https://kuutorvaja.eenet.ee/w/api.php?action=feedcontributions&feedformat=atom&user=84.50.68.186
Kuutõrvaja - Kasutaja kaastöö [et]
2026-09-12T23:05:20Z
Kasutaja kaastöö
MediaWiki 1.43.6
https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Nimeserveri_t%C3%B6%C3%B6leseadmine&diff=1838
Nimeserveri tööleseadmine
2006-08-27T18:11:11Z
<p>84.50.68.186: </p>
<hr />
<div>'''Nimeserveri tööleseadmine'''<br />
<br />
Sissejuhatus<br />
Nimeserveri kasutuse planeerimine<br />
Lähtematerjali valik<br />
Seadistusfail<br />
Tsooni zoo.tartu.ee. päri-ja pöördteisenduste tsoonifailid<br />
Käivitamine<br />
Tsooni localhost. päri-ja pöördteisenduste tsoonifailid<br />
Juurnimeserverite kirjeldusfail<br />
Tsooni tiik.aed. päri-ja pöördteisenduste tsoonifailid<br />
Nimeserveri avalikule kasutusele võtmine<br />
Logi<br />
Vaheladu<br />
<br />
'''Sissejuhatus'''<br />
<br />
Enne nimeserveri paigaldamist tuleb planeerida<br />
<br />
* milliste domeeninimede lahendamisega ta hakkab tegelema<br />
* milliseid kliente hakkab ta teenidama<br />
* millisesse masinasse on teda kõige otstarbekam paigaldada<br />
* millised nimeserverid on nõus hakkama tema tsoonide sekundaarseks nimeserveriteks <br />
<br />
Kuna nimeserver peab üldiselt olema hästi kättesaadav kõikvõimalikele klientidele, siis paigaldatakse ta tavaliselt võrgu sõlmpunktidesse so masinatesse, mis asuvad mitme võrgu piiril või selle lähedal.<br />
Nimeserveri kasutuse planeerimine<br />
<br />
Skeemil on kujutatud asutuse server kalake.zoo.tartu.ee, mis on ühelt poolt ühendatud internetti (193.40.10.2) ja teiselt poolt kohtvõrguga (192.168.10.1)<br />
<br />
(( ..- ) <br />
( )<br />
( )<br />
( )))<br />
INTERNET<br />
( . -)<br />
((. )<br />
(---- )<br />
|<br />
|<br />
__|__<br />
| | zoo-ruuter<br />
|__ __| 193.40.10.1<br />
|<br />
| <br />
- - - - - - - teie haldusala piir - - - - - - - -<br />
|<br />
avalik võrk | <br />
|---|-- 193.40.10.0/24 ---|-------|--------------|-----|<br />
eth0 | __|__ __|__<br />
__|__ 193.40.10.2 | | ... | | <br />
| | |_____| |_____|<br />
| | kalake 193.40.10.3 193.40.10.254<br />
|__ __| <br />
| 192.168.10.1<br />
eth1 | <br />
| sisevõrk<br />
|---|-----------------|--- 192.168.10.0/24 -------|-----|<br />
| |<br />
__|__ __|__<br />
| | .... | |<br />
|_____| |_____|<br />
<br />
192.168.10.2 192.168.10.254<br />
<br />
<br />
Eeldame, et serveri ja kõigi kohtvõrgu kliendite võrguseadmed ning ruuting on konfigureeritud vastavalt skeemile ning jääb üle vaid nimede lahedamine korda teha. Nagu skeemilt näha teostatakse serveris kohtvõrgu 192.168.10.0/24 suhtes maskeraadi.<br />
<br />
Nimed on otsustatud jaotada kahte domeeni, mis langevad kokku alamvõrkudega<br />
<br />
* zoo.tartu.ee. - 193.40.10.0/24<br />
* tiik.aed. - 192.168.10.0/24 <br />
<br />
Nimede ja IP aadresside vastavus on selline<br />
domeeninimi IP aadress<br />
vork.zoo.tartu.ee 193.40.10.0<br />
levi.zoo.tartu.ee 193.40.10.255<br />
zoo-ruuter.zoo.tartu.ee 193.40.10.1<br />
zoo.tartu.ee 193.40.10.2<br />
kalake.zoo.tartu.ee 193.40.10.2<br />
tuvike.zoo.tartu.ee 193.40.10.3<br />
vork.tiik.aed. 192.168.10.0<br />
kala.tiik.aed. 192.168.10.1<br />
tiik.aed. 192.168.10.1<br />
kahv.tiik.aed. 192.168.10.2<br />
vesi.tiik.aed. 192.168.10.3<br />
levi.tiik.aed. 192.168.10.255<br />
Lähtematerjali valik<br />
<br />
Programm BIND on vaba tarkvara ning ta on praktiliselt kõige vabade operatsioonisüsteemide sh Linux ja FreeBSD osa. Niisiis, kõige mugavam on teda paigaldada oma operatsioonisüsteemi paketist. Samas, soovides ise kompileerida kopeerige BINDi arendamisega tegeleva ISC (Internet Software Consortsium) kodulehelt http://www.isc.org/ programmi lähteteksitid.<br />
<br />
Näiteks gentool võib olla bind mitte süsteemi paigutatud installi käigus.<br />
Küsige programmi versiooni mis serveris.<br />
<br />
bash# named -v<br />
BIND 9.3.2<br />
<br />
'''Nimeserveri seadistusfail'''<br />
<br />
Nimeserverit ei õnnestu käivitada muidu, kui ei ole moodustatud sobivad seadistusfaile. Bindi tööd juhib tavaliselt üks seadistusfail /etc/named.conf ning vasatavalt vajadustele moodustatud tsoonifailid. Tsoonifailides on kirjas need andmed, mille suhtes on kõnealune nimesever pädev.<br />
<br />
Seadistame esmalt nimeserveri käima kahe tsooni jaoks: tiik.aed. domeeni nimede päri-ja pöördteisenduste tegemiseks.<br />
<br />
Looge sellise sisuga seadistusfail /etc/named.conf<br />
<br />
options {<br />
directory "/etc/namedb";<br />
};<br />
<br />
zone "zoo.tartu.ee" {<br />
type master;<br />
file "zoo.tartu.ee.zone";<br />
allow-query { any; };<br />
};<br />
<br />
zone "10.40.193.in-addr.arpa" {<br />
type master;<br />
file "10.40.193.zone";<br />
};</div>
84.50.68.186
https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Nimeserveri_t%C3%B6%C3%B6leseadmine&diff=1837
Nimeserveri tööleseadmine
2006-08-27T13:26:30Z
<p>84.50.68.186: </p>
<hr />
<div>'''Nimeserveri tööleseadmine'''<br />
<br />
Sissejuhatus<br />
Nimeserveri kasutuse planeerimine<br />
Lähtematerjali valik<br />
Seadistusfail<br />
Tsooni zoo.tartu.ee. päri-ja pöördteisenduste tsoonifailid<br />
Käivitamine<br />
Tsooni localhost. päri-ja pöördteisenduste tsoonifailid<br />
Juurnimeserverite kirjeldusfail<br />
Tsooni tiik.aed. päri-ja pöördteisenduste tsoonifailid<br />
Nimeserveri avalikule kasutusele võtmine<br />
Logi<br />
Vaheladu<br />
<br />
'''Sissejuhatus'''<br />
<br />
Enne nimeserveri paigaldamist tuleb planeerida<br />
<br />
* milliste domeeninimede lahendamisega ta hakkab tegelema<br />
* milliseid kliente hakkab ta teenidama<br />
* millisesse masinasse on teda kõige otstarbekam paigaldada<br />
* millised nimeserverid on nõus hakkama tema tsoonide sekundaarseks nimeserveriteks <br />
<br />
Kuna nimeserver peab üldiselt olema hästi kättesaadav kõikvõimalikele klientidele, siis paigaldatakse ta tavaliselt võrgu sõlmpunktidesse so masinatesse, mis asuvad mitme võrgu piiril või selle lähedal.<br />
Nimeserveri kasutuse planeerimine<br />
<br />
Skeemil on kujutatud asutuse server kalake.zoo.tartu.ee, mis on ühelt poolt ühendatud internetti (193.40.10.2) ja teiselt poolt kohtvõrguga (192.168.10.1)<br />
<br />
(( ..- ) <br />
( )<br />
( )<br />
( )))<br />
INTERNET<br />
( . -)<br />
((. )<br />
(---- )<br />
|<br />
|<br />
__|__<br />
| | zoo-ruuter<br />
|__ __| 193.40.10.1<br />
|<br />
| <br />
- - - - - - - teie haldusala piir - - - - - - - -<br />
|<br />
avalik võrk | <br />
|---|-- 193.40.10.0/24 ---|-------|--------------|-----|<br />
eth0 | __|__ __|__<br />
__|__ 193.40.10.2 | | ... | | <br />
| | |_____| |_____|<br />
| | kalake 193.40.10.3 193.40.10.254<br />
|__ __| <br />
| 192.168.10.1<br />
eth1 | <br />
| sisevõrk<br />
|---|-----------------|--- 192.168.10.0/24 -------|-----|<br />
| |<br />
__|__ __|__<br />
| | .... | |<br />
|_____| |_____|<br />
<br />
192.168.10.2 192.168.10.254<br />
<br />
<br />
Eeldame, et serveri ja kõigi kohtvõrgu kliendite võrguseadmed ning ruuting on konfigureeritud vastavalt skeemile ning jääb üle vaid nimede lahedamine korda teha. Nagu skeemilt näha teostatakse serveris kohtvõrgu 192.168.10.0/24 suhtes maskeraadi.<br />
<br />
Nimed on otsustatud jaotada kahte domeeni, mis langevad kokku alamvõrkudega<br />
<br />
* zoo.tartu.ee. - 193.40.10.0/24<br />
* tiik.aed. - 192.168.10.0/24 <br />
<br />
Nimede ja IP aadresside vastavus on selline<br />
domeeninimi IP aadress<br />
vork.zoo.tartu.ee 193.40.10.0<br />
levi.zoo.tartu.ee 193.40.10.255<br />
zoo-ruuter.zoo.tartu.ee 193.40.10.1<br />
zoo.tartu.ee 193.40.10.2<br />
kalake.zoo.tartu.ee 193.40.10.2<br />
tuvike.zoo.tartu.ee 193.40.10.3<br />
vork.tiik.aed. 192.168.10.0<br />
kala.tiik.aed. 192.168.10.1<br />
tiik.aed. 192.168.10.1<br />
kahv.tiik.aed. 192.168.10.2<br />
vesi.tiik.aed. 192.168.10.3<br />
levi.tiik.aed. 192.168.10.255<br />
Lähtematerjali valik<br />
<br />
Programm BIND on vaba tarkvara ning ta on praktiliselt kõige vabade operatsioonisüsteemide sh Linux ja FreeBSD osa. Niisiis, kõige mugavam on teda paigaldada oma operatsioonisüsteemi paketist. Samas, soovides ise kompileerida kopeerige BINDi arendamisega tegeleva ISC (Internet Software Consortsium) kodulehelt http://www.isc.org/ programmi lähteteksitid.<br />
<br />
Näiteks gentool võib olla bind mitte süsteemi paigutatud installi käigus.<br />
Küsige programmi versiooni mis serveris.<br />
<br />
bash# named -v<br />
BIND 9.3.2<br />
<br />
'''Nimeserveri seadistusfail'''<br />
<br />
Nimeserverit ei õnnestu käivitada muidu, kui ei ole moodustatud sobivad seadistusfaile. Bindi tööd juhib tavaliselt üks seadistusfail /etc/named.conf ning vasatavalt vajadustele moodustatud tsoonifailid. Tsoonifailides on kirjas need andmed, mille suhtes on kõnealune nimesever pädev.<br />
<br />
Seadistame esmalt nimeserveri käima kahe tsooni jaoks: tiik.aed. domeeni nimede päri-ja pöördteisenduste tegemiseks.<br />
<br />
Looge sellise sisuga seadistusfail /etc/named.conf<br />
<br />
options {<br />
directory "/etc/namedb";<br />
};<br />
<br />
zone "zoo.tartu.ee" {<br />
type master;<br />
file "zoo.tartu.ee.zone";<br />
};<br />
<br />
zone "10.40.193.in-addr.arpa" {<br />
type master;<br />
file "10.40.193.zone";<br />
};</div>
84.50.68.186
https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Nimeserveri_t%C3%B6%C3%B6leseadmine&diff=1836
Nimeserveri tööleseadmine
2006-08-27T13:21:44Z
<p>84.50.68.186: </p>
<hr />
<div>'''Nimeserveri tööleseadmine'''<br />
<br />
Sissejuhatus<br />
Nimeserveri kasutuse planeerimine<br />
Lähtematerjali valik<br />
Seadistusfail<br />
Tsooni zoo.tartu.ee. päri-ja pöördteisenduste tsoonifailid<br />
Käivitamine<br />
Tsooni localhost. päri-ja pöördteisenduste tsoonifailid<br />
Juurnimeserverite kirjeldusfail<br />
Tsooni tiik.aed. päri-ja pöördteisenduste tsoonifailid<br />
Nimeserveri avalikule kasutusele võtmine<br />
Logi<br />
Vaheladu<br />
<br />
'''Sissejuhatus'''<br />
<br />
Enne nimeserveri paigaldamist tuleb planeerida<br />
<br />
* milliste domeeninimede lahendamisega ta hakkab tegelema<br />
* milliseid kliente hakkab ta teenidama<br />
* millisesse masinasse on teda kõige otstarbekam paigaldada<br />
* millised nimeserverid on nõus hakkama tema tsoonide sekundaarseks nimeserveriteks <br />
<br />
Kuna nimeserver peab üldiselt olema hästi kättesaadav kõikvõimalikele klientidele, siis paigaldatakse ta tavaliselt võrgu sõlmpunktidesse so masinatesse, mis asuvad mitme võrgu piiril või selle lähedal.<br />
