd faile nii 32 kui 64bitistel masinatel
ja vahepeal tuleb need ümber konvertida ja taastada. Arendajate poolt arutatakse
ka uue formaadi loomist mille puhul sarnaseid konvertimisi enam ei peaks tegema
kuid hetkel seda ametlikus releasis veel pole.

Esimeses masinas konverdime kõik failid xml formaati järgneva skriptiga

#!/bin/sh
for g in $( ls /usr/local/var/rrdfailid ) ; do
name=`echo $g | awk '{sub(/rrd/,"xml");print}'`
echo $g
echo $name
rrdtool dump /usr/local/var/rrdfailid/$g /usr/local/var/rrdfailid/$name
done

Kopeerime failid üle teise arvutisse kus Kustutame esimesena eksisteerivad rrdfailid ja seejäärel loome
neist uued rrdfailid.

#!/bin/sh
for g in $( ls /usr/local/var/rrdfailid ) ; do
name=`echo $g | awk '{sub(/xml/,"rrd");print}'`
echo $g
echo $name
rrdtool restore /usr/local/var/rrdfailid/$g /usr/local/var/munin/rrdfailid/$name
done

Ja seejärel võime eemaldada kopeeritud failid

===Lingid===
http://oss.oetiker.ch/rrdtool/

http://en.wikipedia.org/wiki/RRDtool

http://eccentric.cx/misc/rrdcalc.html

RRDtool ja võrgugraafik

2013-04-22T10:39:25Z

Drakan: /* Graafikute loomine */

===Sissjuhatus===

RRDtool on vabavaraline andmete hoidmise ja graafikute loomise vahend. See toetab mistahes arvulisi andmemassiive. Näiteks: võrguliiklus, temperatuur, protsessori kasutus, kõvaketta ruum, aktiivsed võrguühendused, failide arv kettal jms.

===Install===

Paigaldame serverisse '''SNMP''' teenuse. Täpsemalt on selle paigaldamisest juttu palas [[:net-snmp]].

Paigaldame ka rakenduse '''RRDtool'''.

===Andmefaili loomine===

Kõige keerulisem osa RRDtooli juures on andmebaasi loomine, mille sees andmeid hoitakse. Järgmised parameetrid tuleb enne andmebaasi loomist välja selgitada:
1. kui tihti andmeid lisatakse? [--step X] (samm on vaikimisi 300 sekundit)
2. mitut erinevat andmejada andmebaasis hoitakse?
3. kui pika aja kohta andmeid hoitakse?

Loome võrguliikluse andmebaasi, kus andmete uuendamine toimub iga 300 sekundi (5 minutit) tagant. Meil on vaja graafikut nii ööpäeva, nädala, kuu kui aasta jaoks.

Käivitamie järgmise käsu:

rrdtool create liiklus.rrd \
--step 300 \
DS:in:COUNTER:600:U:U \
DS:out:COUNTER:600:U:U \
RRA:AVERAGE:0.5:1:288 \
RRA:AVERAGE:0.5:6:336 \
RRA:AVERAGE:0.5:24:372 \
RRA:AVERAGE:0.5:288:365 \
RRA:MAX:0.5:1:288 \
RRA:MAX:0.5:6:336 \
RRA:MAX:0.5:24:372 \
RRA:MAX:0.5:288:365 \

Selle tulemusel tekib anmebaasifail nimega '''liiklus.rrd'''. Nüüd natuke lähemalt, mida me siin tegime.

'''DS:in:COUNTER:600:U:U''' ja DS:out:COUNTER:600:U:U

Sedasi tekitatakse baasi andmejada nimega 'in' ja 'out', mis on COUNTER tüüpi, andmepunkt iga 600 sekundi tagant, mille minimaalne ja maksimaale väärtus on teadmata (U). Kui on teada minimaalne või maksimaalne väärtus, võib selle loomulikult ka baasi loomisel paika panna. Selle näite puhul jätame selle aga kujule Unknown (U).

'''RRA:AVERAGE:0.5:1:288'''

288 andmeühikut!
1 (iga uuendus) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 288 (andmepunkti) = 86400 sekundit
86400 sekundit / 60 => 1440 minutit
1440 minutit / 60 => 24 tundi
24 tundi / 24 => 1 ööpäev

'''RRA:AVERAGE:0.5:6:336'''

336 andmeühikut!
6 (uuenduste keskmine) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 336 (andmepunkti) = 604800 sekundit
604800 sekundit / 60 => 10080 minutit
10080 minutit / 60 => 168 tundi
168 tundi / 24 => 7 ööpäeva

'''RRA:AVERAGE:0.5:24:372'''

336 andmeühikut!
24 (uuenduste keskmine) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 372 (andmepunkti) = 2678400 sekundit
2678400 sekundit / 60 => 44640 minutit
44640 minutit / 60 => 744 tundi
744 tundi / 24 => 31 ööpäeva

'''RRA:AVERAGE:0.5:288:365'''

365 andmeühikut!
288 (uuenduste keskmine) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 365 (andmepunkti) = 31536000 sekundit
31536000 sekundit / 60 => 525600 minutit
525600 minutit / 60 => 8760 tundi
8760 tundi / 24 => 365 ööpäeva

Sarnaselt eelnevale (AVERAGE e. keskmine) on defineeritud ka maksimaalsete väärtuste hoidmine samas ajaskaalas (MAX).

===Andmete uuendamine===

Andmete uuendamiseks on otstarbekas luua skript, mis küsib operatsioonisüsteemi (või mingi teenuse, nagu näiteks SNMP) käest andmeid ning salvestab need andmebaasi.

Kohandame skriptis failirajad ning võrgukaardi numbri vastavalt serveri konfiguratsioonile parajaks.

<source lang=bash>
#!/bin/sh

# sisenevad bitid
sin=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifInOctets.3`

# väljjuvad bitid
sout=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifOutOctets.3`

# väljastame kontrolliks siseneva ja väljuva liikluse numbrid
echo Snmp in : $sin
echo Snmp out: $sout

# uuendame infoga liiklus.rrd faili. viitame rrdupdate käsule läbi täispika kaustapuu!
/usr/local/bin/rrdupdate /home/kasutaja/rrdtool/liiklus.rrd N:$sin:$sout
</source>

Pööra tähelepanu ridadele '''sin''' ja '''sout'''!

<source lang=bash>
sin=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifInOctets.3`
sout=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifOutOctets.3`
</source>

Number kolm (ifInOctets.3) tähistab antud arvuti konfiguratsioonis võrgukaardi numbrit. Oma serveri parameetrite leidmiseks sisesta käsk:

<source lang=bash>
snmpwalk -v 1 -c <parool> localhost | grep ifDescr
</source>

Antud serveri konfiguratsioonile vastavalt oli tulemus järgmine, kus '''ifDescr.1''' on väline (fxp0) ja '''ifDescr.2''' sisemine (fxp1) võrgukaart:

IF-MIB::ifDescr.1 = STRING: fxp0
IF-MIB::ifDescr.2 = STRING: fxp1

Kõikide võimalike nimetuste ja väärtuste kuvamiseks:

<source lang=bash>
snmpwalk -v 1 -c <parool> localhost | more
</source>

===Graafikute loomine===

Paigaldame skripti g.sh, mis loob rrd andmebaasi andmete järgi graafikud

#!/bin/sh

# Konf

rrdtool="/usr/local/bin/rrdtool" # rrdtool asukoht kettal (crontab n6uab t2ispikka kaustapud)
image_path="/root/rrdtool/graphs" # kaust, kuhu pildid salvestatakse
location="Kurelaane" # location @ date => graafiku alumises servas
database="/root/rrdtool/liiklus.rrd" # rrd faili asukoht kettal
vertical_label='Traffic kB/s' # vertikaalne pealkiri

# P2evane

$rrdtool graph $image_path/g-p2ev.png -a PNG -s -24h \
-w 800 -h 350 \
-A \
--x-grid HOUR:1:HOUR:4:MINUTE:120:0:%R \
--vertical-label "$vertical_label" \
--font DEFAULT:7: \
--color BACK#ffffff \
--border 1 \
--color SHADEA#f1f1f1 --color SHADEB#f1f1f1 \
--watermark "$location @ `date`" \
--slope-mode \
"DEF:in_def=$database:in:AVERAGE" \
"DEF:out_def=$database:out:AVERAGE" \
'CDEF:in=in_def,UN,0,in_def,IF' \
'CDEF:out=out_def,UN,0,out_def,IF' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'CDEF:background=in,POP,LTIME,7200,%,3600,LE,INF,UNKN,IF' \
'CDEF:backgroundN=background,-1,*' \
'AREA:background#F3F3F3' \
'AREA:backgroundN#F3F3F3' \
'HRULE:600000#999999' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#83afe5' \
'AREA:outg#e6ce97' \
'LINE1:in#225ea8' \
'LINE1:outg#bf812d' \
'GPRINT:kbin:LAST:CURRENT download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:LAST:CURRENT upload\: %3.2lf kB/s\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:AVERAGE download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:AVERAGE upload\: %3.2lf kB/s\j'

# N2dalane

$rrdtool graph $image_path/g-n2dal.png -a PNG -s -168h \
-w 800 -h 350 \
-A \
--vertical-label "$vertical_label" \
--font DEFAULT:7: \
--color BACK#ffffff \
--border 1 \
--color SHADEA#f1f1f1 --color SHADEB#f1f1f1 \
--watermark "$location @ `date`" \
--slope-mode \
"DEF:in_def=$database:in:AVERAGE" \
"DEF:out_def=$database:out:AVERAGE" \
'CDEF:in=in_def,UN,0,in_def,IF' \
'CDEF:out=out_def,UN,0,out_def,IF' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'CDEF:background=in,POP,LTIME,172800,%,86400,LE,INF,UNKN,IF' \
'CDEF:backgroundN=background,-1,*' \
'AREA:background#F3F3F3' \
'AREA:backgroundN#F3F3F3' \
'HRULE:600000#999999' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#83afe5' \
'AREA:outg#e6ce97' \
'LINE1:in#225ea8' \
'LINE1:outg#bf812d' \
'GPRINT:kbin:LAST:CURRENT download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:LAST:CURRENT upload\: %3.2lf kB/s\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:AVERAGE download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:AVERAGE upload\: %3.2lf kB/s\j'

# kuu

$rrdtool graph $image_path/g-kuu.png -a PNG -s -744h \
-w 800 -h 350 \
-A \
--vertical-label "$vertical_label" \
--font DEFAULT:7: \
--color BACK#ffffff \
--border 1 \
--color SHADEA#f1f1f1 --color SHADEB#f1f1f1 \
--watermark "$location @ `date`" \
--slope-mode \
"DEF:in_def=$database:in:AVERAGE" \
"DEF:out_def=$database:out:AVERAGE" \
'CDEF:in=in_def,UN,0,in_def,IF' \
'CDEF:out=out_def,UN,0,out_def,IF' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'CDEF:background=in,POP,LTIME,1209600,%,604800,LE,INF,UNKN,IF' \
'CDEF:backgroundN=background,-1,*' \
'AREA:background#F3F3F3' \
'AREA:backgroundN#F3F3F3' \
'HRULE:600000#999999' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#83afe5' \
'AREA:outg#e6ce97' \
'LINE1:in#225ea8' \
'LINE1:outg#bf812d' \
'GPRINT:kbin:LAST:CURRENT download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:LAST:CURRENT upload\: %3.2lf kB/s\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:AVERAGE download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:AVERAGE upload\: %3.2lf kB/s\j'

# aasta

$rrdtool graph $image_path/g-aasta.png -a PNG -s -8760h \
-w 800 -h 350 \
-A \
--vertical-label "$vertical_label" \
--font DEFAULT:7: \
--color BACK#ffffff \
--border 1 \
--color SHADEA#f1f1f1 --color SHADEB#f1f1f1 \
--watermark "$location @ `date`" \
--slope-mode \
"DEF:in_def=$database:in:AVERAGE" \
"DEF:out_def=$database:out:AVERAGE" \
'CDEF:in=in_def,UN,0,in_def,IF' \
'CDEF:out=out_def,UN,0,out_def,IF' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'HRULE:600000#999999' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#83afe5' \
'AREA:outg#e6ce97' \
'LINE1:in#225ea8' \
'LINE1:outg#bf812d' \
'GPRINT:kbin:LAST:CURRENT download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:LAST:CURRENT upload\: %3.2lf kB/s\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:AVERAGE download\: %3.2lf kB/s' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:AVERAGE upload\: %3.2lf kB/s\j'

Muudame vastavalt leiduvad rajad failis õigeks. Rajad, mida vaja muuta on

/usr/local/bin/rrdtool graph /home/kasutaja/public_html/g-p2ev.png -a PNG -A -w 800 -h 300 -s -24h -v "Liiklus" \
'DEF:in=/home/kasutaja/rrdtool/liiklus.rrd:in:AVERAGE' \
'DEF:out=/home/kasutaja/rrdtool/liiklus.rrd:out:AVERAGE' \

Esimene on graafikupildi asukoht ja kaks teist on liiklus.rrd ehk rrdtooli andmebaasifaili asukoht.

===CRON===

Lisame cron’i graafikuloomis skriptide käivitamise, avame /etc/crontab, lisame read

*/1 * * * * root /usr/home/kasutaja/liiklus.sh > /dev/null
*/5 * * * * root /usr/home/kasutaja/g.sh > /dev/null

Nagu näha, küsime snmp’ga infot ja lisame rrdtool’i andmebaasi seda iga minut, aga graafikud joonistame iga 5 minuti järel. Praegu on see halb, et korraga loome iga kord päeva, kuu, nädala ja aasta graafiku. Võib näiteks g.sh lüüa lahti kolmeks skriptiks, mida omakorda gron käivitab vastavalt kord päev, kord nädalas, kord aastas ;)

Tulemuseks saame neli pilti. Toome esile siin päevagraafiku.