Nimeserveri kasutuse planeerimine<br />
<br />
Skeemil on kujutatud asutuse server kalake.zoo.tartu.ee, mis on ühelt poolt ühendatud internetti (193.40.10.2) ja teiselt poolt kohtvõrguga (192.168.10.1)<br />
<br />
(( ..- ) <br />
( )<br />
( )<br />
( )))<br />
INTERNET<br />
( . -)<br />
((. )<br />
(---- )<br />
|<br />
|<br />
__|__<br />
| | zoo-ruuter<br />
|__ __| 193.40.10.1<br />
|<br />
| <br />
- - - - - - - teie haldusala piir - - - - - - - -<br />
|<br />
avalik võrk | <br />
|---|-- 193.40.10.0/24 ---|-------|--------------|-----|<br />
eth0 | __|__ __|__<br />
__|__ 193.40.10.2 | | ... | | <br />
| | |_____| |_____|<br />
| | kalake 193.40.10.3 193.40.10.254<br />
|__ __| <br />
| 192.168.10.1<br />
eth1 | <br />
| sisevõrk<br />
|---|-----------------|--- 192.168.10.0/24 -------|-----|<br />
| |<br />
__|__ __|__<br />
| | .... | |<br />
|_____| |_____|<br />
<br />
192.168.10.2 192.168.10.254<br />
<br />
<br />
Eeldame, et serveri ja kõigi kohtvõrgu kliendite võrguseadmed ning ruuting on konfigureeritud vastavalt skeemile ning jääb üle vaid nimede lahedamine korda teha. Nagu skeemilt näha teostatakse serveris kohtvõrgu 192.168.10.0/24 suhtes maskeraadi.<br />
<br />
Nimed on otsustatud jaotada kahte domeeni, mis langevad kokku alamvõrkudega<br />
<br />
* zoo.tartu.ee. - 193.40.10.0/24<br />
* tiik.aed. - 192.168.10.0/24 <br />
<br />
Nimede ja IP aadresside vastavus on selline<br />
domeeninimi IP aadress<br />
vork.zoo.tartu.ee 193.40.10.0<br />
levi.zoo.tartu.ee 193.40.10.255<br />
zoo-ruuter.zoo.tartu.ee 193.40.10.1<br />
zoo.tartu.ee 193.40.10.2<br />
kalake.zoo.tartu.ee 193.40.10.2<br />
tuvike.zoo.tartu.ee 193.40.10.3<br />
vork.tiik.aed. 192.168.10.0<br />
kala.tiik.aed. 192.168.10.1<br />
tiik.aed. 192.168.10.1<br />
kahv.tiik.aed. 192.168.10.2<br />
vesi.tiik.aed. 192.168.10.3<br />
levi.tiik.aed. 192.168.10.255<br />
Lähtematerjali valik<br />
<br />
Programm BIND on vaba tarkvara ning ta on praktiliselt kõige vabade operatsioonisüsteemide sh Linux ja FreeBSD osa. Niisiis, kõige mugavam on teda paigaldada oma operatsioonisüsteemi paketist. Samas, soovides ise kompileerida kopeerige BINDi arendamisega tegeleva ISC (Internet Software Consortsium) kodulehelt http://www.isc.org/ programmi lähteteksitid.<br />
<br />
Näiteks gentool võib olla bind mitte süsteemi paigutatud installi käigus.<br />
Küsige programmi versiooni mis serveris.<br />
<br />
bash# named -v<br />
BIND 9.3.2</div>
84.50.68.186
https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Nimeserveri_t%C3%B6%C3%B6leseadmine&diff=1835
Nimeserveri tööleseadmine
2006-08-27T13:21:11Z
<p>84.50.68.186: </p>
<hr />
<div>'''Nimeserveri tööleseadmine'''<br />
<br />
Sissejuhatus<br />
Nimeserveri kasutuse planeerimine<br />
Lähtematerjali valik<br />
Seadistusfail<br />
Tsooni zoo.tartu.ee. päri-ja pöördteisenduste tsoonifailid<br />
Käivitamine<br />
Tsooni localhost. päri-ja pöördteisenduste tsoonifailid<br />
Juurnimeserverite kirjeldusfail<br />
Tsooni tiik.aed. päri-ja pöördteisenduste tsoonifailid<br />
Nimeserveri avalikule kasutusele võtmine<br />
Logi<br />
Vaheladu<br />
<br />
'''Sissejuhatus'''<br />
<br />
Enne nimeserveri paigaldamist tuleb planeerida<br />
<br />
* milliste domeeninimede lahendamisega ta hakkab tegelema<br />
* milliseid kliente hakkab ta teenidama<br />
* millisesse masinasse on teda kõige otstarbekam paigaldada<br />
* millised nimeserverid on nõus hakkama tema tsoonide sekundaarseks nimeserveriteks <br />
<br />
Kuna nimeserver peab üldiselt olema hästi kättesaadav kõikvõimalikele klientidele, siis paigaldatakse ta tavaliselt võrgu sõlmpunktidesse so masinatesse, mis asuvad mitme võrgu piiril või selle lähedal.<br />
Nimeserveri kasutuse planeerimine<br />
<br />
Skeemil on kujutatud asutuse server kalake.zoo.tartu.ee, mis on ühelt poolt ühendatud internetti (193.40.10.2) ja teiselt poolt kohtvõrguga (192.168.10.1)<br />
<br />
(( ..- ) <br />
( )<br />
( )<br />
( )))<br />
INTERNET<br />
( . -)<br />
((. )<br />
(---- )<br />
|<br />
|<br />
__|__<br />
| | zoo-ruuter<br />
|__ __| 193.40.10.1<br />
|<br />
| <br />
- - - - - - - teie haldusala piir - - - - - - - -<br />
|<br />
avalik võrk | <br />
|---|-- 193.40.10.0/24 ---|-------|--------------|-----|<br />
eth0 | __|__ __|__<br />
__|__ 193.40.10.2 | | ... | | <br />
| | |_____| |_____|<br />
| | kalake 193.40.10.3 193.40.10.254<br />
|__ __| <br />
| 192.168.10.1<br />
eth1 | <br />
| sisevõrk<br />
|---|-----------------|--- 192.168.10.0/24 -------|-----|<br />
| |<br />
__|__ __|__<br />
| | .... | |<br />
|_____| |_____|<br />
<br />
192.168.10.2 192.168.10.254<br />
<br />
<br />
Eeldame, et serveri ja kõigi kohtvõrgu kliendite võrguseadmed ning ruuting on konfigureeritud vastavalt skeemile ning jääb üle vaid nimede lahedamine korda teha. Nagu skeemilt näha teostatakse serveris kohtvõrgu 192.168.10.0/24 suhtes maskeraadi.<br />
<br />
Nimed on otsustatud jaotada kahte domeeni, mis langevad kokku alamvõrkudega<br />
<br />
* zoo.tartu.ee. - 193.40.10.0/24<br />
* tiik.aed. - 192.168.10.0/24 <br />
<br />
Nimede ja IP aadresside vastavus on selline<br />
domeeninimi IP aadress<br />
vork.zoo.tartu.ee 193.40.10.0<br />
levi.zoo.tartu.ee 193.40.10.255<br />
zoo-ruuter.zoo.tartu.ee 193.40.10.1<br />
zoo.tartu.ee 193.40.10.2<br />
kalake.zoo.tartu.ee 193.40.10.2<br />
tuvike.zoo.tartu.ee 193.40.10.3<br />
vork.tiik.aed. 192.168.10.0<br />
kala.tiik.aed. 192.168.10.1<br />
tiik.aed. 192.168.10.1<br />
kahv.tiik.aed. 192.168.10.2<br />
vesi.tiik.aed. 192.168.10.3<br />
levi.tiik.aed. 192.168.10.255<br />
Lähtematerjali valik<br />
<br />
Programm BIND on vaba tarkvara ning ta on praktiliselt kõige vabade operatsioonisüsteemide sh Linux ja FreeBSD osa. Niisiis, kõige mugavam on teda paigaldada oma operatsioonisüsteemi paketist. Samas, soovides ise kompileerida kopeerige BINDi arendamisega tegeleva ISC (Internet Software Consortsium) kodulehelt http://www.isc.org/ programmi lähteteksitid.<br />
<br />
Küsige programmi versiooni mis serverisse paigaldatud<br />
<br />
bash# named -v<br />
BIND 9.3.2</div>
84.50.68.186
https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Nimeserveri_t%C3%B6%C3%B6leseadmine&diff=1834
Nimeserveri tööleseadmine
2006-08-27T13:20:37Z
<p>84.50.68.186: </p>
<hr />
<div>'''Nimeserveri tööleseadmine'''<br />
<br />
Sissejuhatus<br />
Nimeserveri kasutuse planeerimine<br />
Lähtematerjali valik<br />
Seadistusfail<br />
Tsooni zoo.tartu.ee. päri-ja pöördteisenduste tsoonifailid<br />
Käivitamine<br />
Tsooni localhost. päri-ja pöördteisenduste tsoonifailid<br />
Juurnimeserverite kirjeldusfail<br />
Tsooni tiik.aed. päri-ja pöördteisenduste tsoonifailid<br />
Nimeserveri avalikule kasutusele võtmine<br />
Logi<br />
Vaheladu<br />
<br />
'''Sissejuhatus'''<br />
<br />
Enne nimeserveri paigaldamist tuleb planeerida<br />
<br />
* milliste domeeninimede lahendamisega ta hakkab tegelema<br />
* milliseid kliente hakkab ta teenidama<br />
* millisesse masinasse on teda kõige otstarbekam paigaldada<br />
* millised nimeserverid on nõus hakkama tema tsoonide sekundaarseks nimeserveriteks <br />
<br />
Kuna nimeserver peab üldiselt olema hästi kättesaadav kõikvõimalikele klientidele, siis paigaldatakse ta tavaliselt võrgu sõlmpunktidesse so masinatesse, mis asuvad mitme võrgu piiril või selle lähedal.<br />
Nimeserveri kasutuse planeerimine<br />
<br />
Skeemil on kujutatud asutuse server kalake.zoo.tartu.ee, mis on ühelt poolt ühendatud internetti (193.40.10.2) ja teiselt poolt kohtvõrguga (192.168.10.1)<br />
<br />
(( ..- ) <br />
( )<br />
( )<br />
( )))<br />
INTERNET<br />
( . -)<br />
((. )<br />
(---- )<br />
|<br />
|<br />
__|__<br />
| | zoo-ruuter<br />
|__ __| 193.40.10.1<br />
|<br />
| <br />
- - - - - - - teie haldusala piir - - - - - - - -<br />
|<br />
avalik võrk | <br />
|---|-- 193.40.10.0/24 ---|-------|--------------|-----|<br />
eth0 | __|__ __|__<br />
__|__ 193.40.10.2 | | ... | | <br />
| | |_____| |_____|<br />
| | kalake 193.40.10.3 193.40.10.254<br />
|__ __| <br />
| 192.168.10.1<br />
eth1 | <br />
| sisevõrk<br />
|---|-----------------|--- 192.168.10.0/24 -------|-----|<br />
| |<br />
__|__ __|__<br />
| | .... | |<br />
|_____| |_____|<br />
<br />
192.168.10.2 192.168.10.254<br />
<br />
<br />
Eeldame, et serveri ja kõigi kohtvõrgu kliendite võrguseadmed ning ruuting on konfigureeritud vastavalt skeemile ning jääb üle vaid nimede lahedamine korda teha. Nagu skeemilt näha teostatakse serveris kohtvõrgu 192.168.10.0/24 suhtes maskeraadi.<br />
<br />
Nimed on otsustatud jaotada kahte domeeni, mis langevad kokku alamvõrkudega<br />
<br />
* zoo.tartu.ee. - 193.40.10.0/24<br />
* tiik.aed. - 192.168.10.0/24 <br />
<br />
Nimede ja IP aadresside vastavus on selline<br />
domeeninimi IP aadress<br />
vork.zoo.tartu.ee 193.40.10.0<br />
levi.zoo.tartu.ee 193.40.10.255<br />
zoo-ruuter.zoo.tartu.ee 193.40.10.1<br />
zoo.tartu.ee 193.40.10.2<br />
kalake.zoo.tartu.ee 193.40.10.2<br />
tuvike.zoo.tartu.ee 193.40.10.3<br />
vork.tiik.aed. 192.168.10.0<br />
kala.tiik.aed. 192.168.10.1<br />
tiik.aed. 192.168.10.1<br />
kahv.tiik.aed. 192.168.10.2<br />
vesi.tiik.aed. 192.168.10.3<br />
levi.tiik.aed. 192.168.10.255<br />
Lähtematerjali valik<br />
<br />
Programm BIND on vaba tarkvara ning ta on praktiliselt kõige vabade operatsioonisüsteemide sh Linux ja FreeBSD osa. Niisiis, kõige mugavam on teda paigaldada oma operatsioonisüsteemi paketist. Samas, soovides ise kompileerida kopeerige BINDi arendamisega tegeleva ISC (Internet Software Consortsium) kodulehelt http://www.isc.org/ programmi lähteteksitid.<br />
<br />
Näiteks Slackware Linuxi puhul tasub esmalt kontrollida, ega äkki tarkvara pole juba süsteemis olemas. Küsige programmi versiooni<br />
<br />
keerutaja# named -v<br />
BIND 9.3.2</div>
84.50.68.186
https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Nimeserveri_t%C3%B6%C3%B6leseadmine&diff=1833
Nimeserveri tööleseadmine
2006-08-27T13:19:18Z
<p>84.50.68.186: </p>
<hr />
<div>'''Nimeserveri tööleseadmine'''<br />
<br />
Sissejuhatus<br />
Nimeserveri kasutuse planeerimine<br />
Lähtematerjali valik<br />
Seadistusfail<br />
Tsooni zoo.tartu.ee. päri-ja pöördteisenduste tsoonifailid<br />
Käivitamine<br />
Tsooni localhost. päri-ja pöördteisenduste tsoonifailid<br />
Juurnimeserverite kirjeldusfail<br />
Tsooni tiik.aed. päri-ja pöördteisenduste tsoonifailid<br />
Nimeserveri avalikule kasutusele võtmine<br />
Logi<br />
Vaheladu<br />
<br />
'''Sissejuhatus'''<br />
<br />
Enne nimeserveri paigaldamist tuleb planeerida<br />
<br />
* milliste domeeninimede lahendamisega ta hakkab tegelema<br />
* milliseid kliente hakkab ta teenidama<br />
* millisesse masinasse on teda kõige otstarbekam paigaldada<br />
* millised nimeserverid on nõus hakkama tema tsoonide sekundaarseks nimeserveriteks <br />
<br />
Kuna nimeserver peab üldiselt olema hästi kättesaadav kõikvõimalikele klientidele, siis paigaldatakse ta tavaliselt võrgu sõlmpunktidesse so masinatesse, mis asuvad mitme võrgu piiril või selle lähedal.<br />
Nimeserveri kasutuse planeerimine<br />
<br />
Skeemil on kujutatud asutuse server kalake.zoo.tartu.ee, mis on ühelt poolt ühendatud internetti (193.40.10.2) ja teiselt poolt kohtvõrguga (192.168.10.1)<br />
<br />
(( ..- ) <br />
( )<br />
( )<br />
( )))<br />
INTERNET<br />
( . -)<br />
((. )<br />
(---- )<br />
|<br />
|<br />
__|__<br />
| | zoo-ruuter<br />
|__ __| 193.40.10.1<br />
|<br />
| <br />
- - - - - - - teie haldusala piir - - - - - - - -<br />
|<br />
avalik võrk | <br />
|---|-- 193.40.10.0/24 ---|-------|--------------|-----|<br />
eth0 | __|__ __|__<br />
__|__ 193.40.10.2 | | ... | | <br />
| | |_____| |_____|<br />
| | kalake 193.40.10.3 193.40.10.254<br />
|__ __| <br />
| 192.168.10.1<br />
eth1 | <br />
| sisevõrk<br />
|---|-----------------|--- 192.168.10.0/24 -------|-----|<br />
| |<br />
__|__ __|__<br />
| | .... | |<br />
|_____| |_____|<br />
<br />
192.168.10.2 192.168.10.254<br />
<br />
<br />
Eeldame, et serveri ja kõigi kohtvõrgu kliendite võrguseadmed ning ruuting on konfigureeritud vastavalt skeemile ning jääb üle vaid nimede lahedamine korda teha. Nagu skeemilt näha teostatakse serveris kohtvõrgu 192.168.10.0/24 suhtes maskeraadi.<br />
<br />
Nimed on otsustatud jaotada kahte domeeni, mis langevad kokku alamvõrkudega<br />
<br />
* zoo.tartu.ee. - 193.40.10.0/24<br />
* tiik.aed. - 192.168.10.0/24 <br />
<br />
Nimede ja IP aadresside vastavus on selline<br />
domeeninimi IP aadress<br />
vork.zoo.tartu.ee 193.40.10.0<br />
levi.zoo.tartu.ee 193.40.10.255<br />
zoo-ruuter.zoo.tartu.ee 193.40.10.1<br />
zoo.tartu.ee 193.40.10.2<br />
kalake.zoo.tartu.ee 193.40.10.2<br />
tuvike.zoo.tartu.ee 193.40.10.3<br />
vork.tiik.aed. 192.168.10.0<br />
kala.tiik.aed. 192.168.10.1<br />
tiik.aed. 192.168.10.1<br />
kahv.tiik.aed. 192.168.10.2<br />
vesi.tiik.aed. 192.168.10.3<br />
levi.tiik.aed. 192.168.10.255<br />
Lähtematerjali valik<br />
<br />
Programm BIND on vaba tarkvara ning ta on praktiliselt kõige vabade operatsioonisüsteemide sh Linux ja FreeBSD osa. Niisiis, kõige mugavam on teda paigaldada oma operatsioonisüsteemi paketist. Samas, soovides ise kompileerida kopeerige BINDi arendamisega tegeleva ISC (Internet Software Consortsium) kodulehelt http://www.isc.org/ programmi lähteteksitid.<br />
<br />
Näiteks Slackware Linuxi puhul tasub esmalt kontrollida, ega äkki tarkvara pole juba süsteemis olemas. Küsige programmi versiooni</div>
84.50.68.186
https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Domeenid_ja_domeeninimed&diff=1547
Domeenid ja domeeninimed
2006-08-08T16:56:00Z
<p>84.50.68.186: </p>
<hr />
<div>'''Domeenid ja domeeninimed'''<br />
<br />
Nimed ja numbrid<br />
Puukujuline hierarhia<br />
Domeenid ja domeeninimed<br />
<br />
'''Nimed ja numbrid'''<br />
<br />
Võrku ühendatud arvutid liigutavad omavahel andmeid kasutades üksteise identifitseerimiseks IP numbreid. Kui kasutaja on nõus langema arvutitega nö samale tasemele, siis tuleks tal näiteks Neti otsingumootori avamiseks oma brauseri aadressireale sisestada<br />
<br />
http://194.126.101.67/<br />
<br />
Palju loomulikum on sinna aga kirjutada<br />
<br />
http://www.neti.ee/<br />
<br />
Viimane on ilmselt ka lihtsam kasutajal meeles pidada. Tänu nimesüsteemile teab keskmine inimene peast rohkem veebiaadresse kui telefoninumbreid. Peale selle, kui veebiaadress pole ka teada, siis saab tihti selle loogiliselt välja mõelda. Kuigi domeeninimesid kasutatakse veebiaddressidena ja selles mõttes omavad nad suurt tähtsust pole see nende ainus rakendus. Lisaks kasutatakse neid eposti aadresside moodustamisel, samuti igasuguste internetti ühendatud arvutite nimetamisel.<br />
<br />
Lisaks on oluline, et kui mingil põhjusel on tarvis selle veebiserveri IP aadressi muuta, siis jõuavad kasutajad nime järgi ikkagi materjalideni. Muidugi eeldusel, et ka domeeninimede süsteemis on vastav muutus kajastatud. Niisiis, '''domeeninimede süsteem''' toimib teatud mõttes vahekihina kasutajate ning tehnilise võrgu vahel.<br />
<br />
Märgime, et kui kaks osapoolt võrgus omavahel suhtlevad, siis on neil tingimata tarvis teada teineteisele vastavaid IP aadresse, sest IP pakettide liigutamiseks üle võrgu on tarvis teha kindlaks ruuting. Arusaadavalt, kui nimele vastavat aadressi ei õnnestu määratleda, siis andmevahetust ei järgne. Seepärast võib pidada nimeteenust üheks olulisemaks interneti teenuseks.<br />
<br />
'''Puukujuline hierarhia'''<br />
<br />
<br />
Interneti domeeninimede süsteemi struktuur põhineb '''puukujulisel hierarhial'''<br />
<br />
""<br />
/ \<br />
/ \<br />
aed kool <br />
/ \<br />
/ \<br />
/ \<br />
tiik peenar<br />
/ | \ | \<br />
/ | \ | \ <br />
kala kahv vesi porgand redis <br />
<br />
Igale hargnemiskohale vastab nimi ehk label. Hargnemiskohtade täisnimesid märgitakse liikudes kõnealusest hargnemiskohast kuni tipuni ja kirjutades vasakult paremale välja läbitud hargnemiskohtade nimed. Labelid eraldatakse üksteisest punktiga. Näiteks ühe skeemil kujutatud hargnemiskoha täisnimi on<br />
<br />
tiik.aed.<br />
<br />
Kõige üleval asub '''juurikas''', mille nimeks on tühi sõne ("") ning mis jäetakse pealtnäha kirjutamata. Seega on hargnemiskoha täisnime viimaseks sümboliks punkt.<br />
<br />
Et hargnemiskohtade täisnimed oleksid unikaalsed, ei tohi vahetult ühe hargnemiskoha all olla samanimelisi hargnemiskohti.<br />
<br />
'''Domeenid ja domeeninimed'''<br />
<br />
Puukujulist hierarhiat on sobiv kasutada võrku ühendatud arvutite nimede moodustamiseks:<br />
<br />
* Nagu võrku ühendatud arvutitel peavad olema unikaalsed IP numbrid on neil tarvis ka unikaalseid nimesid. Kui eelmises punktis esitatud reeglite kohaselt moodustatud automaatselt unikaalseid hargnemiskohtade täisnimesid kasutatakse arvutite nimetamiseks, siis nimetatakse neid nimesid domeeninimedeks.<br />
* Arvuteid on tarvis gruppidesse ehk domeenidesse jaotada ja neid gruppe omakorda jagada alamgruppideks ehk alamdomeenideks. Domeeni moodustavad ühe ja sama puukujulise hierarhia haru alla jäävad domeeninimed. Õige on rääkida ka domeeni kuuluvatest teistest domeenidest ehk esimese suhtes alamdomeenidest.<br />
<br />
Kasutades puukujulist hierarhiat arvutite nimede moodustamiseks nimetatakse kogu struktuuri domeeninimede ruumiks ja süsteemi domeeninimede süsteemiks.<br />
<br />
Domeeninimed pannakse kirja sarnaselt eelmises punktis esitatud hargnemiskohtade kirjutamise reeglitele eristades labeleid punktiga.<br />
<br />
* Label moodustatakse kasutades sümboleid a-z, numbreid 0-9 ning miinus märki kusjuures labelit ei tohi alustada miinusega.<br />
* Kokku tohib labelis olla kuni 63 sümbolit.<br />
* Labelis ei eristata suuri ja väikesi tähti. <br />
<br />
Näiteks domeeni kool. kuuluvad domeeninimed on jaotatud kahte alamdomeeni: juhtkond.kool. ja raamatukogu.kool.<br />
<br />
""<br />
/ \<br />
/ \<br />
aed kool <br />
/ \<br />
/ \<br />
/ \<br />
juhtkond raamatukogu<br />
/ | / | \<br />
/ | / | \<br />
direktor sekretar horror ae-poe matemaatika<br />
/ / | \<br />
/ / | \<br />
newton algebra gauss newton<br />
<br />
raamatukogu.kool. domeenis on omakorda kolm alamdomeeni horror.raamatukogu.kool., ae-poe.raamatukogu.kool. ja matemaatika.raamatukogu.kool. Öeldakse ka, et domeenide horror.raamatukogu.kool., ae-poe.raamatukogu.kool. ja matemaatika.raamatukogu.kool. emaks (ingl. k. parent) on domeen raamatukogu.kool. Ning vastupidi, domeenid horror.raamatukogu.kool., ae-poe.raamatukogu.kool. ja matemaatika.raamatukogu.kool. on domeeni raamatukogu.kool. tütred (ingl. k. siblings).<br />
<br />
Lisaks domeeni täisnimele (ingl. k. FQDN - fully qualified domain name), näiteks<br />
<br />
gauss.matemaatika.raamatukogu.kool.<br />
<br />
sobib vahel kasutada ka lühikest domeeninime, milleks on antud juhul<br />
<br />
gauss<br />
<br />
Eksituste vältimiseks on soovitav alati kasutada domeeni täisnime. Kasutades lühikest domeeninime newtow jääb ebaselgeks kas peetakse silmas domeeninime newton.direktor.juhtkond.kool. või newton.matemaatika.raamatukogu.kool. Pange tähele, et domeeni täisnimi lõpeb alati punktiga, lühike nimi seevastu mitte.<br />
<br />
Lühikest domeeninime sobib kasutada vaid siis, kui on teada, millise domeeni suhtes lühike nimi on antud. Näiteks võib kõnelda domeenis raamatukogu.kool. asuvatest alamdomeeninimedest ae-poe, algebra.matemaatika ja gauss.matemaatika.<br />
<br />
Lisaks on oluline tähele panna, et üks domeenimi võib kuuluda samaaegsalt erinevatesse domeenidesse. Domeeninime järgi saab lihtsasti kindlaks teha millistesse domeenidesse ta kuulub. Näiteks ae-poe.raamatukogu.kool. kuulub domeeni raamatukogu.kool. ning kool.<br />
<br />
Domeeni tipus olev domeeninimi, näiteks raamatukogu.kool. loetakse kuuluvaks omanimelisse domeeni raamatukogu.kool.<br />
<br />
Seoses domeenidega kõneldakse ka tasemetest. Tipule kõige lähemal so otse juurika all ("") asuvaid domeene nimetatakse tipp-ehk esimese taseme domeenideks. Näiteks kool. ja aed. on esimese taseme domeenid. Nende all asuvad teise taseme domeenid, skeemil tiik.aed., peenar.aed., juhtkond.kool. ja raamatukogu.kool.<br />
<br />
Eelpool märgiti, et domeeninimesüsteem sobib võrku ühendatud arvutitele nimede andmise probleemi lahendamiseks, kuid kõnesime ainult domeeninimedest. Hierarhia mõttes on arvutile omistatav nimi ehk hosti nimi samuti domeeninimi, ainult teatavate eriliste omadustega, näiteks võimalusega seostada sellega IP number.</div>
84.50.68.186
https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Kohtv%C3%B5rgu_kaitse&diff=1546
Kohtvõrgu kaitse
2006-08-08T16:40:05Z
<p>84.50.68.186: </p>
<hr />
<div>'''Kohtvõrgu kaitse'''<br />
<br />
Kohtvõrk <br />
Kohtvõrgu ühendamine Internetti <br />
Rünnakud <br />
Kaitse <br />
Tulemüür <br />