[[Image:g-p2ev.png]]

Loome mingi html faili, mis näitab tekitatud pilte

Kogu edasine info netis http://people.ee.ethz.ch/~oetiker/webtools/rrdtool/

===Andkefailide konvert enne teisele arhidektuurile tõstmist===

rrdtool puhul pole võimalik kasutada samu rrd faile nii 32 kui 64bitistel masinatel
ja vahepeal tuleb need ümber konvertida ja taastada. Arendajate poolt arutatakse
ka uue formaadi loomist mille puhul sarnaseid konvertimisi enam ei peaks tegema
kuid hetkel seda ametlikus releasis veel pole.

Esimeses masinas konverdime kõik failid xml formaati järgneva skriptiga

#!/bin/sh
for g in $( ls /usr/local/var/rrdfailid ) ; do
name=`echo $g | awk '{sub(/rrd/,"xml");print}'`
echo $g
echo $name
rrdtool dump /usr/local/var/rrdfailid/$g /usr/local/var/rrdfailid/$name
done

Kopeerime failid üle teise arvutisse kus Kustutame esimesena eksisteerivad rrdfailid ja seejäärel loome
neist uued rrdfailid.

#!/bin/sh
for g in $( ls /usr/local/var/rrdfailid ) ; do
name=`echo $g | awk '{sub(/xml/,"rrd");print}'`
echo $g
echo $name
rrdtool restore /usr/local/var/rrdfailid/$g /usr/local/var/munin/rrdfailid/$name
done

Ja seejärel võime eemaldada kopeeritud failid

===Lingid===
http://oss.oetiker.ch/rrdtool/

http://en.wikipedia.org/wiki/RRDtool

http://eccentric.cx/misc/rrdcalc.html

RRDtool ja võrgugraafik

2013-04-22T08:29:43Z

Drakan: /* Andmete uuendamine */

===Sissjuhatus===

RRDtool on vabavaraline andmete hoidmise ja graafikute loomise vahend. See toetab mistahes arvulisi andmemassiive. Näiteks: võrguliiklus, temperatuur, protsessori kasutus, kõvaketta ruum, aktiivsed võrguühendused, failide arv kettal jms.

===Install===

Paigaldame serverisse '''SNMP''' teenuse. Täpsemalt on selle paigaldamisest juttu palas [[:net-snmp]].

Paigaldame ka rakenduse '''RRDtool'''.

===Andmefaili loomine===

Kõige keerulisem osa RRDtooli juures on andmebaasi loomine, mille sees andmeid hoitakse. Järgmised parameetrid tuleb enne andmebaasi loomist välja selgitada:
1. kui tihti andmeid lisatakse? [--step X] (samm on vaikimisi 300 sekundit)
2. mitut erinevat andmejada andmebaasis hoitakse?
3. kui pika aja kohta andmeid hoitakse?

Loome võrguliikluse andmebaasi, kus andmete uuendamine toimub iga 300 sekundi (5 minutit) tagant. Meil on vaja graafikut nii ööpäeva, nädala, kuu kui aasta jaoks.

Käivitamie järgmise käsu:

rrdtool create liiklus.rrd \
--step 300 \
DS:in:COUNTER:600:U:U \
DS:out:COUNTER:600:U:U \
RRA:AVERAGE:0.5:1:288 \
RRA:AVERAGE:0.5:6:336 \
RRA:AVERAGE:0.5:24:372 \
RRA:AVERAGE:0.5:288:365 \
RRA:MAX:0.5:1:288 \
RRA:MAX:0.5:6:336 \
RRA:MAX:0.5:24:372 \
RRA:MAX:0.5:288:365 \

Selle tulemusel tekib anmebaasifail nimega '''liiklus.rrd'''. Nüüd natuke lähemalt, mida me siin tegime.

'''DS:in:COUNTER:600:U:U''' ja DS:out:COUNTER:600:U:U

Sedasi tekitatakse baasi andmejada nimega 'in' ja 'out', mis on COUNTER tüüpi, andmepunkt iga 600 sekundi tagant, mille minimaalne ja maksimaale väärtus on teadmata (U). Kui on teada minimaalne või maksimaalne väärtus, võib selle loomulikult ka baasi loomisel paika panna. Selle näite puhul jätame selle aga kujule Unknown (U).

'''RRA:AVERAGE:0.5:1:288'''

288 andmeühikut!
1 (iga uuendus) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 288 (andmepunkti) = 86400 sekundit
86400 sekundit / 60 => 1440 minutit
1440 minutit / 60 => 24 tundi
24 tundi / 24 => 1 ööpäev

'''RRA:AVERAGE:0.5:6:336'''

336 andmeühikut!
6 (uuenduste keskmine) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 336 (andmepunkti) = 604800 sekundit
604800 sekundit / 60 => 10080 minutit
10080 minutit / 60 => 168 tundi
168 tundi / 24 => 7 ööpäeva

'''RRA:AVERAGE:0.5:24:372'''

336 andmeühikut!
24 (uuenduste keskmine) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 372 (andmepunkti) = 2678400 sekundit
2678400 sekundit / 60 => 44640 minutit
44640 minutit / 60 => 744 tundi
744 tundi / 24 => 31 ööpäeva

'''RRA:AVERAGE:0.5:288:365'''

365 andmeühikut!
288 (uuenduste keskmine) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 365 (andmepunkti) = 31536000 sekundit
31536000 sekundit / 60 => 525600 minutit
525600 minutit / 60 => 8760 tundi
8760 tundi / 24 => 365 ööpäeva

Sarnaselt eelnevale (AVERAGE e. keskmine) on defineeritud ka maksimaalsete väärtuste hoidmine samas ajaskaalas (MAX).

===Andmete uuendamine===

Andmete uuendamiseks on otstarbekas luua skript, mis küsib operatsioonisüsteemi (või mingi teenuse, nagu näiteks SNMP) käest andmeid ning salvestab need andmebaasi.

Kohandame skriptis failirajad ning võrgukaardi numbri vastavalt serveri konfiguratsioonile parajaks.

<source lang=bash>
#!/bin/sh

# sisenevad bitid
sin=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifInOctets.3`

# väljjuvad bitid
sout=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifOutOctets.3`

# väljastame kontrolliks siseneva ja väljuva liikluse numbrid
echo Snmp in : $sin
echo Snmp out: $sout

# uuendame infoga liiklus.rrd faili. viitame rrdupdate käsule läbi täispika kaustapuu!
/usr/local/bin/rrdupdate /home/kasutaja/rrdtool/liiklus.rrd N:$sin:$sout
</source>

Pööra tähelepanu ridadele '''sin''' ja '''sout'''!

<source lang=bash>
sin=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifInOctets.3`
sout=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifOutOctets.3`
</source>

Number kolm (ifInOctets.3) tähistab antud arvuti konfiguratsioonis võrgukaardi numbrit. Oma serveri parameetrite leidmiseks sisesta käsk:

<source lang=bash>
snmpwalk -v 1 -c <parool> localhost | grep ifDescr
</source>

Antud serveri konfiguratsioonile vastavalt oli tulemus järgmine, kus '''ifDescr.1''' on väline (fxp0) ja '''ifDescr.2''' sisemine (fxp1) võrgukaart:

IF-MIB::ifDescr.1 = STRING: fxp0
IF-MIB::ifDescr.2 = STRING: fxp1

Kõikide võimalike nimetuste ja väärtuste kuvamiseks:

<source lang=bash>
snmpwalk -v 1 -c <parool> localhost | more
</source>

===Graafikute loomine===

Nüüd paigaldame skripti g.sh, mis loob info järgi rrdtool’i andmefailis graafiku

#!/bin/sh
/usr/local/bin/rrdtool graph '''/home/kasutaja/public_html/'''g-p2ev.png -a PNG -A -w 800 -h 300 -s -24h -v "Liiklus" \
'DEF:in='''/home/kasutaja/rrdtool/liiklus.rrd''':in:AVERAGE' \
'DEF:out='''/home/kasutaja/rrdtool/liiklus.rrd''':out:AVERAGE' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'CDEF:background=in,POP,LTIME,7200,%,3600,LE,INF,UNKN,IF' \
'CDEF:backgroundN=background,-1,*' \
'AREA:background#F3F3F3' \
'AREA:backgroundN#F3F3F3' \
'HRULE:262144#FF0000' \
'HRULE:131072#FF0000' \
'HRULE:32768#FF0000' \
'HRULE:-32768#FF0000' \
'HRULE:-131072#FF0000' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#91ACF1' \
'AREA:outg#FF9090' \
'LINE1:in#767676' \
'LINE1:outg#767676' \
'GPRINT:kbin:LAST:Viimati sisse \: %3.2lf KB' \
'GPRINT:kbout:LAST:Viimati välja \: %3.2lf KB\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:Keskmiselt sisse\: %3.2lf KB' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:Keskmiselt välja\: %3.2lf KB\j'

/usr/local/bin/rrdtool graph '''/home/kasutaja/public_html/g-n2dal.png''' -a PNG -A -w 800 -h 300 -s -168h -v "Liiklus" \
'DEF:in='''/home/kasutaja/liiklus.rrd''':in:AVERAGE' \
'DEF:out='''/home/kasutaja/liiklus.rrd''':out:AVERAGE' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'CDEF:background=in,POP,LTIME,172800,%,86400,LE,INF,UNKN,IF' \
'CDEF:backgroundN=background,-1,*' \
'AREA:background#F3F3F3' \
'AREA:backgroundN#F3F3F3' \
'HRULE:262144#FF0000' \
'HRULE:131072#FF0000' \
'HRULE:32768#FF0000' \
'HRULE:-32768#FF0000' \
'HRULE:-131072#FF0000' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#91ACF1' \
'AREA:outg#FF9090' \
'LINE1:in#767676' \
'LINE1:outg#767676' \
'GPRINT:kbin:LAST:Viimati sisse \: %3.2lf KB' \
'GPRINT:kbout:LAST:Viimati välja \: %3.2lf KB\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:Keskmiselt sisse\: %3.2lf KB' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:Keskmiselt välja\:%3.2lf KB\j'

/usr/local/bin/rrdtool graph '''/home/kasutaja/public_html/'''g-kuu.png -a PNG -A -w 800 -h 300 -s -672h -v "Liiklus" \
'DEF:in='''/home/kasutjaa/liiklus.rrd''':in:AVERAGE' \
'DEF:out='''/home/kasutaja/liiklus.rrd''':out:AVERAGE' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'CDEF:background=in,POP,LTIME,1209600,%,604800,LE,INF,UNKN,IF' \
'CDEF:backgroundN=background,-1,*' \
'AREA:background#F3F3F3' \
'AREA:backgroundN#F3F3F3' \
'HRULE:262144#FF0000' \
'HRULE:131072#FF0000' \
'HRULE:32768#FF0000' \
'HRULE:-32768#FF0000' \
'HRULE:-131072#FF0000' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#91ACF1' \
'AREA:outg#FF9090' \
'LINE1:in#767676' \
'LINE1:outg#767676' \
'GPRINT:kbin:LAST:Viimati sisse \: %3.2lf KB' \
'GPRINT:kbout:LAST:Viimati välja \: %3.2lf KB\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:Keskmiselt sisse\: %3.2lf KB' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:Keskmiselt välja\:%3.2lf KB\j'

/usr/local/bin/rrdtool graph '''/home/kasutaja/public_html/'''g-aasta.png -a PNG -A -w 800 -h 300 -s -8064h -v "Liiklus" \
'DEF:in='''/home/kasutaja/liiklus.rrd''':in:AVERAGE' \
'DEF:out='''/home/kasutaja/liiklus.rrd''':out:AVERAGE' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'HRULE:262144#FF0000' \
'HRULE:131072#FF0000' \
'HRULE:32768#FF0000' \
'HRULE:-32768#FF0000' \
'HRULE:-131072#FF0000' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#91ACF1' \
'AREA:outg#FF9090' \
'LINE1:in#767676' \
'LINE1:outg#767676' \
'GPRINT:kbin:LAST:Viimati sisse \: %3.2lf KB' \
'GPRINT:kbout:LAST:Viimati välja \: %3.2lf KB\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:Keskmiselt sisse\: %3.2lf KB' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:Keskmiselt välja\:%3.2lf KB\j'

Muudame vastavalt leiduvad rajad failis õigeks. Rajad, mida vaja muuta on

/usr/local/bin/rrdtool graph /home/kasutaja/public_html/g-p2ev.png -a PNG -A -w 800 -h 300 -s -24h -v "Liiklus" \
'DEF:in=/home/kasutaja/rrdtool/liiklus.rrd:in:AVERAGE' \
'DEF:out=/home/kasutaja/rrdtool/liiklus.rrd:out:AVERAGE' \

Esimene on graafikupildi asukoht ja kaks teist on liiklus.rrd ehk rrdtooli andmebaasifaili asukoht.

===CRON===

Lisame cron’i graafikuloomis skriptide käivitamise, avame /etc/crontab, lisame read

*/1 * * * * root /usr/home/kasutaja/liiklus.sh > /dev/null
*/5 * * * * root /usr/home/kasutaja/g.sh > /dev/null

Nagu näha, küsime snmp’ga infot ja lisame rrdtool’i andmebaasi seda iga minut, aga graafikud joonistame iga 5 minuti järel. Praegu on see halb, et korraga loome iga kord päeva, kuu, nädala ja aasta graafiku. Võib näiteks g.sh lüüa lahti kolmeks skriptiks, mida omakorda gron käivitab vastavalt kord päev, kord nädalas, kord aastas ;)

Tulemuseks saame neli pilti. Toome esile siin päevagraafiku.

[[Image:g-p2ev.png]]

Loome mingi html faili, mis näitab tekitatud pilte

Kogu edasine info netis http://people.ee.ethz.ch/~oetiker/webtools/rrdtool/

===Andkefailide konvert enne teisele arhidektuurile tõstmist===

rrdtool puhul pole võimalik kasutada samu rrd faile nii 32 kui 64bitistel masinatel
ja vahepeal tuleb need ümber konvertida ja taastada. Arendajate poolt arutatakse
ka uue formaadi loomist mille puhul sarnaseid konvertimisi enam ei peaks tegema
kuid hetkel seda ametlikus releasis veel pole.