<br />
'''Kohtvõrk'''<br />
<br />
'''Kohtvõrguks''' (ingl. k. LAN - Local Area Network) nimetatakse sellist arvutivõrku, mis asub füüsiliselt piiratud alal ning mille võrguteenused on mõeldud kasutamiseks sama võrgu klientidele. Tüüpiliselt on kohtvõrgud ehitatud kasutades Etherneti tehnoloogiat so arvutid on omavahel ühendatud koaksiaal- või keerupaari kaablitega. Kohtvõrk võib koosneda mitmest alamvõrgust, mis on omavahel ühendatud sobivate võrguseadmetega. Näiteks on koolimajasisene arvutivõrk kohtvõrk, serveriga on ühendatud kaks alamvõrku <br />
___________________________<br />
_|_ _|_ _|_ |<br />
|___| ... |___||___| |<br />
| <br />
raamatukogu __|__<br />
| | server<br />
| | <br />
|_____|<br />
| <br />
________________________|__<br />
_|_ _|_ _|_ <br />
|___| ... |___||___| <br />
<br />
arvutiklass<br />
<br />
Koolimaja serveris asuvad kasutajate kodukataloogid, sealt kontollitakse millist printerit saab keegi kasutada ja server korraldab kohalikele kasutajatele e-posti vahetamist. <br />
<br />
<br />
'''Kohtvõrgu ühendamine Internetti'''<br />
<br />
Hiljem või varem nõuavad süsteemi kasutajaid lisaks kohtvõrgu teenusetele võimalust kasutada Internetis pakutavaid teenuseid - veeb, e-post, FTP arhiivid ja kõikvõimalikud nendest tuletatud teenused, näiteks veebipank. <br />
<br />
Tehniliselt on Internet '''laivõrk''' (ingl. k. WAN - Wide Area Network), koosnedes paljudest omavahel ühendatud kohtvõrkudest. Kohtvõrkude omavaheliseks ühendamiseks kasutatakse näiteks telefoniliine, raadiosidet, valguskaablit. <br />
<br />
Ühendades kohtvõrgu Internetti saab lisaks väliste teenuste kasutamisele hakata kohtvõrgu seest pakkuma ka teistele sh oma kasutajatele väljapoole teenuseid, näiteks kohalik veebiserver ja e-post. Skeem kujutab Internetti ühendatud kohtvõrku <br />
.. ^^ -- - )<br />
(( INTERNET )))<br />
( . . . )<br />
( .,, ..-.-. )<br />
|<br />
| <br />
| <br />
| <br />
| <br />
________________|__________<br />
_|_ _|_ _|_ |<br />
|___| ... |___||___| |<br />
| <br />
raamatukogu __|__<br />
| | server<br />
| |<br />
|_____|<br />
| <br />
________________________|__<br />
_|_ _|_ _|_ <br />
|___| ... |___||___| <br />
<br />
arvutiklass<br />
<br />
Toodud skeem toimib, kuid allpool näeme miks see ei ole alati parim lahendus. <br />
<br />
Kohtvõrgu ühendamisest Internetti tulenevad turvaprobleemid, nimelt kujutab Internet potsensiaalselt ohtu kohtvõrgule ja vastupidi. Mõlemad vajavad kaitset <br />
Kohtvõrku ja selle kasutajaid tuleb kaitsta võimalike väljast sisse tulevate rünnakute eest. <br />
Internetti tuleb kaitsta võimalike seest välja minevate rünnakute eest. <br />
Kohtvõrku tuleb kaitsta seestpoolt tulevate selle sama kohtvõrgu ja tema kasutajate vastu suunatud rünnakute eest. <br />
<br />
Töötavas süsteemis peab lisaks nimetatud kaitsete realiseerimisele jääma kasutajatele võimalus süsteemi tarvitada. Mida turvalisem on süsteem, seda ebamugavam on ta reeglina kasutaja jaoks. Oskuslikul konfigureerimisel tunnevad kasutajad end suhteliselt normaalselt ning ka süsteem on suhteliselt turvaline. Sõltuvalt pakutavatest ja tarvitatavatest teenustest võib olla selle saavutamine lihtsam või keerulisem. <br />
<br />
'''Rünnakud'''<br />
<br />
<br />
Tänapäeval on tundlikku informatsiooni sisalduvad serverid piisavalt hästi kaitstud ja seega on põhiline ründaja motivatsioon sportlik huvi või lihsalt soov segadust tekitada. Eristakse kolme rünnaku eesmärki, üks võib tuua kaasa teise <br />
<br />
'''sissetung'' - tulemusena saab ründaja süsteemi kasutaja või administraatori õigused ning kontrollib süsteemi <br />
'''DoS''' (ingl. k. Denial of Service) - näiteks "uputab" keegi teie süsteemi saates sinna suurtes kogustes e-posti; tulemusena ei saa ründaja küll midagi olulist kätte va süsteemi töö halvamine <br />
'''info vargus''' - näiteks ühendatakse andmeliinile füüsiliselt külge pealtkuulamisseade so vastavalt konfigureeritud arvuti ning salvestatakse kõik või teatud tunnustega andmed; tüüpiliselt kasutatakse saadud andmeid edasiseks sissetungiks <br />
<br />
Kõige primitiivsemaks sissetungi mooduseks on püüda aimata ära mõne süsteemi legaalse kasutaja kasutajanimi ja parool ning sisse logida. Teine populaarne sissetungi viis on kasutada ära mõne kohtvõrgu avaliku serveri programmivigu, mida tõenäoliselt igasugune tarkvara sisaldab. Näiteks e-posti serverina kasutatav programm Sendmail peab tavaliselt olema nõus suhtlema igasuguste "külalistega". Sendmail võimaldab kliendil anda protokolliga ettenähtud korraldusi ning seejärel täidab neid. Eeldatavasti ei kujuta see ohtu süsteemile ja äärmisel juhul lihtsalt toimib DoSina. Teatud puhkudel saab serveri protokolli ja selle realiseerimise piiril tegutsedes keelitada süsteemi tegema midagi, mida ta teha ei tohiks. Näiteks saatma e-postiga välja kohaliku süsteemi kasutajate paroolifaili. Seda omades on aga sissetungijal juba hõlpsam edasi tegutseda. <br />
<br />
Osutub, et kõige raskem on süsteemi kaitsta seestpoolt tulevate rünnakute eest ning neid esineb ka kõige sagedamine. Süsteemi on seestpoolt rünnata lihsam juba seetõttu, et ollakse süsteemi kasutaja ning omatakse ligipääsu, sh füüsilist ligipääsu. Tegemist võib olla tõeliselt pahatahtlike kohalike kasutajatega või lihtsalt teadmatusega. Näiteks valivad kasutajad endale liiga kergesti äraaimatava parooli või ei hoia seda endateada. <br />
<br />
'''Kaitse'''<br />
<br />
<br />
Kaitse eemärk on väärata väljast sisse tulevad nii serveri kui üksikute kohtvõrgu arvutite vastu suunatud rünnakud. Samuti kaitsta seest lähtuvate võimalike rünnakute eest kohalikke ja väljaspool asuvaid masinaid. <br />
<br />
Kasutades eelmisel skeemil toodud arvutite paigutust, tuleks vähemalt kõiki raamatukogu arvuteid ja serverit iga eraldi kindlustada. See vastab '''masina-taseme kaitsele''' (ingl. k. host-level security) ja on suheliselt töömahukas. <br />
<br />
Kasutades samu riistvaralisi vahendeid saab kaitse realiseerimist oluliselt lihtsustada, paigutades kohtvõrgu arvutid selliselt <br />
<br />
.. ^^ -- - )<br />
(( INTERNET )))<br />
( . . . )<br />
( .,, ..-.-. )<br />
|<br />
_|__<br />
| | server <br />
| |<br />
|____|<br />
| |__________________________<br />
| _|_ _|_ _|_ <br />
| |___| ... |___||___|<br />
__________________| <br />
_|_ _|_ _|_ raamatukogu<br />
|___| ... |___||___|<br />
<br />
arvutiklass<br />
<br />
Antud juhul liiguvad andmed kohtvõrgu arvutite ja välismaailma vahel mõlemas suunas läbi ühe sõlmpunkti (ingl. k. choke point) so antud juhul serveri. Kuna sõlmpunktiks olev arvuti saab seda liiklust kontrollida ja otsustada milliseid ühendusi lubatakse, siis nii tööle seatud arvutit nimetatakse tulemüüriks. Selline skeem vastab võrgu-taseme kaitsele (ingl. k. network-level security), kuivõrd ühe arvutiga on kaitstud terve arvutivõrk, antud juhul isegi kaks. <br />
<br />
Ennekõike peab tulemüür olema ise võimalikult raskesti sissetungitav. Näiteks kui pahalane on saanud haarata tulemüüris juurkasutaja õigused, saab ta antud juhul kuulata pealt kõike alamvõrkudes toimuvat. <br />
<br />
Kaitse algab sellest, et teadvustatakse endale ohud ning otsustatakse kuidas neile vastu seista. Kaitse peab muuseas võimaldama võimalikult vara aru saada, et tunneb teie süsteemi vastu kahtlast huvi. Näiteks saab enamuse serverid konfigureerida nii, et nad logivad teatud tunnustega pöördumisi. <br />
<br />
'''Tulemüür'''<br />
<br />
<br />
Tulemüüri konfigureerimisel soovitatakse lähtuda sellest, et keelatud on kõik va see, mis on lubatud. Näiteks soovides lubada välismaailmal külastada vaid veebiserverit, tuleb keelata kõik sissetulevad ühenduse loomise katsed ja lubada ligipääs ainult sellele pordile, millele vastab veebiserver. <br />
<br />
Tulemüür töötab tavaliselt kahel tasemel: <br />
võrgutase - kontrollitakse IP pakettide liiklust, näiteks IP filter <br />
rakendustase - kontrollitakse erinevate rakenduste protokollide tasemel andmevahetust, näiteks vahendusservereid (ingl. k. Proxy) <br />
<br />
'''IP filter'''<br />
<br />
<br />
Tüüpiliselt kasutatakse tulemüüris andmete liikumise kontrollimiseks IP filtrit. IP filtri abil saab hõlpsasti reguleerida IP pakettide liiklust vastavalt IP paketi päises olevate andmetele, näiteks lähte- ja sihtaadressi ja vastavate portide järgi. <br />
<br />
IP filtri kasutamise eelised on: <br />
ühte kohta saab luua sõlmpunkti, mis reguleerib liiklust kahe või enama alamvõrgu vahel, näiteks kahe alamvõrgu ja Interneti vahel <br />
tulemüür on kasutajale nähtamatu - kui vastavaid pakette lubatakse läbi, siis ühendus toimub, kui mitte, siis ühendust ei toimu; kasutaja ei pea omama tööjaamas spetsiaalset tarkvara ega tarvitama standardset tarkvara erilisel viisil. <br />
<br />
IP filtri kasutamise puuduseks on, et kuna filter toimib nii madalal tasemel (IP tasemel), siis on raske kontrollida millise-sisulisi ühendusi peetakse. Logimisel ei saa olulist infot. <br />
<br />
'''Vahendusserver'''<br />
<br />
<br />
Äärmuslikul juhul saab rakendada tulemüüris IP filtrit selliselt, et IP paketid ei saagi otse tulemüürist läbi. Tulemüür eraldab kohtvõrgud Internetist. Et siiski kohtvõrgu kliendid saaksid väliseid teenuseid pruukida, kasutatakse tulemüüris vahendusserverid, mis on olemas enamusele olulistele teenustele. <br />
<br />
Kui klient soovib näiteks külastada välist veebiserverit, siis esitab ta vastava päringu HTTP vahendusserverile, ning too võtab omakorda ühendust välise veebiserveriga. Väline veebiserver saadab andmeb vahendusserverile ning too omakorda kliendile. <br />
klient server<br />
____ ____<br />
| | | |<br />
|____| |____|<br />
<br />
\ /<br />
\ /<br />
\ /<br />
\ /<br />
\ /<br />
____<br />
tulemüür | | HTTP vahendusserver<br />
|____| <br />
<br />
<br />
Kliendile jääb illusioon, et ta suhtleb otse välise severiga, kuid välisel serveril jääb mulje, et temaga suhtlevaks kliendiks ongi vahendusserver ise. <br />
<br />
Nii toimivat vahendusserverit nimetatakse '''rakendus-taseme vahendusserveriks''' (ingl. k. application-level proxy) ning tema eeliseks on, et lisaks vahendustegevusele on võimalik tulemüüris sekkuda andmevahetusse sh logida suhteliselt põhjalikult, kuna tegutsetakse kõrgel tasemel (protokolli tasemel). <br />
<br />