Esimeses masinas konverdime kõik failid xml formaati järgneva skriptiga

#!/bin/sh
for g in $( ls /usr/local/var/rrdfailid ) ; do
name=`echo $g | awk '{sub(/rrd/,"xml");print}'`
echo $g
echo $name
rrdtool dump /usr/local/var/rrdfailid/$g /usr/local/var/rrdfailid/$name
done

Kopeerime failid üle teise arvutisse kus Kustutame esimesena eksisteerivad rrdfailid ja seejäärel loome
neist uued rrdfailid.

#!/bin/sh
for g in $( ls /usr/local/var/rrdfailid ) ; do
name=`echo $g | awk '{sub(/xml/,"rrd");print}'`
echo $g
echo $name
rrdtool restore /usr/local/var/rrdfailid/$g /usr/local/var/munin/rrdfailid/$name
done

Ja seejärel võime eemaldada kopeeritud failid

===Lingid===
http://oss.oetiker.ch/rrdtool/

http://en.wikipedia.org/wiki/RRDtool

http://eccentric.cx/misc/rrdcalc.html

RRDtool ja võrgugraafik

2013-04-22T08:29:25Z

Drakan: /* Andmete uuendamine */

===Sissjuhatus===

RRDtool on vabavaraline andmete hoidmise ja graafikute loomise vahend. See toetab mistahes arvulisi andmemassiive. Näiteks: võrguliiklus, temperatuur, protsessori kasutus, kõvaketta ruum, aktiivsed võrguühendused, failide arv kettal jms.

===Install===

Paigaldame serverisse '''SNMP''' teenuse. Täpsemalt on selle paigaldamisest juttu palas [[:net-snmp]].

Paigaldame ka rakenduse '''RRDtool'''.

===Andmefaili loomine===

Kõige keerulisem osa RRDtooli juures on andmebaasi loomine, mille sees andmeid hoitakse. Järgmised parameetrid tuleb enne andmebaasi loomist välja selgitada:
1. kui tihti andmeid lisatakse? [--step X] (samm on vaikimisi 300 sekundit)
2. mitut erinevat andmejada andmebaasis hoitakse?
3. kui pika aja kohta andmeid hoitakse?

Loome võrguliikluse andmebaasi, kus andmete uuendamine toimub iga 300 sekundi (5 minutit) tagant. Meil on vaja graafikut nii ööpäeva, nädala, kuu kui aasta jaoks.

Käivitamie järgmise käsu:

rrdtool create liiklus.rrd \
--step 300 \
DS:in:COUNTER:600:U:U \
DS:out:COUNTER:600:U:U \
RRA:AVERAGE:0.5:1:288 \
RRA:AVERAGE:0.5:6:336 \
RRA:AVERAGE:0.5:24:372 \
RRA:AVERAGE:0.5:288:365 \
RRA:MAX:0.5:1:288 \
RRA:MAX:0.5:6:336 \
RRA:MAX:0.5:24:372 \
RRA:MAX:0.5:288:365 \

Selle tulemusel tekib anmebaasifail nimega '''liiklus.rrd'''. Nüüd natuke lähemalt, mida me siin tegime.

'''DS:in:COUNTER:600:U:U''' ja DS:out:COUNTER:600:U:U

Sedasi tekitatakse baasi andmejada nimega 'in' ja 'out', mis on COUNTER tüüpi, andmepunkt iga 600 sekundi tagant, mille minimaalne ja maksimaale väärtus on teadmata (U). Kui on teada minimaalne või maksimaalne väärtus, võib selle loomulikult ka baasi loomisel paika panna. Selle näite puhul jätame selle aga kujule Unknown (U).

'''RRA:AVERAGE:0.5:1:288'''

288 andmeühikut!
1 (iga uuendus) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 288 (andmepunkti) = 86400 sekundit
86400 sekundit / 60 => 1440 minutit
1440 minutit / 60 => 24 tundi
24 tundi / 24 => 1 ööpäev

'''RRA:AVERAGE:0.5:6:336'''

336 andmeühikut!
6 (uuenduste keskmine) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 336 (andmepunkti) = 604800 sekundit
604800 sekundit / 60 => 10080 minutit
10080 minutit / 60 => 168 tundi
168 tundi / 24 => 7 ööpäeva

'''RRA:AVERAGE:0.5:24:372'''

336 andmeühikut!
24 (uuenduste keskmine) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 372 (andmepunkti) = 2678400 sekundit
2678400 sekundit / 60 => 44640 minutit
44640 minutit / 60 => 744 tundi
744 tundi / 24 => 31 ööpäeva

'''RRA:AVERAGE:0.5:288:365'''

365 andmeühikut!
288 (uuenduste keskmine) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 365 (andmepunkti) = 31536000 sekundit
31536000 sekundit / 60 => 525600 minutit
525600 minutit / 60 => 8760 tundi
8760 tundi / 24 => 365 ööpäeva

Sarnaselt eelnevale (AVERAGE e. keskmine) on defineeritud ka maksimaalsete väärtuste hoidmine samas ajaskaalas (MAX).

===Andmete uuendamine===

Andmete uuendamiseks on otstarbekas luua skript, mis küsib operatsioonisüsteemi (või mingi teenuse, nagu näiteks SNMP) käest andmeid ning salvestab need andmebaasi.

Kohandame skriptis failirajad ning võrgukaardi numbri vastavalt serveri konfiguratsioonile parajaks.

<source lang=bash>
#!/bin/sh

# sisenevad bitid
sin=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifInOctets.3`

# väljjuvad bitid
sout=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifOutOctets.3`

# väljastame kontrolliks siseneva ja väljuva liikluse numbrid
echo Snmp in : $sin
echo Snmp out: $sout

# uuendame infoga liiklus.rrd faili. viitame rrdupdate käsule läbi täispika kaustapuu!
/usr/local/bin/rrdupdate /home/kasutaja/rrdtool/liiklus.rrd N:$sin:$sout
</source>

Pööra tähelepanu ridadele '''sin''' ja '''sout'''!

<source lang=bash>
sin=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifInOctets.3`
sout=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifOutOctets.3`
</source>

Number kolm (ifInOctets.3) tähistab antud arvuti konfiguratsioonis võrgukaardi numbrit. Oma serveri parameetrite leidmiseks sisesta käsk:

<source lang=bash>
snmpwalk -v 1 -c <parool> localhost | grep ifDescr
</source>

Antud serveri konfiguratsioonile vastavalt oli tulemuseks järgmine, kus '''ifDescr.1''' on väline (fxp0) ja '''ifDescr.2''' sisemine (fxp1) võrgukaart:

IF-MIB::ifDescr.1 = STRING: fxp0
IF-MIB::ifDescr.2 = STRING: fxp1

Kõikide võimalike nimetuste ja väärtuste kuvamiseks:

<source lang=bash>
snmpwalk -v 1 -c <parool> localhost | more
</source>

===Graafikute loomine===

Nüüd paigaldame skripti g.sh, mis loob info järgi rrdtool’i andmefailis graafiku

#!/bin/sh
/usr/local/bin/rrdtool graph '''/home/kasutaja/public_html/'''g-p2ev.png -a PNG -A -w 800 -h 300 -s -24h -v "Liiklus" \
'DEF:in='''/home/kasutaja/rrdtool/liiklus.rrd''':in:AVERAGE' \
'DEF:out='''/home/kasutaja/rrdtool/liiklus.rrd''':out:AVERAGE' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'CDEF:background=in,POP,LTIME,7200,%,3600,LE,INF,UNKN,IF' \
'CDEF:backgroundN=background,-1,*' \
'AREA:background#F3F3F3' \
'AREA:backgroundN#F3F3F3' \
'HRULE:262144#FF0000' \
'HRULE:131072#FF0000' \
'HRULE:32768#FF0000' \
'HRULE:-32768#FF0000' \
'HRULE:-131072#FF0000' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#91ACF1' \
'AREA:outg#FF9090' \
'LINE1:in#767676' \
'LINE1:outg#767676' \
'GPRINT:kbin:LAST:Viimati sisse \: %3.2lf KB' \
'GPRINT:kbout:LAST:Viimati välja \: %3.2lf KB\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:Keskmiselt sisse\: %3.2lf KB' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:Keskmiselt välja\: %3.2lf KB\j'

/usr/local/bin/rrdtool graph '''/home/kasutaja/public_html/g-n2dal.png''' -a PNG -A -w 800 -h 300 -s -168h -v "Liiklus" \
'DEF:in='''/home/kasutaja/liiklus.rrd''':in:AVERAGE' \
'DEF:out='''/home/kasutaja/liiklus.rrd''':out:AVERAGE' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'CDEF:background=in,POP,LTIME,172800,%,86400,LE,INF,UNKN,IF' \
'CDEF:backgroundN=background,-1,*' \
'AREA:background#F3F3F3' \
'AREA:backgroundN#F3F3F3' \
'HRULE:262144#FF0000' \
'HRULE:131072#FF0000' \
'HRULE:32768#FF0000' \
'HRULE:-32768#FF0000' \
'HRULE:-131072#FF0000' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#91ACF1' \
'AREA:outg#FF9090' \
'LINE1:in#767676' \
'LINE1:outg#767676' \
'GPRINT:kbin:LAST:Viimati sisse \: %3.2lf KB' \
'GPRINT:kbout:LAST:Viimati välja \: %3.2lf KB\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:Keskmiselt sisse\: %3.2lf KB' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:Keskmiselt välja\:%3.2lf KB\j'

/usr/local/bin/rrdtool graph '''/home/kasutaja/public_html/'''g-kuu.png -a PNG -A -w 800 -h 300 -s -672h -v "Liiklus" \
'DEF:in='''/home/kasutjaa/liiklus.rrd''':in:AVERAGE' \
'DEF:out='''/home/kasutaja/liiklus.rrd''':out:AVERAGE' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'CDEF:background=in,POP,LTIME,1209600,%,604800,LE,INF,UNKN,IF' \
'CDEF:backgroundN=background,-1,*' \
'AREA:background#F3F3F3' \
'AREA:backgroundN#F3F3F3' \
'HRULE:262144#FF0000' \
'HRULE:131072#FF0000' \
'HRULE:32768#FF0000' \
'HRULE:-32768#FF0000' \
'HRULE:-131072#FF0000' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#91ACF1' \
'AREA:outg#FF9090' \
'LINE1:in#767676' \
'LINE1:outg#767676' \
'GPRINT:kbin:LAST:Viimati sisse \: %3.2lf KB' \
'GPRINT:kbout:LAST:Viimati välja \: %3.2lf KB\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:Keskmiselt sisse\: %3.2lf KB' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:Keskmiselt välja\:%3.2lf KB\j'

/usr/local/bin/rrdtool graph '''/home/kasutaja/public_html/'''g-aasta.png -a PNG -A -w 800 -h 300 -s -8064h -v "Liiklus" \
'DEF:in='''/home/kasutaja/liiklus.rrd''':in:AVERAGE' \
'DEF:out='''/home/kasutaja/liiklus.rrd''':out:AVERAGE' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'HRULE:262144#FF0000' \
'HRULE:131072#FF0000' \
'HRULE:32768#FF0000' \
'HRULE:-32768#FF0000' \
'HRULE:-131072#FF0000' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#91ACF1' \
'AREA:outg#FF9090' \
'LINE1:in#767676' \
'LINE1:outg#767676' \
'GPRINT:kbin:LAST:Viimati sisse \: %3.2lf KB' \
'GPRINT:kbout:LAST:Viimati välja \: %3.2lf KB\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:Keskmiselt sisse\: %3.2lf KB' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:Keskmiselt välja\:%3.2lf KB\j'

Muudame vastavalt leiduvad rajad failis õigeks. Rajad, mida vaja muuta on

/usr/local/bin/rrdtool graph /home/kasutaja/public_html/g-p2ev.png -a PNG -A -w 800 -h 300 -s -24h -v "Liiklus" \
'DEF:in=/home/kasutaja/rrdtool/liiklus.rrd:in:AVERAGE' \
'DEF:out=/home/kasutaja/rrdtool/liiklus.rrd:out:AVERAGE' \

Esimene on graafikupildi asukoht ja kaks teist on liiklus.rrd ehk rrdtooli andmebaasifaili asukoht.

===CRON===

Lisame cron’i graafikuloomis skriptide käivitamise, avame /etc/crontab, lisame read

*/1 * * * * root /usr/home/kasutaja/liiklus.sh > /dev/null
*/5 * * * * root /usr/home/kasutaja/g.sh > /dev/null

Nagu näha, küsime snmp’ga infot ja lisame rrdtool’i andmebaasi seda iga minut, aga graafikud joonistame iga 5 minuti järel. Praegu on see halb, et korraga loome iga kord päeva, kuu, nädala ja aasta graafiku. Võib näiteks g.sh lüüa lahti kolmeks skriptiks, mida omakorda gron käivitab vastavalt kord päev, kord nädalas, kord aastas ;)

Tulemuseks saame neli pilti. Toome esile siin päevagraafiku.

[[Image:g-p2ev.png]]

Loome mingi html faili, mis näitab tekitatud pilte

Kogu edasine info netis http://people.ee.ethz.ch/~oetiker/webtools/rrdtool/

===Andkefailide konvert enne teisele arhidektuurile tõstmist===

rrdtool puhul pole võimalik kasutada samu rrd faile nii 32 kui 64bitistel masinatel
ja vahepeal tuleb need ümber konvertida ja taastada. Arendajate poolt arutatakse
ka uue formaadi loomist mille puhul sarnaseid konvertimisi enam ei peaks tegema
kuid hetkel seda ametlikus releasis veel pole.

Esimeses masinas konverdime kõik failid xml formaati järgneva skriptiga

#!/bin/sh
for g in $( ls /usr/local/var/rrdfailid ) ; do
name=`echo $g | awk '{sub(/rrd/,"xml");print}'`
echo $g
echo $name
rrdtool dump /usr/local/var/rrdfailid/$g /usr/local/var/rrdfailid/$name
done

Kopeerime failid üle teise arvutisse kus Kustutame esimesena eksisteerivad rrdfailid ja seejäärel loome
neist uued rrdfailid.

#!/bin/sh
for g in $( ls /usr/local/var/rrdfailid ) ; do
name=`echo $g | awk '{sub(/xml/,"rrd");print}'`
echo $g
echo $name
rrdtool restore /usr/local/var/rrdfailid/$g /usr/local/var/munin/rrdfailid/$name
done

Ja seejärel võime eemaldada kopeeritud failid

===Lingid===
http://oss.oetiker.ch/rrdtool/

http://en.wikipedia.org/wiki/RRDtool

http://eccentric.cx/misc/rrdcalc.html

RRDtool ja võrgugraafik

2013-04-22T07:33:11Z

Drakan: /* Andmete uuendamine */

===Sissjuhatus===

RRDtool on vabavaraline andmete hoidmise ja graafikute loomise vahend. See toetab mistahes arvulisi andmemassiive. Näiteks: võrguliiklus, temperatuur, protsessori kasutus, kõvaketta ruum, aktiivsed võrguühendused, failide arv kettal jms.

===Install===

Paigaldame serverisse '''SNMP''' teenuse. Täpsemalt on selle paigaldamisest juttu palas [[:net-snmp]].

Paigaldame ka rakenduse '''RRDtool'''.

===Andmefaili loomine===

Kõige keerulisem osa RRDtooli juures on andmebaasi loomine, mille sees andmeid hoitakse. Järgmised parameetrid tuleb enne andmebaasi loomist välja selgitada:
1. kui tihti andmeid lisatakse? [--step X] (samm on vaikimisi 300 sekundit)
2. mitut erinevat andmejada andmebaasis hoitakse?
3. kui pika aja kohta andmeid hoitakse?

Loome võrguliikluse andmebaasi, kus andmete uuendamine toimub iga 300 sekundi (5 minutit) tagant. Meil on vaja graafikut nii ööpäeva, nädala, kuu kui aasta jaoks.

Käivitamie järgmise käsu:

rrdtool create liiklus.rrd \
--step 300 \
DS:in:COUNTER:600:U:U \
DS:out:COUNTER:600:U:U \
RRA:AVERAGE:0.5:1:288 \
RRA:AVERAGE:0.5:6:336 \
RRA:AVERAGE:0.5:24:372 \
RRA:AVERAGE:0.5:288:365 \
RRA:MAX:0.5:1:288 \
RRA:MAX:0.5:6:336 \
RRA:MAX:0.5:24:372 \
RRA:MAX:0.5:288:365 \

Selle tulemusel tekib anmebaasifail nimega '''liiklus.rrd'''. Nüüd natuke lähemalt, mida me siin tegime.

'''DS:in:COUNTER:600:U:U''' ja DS:out:COUNTER:600:U:U

Sedasi tekitatakse baasi andmejada nimega 'in' ja 'out', mis on COUNTER tüüpi, andmepunkt iga 600 sekundi tagant, mille minimaalne ja maksimaale väärtus on teadmata (U). Kui on teada minimaalne või maksimaalne väärtus, võib selle loomulikult ka baasi loomisel paika panna. Selle näite puhul jätame selle aga kujule Unknown (U).

'''RRA:AVERAGE:0.5:1:288'''

288 andmeühikut!
1 (iga uuendus) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 288 (andmepunkti) = 86400 sekundit
86400 sekundit / 60 => 1440 minutit
1440 minutit / 60 => 24 tundi
24 tundi / 24 => 1 ööpäev

'''RRA:AVERAGE:0.5:6:336'''

336 andmeühikut!
6 (uuenduste keskmine) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 336 (andmepunkti) = 604800 sekundit
604800 sekundit / 60 => 10080 minutit
10080 minutit / 60 => 168 tundi
168 tundi / 24 => 7 ööpäeva

'''RRA:AVERAGE:0.5:24:372'''

336 andmeühikut!
24 (uuenduste keskmine) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 372 (andmepunkti) = 2678400 sekundit
2678400 sekundit / 60 => 44640 minutit
44640 minutit / 60 => 744 tundi
744 tundi / 24 => 31 ööpäeva

'''RRA:AVERAGE:0.5:288:365'''

365 andmeühikut!
288 (uuenduste keskmine) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 365 (andmepunkti) = 31536000 sekundit
31536000 sekundit / 60 => 525600 minutit
525600 minutit / 60 => 8760 tundi
8760 tundi / 24 => 365 ööpäeva

Sarnaselt eelnevale (AVERAGE e. keskmine) on defineeritud ka maksimaalsete väärtuste hoidmine samas ajaskaalas (MAX).

===Andmete uuendamine===

Andmete uuendamiseks on otstarbekas luua skript, mis küsib operatsioonisüsteemi (või mingi teenuse, nagu näiteks SNMP) käest andmeid ning salvestab need andmebaasi.

Kohandame skriptis failirajad ning võrgukaardi numbri vastavalt serveri konfiguratsioonile parajaks.

<source lang=bash>
#!/bin/sh

# sisenevad bitid
sin=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifInOctets.3`

# väljjuvad bitid
sout=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifOutOctets.3`

# väljastame kontrolliks siseneva ja väljuva liikluse numbrid
echo Snmp in : $sin
echo Snmp out: $sout

# uuendame infoga liiklus.rrd faili. viitame rrdupdate käsule läbi täispika kaustapuu!
/usr/local/bin/rrdupdate /home/kasutaja/rrdtool/liiklus.rrd N:$sin:$sout
</source>

Pööra tähelepanu ridadele '''sin''' ja '''sout'''!

<source lang=bash>
sin=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifInOctets.3`
sout=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifOutOctets.3`
</source>

Number kolm (ifInOctets.3) tähistab antud arvuti konfiguratsioonis võrgukaardi numbrit. Oma serveri parameetrite leidmiseks sisesta käsk:

<source lang=bash>
snmpwalk -v 1 -c <parool> localhost | grep ifDescr
</source>

Antud serveri konfiguratsioonile vastavalt oli tulemuseks järgmine:

IF-MIB::ifDescr.1 = STRING: fxp0
IF-MIB::ifDescr.2 = STRING: fxp1

Antud juhul on '''ifDescr.1''' väline (fxp0) ja '''ifDescr.2''' sisemine (fxp1) võrgukaart.

Kõikide võimalike andmete nimetuste ja väärtuste kuvamiseks:

<source lang=bash>
snmpwalk -v 1 -c <parool> localhost | more
</source>

===Graafikute loomine===

Nüüd paigaldame skripti g.sh, mis loob info järgi rrdtool’i andmefailis graafiku

#!/bin/sh
/usr/local/bin/rrdtool graph '''/home/kasutaja/public_html/'''g-p2ev.png -a PNG -A -w 800 -h 300 -s -24h -v "Liiklus" \
'DEF:in='''/home/kasutaja/rrdtool/liiklus.rrd''':in:AVERAGE' \
'DEF:out='''/home/kasutaja/rrdtool/liiklus.rrd''':out:AVERAGE' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'CDEF:background=in,POP,LTIME,7200,%,3600,LE,INF,UNKN,IF' \
'CDEF:backgroundN=background,-1,*' \
'AREA:background#F3F3F3' \
'AREA:backgroundN#F3F3F3' \
'HRULE:262144#FF0000' \
'HRULE:131072#FF0000' \
'HRULE:32768#FF0000' \
'HRULE:-32768#FF0000' \
'HRULE:-131072#FF0000' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#91ACF1' \
'AREA:outg#FF9090' \
'LINE1:in#767676' \
'LINE1:outg#767676' \
'GPRINT:kbin:LAST:Viimati sisse \: %3.2lf KB' \
'GPRINT:kbout:LAST:Viimati välja \: %3.2lf KB\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:Keskmiselt sisse\: %3.2lf KB' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:Keskmiselt välja\: %3.2lf KB\j'

/usr/local/bin/rrdtool graph '''/home/kasutaja/public_html/g-n2dal.png''' -a PNG -A -w 800 -h 300 -s -168h -v "Liiklus" \
'DEF:in='''/home/kasutaja/liiklus.rrd''':in:AVERAGE' \
'DEF:out='''/home/kasutaja/liiklus.rrd''':out:AVERAGE' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'CDEF:background=in,POP,LTIME,172800,%,86400,LE,INF,UNKN,IF' \
'CDEF:backgroundN=background,-1,*' \
'AREA:background#F3F3F3' \
'AREA:backgroundN#F3F3F3' \
'HRULE:262144#FF0000' \
'HRULE:131072#FF0000' \
'HRULE:32768#FF0000' \
'HRULE:-32768#FF0000' \
'HRULE:-131072#FF0000' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#91ACF1' \
'AREA:outg#FF9090' \
'LINE1:in#767676' \
'LINE1:outg#767676' \
'GPRINT:kbin:LAST:Viimati sisse \: %3.2lf KB' \
'GPRINT:kbout:LAST:Viimati välja \: %3.2lf KB\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:Keskmiselt sisse\: %3.2lf KB' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:Keskmiselt välja\:%3.2lf KB\j'

/usr/local/bin/rrdtool graph '''/home/kasutaja/public_html/'''g-kuu.png -a PNG -A -w 800 -h 300 -s -672h -v "Liiklus" \
'DEF:in='''/home/kasutjaa/liiklus.rrd''':in:AVERAGE' \
'DEF:out='''/home/kasutaja/liiklus.rrd''':out:AVERAGE' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'CDEF:background=in,POP,LTIME,1209600,%,604800,LE,INF,UNKN,IF' \
'CDEF:backgroundN=background,-1,*' \
'AREA:background#F3F3F3' \
'AREA:backgroundN#F3F3F3' \
'HRULE:262144#FF0000' \
'HRULE:131072#FF0000' \
'HRULE:32768#FF0000' \
'HRULE:-32768#FF0000' \
'HRULE:-131072#FF0000' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#91ACF1' \
'AREA:outg#FF9090' \
'LINE1:in#767676' \
'LINE1:outg#767676' \
'GPRINT:kbin:LAST:Viimati sisse \: %3.2lf KB' \
'GPRINT:kbout:LAST:Viimati välja \: %3.2lf KB\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:Keskmiselt sisse\: %3.2lf KB' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:Keskmiselt välja\:%3.2lf KB\j'

/usr/local/bin/rrdtool graph '''/home/kasutaja/public_html/'''g-aasta.png -a PNG -A -w 800 -h 300 -s -8064h -v "Liiklus" \
'DEF:in='''/home/kasutaja/liiklus.rrd''':in:AVERAGE' \
'DEF:out='''/home/kasutaja/liiklus.rrd''':out:AVERAGE' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'HRULE:262144#FF0000' \
'HRULE:131072#FF0000' \
'HRULE:32768#FF0000' \
'HRULE:-32768#FF0000' \
'HRULE:-131072#FF0000' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#91ACF1' \
'AREA:outg#FF9090' \
'LINE1:in#767676' \
'LINE1:outg#767676' \
'GPRINT:kbin:LAST:Viimati sisse \: %3.2lf KB' \
'GPRINT:kbout:LAST:Viimati välja \: %3.2lf KB\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:Keskmiselt sisse\: %3.2lf KB' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:Keskmiselt välja\:%3.2lf KB\j'

Muudame vastavalt leiduvad rajad failis õigeks. Rajad, mida vaja muuta on

/usr/local/bin/rrdtool graph /home/kasutaja/public_html/g-p2ev.png -a PNG -A -w 800 -h 300 -s -24h -v "Liiklus" \
'DEF:in=/home/kasutaja/rrdtool/liiklus.rrd:in:AVERAGE' \
'DEF:out=/home/kasutaja/rrdtool/liiklus.rrd:out:AVERAGE' \

Esimene on graafikupildi asukoht ja kaks teist on liiklus.rrd ehk rrdtooli andmebaasifaili asukoht.

===CRON===

Lisame cron’i graafikuloomis skriptide käivitamise, avame /etc/crontab, lisame read

*/1 * * * * root /usr/home/kasutaja/liiklus.sh > /dev/null
*/5 * * * * root /usr/home/kasutaja/g.sh > /dev/null

Nagu näha, küsime snmp’ga infot ja lisame rrdtool’i andmebaasi seda iga minut, aga graafikud joonistame iga 5 minuti järel. Praegu on see halb, et korraga loome iga kord päeva, kuu, nädala ja aasta graafiku. Võib näiteks g.sh lüüa lahti kolmeks skriptiks, mida omakorda gron käivitab vastavalt kord päev, kord nädalas, kord aastas ;)

Tulemuseks saame neli pilti. Toome esile siin päevagraafiku.

[[Image:g-p2ev.png]]

Loome mingi html faili, mis näitab tekitatud pilte

Kogu edasine info netis http://people.ee.ethz.ch/~oetiker/webtools/rrdtool/

===Andkefailide konvert enne teisele arhidektuurile tõstmist===

rrdtool puhul pole võimalik kasutada samu rrd faile nii 32 kui 64bitistel masinatel
ja vahepeal tuleb need ümber konvertida ja taastada. Arendajate poolt arutatakse
ka uue formaadi loomist mille puhul sarnaseid konvertimisi enam ei peaks tegema
kuid hetkel seda ametlikus releasis veel pole.

Esimeses masinas konverdime kõik failid xml formaati järgneva skriptiga

#!/bin/sh
for g in $( ls /usr/local/var/rrdfailid ) ; do
name=`echo $g | awk '{sub(/rrd/,"xml");print}'`
echo $g
echo $name
rrdtool dump /usr/local/var/rrdfailid/$g /usr/local/var/rrdfailid/$name
done

Kopeerime failid üle teise arvutisse kus Kustutame esimesena eksisteerivad rrdfailid ja seejäärel loome
neist uued rrdfailid.