Tavaliselt saab rakendus-taseme vahendusserveri kasutamisel tarvitada neid samu klientprogramme mida tavaliselt, kuid nad tuleb vastavalt konfigureerida või kasutamise käigus näidata, millise vahendusserveri kaudu toimetatakse (ingl. k. custom user procedures for proxying). Näiteks tuleb Lynxi jaoks väärtustada keskkonnamuutuja HTTP_PROXY masina nime ja pordi numbriga, kus HTTP vahendusserver töötab. <br />
<br />
Praktiliselt võimaldavad vahendusserverid andmeid ka ladustada. Näiteks kui üks klient esitab HTTP vahendusserverile päringu, siis ta saadab talle vastuseks soovitud andmed ning salvestab need teatud ajaks ka endale lattu. Kui tuleb järgmine päring samale aadressile ning vahepeal pole möödunud liiga palju ega, siis ei pruugi vahendusserver enam neile andmetele uuesti järele minna, vaid annab pärijale andmed oma laost.</div>
84.50.68.186
https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Marsruutimine&diff=1545
Marsruutimine
2006-08-08T16:35:51Z
<p>84.50.68.186: </p>
<hr />
<div>'''Ruutimine'''<br />
<br />
Sissejuhatus <br />
IP numbrid <br />
Võrgumask, võrgu - ja leviaadress <br />
IP numbrite täis- ja alamklassid <br />
Ruuting <br />
Alamvõrkude arvutamise näide <br />
Sissejuhatus<br />
<br />
Internet on laivõrk, mis koosneb paljudest omavahel ühendatud kohtvõrkudest. <br />
<br />
'''Kohtvõrk''' on selline arvutivõrk, kus kõik sinna kuuluvad arvutid saavad omavahel otse, ilma täiendavate võrguseadmeteta, näiteks ruuteriteta suhelda. Skeemil on kujutatud kolm masinat A, B ja C, mis asuvad ühes võrgus. <br />
<br />
A B C<br />
___ ___ ___<br />
| | | | | |<br />
|___| |___| |___|<br />
| | |<br />
|-----|-----------|-----------|------|<br />
<br />
<br />
Kui kaks erinevates võrkudes asuvat arvutit soovivad andmeid vahetada, peab kõige lihtsamal juhul leiduma üks masin, mis asub korraga mõlemas võrgus ja mille kaudu andmed liiguvad. <br />
<br />
Erilisi, mitme võrguseadmega samaaegselt mitmesse võrku ühendatud aparaate, mis jälgivad ning suunavad andmevooge sobivalt edasi, nimetatakse ruuteriteks. <br />
<br />
Näide: skeemil on kujutatud kolm võrku v1, v2 ja v3 ning igas neist kolm arvutit. Need võrgud on üksteisega ühendatud ruuteri R vahendusel. <br />
<br />
v1-A v1-B v1-C<br />
___ ___ ___<br />
| | | | | |<br />
|___| |___| |___|<br />
| | |<br />
|-----|-----|-----|-----------|------|<br />
|<br />
| v2-A v2-B v2-B<br />
| ___ ___ ___<br />
| | | | | | |<br />
__|__ |___| |___| |___|<br />
| | | | |<br />
| R |-----------|-----------|-----------|-----|<br />
|_____| <br />
|<br />
|<br />
| <br />
|-----|-----------|-----------|-----------|------|<br />
_|_ _|_ _|_<br />
| | | | | | <br />
|___| |___| |___|<br />
<br />
v3-A v3-B v3-C<br />
<br />
<br />
Kui näiteks arvuti v3-B soovib suhelda arvutiga v1-C, liiguvad andmed läbi ruuteri R. Samasse võrku ühendatud suvalised arvutid saavad ilma ruuteri abita andmeid omavahel vahetada. <br />
<br />
Arvutite võrkudesse grupeerimise üks põhjusi on andmeliikluse lokaliseerimine. <br />
<br />
Mõnel puhul käsitletakse kohtvõrguna füüsiliselt ühe asutuse sisse jäävat võrku, kusjuures see võib koosneda mitmes väiksemast võrguseadmete abil ühendatud võrgust. <br />
<br />
<br />
'''IP aadressid'''<br />
<br />
Kuivõrd Internetis ja suures osas Linuxi, FreeBSD, Solarise ja Windowsi operatsioonisüsteeme kasutavate tööjaamadega kohtvõrkudes tarvitatakse TCP/IP võrguprotokolle, käsitletakse käesolevas palas vaid seda, mis puutub TCP/IPsse. <br />
<br />
Iga TCP/IP võrgus olevat võrguseadet identifitseerib unikaalne arv - seadme IP aadress (ehk IP number). Kuna enamasti on arvutil vaid üks võrguseade (näiteks võrgukaart), siis kõneldakse ka arvuti IP aadressist. Samal ajal on näiteks ruuteril mitu võrguseadet ja igal neist oma IP aadress. <br />
<br />
Tänapäeval (aasta 2000 lõpp) kehtiva IPv4 standardi kohaselt märgitakse IP aadresse neljaelemendiliste arvukombinatsioonidega, kusjuures iga elemendi väärtus võib olla 0 ... 255 ning neid eraldatakse üksteisest punktiga. Näiteks on korrektne IP aadress <br />
193.40.10.130<br />
<br />
Järgneva paremaks mõistmiseks tuleb arvestada, et arvutites väljendatakse elementidele vastavaid arve kahendsüsteemis. Nii vastab ndites toodud IP numbrile kahendsüsteemis arv <br />
193 . 40 . 10 . 13<br />
1100 0001 0010 1000 0000 1010 0000 1101<br />
<br />
IP aadressi esitamiseks on vaja nelja baiti ehk 32 bitti. Niisiis, IPv4 standard näeb ette 2^32 erineva aadressi kasutamise. <br />
<br />
<br />
'''IP aadresside klassid'''<br />
<br />
Ruutingu efektiivsemaks korraldamiseks on IP aadressid grupeeritud klassidesse. See teeb ruuterite konfigureerimise mugavamaks, kuna seadistamisel kirjeldatud reeglid toimivad kõigi vastavasse klassi kuuluvate IP aadresside jaoks. <br />
<br />
Tavaliselt kuulub klassi kahe astme jagu IP aadresse (4, 8, 16, 32 ...) ning nad on järjestikulised (193.40.80.160, 193.40.80.161, 193.40.80.162 ...). Klasse märgitakse kaldkriipsu abil selliselt: <br />
võrguaadress/võrgumask<br />
<br />
näiteks <br />
193.40.80.0/24<br />
<br />
Võrguaadress (ingl. k. network address) on klassi kõige väiksem IP aadress, antud näites 193.40.80.0. <br />
<br />
Võrku kuuluvate IP aadresside koguarvu saab leida sellise valemi abil <br />
aadresside arv = 2^(32 - mask)<br />
<br />
antud juhul <br />
aadresside arv = 2^(32 - 24) = 2^8 = 256<br />
<br />
Võrgu kõige suuremat IP aadressi nimetakse leviaadressiks (ingl. k. broadcast address) ning ta arvutatakse sellise valemi järgi <br />
leviaadress = võrguaadress + aadresside koguarv alamklassis - 1<br />
<br />
näites antud alamklassi 193.40.80.0/24 leviaadressiks saame <br />
leviaadress = 0 + 256 - 1 = 255<br />
<br />
Tulemuseks on 193.40.80.255. <br />
<br />
Kõik klassi võrguaadressi ja leviaadressi vahele jäävad IP aadressid, kaasa arvatud võrgu- ja leviaadress ise, kuuluvad kõnealusesse klassi. <br />
<br />
Alamklassile vastavasse võrku kuuluvate arvutite IP aadressidena võib kasutada kõiki klassi kuuluvaid aadresse peale võrgu- ja leviaadressi. Niisiis, igast klassist läheb tehilistel puhjustel kaotsi kaks IP aadressi. <br />
<br />
Kuna klassi kuuluvaid IP aadresse kasutatakse ühte võrku kuuluvate arvutite jaoks, siis tihti öeldakse ka 193.40.80.0/24-suguse asja kohta võrk, mõeldes sellele võrgule vastavate IP aadresside komplekti so klassi. <br />
<br />
Lisaks /24 notatsioonile on kombeks võrgumaski üles märkida ka nö pikal kujul. Teisendus viiakse läbi kasutades kahendarve ja arvestades, et võrgumaski (ingl. k. netmask) pikkus on nagu IP aadressi pikkuski 32 bitti. /24 näitab, et vasakpoolsed 24 bitti on seatud <br />
<br />
1111 1111 1111 1111 1111 1111 0000 0000<br />
<br />
Väljendades kaheksaseid bittide gruppe kümendsüsteemis ning eraldades neid punktiga nagu pala alguses IP aadressi puhul, saame kirjutada samaväärselt võrgumaski /24 selliselt <br />
<br />
255.255.255.0<br />
<br />
Oluline on märkida, et teades võrgumaski ja IP aadressi, saab üheselt kindlaks teha selle võrgunumbri kuhu see IP aadress kuulub. <br />
<br />
Näiteks võrgumaski 255.255.255.0 (ehk /24) ja IP aadressi 193.40.10.13 järgi saab kindlaks teha, et kõnealune IP aadress kuulub võrku 193.40.10.0/24 Selleks kirjutame mõlemad arvud välja kahendkujul ning korrutame bittipidi (ingl. k. bitwise) <br />
193.40.10.13 -- 1100 0001 0010 1000 0000 1010 0000 1101<br />
<br />
&&<br />
<br />
255.255.255.0 -- 1111 1111 1111 1111 1111 1111 0000 0000<br />
<br />
=<br />
<br />
193.40.10.0 -- 1100 0001 0010 1000 0000 1010 0000 0000<br />
<br />
Bittipidi korrutamisel on tulemus üks kui mõlemad tegurid on ühed, kõigil muudel juhtudel on korrutis väärtus null. <br />
IP aadressi võrgu- ja masinaosa<br />
<br />
IP aadressi saab vaadelda koosnevana võrgu- ning masinaosast, kusjuures võrgumask näitab, kus üks lõpeb ja teine algab. Kirjutades IP aadressi ja võrgumaski kahendkujul üksteise kohale välja, moodustab võrgunumbri see osa IP aadressist, mis jääb maski ühtede kohale, ülejäänud on masinaosa. <br />
<br />
Näiteks IP aadressi 193.40.10.13 ja võrgumaski 255.255.255.0 puhul <br />
| <------ võrguosa --------> | masinaosa<br />
255.255.255.0 -- 1111 1111 1111 1111 1111 1111 0000 0000<br />
193.40.10.13 -- 1100 0001 0010 1000 0000 1010 0000 1101<br />
<br />
'''IP numbrite täisklassid ja alamklassid'''<br />
<br />
'''Täisklassid'''<br />
<br />
Vanarahvas räägib, et esialgu ei osatud nii globaalset arvutite võrgutamist ette näha nagu seda on tänapäeval Internet. Seepärast jaotati IP numbrid kolme täisklassi A, B ja C vahel IP aadresside täisklassid<br />
<br />
klass võrgumask IP aadresruum võrke IP aadresse võrgus klassi aadresse kokku<br />
A 255.0.0.0 0.0.0.0 - 127.255.255.255 128 256^3 = 16 777 216 128 x 256^3 = 2 147 483 648<br />
B 255.255.0.0 128.0.0.0 - 191.255.255.255 64 x 256 = 16 384 256^2 = 65 536 64 x 256^3 = 1 073 741 824<br />
C 255.255.255.0 192.0.0.0 - 223.255.255.255 32 x 256^2 = 2 097 152 256 32 x 256^3 = 536 870 912<br />
muud - 224.0.0.0 - 255.255.255.255 - - 32 x 256^3 = 536 870 912<br />
<br />
<br />
Kokku on IPv4 aadressruumi suuruseks 256^4 = 4 294 967 296 aadresse, kusjuures 75 % neist kuulub klassidesse A ja B. <br />
<br />
Rida 'muud' vastab ülejäänud numbritele ja need on reserveeritud spetsiaalseks kasutuseks. <br />
<br />
Näiteks IP aadress 130.15.40.1 kuulub B klassi võrku. <br />
<br />
Üldlevinud kokkuleppe kohaselt ei kasutata avalikult järgmisi IP aadresse; need on privaataadressid ja mõeldud kasutamiseks ainult kohalikes võrkudes, näiteks ilma internetiühenduseta võrkudes, või maskeraaditud võrkudes. Privaatvõrguaadressid<br />
klass võrgumask IP aadresruum võrke IP aadresse võrgus<br />
A 255.0.0.0 10.0.0.0 - 10.255.255.255 1 16 777 216<br />
B 255.255.0.0 172.16.0.0 - 172.31.255.255 16 65 536<br />
C 255.255.255.0 192.168.0.0 - 192.168.255.255 256 256<br />
<br />
'''Alamklassid'''<br />
<br />
Kuna praktiliselt on tihti piisav omada näiteks ka 16 IP aadressilist võrku, siis lubab standard moodustada ka sellised võrke, mille võrguosa ulatub võrgumaskis viimase, neljanda baidi sisse. Näiteks alamklassi 193.40.10.128/28 puhul on võrgumaskis seatud 28 vasakpoolset bitti <br />
<br />
193.40.10.128 -- 1100 0001 0010 1000 0000 1010 1000 0000<br />
/28 -- 1111 1111 1111 1111 1111 1111 1111 0000<br />
<br />
Kirjutades võrgumaskile vastavad nelikud kümnendsüsteemis saame <br />
<br />
255.255.255.240<br />
<br />
Näeme, et võrgumaskiga /28 võrku jääb 16 IP aadressi, kuna masinaosale vastab 4 bitti ja see võimaldab moodustada 2 ^ 4 = 16 erinevat IP aadressi. <br />
<br />
Võrgu leviaadress on alamvõrgu suurim aadress. 128 + 16 = 144 on järgmise võrgu algus, seega on võrgu 193.40.10.128/28 leviaadress 143. Ehk teisipidi, seades masinaosas kõik neli bitti ühtedeks, saame viimasele baidile kahendväärtuse 1000 1111, mis on kümnendsüsteemis 143. <br />
<br />
Võrgumaskiga on võimalik ka klasse ühendada. Näiteks võrku 192.168.16.0/20 kuuluvad aadressid vahemikus 192.168.16.0 kuni 192.168.31.255. Selles võrgu on 2^12 = 4 096 IP aadressi. <br />
<br />
'''Ruuting'''<br />
<br />
Ruuterid tegutsevad IP tasemel - ruuditakse IP pakette. Millisesse võrguseadmesse pakett edasi saadetakse, otsustakse iga paketi jaoks eraldi paketi IP-päise järgi. Ruutingu seisukohalt on IP päises oluliseks informatsiooniks vaid sihtpunkti IP aadress. <br />
<br />
Skeemil on kujututud kaheksat võrku (V1, V2 ... V8), mida ühendavad kolm ruuterit (R1, R2, R3). Tumesinised kastikesed kujutavad üksikuid arvuteid: tööjaamu või servereid; helesinised ristkülikud tähistavad alamvõrgu piire, kusjuures on toodud ka alamvõrgu võrgunumber. Ruuterite võrguseadmeid tähistatakse i1, i2, i3 jne ning neist nelja juurde on kirjutatud vastava IP aadressi viimane osa. <br />
<br />
[[Image:marsruuting.gif]]<br />
<br />
'''Vaikelüüs'''<br />
<br />
Igas tööjaamas on vaja ära näidata tema alamvõrgu ruuteri ehk vaikelüüsi IP aadress. <br />
<br />
Enne IP paketi arvutist väljumist tehakse esmalt kindlaks, kas ta on suunatud samasse võrku või mujale. Selleks korrutatakse bittipidi väljuva paketi sihtpunkti IP aadress kohaliku võrgu võrgumaskiga. <br />
<br />
Kui tulemuseks saadakse kohalik võrgunumber, siis järelikult soovitakse pakett saata mõnele kohaliku võrgu arvutile ning pakett toimetatakse otse kohale. <br />
<br />
Kui tulemuseks ei ole kohaliku võrgunumber, tuleb pakett saata kohalikust võrgust välja. Selleks saadetakse pakett esmalt kohaliku võrgu ruuterile. Ruuter "otsustab" kuhu pakett edasi saata. <br />
<br />
'''Ruutingutabel'''<br />
<br />
<br />
Ruuteri ülesandeks on suunata ükskõik millise seadme kaudu saabunud paketid sobivalt edasi. Ruuter võrdleb IP paketi päises olevat sihtpunkti aadressi ruutingutabeli reeglitega ning otsustab, millise võrguseadme kaudu see pakett välja saata. Kui paketi sihtpunkti aadress kuulub sellesse võrku, kus asub väljasaatmiseks valitud võrguseade, saab paketti saata otse sihtpunkti kohale. Vastasel juhul saadetakse pakett töötlemiseks edasi järgmisele ruuterile. <br />
<br />
Korrektse ruutingu puhul ei saa tavaliselt nii olla, et ruutingu tulemusena otsustatakse pakett saata välja sama seadme kaudu, kust ta ruuterisse sisenes. <br />
<br />
Selgituseks kirjutame välja mõned ruuterite ruutingutabelid ning kommenteerime <br />
<br />
R3 <br />
Destination Gateway Iface<br />
193.40.223.0/27 * i1<br />
193.40.223.32/27 * i2<br />
223.19.4.0/24 * i3<br />
193.40.223.96/28 * i4<br />
default 193.40.223.97 i4<br />
<br />
Esimesel real on toodud tulpade tähendused: <br />
sihtvõrk (Destination) - rida toimib näidatud võrku suunatud IP pakettidega <br />
vaikelüüs (Gateway) - millisele ruuteriga samas võrgus olevale aadressile pakett suunatakse edasi; * märgib, et paketi saab ruuterist otse kohale toimetada <br />
võrguseade (Iface) - millise võrguseadme kaudu pakett väljastada <br />
<br />
Näiteks teine rida tähendab, et 193.40.223.0/27 võrku suunduv pakett tuleb saata välja läbi seadme i1. Kuna seade i1 asub selle võrgu masinatega samas võrgus, saadetakse pakett otse sihtpunkti kohale. <br />
<br />
Sarnaselt toimub pakettide edasisuunamine võrkudesse 193.40.223.32/27, 223.19.4.0/24 ja 193.40.223.96/28. Kõikidesse muudesse võrkudesse (default) suunatud paketid saadetakse välja läbi seadme i4 selle seadmega samas võrgus olevale aadressile 193.40.224.97, seega ruuterile R2. <br />
<br />
Kirjutame näiteks välja ka ülejäänud kahe ruuteri ruutingutabelid. <br />
<br />
R2 <br />
Destination Gateway Iface<br />
193.40.25.128/30 * i1<br />
193.40.223.96/28 * i2<br />
193.40.23.0/27 * i3<br />
193.41.25.0/28 193.40.25.129 i1<br />
193.13.20.128/27 193.49.25.129 i1<br />
default 193.40.223.98 i2<br />
<br />
R1 <br />
Destination Gateway Iface<br />
193.41.25.0/28 * i1<br />
193.13.20.128/27 * i2<br />
193.40.25.128/30 * i3<br />
default 193.40.25.130 i3<br />
Alamvõrkude arvutamise näide<br />
<br />
Vajadus alamvõrkude arvutamise järgi tekib näiteks siis, kui asutusele eraldatakse IP aadressruum, võrk 193.40.10.0/24 ning administratiivsetel ja tehniliselt põhjustel on vaja kohtvõrk jagada neljaks võrdseks alamvõrguks. <br />
<br />
256-aadressilise klassi jagamisel võrdseteks alamklassideks kuulub igasse alamklassi 64 aadressi. Kuna 64 on võrdne 2^6, st antud juhul on võrgumaski masinaosa 6 biti pikkune, ülejäänud 26 bitti on võrguosa. <br />
<br />
| <------ võrguosa -------------> | masinaosa<br />
1111 1111 1111 1111 1111 1111 11 00 0000<br />
<br />
Võrgumask esitatuna kümendsüsteemis on 255.255.255.192. <br />
<br />
Esimesse alamklassi kuuluvad 64 järjestikust aadressi alates esimesest võrgunumbrist 193.40.10.0 kuni 193.40.10.63. Tabelis on toodud kokkuvõtvalt kõikide võrkude andmed. võrgunumber<br />
<br />
network võrgumask<br />
netmask leviaadress<br />
broadcast arvutite IP aadressid arvuteid võrgus<br />
193.40.10.0 255.255.255.192 193.40.10.63 193.40.10.1 - 193.40.10.62 62<br />
193.40.10.64 255.255.255.192 193.40.10.127 193.40.10.65 - 193.40.10.126 62<br />
193.40.10.128 255.255.255.192 193.40.10.191 193.40.10.129 - 193.40.10.190 62<br />
193.40.10.192 255.255.255.192 193.40.10.255 193.40.10.193 - 193.40.10.254 62 <br />
<br />
<br />
Tavaliselt jääb majasisene ruuting asutuse enda korraldada, kusjuures see peab olema kooskõlas teenusepakkuja ruuteri ruutingutabeliga. <br />
___<br />
| | teenusepakkuja ruuter<br />
|___| ___ ___<br />
| 1 | | ... | |<br />
| |___| |___|<br />
| | |<br />
|----|-----------|----- 193.40.10.0/26 --|---------|-----|<br />
|<br />
| <br />
i1 _|_ ___ ___<br />
|R1 | | | .. | |<br />
|___| |___| |___|<br />
i2 | | |<br />
| | |<br />
|----|--|----- 193.40.10.64/26 -----------|--|--------|---|<br />
| |<br />
i1 _|_ _|_ i1<br />
|R2 | |R3 |<br />
|___| |___|<br />
i2 | | i2<br />
| |<br />
|--|----|---|-- -193.40.10.128/26 --| |--|---|--------|-- 193.40.10.192/26 --|<br />
| | | |<br />
_|_ _|_ _|_ _|_<br />
| | .. | | | | .. | |<br />
|___| |___| |___| |___|<br />
<br />
<br />
Skeemil on tähistatud asutusesisesed võrke ühendavad ruuterid nimedega R1, R2 ja R3. <br />
<br />
Pange tähele, et igast võrgust kulub osa aadresse ka ruuterite võrguseadmete tähistamiseks.</div>
84.50.68.186
https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=FTP_kliendi_kasutamine&diff=1544
FTP kliendi kasutamine
2006-08-08T16:13:46Z
<p>84.50.68.186: </p>
<hr />
<div>FTP<br />
<br />
FTP Olemus<br />
Ühenduse loomine ja lõpetamine<br />
Kohaliku ja kauge masina failisüsteemides õiendamine<br />
Failide kopeerimine<br />
Andmevahetuse tüübid<br />
Passiivne ja aktiivne andmevahetus<br />
Serveri kannatuse katkemine<br />
Sisselogimise automatiseerimine<br />
Makrod<br />
Failinimedega manipuleerivad käsud: nmap ntrans case r-sunique<br />
Piiks<br />
Andmevahetuse kulgemise jälgimine ja FTP seansi olek<br />
Poolelijäänud kopeerimise jätkamine<br />
Automaagiline pakkimine serveris<br />
Anonüümne FTP<br />
<br />
'''FTP olemus'''<br />
<br />
FTP (File Transfer Protocol) annab võimaluse võrku (sh lokaalvõrk, internet) ühendatud arvutite vahel faile kopeerida. Võrgus olevad arvutid võivad olla erinevate operatsioonisüsteemidega, kasutada erinevaid failisüsteeme ja kooditabeleid. Faili kopeerimise juures osalevad kaks poolt: <br />
<br />
klient - reeglina algatab, lõpetab ja juhib FTP seanssi <br />
server - toimib teenindajana <br />
<br />
Lisaks failide kopeerimisele saab:<br />
lasta FTP serveril faile pakkida <br />
kasutada makrosid tihtiesinevate FTP käsujadade sisestamiseks <br />
manipuleerida serveri failisüsteemis <br />
<br />
'''Ühenduse loomine ja lõpetamine'''<br />
<br />
Vaatame konkreetsete näidete varal, kuidas klient ja server saavad faile vahetada. <br />
<br />
Serveriga ühenduse võtmiseks peab kasutaja teadma serveri nime ja tavaliselt omama seal ka kasutajatunnust. Seansi algul küsitakse kliendilt kasutajanime ja parooli. <br />
bash~$ ftp<br />
ftp> open ftp.zoo.tartu.ee<br />
Connected to ftp.zoo.tartu.ee.<br />
220 ftp.zoo.tartu.ee FTP server (Version wu-2.4.2-VR16(1) Sun May 9 20:10:03 CDT 1999) ready.<br />
Name (ftp.zoo.tartu.ee:priit):<br />
331 Password required for priit.<br />
Password:<br />
230 User priit logged in.<br />
Remote system type is UNIX.<br />
Using binary mode to transfer files.<br />
ftp><br />
<br />
Nüüd olete serverisse sisse saanud ja võite toimetama hakata.<br />
<br />
Ühenduse lõpetamine toimub käsuga disconnect; programmi lõpetamine toimub käsuga bye. <br />
ftp> disconnect<br />
221-You have transferred 45667 bytes in 4 files.<br />
221-Total traffic for this session was 47888 bytes in 5 transfers.<br />
221-Thank you for using the FTP service on ftp.zoo.tartu.ee.<br />
221 Goodbye.<br />
ftp> bye<br />
bash~$<br />
<br />
Te võite ühenduse loomisel serveri nime ka kohe sisestada:<br />
bash~$ ftp ftp.zoo.tartu.ee<br />
<br />
<br />
'''Kohaliku ja kauge masina failisüsteemides õiendamine'''<br />
<br />
FTP seansi juures peab tähele panema, et teie antud käsud toimivad kahes failisüsteemis: <br />
kohalik arvuti (klient) on see, kust te ftp programmi käivitasite <br />
kauge arvuti (server) on see, millega te avasite ühenduse <br />
<br />
Õiendamine kauge arvuti failisüsteemis (on võimalik pärast ühenduse loomist ja serverisse sisse logimist) toimub sarnaselt UNIXi koorikus toimetamisele järgmiste FTP käsukude abil: <br />
cd - kataloogi vahetamine <br />
ls, dir - kataloogi sisu kuvamine <br />
mkdir - kataloogi moodustamine <br />
rmdir - kataloogi kustutamine <br />
delete - faili kustutamine <br />
mdelete -mitme faili kustutamine <br />
pwd - käesoleva kataloogi tee näitamine <br />
chmod xxx filename - failiõiguste muutmine (kui serveris sellises asjad üldse eksisteerivad); xxx näitab failiõigustele vastavat kaheksandarvu, nt 755 <br />
<br />
Õiendamine kohaliku arvuti failisüsteemis: <br />
lcd - kataloogi vahetamine; kuna kataloogi vahetamisel teatatakse uue kataloogi nimi, siis saab töökataloogi nime vaatamiseks kasutada käsku 'lcd .' <br />
<br />
Te saate käivitada ftp programmi seest kohaliku arvuti käske/programme alustades sisestust hüüumärgiga (!): <br />