#!/bin/sh
for g in $( ls /usr/local/var/rrdfailid ) ; do
name=`echo $g | awk '{sub(/xml/,"rrd");print}'`
echo $g
echo $name
rrdtool restore /usr/local/var/rrdfailid/$g /usr/local/var/munin/rrdfailid/$name
done

Ja seejärel võime eemaldada kopeeritud failid

===Lingid===
http://oss.oetiker.ch/rrdtool/

http://en.wikipedia.org/wiki/RRDtool

http://eccentric.cx/misc/rrdcalc.html

RRDtool ja võrgugraafik

2013-04-22T07:32:49Z

Drakan: /* Andmete uuendamine */

===Sissjuhatus===

RRDtool on vabavaraline andmete hoidmise ja graafikute loomise vahend. See toetab mistahes arvulisi andmemassiive. Näiteks: võrguliiklus, temperatuur, protsessori kasutus, kõvaketta ruum, aktiivsed võrguühendused, failide arv kettal jms.

===Install===

Paigaldame serverisse '''SNMP''' teenuse. Täpsemalt on selle paigaldamisest juttu palas [[:net-snmp]].

Paigaldame ka rakenduse '''RRDtool'''.

===Andmefaili loomine===

Kõige keerulisem osa RRDtooli juures on andmebaasi loomine, mille sees andmeid hoitakse. Järgmised parameetrid tuleb enne andmebaasi loomist välja selgitada:
1. kui tihti andmeid lisatakse? [--step X] (samm on vaikimisi 300 sekundit)
2. mitut erinevat andmejada andmebaasis hoitakse?
3. kui pika aja kohta andmeid hoitakse?

Loome võrguliikluse andmebaasi, kus andmete uuendamine toimub iga 300 sekundi (5 minutit) tagant. Meil on vaja graafikut nii ööpäeva, nädala, kuu kui aasta jaoks.

Käivitamie järgmise käsu:

rrdtool create liiklus.rrd \
--step 300 \
DS:in:COUNTER:600:U:U \
DS:out:COUNTER:600:U:U \
RRA:AVERAGE:0.5:1:288 \
RRA:AVERAGE:0.5:6:336 \
RRA:AVERAGE:0.5:24:372 \
RRA:AVERAGE:0.5:288:365 \
RRA:MAX:0.5:1:288 \
RRA:MAX:0.5:6:336 \
RRA:MAX:0.5:24:372 \
RRA:MAX:0.5:288:365 \

Selle tulemusel tekib anmebaasifail nimega '''liiklus.rrd'''. Nüüd natuke lähemalt, mida me siin tegime.

'''DS:in:COUNTER:600:U:U''' ja DS:out:COUNTER:600:U:U

Sedasi tekitatakse baasi andmejada nimega 'in' ja 'out', mis on COUNTER tüüpi, andmepunkt iga 600 sekundi tagant, mille minimaalne ja maksimaale väärtus on teadmata (U). Kui on teada minimaalne või maksimaalne väärtus, võib selle loomulikult ka baasi loomisel paika panna. Selle näite puhul jätame selle aga kujule Unknown (U).

'''RRA:AVERAGE:0.5:1:288'''

288 andmeühikut!
1 (iga uuendus) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 288 (andmepunkti) = 86400 sekundit
86400 sekundit / 60 => 1440 minutit
1440 minutit / 60 => 24 tundi
24 tundi / 24 => 1 ööpäev

'''RRA:AVERAGE:0.5:6:336'''

336 andmeühikut!
6 (uuenduste keskmine) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 336 (andmepunkti) = 604800 sekundit
604800 sekundit / 60 => 10080 minutit
10080 minutit / 60 => 168 tundi
168 tundi / 24 => 7 ööpäeva

'''RRA:AVERAGE:0.5:24:372'''

336 andmeühikut!
24 (uuenduste keskmine) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 372 (andmepunkti) = 2678400 sekundit
2678400 sekundit / 60 => 44640 minutit
44640 minutit / 60 => 744 tundi
744 tundi / 24 => 31 ööpäeva

'''RRA:AVERAGE:0.5:288:365'''

365 andmeühikut!
288 (uuenduste keskmine) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 365 (andmepunkti) = 31536000 sekundit
31536000 sekundit / 60 => 525600 minutit
525600 minutit / 60 => 8760 tundi
8760 tundi / 24 => 365 ööpäeva

Sarnaselt eelnevale (AVERAGE e. keskmine) on defineeritud ka maksimaalsete väärtuste hoidmine samas ajaskaalas (MAX).

===Andmete uuendamine===

Andmete uuendamiseks on otstarbekas luua skript, mis küsib operatsioonisüsteemi (või mingi teenuse, nagu näiteks SNMP) käest andmeid ning salvestab need andmebaasi.

Kohandame skriptis failirajad ning võrgukaardi numbri vastavalt serveri konfiguratsioonile parajaks.

<source lang=bash>
#!/bin/sh

# sisenevad bitid
sin=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifInOctets.3`

# väljjuvad bitid
sout=`/usr/local/bin/snmpget -v 1 -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifOutOctets.3`

# väljastame kontrolliks siseneva ja väljuva liikluse numbrid
echo Snmp in : $sin
echo Snmp out: $sout

# uuendame infoga liiklus.rrd faili. viitame rrdupdate käsule läbi täispika kaustapuu!
/usr/local/bin/rrdupdate /home/kasutaja/rrdtool/liiklus.rrd N:$sin:$sout
</source>

Pööra tähelepanu ridadele '''sin''' ja '''sout'''!

<source lang=bash>
sin=`/usr/local/bin/snmpget -v2c -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifInOctets.3`
sout=`/usr/local/bin/snmpget -v2c -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifOutOctets.3`
</source>

Number kolm (ifInOctets.3) tähistab antud arvuti konfiguratsioonis võrgukaardi numbrit. Oma serveri parameetrite leidmiseks sisesta käsk:

<source lang=bash>
snmpwalk -v 1 -c <parool> localhost | grep ifDescr
</source>

Antud serveri konfiguratsioonile vastavalt oli tulemuseks järgmine:

IF-MIB::ifDescr.1 = STRING: fxp0
IF-MIB::ifDescr.2 = STRING: fxp1

Antud juhul on '''ifDescr.1''' väline (fxp0) ja '''ifDescr.2''' sisemine (fxp1) võrgukaart.

Kõikide võimalike andmete nimetuste ja väärtuste kuvamiseks:

<source lang=bash>
snmpwalk -v 1 -c <parool> localhost | more
</source>

===Graafikute loomine===

Nüüd paigaldame skripti g.sh, mis loob info järgi rrdtool’i andmefailis graafiku

#!/bin/sh
/usr/local/bin/rrdtool graph '''/home/kasutaja/public_html/'''g-p2ev.png -a PNG -A -w 800 -h 300 -s -24h -v "Liiklus" \
'DEF:in='''/home/kasutaja/rrdtool/liiklus.rrd''':in:AVERAGE' \
'DEF:out='''/home/kasutaja/rrdtool/liiklus.rrd''':out:AVERAGE' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'CDEF:background=in,POP,LTIME,7200,%,3600,LE,INF,UNKN,IF' \
'CDEF:backgroundN=background,-1,*' \
'AREA:background#F3F3F3' \
'AREA:backgroundN#F3F3F3' \
'HRULE:262144#FF0000' \
'HRULE:131072#FF0000' \
'HRULE:32768#FF0000' \
'HRULE:-32768#FF0000' \
'HRULE:-131072#FF0000' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#91ACF1' \
'AREA:outg#FF9090' \
'LINE1:in#767676' \
'LINE1:outg#767676' \
'GPRINT:kbin:LAST:Viimati sisse \: %3.2lf KB' \
'GPRINT:kbout:LAST:Viimati välja \: %3.2lf KB\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:Keskmiselt sisse\: %3.2lf KB' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:Keskmiselt välja\: %3.2lf KB\j'

/usr/local/bin/rrdtool graph '''/home/kasutaja/public_html/g-n2dal.png''' -a PNG -A -w 800 -h 300 -s -168h -v "Liiklus" \
'DEF:in='''/home/kasutaja/liiklus.rrd''':in:AVERAGE' \
'DEF:out='''/home/kasutaja/liiklus.rrd''':out:AVERAGE' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'CDEF:background=in,POP,LTIME,172800,%,86400,LE,INF,UNKN,IF' \
'CDEF:backgroundN=background,-1,*' \
'AREA:background#F3F3F3' \
'AREA:backgroundN#F3F3F3' \
'HRULE:262144#FF0000' \
'HRULE:131072#FF0000' \
'HRULE:32768#FF0000' \
'HRULE:-32768#FF0000' \
'HRULE:-131072#FF0000' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#91ACF1' \
'AREA:outg#FF9090' \
'LINE1:in#767676' \
'LINE1:outg#767676' \
'GPRINT:kbin:LAST:Viimati sisse \: %3.2lf KB' \
'GPRINT:kbout:LAST:Viimati välja \: %3.2lf KB\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:Keskmiselt sisse\: %3.2lf KB' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:Keskmiselt välja\:%3.2lf KB\j'

/usr/local/bin/rrdtool graph '''/home/kasutaja/public_html/'''g-kuu.png -a PNG -A -w 800 -h 300 -s -672h -v "Liiklus" \
'DEF:in='''/home/kasutjaa/liiklus.rrd''':in:AVERAGE' \
'DEF:out='''/home/kasutaja/liiklus.rrd''':out:AVERAGE' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'CDEF:background=in,POP,LTIME,1209600,%,604800,LE,INF,UNKN,IF' \
'CDEF:backgroundN=background,-1,*' \
'AREA:background#F3F3F3' \
'AREA:backgroundN#F3F3F3' \
'HRULE:262144#FF0000' \
'HRULE:131072#FF0000' \
'HRULE:32768#FF0000' \
'HRULE:-32768#FF0000' \
'HRULE:-131072#FF0000' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#91ACF1' \
'AREA:outg#FF9090' \
'LINE1:in#767676' \
'LINE1:outg#767676' \
'GPRINT:kbin:LAST:Viimati sisse \: %3.2lf KB' \
'GPRINT:kbout:LAST:Viimati välja \: %3.2lf KB\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:Keskmiselt sisse\: %3.2lf KB' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:Keskmiselt välja\:%3.2lf KB\j'

/usr/local/bin/rrdtool graph '''/home/kasutaja/public_html/'''g-aasta.png -a PNG -A -w 800 -h 300 -s -8064h -v "Liiklus" \
'DEF:in='''/home/kasutaja/liiklus.rrd''':in:AVERAGE' \
'DEF:out='''/home/kasutaja/liiklus.rrd''':out:AVERAGE' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'HRULE:262144#FF0000' \
'HRULE:131072#FF0000' \
'HRULE:32768#FF0000' \
'HRULE:-32768#FF0000' \
'HRULE:-131072#FF0000' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#91ACF1' \
'AREA:outg#FF9090' \
'LINE1:in#767676' \
'LINE1:outg#767676' \
'GPRINT:kbin:LAST:Viimati sisse \: %3.2lf KB' \
'GPRINT:kbout:LAST:Viimati välja \: %3.2lf KB\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:Keskmiselt sisse\: %3.2lf KB' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:Keskmiselt välja\:%3.2lf KB\j'

Muudame vastavalt leiduvad rajad failis õigeks. Rajad, mida vaja muuta on

/usr/local/bin/rrdtool graph /home/kasutaja/public_html/g-p2ev.png -a PNG -A -w 800 -h 300 -s -24h -v "Liiklus" \
'DEF:in=/home/kasutaja/rrdtool/liiklus.rrd:in:AVERAGE' \
'DEF:out=/home/kasutaja/rrdtool/liiklus.rrd:out:AVERAGE' \

Esimene on graafikupildi asukoht ja kaks teist on liiklus.rrd ehk rrdtooli andmebaasifaili asukoht.

===CRON===

Lisame cron’i graafikuloomis skriptide käivitamise, avame /etc/crontab, lisame read

*/1 * * * * root /usr/home/kasutaja/liiklus.sh > /dev/null
*/5 * * * * root /usr/home/kasutaja/g.sh > /dev/null

Nagu näha, küsime snmp’ga infot ja lisame rrdtool’i andmebaasi seda iga minut, aga graafikud joonistame iga 5 minuti järel. Praegu on see halb, et korraga loome iga kord päeva, kuu, nädala ja aasta graafiku. Võib näiteks g.sh lüüa lahti kolmeks skriptiks, mida omakorda gron käivitab vastavalt kord päev, kord nädalas, kord aastas ;)

Tulemuseks saame neli pilti. Toome esile siin päevagraafiku.

[[Image:g-p2ev.png]]

Loome mingi html faili, mis näitab tekitatud pilte

Kogu edasine info netis http://people.ee.ethz.ch/~oetiker/webtools/rrdtool/

===Andkefailide konvert enne teisele arhidektuurile tõstmist===

rrdtool puhul pole võimalik kasutada samu rrd faile nii 32 kui 64bitistel masinatel
ja vahepeal tuleb need ümber konvertida ja taastada. Arendajate poolt arutatakse
ka uue formaadi loomist mille puhul sarnaseid konvertimisi enam ei peaks tegema
kuid hetkel seda ametlikus releasis veel pole.

Esimeses masinas konverdime kõik failid xml formaati järgneva skriptiga

#!/bin/sh
for g in $( ls /usr/local/var/rrdfailid ) ; do
name=`echo $g | awk '{sub(/rrd/,"xml");print}'`
echo $g
echo $name
rrdtool dump /usr/local/var/rrdfailid/$g /usr/local/var/rrdfailid/$name
done

Kopeerime failid üle teise arvutisse kus Kustutame esimesena eksisteerivad rrdfailid ja seejäärel loome
neist uued rrdfailid.