!ls - kohaliku kataloogi sisu näitamine <br />
!mkdir - kataloogi moodustamine kohalikus masinas <br />
<br />
Ainult hüüumärgi sisestamine võimaldab põigata kohaliku arvuti koorikusse, kust saab naasta FTP seanssi käsuga exit.<br />
<br />
Näiteks põikame koorikusse vaatama mis kell on ja kes on kohalikus süsteemis ning jätkame FTP seanssi <br />
ftp>!<br />
bash~$ date<br />
...<br />
bash~$ who<br />
...<br />
bash~$ exit<br />
ftp><br />
<br />
'''Failide kopeerimine'''<br />
<br />
Käsk '''put''' (ingl. k. pane, aseta) tähendab faili kopeerimist kohalikust arvutist kaugesse.<br />
Käsk '''get''' (ingl. k. saa, võta vastu) tähendab faili kopeerimist kaugest arvutist kohalikku. <br />
<br />
Olles sisenenud nii kohalikus kui kauges arvutis sobivasse kataloogi, saate faili saata <br />
ftp> put failinimi<br />
<br />
ning faili vastu võtta <br />
ftp> get failinimi<br />
<br />
Kui te soovite, et kopeeritav fail omaks teises arvutis uut nime, sisestage <br />
ftp> put failinimi uusfailinimi<br />
ftp> get failinimi uusfailinimi<br />
<br />
Erinevad operatsioonisüsteemid esitavad failinimedele erinevaid nõudmisi ja sellepärast võib teil tekkida vajadus nimesid muuta. <br />
<br />
ftp programm ei võimalda vahetult kataloogistruktuure kopeerida, kuid võimalik on samas kataloogis asuvate failide poole ühekorraga pöörduda, kasutades malle: <br />
ftp> mput *<br />
<br />
Kõigi käesolevas kataloogis sisalduvate failide kopeerimine kohalikust kaugesse arvutisse. <br />
<br />
või <br />
ftp> mget *<br />
<br />
Kõigi käesolevas kataloogis sisalduvate failide kopeerimine kaugest kohalikku arvutisse. <br />
<br />
Kui te ei soovi, et iga faili kopeerimise kohta eraldi kinnitust küsitakse, andke enne käsk prompt <br />
ftp> prompt<br />
<br />
Vahel on vajadus lisada kauges arvutis oleva faili lõppu kohalikust masinast faile juurde. Selleks on käsk append <br />
ftp> put tekst1 tekst<br />
ftp> append tekst2 tekst<br />
ftp> append tekst3 tekst<br />
<br />
Tulemusena on kauge masina faili tekst lõpus failide tekst1, tekst2, tekst3 sisu.<br />
<br />
Kui te soovite kauge masina kataloogi listingut salvestada kohalikku faili, siis <br />
ftp> ls ~/public_html ls_koduleht<br />
<br />
ning kodulehe kataloogi ~/public_html listing kaugest masinast salvestatakse kohalikku faili ls_koduleht. <br />
<br />
<br />
'''Andmevahetuse tüübid'''<br />
<br />
Algul märkisime, et FTP võimaldab pidada ühendust väga erinevate masinate vahel. Kahendfailid (nt pildid, muusikafailid) on kõikjal esitatud ühesuguse bitijadana ja nende kopeerimisega tavaliselt probleeme ei ole. Küll aga on tegu ASCII failide, nt HTML dokumentide ja CGI skriptide peerimisel. Erinevad operatsioonisüsteemid kirjeldavad spetsiaalsümboleid erinevalt. Nt reavahetust märgib UNIXi süsteemis üks bait, mille väärtus on kuueteistkümnendsüsteemis '0A'; DOS'is aga kaks baiti, kuueteistkümnendsüsteemis '0A0D'. <br />
<br />
Kui te kopeerite UNIXi süsteemist seal koostatud ASCII faili DOSi süsteemi, andke enne käsk ascii <br />
ftp> ascii<br />
ftp> get tekst.asc<br />
<br />
Siis hoolitseb FTP spetsiaalsümbolite õige teisenduse eest. <br />
<br />
Tänapäeval ei esine puhtaid ASCII tekstifaile palju ja seega on kõige kindlam valida andmevahetuse tüübiks binary<br />
ftp> bin<br />
ftp> get tali.jpg<br />
Passiivne ja aktiivne andmevahetus<br />
<br />
Tehniliselt käib FTP seanss kasutades kahte ühendust:<br />
kontrollkanalis liiguvad seanssi juhtivad korraldused <br />
andmekanalis liiguvad andmed <br />
<br />
Aktiivse andmevahetuse puhul algatab kontrollkanalil ühenduse klient ja andmekanali liikluse server. <br />
<br />
Passiivse andmevahetuse puhul algatab mõlemad ühendused klient. <br />
<br />
Kui kohalik masin asub tulemüüri taga, on võimalik, et tulemüür ei luba väljast sisse ühendusi tekitada ja näib, et FTP ei tööta. Sel juhul tasub enne kopeerimisi anda käsk passiivseks andmevahetuseks <br />
ftp> passive<br />
<br />
Üleminekuks aktiivsele andmevahetusele on käsk active.<br />
<br />
<br />
'''Serveri kannatuse katkemine'''<br />
<br />
Kui FTP seanss kestab ning teatud aja (nt 15 minutit) jooksul ei anta uusi korraldusi ja parasjagu ei kopeeru midagi, siis katkestab server ühenduse. Selle aja pikkust, mida nimetetakse taimaudiks, saab muuta serveri poolt aktsepteeritavates piirides: <br />
ftp> idle 600<br />
<br />
Viisakad on väärtused kuni 7200 sekundit (so kaks tundi). <br />
<br />
<br />
'''Sisselogimise automatiseerimine'''<br />
<br />
UNIXi programmil ftp on olemas algsättimiste fail nimega .netrc, mille sisu loetakse läbi iga kord peale programmi ftp käivitamist. <br />
<br />
Teie kodukataloogis oleva ~/.netrc faili sisu võib olla näiteks selline: <br />
<br />
machine ftp.funet.fi<br />
login anonymous<br />
password priit@zoo.tartu.ee<br />
<br />
Näide automatiseerib ftp.funet.fi nimelise masinaga ühendumisel anonüümse FTP-ga sisselogimise. Sellesse faili võite kirjutada kõiki programmi ftp seest antavaid käske, võite omada sissekandeid mitme erineva masina kohta. Oma kasutajanime ja parooli sinna faili panna on ebasoovitav, sest keegi võib faili sisuga lubamatult tutvuda.<br />
<br />
<br />
'''Makrod'''<br />
<br />
ftp programm võimaldab seostada käskude järgnevusi mingi unikaalse sõnaga, mille sisestamine järgnevuse täidab. Sellist järgnevust nimetatakse ftp makroks. <br />
<br />
Tavaliselt defineeritakse makrod ~./netrc failis<br />
<br />
talvepildid<br />
lcd /home/priit/talv<br />
cd /home/priit/public_html/talv<br />
put talv*.gif<br />
<br />
Makro 'talvepildid' käivitamine<br />
ftp> $ talvepildid<br />
<br />
Makrot võib ka ftp programmi sees käsu macdef abil defineerida<br />
ftp> macdef pildid<br />
Enter macro line by line, terminating it with a null line<br />
mkdir jpg<br />
mkdir gif<br />
mkdir tif<br />
<br />
ftp> $ pildid<br />
mkdir jpg<br />
257 "/home/priit/jpg" new directory created.<br />
mkdir gif<br />
257 "/home/priit/gif" new directory created.<br />
mkdir tif<br />
257 "/home/priit/tif" new directory created.<br />
ftp> <br />
<br />
Kui soovite kasutada argumente, siis talitage näite eeskujul: <br />
ftp> macdef args<br />
mkdir $1<br />
mkdir $2<br />
mkdir $3<br />
ftp> args talv suvi sygis<br />
...<br />
<br />
Tulemusena tekitatakse kataloogid talv, suvi ja sygis. <br />
<br />
Kui te omate makrot nimega init, täidetakse see automaatselt peale kaugesse masinasse sisselogimist. <br />
<br />
<br />
'''Failinimedega manipuleerivad käsud'''<br />
<br />
Allkirjeldatud käskude nmap, trans, case, sunique ja runique abil saab kontrollida, kuidas teisendatakse FTPga kopeerimisel failinimesid. <br />
<br />
Määrang kehtib uue määranguni.<br />
'''nmap - kopeeritavate failide nimede teisendus'''<br />
<br />
Failinimede punktidega eraldatud osad on muutujate $1, $2 jne väärtuseks. <br />
ftp> nmap $1.$2 $1.html<br />
<br />
Tulemusena saab antud juhul failinimest 'talv.htm' nimi 'talv.html'. <br />
ntrans - nimedes olevate sümbolite teisendus<br />
<br />
Toimib analoogselt programmiga tr. Failinimedes esinevad tähed asendatakse ettemääratud skeemi alusel <br />
ftp> ntrans gif GIF<br />
<br />
Tulemusena muutub nimi 'talv.gif' nimeks 'talv.GIF'.<br />
case - suurtähtede vastavateks väiketähtedeks teisendus<br />
ftp> case<br />
<br />
Tulemusena saab nimest 'TALV.JPG' nimi 'talv.jpg' <br />
'''runique, sunique - failinimede unikaalsuse tagamine'''<br />
<br />
Kui teil on kahtlus, et kopeeritava faili nimega fail võib sihtkataloogis juba olemas olla, kasutage käske: <br />
<br />
receive unique - kohalikku arvutisse kopeeritava faili nimele lisada vajadusel järjekorranumber<br />
ftp> runique<br />
<br />
send unique - kaugesse arvutisse kopeeritava faili nimele lisada vajadusel järjekorranumber<br />
ftp> sunique<br />
<br />
Kui teil oli kohaliku arvuti kataloogis juba olemas fail talv.gif ja kaugest masinast kopeerisite samanimelisi faile, salvestati need kohalikku arvutisse nimedega: talv.gif.1, talv.gif.2 talv.gif.3 jne.<br />
'''Piiks'''<br />
<br />
Kui te soovite, et arvuti piibitaks peale iga andmevahetust, andke käsk <br />
ftp> bell<br />
<br />
Peale järjekordset käsku bell piibitamine lõpeb.<br />
<br />
<br />
'''Andmevahetuse kulgemise jälgimine ja FTP seansi olek'''<br />
<br />
Hea kombe kohaselt UNIXi programmid ekraanile palju ei kirjuta. Kui te soovite aga jälgida failide ülekandmise progressi, andke korraldus tick või hash. Need ja paljud teised korraldused toimivad lülitina. Käsu esmasel sisestamisel määrang aktiviseeritakse ja järgmisel sisestamisel deaktiviseeritakse. <br />
<br />
Kui soovite näha kõiki määranguid, andke käsk status: <br />
ftp> status<br />
Connected to ftp.zoo.tartu.ee.<br />
No proxy connection.<br />
Mode: stream; Type: binary; Form: non-print; Structure: file<br />
Verbose: off; Bell: off; Prompting: on; Globbing: on<br />
Store unique: on; Receive unique: on<br />
Case: on; CR stripping: on<br />
Ntrans: (in) gif (out) GIF<br />
Nmap: (in) $1.$2 (out) $1.html<br />
Hash mark printing: off; Use of PORT cmds: on<br />
Tick counter printing: on<br />
Macros:<br />
pildid<br />
<br />
selgitused:<br />
mode, form ja structure on kasutajast sõltumatute väärtustega ja seetõttu ei paku nad praktilist huvi <br />
verbose - näitab detailselt, kuidas klient ja server suhtlevad <br />
glob - käsitleb malle mallidena või otseses tähenduses <br />
<br />
Kui ftp käivitada võtmega -d <br />
bash~$ ftp -d ftp.zoo.tartu.ee<br />
<br />
siis näete detailselt, kuidas suhtlus kahe masina vahel toimub. <br />
<br />
<br />
'''Poolelijäänud kopeerimise jätkamine'''<br />
<br />
Suurte failide kopeerimisel pole harv, et ühendus vahepeal katkeb. Osa baite on kopeerunud ja failiks salvestatud. Arvatavasti soovite ühenduse uuesti luua ja jätkata kopeerimist poolelijäänud kohast. Osutub, et see on tõesti võimalik käsu reget abil: <br />
<br />
ftp> get suurfail<br />
Connection closed because of low gravity.<br />
ftp> open ftp.zoo.tartu.ee<br />
ftp> reget suurfail<br />
<br />
Teine võimalus poolelijäänud faili lõpuni tuua on kasutada käsku resart <br />
ftp> restart 345000<br />
ftp> get suurfail<br />
<br />
Sel juhul jätkatakse kopeerimist suurfaili 345001. baidist. <br />
Automaagiline pakkimine serveris<br />
<br />