#!/bin/sh
for g in $( ls /usr/local/var/rrdfailid ) ; do
name=`echo $g | awk '{sub(/xml/,"rrd");print}'`
echo $g
echo $name
rrdtool restore /usr/local/var/rrdfailid/$g /usr/local/var/munin/rrdfailid/$name
done

Ja seejärel võime eemaldada kopeeritud failid

===Lingid===
http://oss.oetiker.ch/rrdtool/

http://en.wikipedia.org/wiki/RRDtool

http://eccentric.cx/misc/rrdcalc.html

RRDtool ja võrgugraafik

2013-04-22T07:27:52Z

Drakan: /* Andmete uuendamine */

===Sissjuhatus===

RRDtool on vabavaraline andmete hoidmise ja graafikute loomise vahend. See toetab mistahes arvulisi andmemassiive. Näiteks: võrguliiklus, temperatuur, protsessori kasutus, kõvaketta ruum, aktiivsed võrguühendused, failide arv kettal jms.

===Install===

Paigaldame serverisse '''SNMP''' teenuse. Täpsemalt on selle paigaldamisest juttu palas [[:net-snmp]].

Paigaldame ka rakenduse '''RRDtool'''.

===Andmefaili loomine===

Kõige keerulisem osa RRDtooli juures on andmebaasi loomine, mille sees andmeid hoitakse. Järgmised parameetrid tuleb enne andmebaasi loomist välja selgitada:
1. kui tihti andmeid lisatakse? [--step X] (samm on vaikimisi 300 sekundit)
2. mitut erinevat andmejada andmebaasis hoitakse?
3. kui pika aja kohta andmeid hoitakse?

Loome võrguliikluse andmebaasi, kus andmete uuendamine toimub iga 300 sekundi (5 minutit) tagant. Meil on vaja graafikut nii ööpäeva, nädala, kuu kui aasta jaoks.

Käivitamie järgmise käsu:

rrdtool create liiklus.rrd \
--step 300 \
DS:in:COUNTER:600:U:U \
DS:out:COUNTER:600:U:U \
RRA:AVERAGE:0.5:1:288 \
RRA:AVERAGE:0.5:6:336 \
RRA:AVERAGE:0.5:24:372 \
RRA:AVERAGE:0.5:288:365 \
RRA:MAX:0.5:1:288 \
RRA:MAX:0.5:6:336 \
RRA:MAX:0.5:24:372 \
RRA:MAX:0.5:288:365 \

Selle tulemusel tekib anmebaasifail nimega '''liiklus.rrd'''. Nüüd natuke lähemalt, mida me siin tegime.

'''DS:in:COUNTER:600:U:U''' ja DS:out:COUNTER:600:U:U

Sedasi tekitatakse baasi andmejada nimega 'in' ja 'out', mis on COUNTER tüüpi, andmepunkt iga 600 sekundi tagant, mille minimaalne ja maksimaale väärtus on teadmata (U). Kui on teada minimaalne või maksimaalne väärtus, võib selle loomulikult ka baasi loomisel paika panna. Selle näite puhul jätame selle aga kujule Unknown (U).

'''RRA:AVERAGE:0.5:1:288'''

288 andmeühikut!
1 (iga uuendus) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 288 (andmepunkti) = 86400 sekundit
86400 sekundit / 60 => 1440 minutit
1440 minutit / 60 => 24 tundi
24 tundi / 24 => 1 ööpäev

'''RRA:AVERAGE:0.5:6:336'''

336 andmeühikut!
6 (uuenduste keskmine) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 336 (andmepunkti) = 604800 sekundit
604800 sekundit / 60 => 10080 minutit
10080 minutit / 60 => 168 tundi
168 tundi / 24 => 7 ööpäeva

'''RRA:AVERAGE:0.5:24:372'''

336 andmeühikut!
24 (uuenduste keskmine) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 372 (andmepunkti) = 2678400 sekundit
2678400 sekundit / 60 => 44640 minutit
44640 minutit / 60 => 744 tundi
744 tundi / 24 => 31 ööpäeva

'''RRA:AVERAGE:0.5:288:365'''

365 andmeühikut!
288 (uuenduste keskmine) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 365 (andmepunkti) = 31536000 sekundit
31536000 sekundit / 60 => 525600 minutit
525600 minutit / 60 => 8760 tundi
8760 tundi / 24 => 365 ööpäeva

Sarnaselt eelnevale (AVERAGE e. keskmine) on defineeritud ka maksimaalsete väärtuste hoidmine samas ajaskaalas (MAX).

===Andmete uuendamine===

Andmete uuendamiseks on otstarbekas luua skript, mis küsib operatsioonisüsteemi (või mingi teenuse, nagu näiteks SNMP) käest andmeid ning salvestab need andmebaasi.

Kohandame skriptis failirajad ning võrgukaardi numbri vastavalt serveri konfiguratsioonile parajaks.

<source lang=bash>
#!/bin/sh

# sisenevad bitid
sin=`/usr/local/bin/snmpget -v2c -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifInOctets.3`

# väljjuvad bitid
sout=`/usr/local/bin/snmpget -v2c -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifOutOctets.3`

# väljastame kontrolliks siseneva ja väljuva liikluse numbrid
echo Snmp in : $sin
echo Snmp out: $sout

# uuendame infoga liiklus.rrd faili. viitame rrdupdate käsule läbi täispika kaustapuu!
/usr/local/bin/rrdupdate /home/kasutaja/rrdtool/liiklus.rrd N:$sin:$sout
</source>

Pööra tähelepanu ridadele '''sin''' ja '''sout'''!

<source lang=bash>
sin=`/usr/local/bin/snmpget -v2c -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifInOctets.3`
sout=`/usr/local/bin/snmpget -v2c -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifOutOctets.3`
</source>

Number kolm (ifInOctets.3) tähistab antud arvuti konfiguratsioonis võrgukaardi numbrit. Oma serveri parameetrite leidmiseks sisesta käsk:

<source lang=bash>
snmpwalk -v 1 -c <parool> localhost | more
</source>

Antud serveri konfiguratsioonile vastavalt oli tulemuseks järgmine:

IF-MIB::ifDescr.1 = STRING: fxp0
IF-MIB::ifDescr.2 = STRING: fxp1

Antud juhul on '''ifDescr.1''' väline (fxp0) ja '''ifDescr.2''' sisemine (fxp1) võrgukaart.

===Graafikute loomine===

Nüüd paigaldame skripti g.sh, mis loob info järgi rrdtool’i andmefailis graafiku

#!/bin/sh
/usr/local/bin/rrdtool graph '''/home/kasutaja/public_html/'''g-p2ev.png -a PNG -A -w 800 -h 300 -s -24h -v "Liiklus" \
'DEF:in='''/home/kasutaja/rrdtool/liiklus.rrd''':in:AVERAGE' \
'DEF:out='''/home/kasutaja/rrdtool/liiklus.rrd''':out:AVERAGE' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'CDEF:background=in,POP,LTIME,7200,%,3600,LE,INF,UNKN,IF' \
'CDEF:backgroundN=background,-1,*' \
'AREA:background#F3F3F3' \
'AREA:backgroundN#F3F3F3' \
'HRULE:262144#FF0000' \
'HRULE:131072#FF0000' \
'HRULE:32768#FF0000' \
'HRULE:-32768#FF0000' \
'HRULE:-131072#FF0000' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#91ACF1' \
'AREA:outg#FF9090' \
'LINE1:in#767676' \
'LINE1:outg#767676' \
'GPRINT:kbin:LAST:Viimati sisse \: %3.2lf KB' \
'GPRINT:kbout:LAST:Viimati välja \: %3.2lf KB\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:Keskmiselt sisse\: %3.2lf KB' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:Keskmiselt välja\: %3.2lf KB\j'

/usr/local/bin/rrdtool graph '''/home/kasutaja/public_html/g-n2dal.png''' -a PNG -A -w 800 -h 300 -s -168h -v "Liiklus" \
'DEF:in='''/home/kasutaja/liiklus.rrd''':in:AVERAGE' \
'DEF:out='''/home/kasutaja/liiklus.rrd''':out:AVERAGE' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'CDEF:background=in,POP,LTIME,172800,%,86400,LE,INF,UNKN,IF' \
'CDEF:backgroundN=background,-1,*' \
'AREA:background#F3F3F3' \
'AREA:backgroundN#F3F3F3' \
'HRULE:262144#FF0000' \
'HRULE:131072#FF0000' \
'HRULE:32768#FF0000' \
'HRULE:-32768#FF0000' \
'HRULE:-131072#FF0000' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#91ACF1' \
'AREA:outg#FF9090' \
'LINE1:in#767676' \
'LINE1:outg#767676' \
'GPRINT:kbin:LAST:Viimati sisse \: %3.2lf KB' \
'GPRINT:kbout:LAST:Viimati välja \: %3.2lf KB\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:Keskmiselt sisse\: %3.2lf KB' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:Keskmiselt välja\:%3.2lf KB\j'

/usr/local/bin/rrdtool graph '''/home/kasutaja/public_html/'''g-kuu.png -a PNG -A -w 800 -h 300 -s -672h -v "Liiklus" \
'DEF:in='''/home/kasutjaa/liiklus.rrd''':in:AVERAGE' \
'DEF:out='''/home/kasutaja/liiklus.rrd''':out:AVERAGE' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'CDEF:background=in,POP,LTIME,1209600,%,604800,LE,INF,UNKN,IF' \
'CDEF:backgroundN=background,-1,*' \
'AREA:background#F3F3F3' \
'AREA:backgroundN#F3F3F3' \
'HRULE:262144#FF0000' \
'HRULE:131072#FF0000' \
'HRULE:32768#FF0000' \
'HRULE:-32768#FF0000' \
'HRULE:-131072#FF0000' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#91ACF1' \
'AREA:outg#FF9090' \
'LINE1:in#767676' \
'LINE1:outg#767676' \
'GPRINT:kbin:LAST:Viimati sisse \: %3.2lf KB' \
'GPRINT:kbout:LAST:Viimati välja \: %3.2lf KB\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:Keskmiselt sisse\: %3.2lf KB' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:Keskmiselt välja\:%3.2lf KB\j'

/usr/local/bin/rrdtool graph '''/home/kasutaja/public_html/'''g-aasta.png -a PNG -A -w 800 -h 300 -s -8064h -v "Liiklus" \
'DEF:in='''/home/kasutaja/liiklus.rrd''':in:AVERAGE' \
'DEF:out='''/home/kasutaja/liiklus.rrd''':out:AVERAGE' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'HRULE:262144#FF0000' \
'HRULE:131072#FF0000' \
'HRULE:32768#FF0000' \
'HRULE:-32768#FF0000' \
'HRULE:-131072#FF0000' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#91ACF1' \
'AREA:outg#FF9090' \
'LINE1:in#767676' \
'LINE1:outg#767676' \
'GPRINT:kbin:LAST:Viimati sisse \: %3.2lf KB' \
'GPRINT:kbout:LAST:Viimati välja \: %3.2lf KB\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:Keskmiselt sisse\: %3.2lf KB' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:Keskmiselt välja\:%3.2lf KB\j'

Muudame vastavalt leiduvad rajad failis õigeks. Rajad, mida vaja muuta on

/usr/local/bin/rrdtool graph /home/kasutaja/public_html/g-p2ev.png -a PNG -A -w 800 -h 300 -s -24h -v "Liiklus" \
'DEF:in=/home/kasutaja/rrdtool/liiklus.rrd:in:AVERAGE' \
'DEF:out=/home/kasutaja/rrdtool/liiklus.rrd:out:AVERAGE' \

Esimene on graafikupildi asukoht ja kaks teist on liiklus.rrd ehk rrdtooli andmebaasifaili asukoht.

===CRON===

Lisame cron’i graafikuloomis skriptide käivitamise, avame /etc/crontab, lisame read

*/1 * * * * root /usr/home/kasutaja/liiklus.sh > /dev/null
*/5 * * * * root /usr/home/kasutaja/g.sh > /dev/null

Nagu näha, küsime snmp’ga infot ja lisame rrdtool’i andmebaasi seda iga minut, aga graafikud joonistame iga 5 minuti järel. Praegu on see halb, et korraga loome iga kord päeva, kuu, nädala ja aasta graafiku. Võib näiteks g.sh lüüa lahti kolmeks skriptiks, mida omakorda gron käivitab vastavalt kord päev, kord nädalas, kord aastas ;)

Tulemuseks saame neli pilti. Toome esile siin päevagraafiku.

[[Image:g-p2ev.png]]

Loome mingi html faili, mis näitab tekitatud pilte

Kogu edasine info netis http://people.ee.ethz.ch/~oetiker/webtools/rrdtool/

===Andkefailide konvert enne teisele arhidektuurile tõstmist===

rrdtool puhul pole võimalik kasutada samu rrd faile nii 32 kui 64bitistel masinatel
ja vahepeal tuleb need ümber konvertida ja taastada. Arendajate poolt arutatakse
ka uue formaadi loomist mille puhul sarnaseid konvertimisi enam ei peaks tegema
kuid hetkel seda ametlikus releasis veel pole.

Esimeses masinas konverdime kõik failid xml formaati järgneva skriptiga

#!/bin/sh
for g in $( ls /usr/local/var/rrdfailid ) ; do
name=`echo $g | awk '{sub(/rrd/,"xml");print}'`
echo $g
echo $name
rrdtool dump /usr/local/var/rrdfailid/$g /usr/local/var/rrdfailid/$name
done

Kopeerime failid üle teise arvutisse kus Kustutame esimesena eksisteerivad rrdfailid ja seejäärel loome
neist uued rrdfailid.

#!/bin/sh
for g in $( ls /usr/local/var/rrdfailid ) ; do
name=`echo $g | awk '{sub(/xml/,"rrd");print}'`
echo $g
echo $name
rrdtool restore /usr/local/var/rrdfailid/$g /usr/local/var/munin/rrdfailid/$name
done

Ja seejärel võime eemaldada kopeeritud failid

===Lingid===
http://oss.oetiker.ch/rrdtool/

http://en.wikipedia.org/wiki/RRDtool

http://eccentric.cx/misc/rrdcalc.html

RRDtool ja võrgugraafik

2013-04-22T07:27:02Z

Drakan: /* Andmefaili loomine */

===Sissjuhatus===

RRDtool on vabavaraline andmete hoidmise ja graafikute loomise vahend. See toetab mistahes arvulisi andmemassiive. Näiteks: võrguliiklus, temperatuur, protsessori kasutus, kõvaketta ruum, aktiivsed võrguühendused, failide arv kettal jms.

===Install===

Paigaldame serverisse '''SNMP''' teenuse. Täpsemalt on selle paigaldamisest juttu palas [[:net-snmp]].

Paigaldame ka rakenduse '''RRDtool'''.

===Andmefaili loomine===

Kõige keerulisem osa RRDtooli juures on andmebaasi loomine, mille sees andmeid hoitakse. Järgmised parameetrid tuleb enne andmebaasi loomist välja selgitada:
1. kui tihti andmeid lisatakse? [--step X] (samm on vaikimisi 300 sekundit)
2. mitut erinevat andmejada andmebaasis hoitakse?
3. kui pika aja kohta andmeid hoitakse?

Loome võrguliikluse andmebaasi, kus andmete uuendamine toimub iga 300 sekundi (5 minutit) tagant. Meil on vaja graafikut nii ööpäeva, nädala, kuu kui aasta jaoks.

Käivitamie järgmise käsu:

rrdtool create liiklus.rrd \
--step 300 \
DS:in:COUNTER:600:U:U \
DS:out:COUNTER:600:U:U \
RRA:AVERAGE:0.5:1:288 \
RRA:AVERAGE:0.5:6:336 \
RRA:AVERAGE:0.5:24:372 \
RRA:AVERAGE:0.5:288:365 \
RRA:MAX:0.5:1:288 \
RRA:MAX:0.5:6:336 \
RRA:MAX:0.5:24:372 \
RRA:MAX:0.5:288:365 \

Selle tulemusel tekib anmebaasifail nimega '''liiklus.rrd'''. Nüüd natuke lähemalt, mida me siin tegime.

'''DS:in:COUNTER:600:U:U''' ja DS:out:COUNTER:600:U:U

Sedasi tekitatakse baasi andmejada nimega 'in' ja 'out', mis on COUNTER tüüpi, andmepunkt iga 600 sekundi tagant, mille minimaalne ja maksimaale väärtus on teadmata (U). Kui on teada minimaalne või maksimaalne väärtus, võib selle loomulikult ka baasi loomisel paika panna. Selle näite puhul jätame selle aga kujule Unknown (U).

'''RRA:AVERAGE:0.5:1:288'''

288 andmeühikut!
1 (iga uuendus) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 288 (andmepunkti) = 86400 sekundit
86400 sekundit / 60 => 1440 minutit
1440 minutit / 60 => 24 tundi
24 tundi / 24 => 1 ööpäev

'''RRA:AVERAGE:0.5:6:336'''

336 andmeühikut!
6 (uuenduste keskmine) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 336 (andmepunkti) = 604800 sekundit
604800 sekundit / 60 => 10080 minutit
10080 minutit / 60 => 168 tundi
168 tundi / 24 => 7 ööpäeva

'''RRA:AVERAGE:0.5:24:372'''

336 andmeühikut!
24 (uuenduste keskmine) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 372 (andmepunkti) = 2678400 sekundit
2678400 sekundit / 60 => 44640 minutit
44640 minutit / 60 => 744 tundi
744 tundi / 24 => 31 ööpäeva

'''RRA:AVERAGE:0.5:288:365'''

365 andmeühikut!
288 (uuenduste keskmine) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 365 (andmepunkti) = 31536000 sekundit
31536000 sekundit / 60 => 525600 minutit
525600 minutit / 60 => 8760 tundi
8760 tundi / 24 => 365 ööpäeva

Sarnaselt eelnevale (AVERAGE e. keskmine) on defineeritud ka maksimaalsete väärtuste hoidmine samas ajaskaalas (MAX).

===Andmete uuendamine===

Andmete uuendamiseks on otstarbekas luua skript, mis küsib operatsioonisüsteemi (SNMP) käest andmeid ning salvestab need andmebaasi.

Kohandame skriptis failirajad ning võrgukaardi numbri vastavalt konfiguratsioonile parajaks.

<source lang=bash>
#!/bin/sh

# sisenevad bitid
sin=`/usr/local/bin/snmpget -v2c -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifInOctets.3`

# väljjuvad bitid
sout=`/usr/local/bin/snmpget -v2c -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifOutOctets.3`

# väljastame kontrolliks siseneva ja väljuva liikluse numbrid
echo Snmp in : $sin
echo Snmp out: $sout

# uuendame infoga liiklus.rrd faili. viitame rrdupdate käsule läbi täispika kaustapuu!
/usr/local/bin/rrdupdate /home/kasutaja/rrdtool/liiklus.rrd N:$sin:$sout
</source>

Pööra tähelepanu ridadele '''sin''' ja '''sout'''!

<source lang=bash>
sin=`/usr/local/bin/snmpget -v2c -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifInOctets.3`
sout=`/usr/local/bin/snmpget -v2c -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifOutOctets.3`
</source>

Number kolm (ifInOctets.3) tähistab antud arvuti konfiguratsioonis võrgukaardi numbrit. Oma serveri parameetrite leidmiseks sisesta käsk:

<source lang=bash>
snmpwalk -v 1 -c <parool> localhost | more
</source>

Antud serveri konfiguratsioonile vastavalt oli tulemuseks järgmine:

IF-MIB::ifDescr.1 = STRING: fxp0
IF-MIB::ifDescr.2 = STRING: fxp1

Antud juhul on '''ifDescr.1''' väline (fxp0) ja '''ifDescr.2''' sisemine (fxp1) võrgukaart.

===Graafikute loomine===

Nüüd paigaldame skripti g.sh, mis loob info järgi rrdtool’i andmefailis graafiku

#!/bin/sh
/usr/local/bin/rrdtool graph '''/home/kasutaja/public_html/'''g-p2ev.png -a PNG -A -w 800 -h 300 -s -24h -v "Liiklus" \
'DEF:in='''/home/kasutaja/rrdtool/liiklus.rrd''':in:AVERAGE' \
'DEF:out='''/home/kasutaja/rrdtool/liiklus.rrd''':out:AVERAGE' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'CDEF:background=in,POP,LTIME,7200,%,3600,LE,INF,UNKN,IF' \
'CDEF:backgroundN=background,-1,*' \
'AREA:background#F3F3F3' \
'AREA:backgroundN#F3F3F3' \
'HRULE:262144#FF0000' \
'HRULE:131072#FF0000' \
'HRULE:32768#FF0000' \
'HRULE:-32768#FF0000' \
'HRULE:-131072#FF0000' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#91ACF1' \
'AREA:outg#FF9090' \
'LINE1:in#767676' \
'LINE1:outg#767676' \
'GPRINT:kbin:LAST:Viimati sisse \: %3.2lf KB' \
'GPRINT:kbout:LAST:Viimati välja \: %3.2lf KB\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:Keskmiselt sisse\: %3.2lf KB' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:Keskmiselt välja\: %3.2lf KB\j'

/usr/local/bin/rrdtool graph '''/home/kasutaja/public_html/g-n2dal.png''' -a PNG -A -w 800 -h 300 -s -168h -v "Liiklus" \
'DEF:in='''/home/kasutaja/liiklus.rrd''':in:AVERAGE' \
'DEF:out='''/home/kasutaja/liiklus.rrd''':out:AVERAGE' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'CDEF:background=in,POP,LTIME,172800,%,86400,LE,INF,UNKN,IF' \
'CDEF:backgroundN=background,-1,*' \
'AREA:background#F3F3F3' \
'AREA:backgroundN#F3F3F3' \
'HRULE:262144#FF0000' \
'HRULE:131072#FF0000' \
'HRULE:32768#FF0000' \
'HRULE:-32768#FF0000' \
'HRULE:-131072#FF0000' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#91ACF1' \
'AREA:outg#FF9090' \
'LINE1:in#767676' \
'LINE1:outg#767676' \
'GPRINT:kbin:LAST:Viimati sisse \: %3.2lf KB' \
'GPRINT:kbout:LAST:Viimati välja \: %3.2lf KB\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:Keskmiselt sisse\: %3.2lf KB' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:Keskmiselt välja\:%3.2lf KB\j'

/usr/local/bin/rrdtool graph '''/home/kasutaja/public_html/'''g-kuu.png -a PNG -A -w 800 -h 300 -s -672h -v "Liiklus" \
'DEF:in='''/home/kasutjaa/liiklus.rrd''':in:AVERAGE' \
'DEF:out='''/home/kasutaja/liiklus.rrd''':out:AVERAGE' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'CDEF:background=in,POP,LTIME,1209600,%,604800,LE,INF,UNKN,IF' \
'CDEF:backgroundN=background,-1,*' \
'AREA:background#F3F3F3' \
'AREA:backgroundN#F3F3F3' \
'HRULE:262144#FF0000' \
'HRULE:131072#FF0000' \
'HRULE:32768#FF0000' \
'HRULE:-32768#FF0000' \
'HRULE:-131072#FF0000' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#91ACF1' \
'AREA:outg#FF9090' \
'LINE1:in#767676' \
'LINE1:outg#767676' \
'GPRINT:kbin:LAST:Viimati sisse \: %3.2lf KB' \
'GPRINT:kbout:LAST:Viimati välja \: %3.2lf KB\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:Keskmiselt sisse\: %3.2lf KB' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:Keskmiselt välja\:%3.2lf KB\j'

/usr/local/bin/rrdtool graph '''/home/kasutaja/public_html/'''g-aasta.png -a PNG -A -w 800 -h 300 -s -8064h -v "Liiklus" \
'DEF:in='''/home/kasutaja/liiklus.rrd''':in:AVERAGE' \
'DEF:out='''/home/kasutaja/liiklus.rrd''':out:AVERAGE' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'HRULE:262144#FF0000' \
'HRULE:131072#FF0000' \
'HRULE:32768#FF0000' \
'HRULE:-32768#FF0000' \
'HRULE:-131072#FF0000' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#91ACF1' \
'AREA:outg#FF9090' \
'LINE1:in#767676' \
'LINE1:outg#767676' \
'GPRINT:kbin:LAST:Viimati sisse \: %3.2lf KB' \
'GPRINT:kbout:LAST:Viimati välja \: %3.2lf KB\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:Keskmiselt sisse\: %3.2lf KB' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:Keskmiselt välja\:%3.2lf KB\j'

Muudame vastavalt leiduvad rajad failis õigeks. Rajad, mida vaja muuta on

/usr/local/bin/rrdtool graph /home/kasutaja/public_html/g-p2ev.png -a PNG -A -w 800 -h 300 -s -24h -v "Liiklus" \
'DEF:in=/home/kasutaja/rrdtool/liiklus.rrd:in:AVERAGE' \
'DEF:out=/home/kasutaja/rrdtool/liiklus.rrd:out:AVERAGE' \

Esimene on graafikupildi asukoht ja kaks teist on liiklus.rrd ehk rrdtooli andmebaasifaili asukoht.

===CRON===

Lisame cron’i graafikuloomis skriptide käivitamise, avame /etc/crontab, lisame read

*/1 * * * * root /usr/home/kasutaja/liiklus.sh > /dev/null
*/5 * * * * root /usr/home/kasutaja/g.sh > /dev/null

Nagu näha, küsime snmp’ga infot ja lisame rrdtool’i andmebaasi seda iga minut, aga graafikud joonistame iga 5 minuti järel. Praegu on see halb, et korraga loome iga kord päeva, kuu, nädala ja aasta graafiku. Võib näiteks g.sh lüüa lahti kolmeks skriptiks, mida omakorda gron käivitab vastavalt kord päev, kord nädalas, kord aastas ;)

Tulemuseks saame neli pilti. Toome esile siin päevagraafiku.

[[Image:g-p2ev.png]]

Loome mingi html faili, mis näitab tekitatud pilte

Kogu edasine info netis http://people.ee.ethz.ch/~oetiker/webtools/rrdtool/

===Andkefailide konvert enne teisele arhidektuurile tõstmist===

rrdtool puhul pole võimalik kasutada samu rrd faile nii 32 kui 64bitistel masinatel
ja vahepeal tuleb need ümber konvertida ja taastada. Arendajate poolt arutatakse
ka uue formaadi loomist mille puhul sarnaseid konvertimisi enam ei peaks tegema
kuid hetkel seda ametlikus releasis veel pole.

Esimeses masinas konverdime kõik failid xml formaati järgneva skriptiga

#!/bin/sh
for g in $( ls /usr/local/var/rrdfailid ) ; do
name=`echo $g | awk '{sub(/rrd/,"xml");print}'`
echo $g
echo $name
rrdtool dump /usr/local/var/rrdfailid/$g /usr/local/var/rrdfailid/$name
done

Kopeerime failid üle teise arvutisse kus Kustutame esimesena eksisteerivad rrdfailid ja seejäärel loome
neist uued rrdfailid.

#!/bin/sh
for g in $( ls /usr/local/var/rrdfailid ) ; do
name=`echo $g | awk '{sub(/xml/,"rrd");print}'`
echo $g
echo $name
rrdtool restore /usr/local/var/rrdfailid/$g /usr/local/var/munin/rrdfailid/$name
done

Ja seejärel võime eemaldada kopeeritud failid

===Lingid===
http://oss.oetiker.ch/rrdtool/

http://en.wikipedia.org/wiki/RRDtool

http://eccentric.cx/misc/rrdcalc.html

RRDtool ja võrgugraafik

2013-04-22T07:25:49Z

Drakan: /* Andmefaili loomine */

===Sissjuhatus===

RRDtool on vabavaraline andmete hoidmise ja graafikute loomise vahend. See toetab mistahes arvulisi andmemassiive. Näiteks: võrguliiklus, temperatuur, protsessori kasutus, kõvaketta ruum, aktiivsed võrguühendused, failide arv kettal jms.

===Install===

Paigaldame serverisse '''SNMP''' teenuse. Täpsemalt on selle paigaldamisest juttu palas [[:net-snmp]].

Paigaldame ka rakenduse '''RRDtool'''.

===Andmefaili loomine===

Kõige keerulisem osa RRDtooli juures on andmebaasi loomine, mille sees andmeid hoitakse. Järgmised parameetrid tuleb enne andmebaasi loomist välja selgitada:
1. kui tihti andmeid lisatakse? [--step X] (samm on vaikimisi 300 sekundit)
2. mitut erinevat andmejada andmebaasis hoitakse?
3. kui pika aja kohta andmeid hoitakse?

Loome võrguliikluse andmebaasi, kus andmete uuendamine toimub iga 300 sekundi (5 minutit) tagant. Meil on vaja graafikut nii ööpäeva, nädala, kuu kui aasta jaoks.

Käivitamie järgmise käsu:

rrdtool create liiklus.rrd \
--step 300 \
DS:in:COUNTER:600:U:U \
DS:out:COUNTER:600:U:U \
RRA:AVERAGE:0.5:1:288 \
RRA:AVERAGE:0.5:6:336 \
RRA:AVERAGE:0.5:24:372 \
RRA:AVERAGE:0.5:288:365 \
RRA:MAX:0.5:1:288 \
RRA:MAX:0.5:6:336 \
RRA:MAX:0.5:24:372 \
RRA:MAX:0.5:288:365 \

Selle tulemusel tekib anmebaasifail nimega '''liiklus.rrd'''. Nüüd natuke lähemalt, mida me siin tegime.

'''DS:in:COUNTER:600:U:U'''

Sedasi tekitatakse baasi andmejada nimega 'in', mis on COUNTER tüüpi, tekitab andmepunkti iga 600 sekundi tagant, mille minimaalne ja maksimaale väärtus on teadmata (U). Kui on teada minimaalne või maksimaalne väärtus, võib selle loomulikult ka baasi loomisel paika panna. Selle näite puhul jätame selle aga kujule Unknown (U).

'''RRA:AVERAGE:0.5:1:288'''

288 andmeühikut!
1 (iga uuendus) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 288 (andmepunkti) = 86400 sekundit
86400 sekundit / 60 => 1440 minutit
1440 minutit / 60 => 24 tundi
24 tundi / 24 => 1 ööpäev

'''RRA:AVERAGE:0.5:6:336'''

336 andmeühikut!
6 (uuenduste keskmine) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 336 (andmepunkti) = 604800 sekundit
604800 sekundit / 60 => 10080 minutit
10080 minutit / 60 => 168 tundi
168 tundi / 24 => 7 ööpäeva

'''RRA:AVERAGE:0.5:24:372'''

336 andmeühikut!
24 (uuenduste keskmine) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 372 (andmepunkti) = 2678400 sekundit
2678400 sekundit / 60 => 44640 minutit
44640 minutit / 60 => 744 tundi
744 tundi / 24 => 31 ööpäeva

'''RRA:AVERAGE:0.5:288:365'''

365 andmeühikut!
288 (uuenduste keskmine) * 300 sekundit (uuenduse samm) * 365 (andmepunkti) = 31536000 sekundit
31536000 sekundit / 60 => 525600 minutit
525600 minutit / 60 => 8760 tundi
8760 tundi / 24 => 365 ööpäeva

Sarnaselt eelnevale (AVERAGE e. keskmine) on defineeritud ka maksimaalsete väärtuste hoidmine samas ajaskaalas (MAX).

===Andmete uuendamine===

Andmete uuendamiseks on otstarbekas luua skript, mis küsib operatsioonisüsteemi (SNMP) käest andmeid ning salvestab need andmebaasi.

Kohandame skriptis failirajad ning võrgukaardi numbri vastavalt konfiguratsioonile parajaks.

<source lang=bash>
#!/bin/sh

# sisenevad bitid
sin=`/usr/local/bin/snmpget -v2c -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifInOctets.3`

# väljjuvad bitid
sout=`/usr/local/bin/snmpget -v2c -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifOutOctets.3`

# väljastame kontrolliks siseneva ja väljuva liikluse numbrid
echo Snmp in : $sin
echo Snmp out: $sout

# uuendame infoga liiklus.rrd faili. viitame rrdupdate käsule läbi täispika kaustapuu!
/usr/local/bin/rrdupdate /home/kasutaja/rrdtool/liiklus.rrd N:$sin:$sout
</source>

Pööra tähelepanu ridadele '''sin''' ja '''sout'''!

<source lang=bash>
sin=`/usr/local/bin/snmpget -v2c -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifInOctets.3`
sout=`/usr/local/bin/snmpget -v2c -c <parool> -Oqv localhost IF-MIB::ifOutOctets.3`
</source>

Number kolm (ifInOctets.3) tähistab antud arvuti konfiguratsioonis võrgukaardi numbrit. Oma serveri parameetrite leidmiseks sisesta käsk:

<source lang=bash>
snmpwalk -v 1 -c <parool> localhost | more
</source>

Antud serveri konfiguratsioonile vastavalt oli tulemuseks järgmine:

IF-MIB::ifDescr.1 = STRING: fxp0
IF-MIB::ifDescr.2 = STRING: fxp1

Antud juhul on '''ifDescr.1''' väline (fxp0) ja '''ifDescr.2''' sisemine (fxp1) võrgukaart.

===Graafikute loomine===

Nüüd paigaldame skripti g.sh, mis loob info järgi rrdtool’i andmefailis graafiku

#!/bin/sh
/usr/local/bin/rrdtool graph '''/home/kasutaja/public_html/'''g-p2ev.png -a PNG -A -w 800 -h 300 -s -24h -v "Liiklus" \
'DEF:in='''/home/kasutaja/rrdtool/liiklus.rrd''':in:AVERAGE' \
'DEF:out='''/home/kasutaja/rrdtool/liiklus.rrd''':out:AVERAGE' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'CDEF:background=in,POP,LTIME,7200,%,3600,LE,INF,UNKN,IF' \
'CDEF:backgroundN=background,-1,*' \
'AREA:background#F3F3F3' \
'AREA:backgroundN#F3F3F3' \
'HRULE:262144#FF0000' \
'HRULE:131072#FF0000' \
'HRULE:32768#FF0000' \
'HRULE:-32768#FF0000' \
'HRULE:-131072#FF0000' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#91ACF1' \
'AREA:outg#FF9090' \
'LINE1:in#767676' \
'LINE1:outg#767676' \
'GPRINT:kbin:LAST:Viimati sisse \: %3.2lf KB' \
'GPRINT:kbout:LAST:Viimati välja \: %3.2lf KB\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:Keskmiselt sisse\: %3.2lf KB' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:Keskmiselt välja\: %3.2lf KB\j'

/usr/local/bin/rrdtool graph '''/home/kasutaja/public_html/g-n2dal.png''' -a PNG -A -w 800 -h 300 -s -168h -v "Liiklus" \
'DEF:in='''/home/kasutaja/liiklus.rrd''':in:AVERAGE' \
'DEF:out='''/home/kasutaja/liiklus.rrd''':out:AVERAGE' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'CDEF:background=in,POP,LTIME,172800,%,86400,LE,INF,UNKN,IF' \
'CDEF:backgroundN=background,-1,*' \
'AREA:background#F3F3F3' \
'AREA:backgroundN#F3F3F3' \
'HRULE:262144#FF0000' \
'HRULE:131072#FF0000' \
'HRULE:32768#FF0000' \
'HRULE:-32768#FF0000' \
'HRULE:-131072#FF0000' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#91ACF1' \
'AREA:outg#FF9090' \
'LINE1:in#767676' \
'LINE1:outg#767676' \
'GPRINT:kbin:LAST:Viimati sisse \: %3.2lf KB' \
'GPRINT:kbout:LAST:Viimati välja \: %3.2lf KB\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:Keskmiselt sisse\: %3.2lf KB' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:Keskmiselt välja\:%3.2lf KB\j'

/usr/local/bin/rrdtool graph '''/home/kasutaja/public_html/'''g-kuu.png -a PNG -A -w 800 -h 300 -s -672h -v "Liiklus" \
'DEF:in='''/home/kasutjaa/liiklus.rrd''':in:AVERAGE' \
'DEF:out='''/home/kasutaja/liiklus.rrd''':out:AVERAGE' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'CDEF:background=in,POP,LTIME,1209600,%,604800,LE,INF,UNKN,IF' \
'CDEF:backgroundN=background,-1,*' \
'AREA:background#F3F3F3' \
'AREA:backgroundN#F3F3F3' \
'HRULE:262144#FF0000' \
'HRULE:131072#FF0000' \
'HRULE:32768#FF0000' \
'HRULE:-32768#FF0000' \
'HRULE:-131072#FF0000' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#91ACF1' \
'AREA:outg#FF9090' \
'LINE1:in#767676' \
'LINE1:outg#767676' \
'GPRINT:kbin:LAST:Viimati sisse \: %3.2lf KB' \
'GPRINT:kbout:LAST:Viimati välja \: %3.2lf KB\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:Keskmiselt sisse\: %3.2lf KB' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:Keskmiselt välja\:%3.2lf KB\j'

/usr/local/bin/rrdtool graph '''/home/kasutaja/public_html/'''g-aasta.png -a PNG -A -w 800 -h 300 -s -8064h -v "Liiklus" \
'DEF:in='''/home/kasutaja/liiklus.rrd''':in:AVERAGE' \
'DEF:out='''/home/kasutaja/liiklus.rrd''':out:AVERAGE' \
'CDEF:kbin=in,1024,/' \
'CDEF:kbout=out,1024,/' \
'CDEF:outg=out,-1,/' \
'HRULE:262144#FF0000' \
'HRULE:131072#FF0000' \
'HRULE:32768#FF0000' \
'HRULE:-32768#FF0000' \
'HRULE:-131072#FF0000' \
'HRULE:-262144#FF0000' \
'AREA:in#91ACF1' \
'AREA:outg#FF9090' \
'LINE1:in#767676' \
'LINE1:outg#767676' \
'GPRINT:kbin:LAST:Viimati sisse \: %3.2lf KB' \
'GPRINT:kbout:LAST:Viimati välja \: %3.2lf KB\j' \
'GPRINT:kbin:AVERAGE:Keskmiselt sisse\: %3.2lf KB' \
'GPRINT:kbout:AVERAGE:Keskmiselt välja\:%3.2lf KB\j'

Muudame vastavalt leiduvad rajad failis õigeks. Rajad, mida vaja muuta on

/usr/local/bin/rrdtool graph /home/kasutaja/public_html/g-p2ev.png -a PNG -A -w 800 -h 300 -s -24h -v "Liiklus" \
'DEF:in=/home/kasutaja/rrdtool/liiklus.rrd:in:AVERAGE' \
'DEF:out=/home/kasutaja/rrdtool/liiklus.rrd:out:AVERAGE' \

Esimene on graafikupildi asukoht ja kaks teist on liiklus.rrd ehk rrdtooli andmebaasifaili asukoht.

===CRON===

Lisame cron’i graafikuloomis skriptide käivitamise, avame /etc/crontab, lisame read

*/1 * * * * root /usr/home/kasutaja/liiklus.sh > /dev/null
*/5 * * * * root /usr/home/kasutaja/g.sh > /dev/null

Nagu näha, küsime snmp’ga infot ja lisame rrdtool’i andmebaasi seda iga minut, aga graafikud joonistame iga 5 minuti järel. Praegu on see halb, et korraga loome iga kord päeva, kuu, nädala ja aasta graafiku. Võib näiteks g.sh lüüa lahti kolmeks skriptiks, mida omakorda gron käivitab vastavalt kord päev, kord nädalas, kord aastas ;)

Tulemuseks saame neli pilti. Toome esile siin päevagraafiku.

[[Image:g-p2ev.png]]

Loome mingi html faili, mis näitab tekitatud pilte

Kogu edasine info netis http://people.ee.ethz.ch/~oetiker/webtools/rrdtool/

===Andkefailide konvert enne teisele arhidektuurile tõstmist===

rrdtool puhul pole võimalik kasutada samu rrd faile nii 32 kui 64bitistel masinatel
ja vahepeal tuleb need ümber konvertida ja taastada. Arendajate poolt arutatakse
ka uue formaadi loomist mille puhul sarnaseid konvertimisi enam ei peaks tegema
kuid hetkel seda ametlikus releasis veel pole.

Esimeses masinas konverdime kõik failid xml formaati järgneva skriptiga

#!/bin/sh
for g in $( ls /usr/local/var/rrdfailid ) ; do
name=`echo $g | awk '{sub(/rrd/,"xml");print}'`
echo $g
echo $name
rrdtool dump /usr/local/var/rrdfailid/$g /usr/local/var/rrdfailid/$name
done

Kopeerime failid üle teise arvutisse kus Kustutame esimesena eksisteerivad rrdfailid ja seejäärel loome
neist uued rrdfailid.

#!/bin/sh
for g in $( ls /usr/local/var/rrdfailid ) ; do
name=`echo $g | awk '{sub(/xml/,"rrd");print}'`
echo $g
echo $name
rrdtool restore /usr/local/var/rrdfailid/$g /usr/local/var/munin/rrdfailid/$name
done

Ja seejärel võime eemaldada kopeeritud failid

===Lingid===
http://oss.oetiker.ch/rrdtool/

http://en.wikipedia.org/wiki/RRDtool

http://eccentric.cx/misc/rrdcalc.html