Efektiivsem on kopeerida tihedalt kokkupakitud andmeid. Kui kauges masinas on huvipakkuv ent mahukas kataloogistruktuur, siis saab (mõnikord) kopeerimisel kogu struktuuri kauges masinas arhiveerida ja arhiivi kokku pakkida. Selleks tuleb vajaliku faili või kataloogi nimele get käsku andes lisada ."tar.gz" <br />
ftp> get maakaardid.tar.gz<br />
<br />
Seepeale käivitab kauge arvuti FTP server enne faili kopeerimist programmi tar <br />
tar zcf - maakaardid <br />
<br />
mille väljund suunatakse ftp programmi. Kohalikku arvutisse tekib kokkupakitud arhiiv. <br />
<br />
Kuna see on FTP serveri lisavõimalus, siis ei pruugi iga server nii käituda. <br />
<br />
'''Anonüümne FTP'''<br />
<br />
Paljud FTP serverid lubavad teatud kataloogides sisalduvale ligi ka neid, kellel pole antud süsteemis kasutajatunnust. Sellist teenust nimetatakse anonüümseks FTP-ks ja see on üks levinuim moodus Internetis andmeid vahetada. Tavaliselt lubavad anonüümsed FTP serverid andmeid alla aga mitte üles laadida. <br />
<br />
Kuivõrd suured ja tuntud anonüümsed FTP serverid on tihti väga koormatud, eriti teatud ajal ööpäevas, siis tuleks mõistvalt suhtuda teadetesse: 'Maksimaalne kasutajate arv on hetkel täis. Go home.'. Taoliste probleemide leevendamiseks on populaarsetest serveritest loodud peegeldused (ingl. k. mirror). Peeglites on üleval sama kataloogistruktuur; tihti jõuavad uued andmed peeglitesse väikese hilinemisega. <br />
<br />
Anonüümse FTP serveriga suhtlemine toimub samamoodi kui tavalise FTP serveriga. Sisselogimisel on kasutajanimeks 'ftp' või 'anonymous' ja parooliks, Teie e-posti aadress, nt 'priit@zoo.tartu.ee'. Külasteaja e-posti aadress on anonüümse FTP serveri administraatorile võimalus analüüsida serveri kasutust. <br />
<br />
Kui te tegutsete tuttavas FTP serveris, siis te tõenäoliselt teate, mis laadi andmed mingis failis asuvad. Anonüümse FTP serveri kasutamisel on abiks, kui teate, et: <br />
<br />
kataloogis on tavaliselt fail README, kus on kirjas kommentaarid teiste kataloogis asuvate failide kohta <br />
failis lslR on UNIXi käsu ls -lR väljund, so kõikide kataloogistruktuuri failide nimed <br />
faili nime lõpus olev .tar viitab tar'i arhiivile <br />
faili nime lõpus olev .Z viitab compress'iga pakitud failile <br />
faili nime lõpus olev .gz viitab gzip'iga pakitud failile <br />
faili nime lõpus olev .bz2 viitab bzip2'ga pakitud failile <br />
<br />
© EENet 2000</div>
84.50.68.186
https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Freebsd_traffic_shaping&diff=1454
Freebsd traffic shaping
2006-08-06T21:39:23Z
<p>84.50.68.186: </p>
<hr />
<div>downloadi shape käib nii ,et sisemisel interfacel kui selle ip suunas OUT läheb, siis paned tag'i<br />
ja pärast matchid sellele tag'ile sobiva queue. Nimelt ei saa shapeda seda mis sisse tuleb<br />
ainult seda mis läheb välja.<br />
<br />
<br />
'''ipfw ja dummynet'''<br />
<br />
kldload ipfw<br />
kldload dummynet<br />
<br />
<br />
#!/bin/sh<br />
i="/sbin/ipfw -q"<br />
<br />
$i -f flush<br />
$i -f pipe flush<br />
<br />
$i pipe 1 config bw 55KB/s<br />
$i pipe 2 config bw 70KB/s<br />
$i pipe 3 config bw 12KB/s<br />
<br />
$i add 1 pipe 1 ip from 192.168.1.2 to any<br />
$i add 2 pipe 1 ip from 192.168.1.3 to any<br />
$i add 3 pipe 1 ip from 192.168.1.4 to any<br />
$i add 4 pipe 1 ip from 192.168.1.5 to any<br />
<br />
$i add allow ip from any to any<br />
<br />
lihtne skript piirab uploadi<br />
<br />
<br />
'''pf ja altq'''<br />
<br />
näide pf altq traffic shapingust koos tulemüüriga. Piiratakse nii download kui uploadi. iga hosti kohta saab määrata<br />
erineva uploadi ja downloadi. samuti selle ip tähtsuse võrreldes teistega ehk leveli.<br />
<br />
ext_if="fxp1"<br />
int_if="fxp0"<br />
<br />
sourcetrack="keep state"<br />
set optimization aggressive<br />
<br />
scrub in all<br />
<br />
192.168.1.0/24 download<br />
altq on $int_if cbq bandwidth 100Mb queue if1<br />
queue if1 bandwidth 100% cbq(rio ecn default) { a1, a2, a3 }<br />
queue a1 bandwidth 512Kb cbq(rio ecn) 3<br />
queue a2 bandwidth 512Kb cbq(rio ecn) 4<br />
queue a3 bandwidth 512Kb cbq(rio ecn) 5<br />
<br />
link1 uplink<br />
altq on $ext_if cbq bandwidth 100Mb queue eif1<br />
queue eif1 bandwidth 100% cbq(rio ecn default) { b1, b2, b3 }<br />
queue b1 bandwidth 256Kb cbq(rio ecn) 7<br />
queue b2 bandwidth 256Kb cbq(rio ecn) 4<br />
queue b3 bandwidth 256Kb cbq(rio ecn) 5<br />
<br />
link1-nat<br />
nat on $ext_if from 192.168.1.1 to any tag pc1 -> ($ext_if)<br />
nat on $ext_if from 192.168.1.2 to any tag pc2 -> ($ext_if)<br />
nat on $ext_if from 192.168.1.3 to any tag pc3 -> ($ext_if)<br />
<br />
block log all label "blocked"<br />
pass quick on lo0 all<br />
<br />
192.168.1.0/24 && 192.168.2.0/24 sisemiste interfacede ip'ni piiramatul kiirusel traffic<br />
pass quick all tagged intnat keep state<br />
pass quick from 192.168.1.0/24 to $int_if keep state<br />
pass quick from $int_if to 192.168.1.0/24 keep state<br />
<br />
link1-download<br />
pass in quick from 192.168.1.1 to any $sourcetrack queue a1 label 192_168_1_1_down<br />
pass in quick from 192.168.1.2 to any $sourcetrack queue a2 label 192_168_1_2_down<br />
pass in quick from 192.168.1.3 to any $sourcetrack queue a3 label 192_168_1_3_down<br />
<br />
link1-upload<br />
pass out quick tagged pc1 $sourcetrack queue b1 label 192_168_1_1_up<br />
pass out quick tagged pc2 $sourcetrack queue b2 label 192_168_1_2_up<br />
pass out quick tagged pc3 $sourcetrack queue b3 label 192_168_1_3_up<br />
<br />
pass in inet proto icmp all keep state<br />
pass out inet proto icmp all keep state<br />
<br />
pass in on $ext_if proto tcp from any to any port > 49151 keep state<br />
<br />
pass in on $ext_if proto tcp from any to $ext_if port 22 keep state<br />
pass in on $ext_if proto tcp from any to $ext_if port 21 keep state<br />
pass in on $ext_if proto tcp from any to $ext_if port 80 keep state<br />
<br />
pass out on $ext_if proto { tcp, udp } all keep state</div>
84.50.68.186
https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Freebsd_traffic_shaping&diff=1453
Freebsd traffic shaping
2006-08-06T19:41:42Z
<p>84.50.68.186: </p>
<hr />
<div>'''ipfw ja dummynet'''<br />
<br />
kldload ipfw<br />
kldload dummynet<br />
<br />
<br />
#!/bin/sh<br />
i="/sbin/ipfw -q"<br />
<br />
$i -f flush<br />
$i -f pipe flush<br />
<br />
$i pipe 1 config bw 55KB/s<br />
$i pipe 2 config bw 70KB/s<br />
$i pipe 3 config bw 12KB/s<br />
<br />
$i add 1 pipe 1 ip from 192.168.1.2 to any<br />
$i add 2 pipe 1 ip from 192.168.1.3 to any<br />
$i add 3 pipe 1 ip from 192.168.1.4 to any<br />
$i add 4 pipe 1 ip from 192.168.1.5 to any<br />
<br />
$i add allow ip from any to any<br />
<br />
lihtne skript piirab uploadi<br />
<br />
<br />
'''pf ja altq'''<br />
<br />
näide pf altq traffic shapingust koos tulemüüriga. Piiratakse nii download kui uploadi. iga hosti kohta saab määrata<br />
erineva uploadi ja downloadi. samuti selle ip tähtsuse võrreldes teistega ehk leveli.<br />
<br />
ext_if="fxp1"<br />
int_if="fxp0"<br />
<br />
sourcetrack="keep state"<br />
set optimization aggressive<br />
<br />
scrub in all<br />
<br />
192.168.1.0/24 download<br />
altq on $int_if cbq bandwidth 100Mb queue if1<br />
queue if1 bandwidth 100% cbq(rio ecn default) { a1, a2, a3 }<br />
queue a1 bandwidth 512Kb cbq(rio ecn) 3<br />
queue a2 bandwidth 512Kb cbq(rio ecn) 4<br />
queue a3 bandwidth 512Kb cbq(rio ecn) 5<br />
<br />
link1 uplink<br />
altq on $ext_if cbq bandwidth 100Mb queue eif1<br />
queue eif1 bandwidth 100% cbq(rio ecn default) { b1, b2, b3 }<br />
queue b1 bandwidth 256Kb cbq(rio ecn) 7<br />
queue b2 bandwidth 256Kb cbq(rio ecn) 4<br />
queue b3 bandwidth 256Kb cbq(rio ecn) 5<br />
<br />
link1-nat<br />
nat on $ext_if from 192.168.1.1 to any tag pc1 -> ($ext_if)<br />
nat on $ext_if from 192.168.1.2 to any tag pc2 -> ($ext_if)<br />
nat on $ext_if from 192.168.1.3 to any tag pc3 -> ($ext_if)<br />
<br />
block log all label "blocked"<br />
pass quick on lo0 all<br />
<br />
192.168.1.0/24 && 192.168.2.0/24 sisemiste interfacede ip'ni piiramatul kiirusel traffic<br />
pass quick all tagged intnat keep state<br />
pass quick from 192.168.1.0/24 to $int_if keep state<br />
pass quick from $int_if to 192.168.1.0/24 keep state<br />
<br />
link1-download<br />
pass in quick from 192.168.1.1 to any $sourcetrack queue a1 label 192_168_1_1_down<br />
pass in quick from 192.168.1.2 to any $sourcetrack queue a2 label 192_168_1_2_down<br />
pass in quick from 192.168.1.3 to any $sourcetrack queue a3 label 192_168_1_3_down<br />
<br />
link1-upload<br />
pass out quick tagged pc1 $sourcetrack queue b1 label 192_168_1_1_up<br />
pass out quick tagged pc2 $sourcetrack queue b2 label 192_168_1_2_up<br />
pass out quick tagged pc3 $sourcetrack queue b3 label 192_168_1_3_up<br />
<br />
pass in inet proto icmp all keep state<br />
pass out inet proto icmp all keep state<br />
<br />
pass in on $ext_if proto tcp from any to any port > 49151 keep state<br />
<br />
pass in on $ext_if proto tcp from any to $ext_if port 22 keep state<br />
pass in on $ext_if proto tcp from any to $ext_if port 21 keep state<br />
pass in on $ext_if proto tcp from any to $ext_if port 80 keep state<br />
<br />
pass out on $ext_if proto { tcp, udp } all keep state</div>
84.50.68.186
https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Freebsd_traffic_shaping&diff=1452
Freebsd traffic shaping
2006-08-06T19:40:00Z
<p>84.50.68.186: </p>
<hr />
<div>'''ipfw ja dummynet'''<br />
<br />
kldload ipfw<br />
kldload dummynet<br />
<br />
<br />
#!/bin/sh<br />
i="/sbin/ipfw -q"<br />
<br />
$i -f flush<br />
$i -f pipe flush<br />
<br />
$i pipe 1 config bw 55KB/s<br />
$i pipe 2 config bw 70KB/s<br />
$i pipe 3 config bw 12KB/s<br />
<br />
$i add 1 pipe 1 ip from 192.168.1.2 to any<br />
$i add 2 pipe 1 ip from 192.168.1.3 to any<br />
$i add 3 pipe 1 ip from 192.168.1.4 to any<br />
$i add 4 pipe 1 ip from 192.168.1.5 to any<br />
<br />
$i add allow ip from any to any<br />
<br />
lihtne skript piirab uploadi<br />
<br />
<br />
'''pf ja altq'''<br />
<br />
näide pf altq traffic shapingust koos tulemüüriga. Piiratakse nii download kui uploadi. iga hosti kohta saab määrata<br />
erineva uploadi ja downloadi. samuti selle ip tähtsuse võrreldes teistega ehk leveli.<br />
<br />
ext_if="fxp1"<br />
int_if="fxp0"<br />
<br />
sourcetrack="keep state"<br />
set optimization aggressive<br />
<br />
scrub in all<br />
<br />
192.168.1.0/24 download<br />
altq on $int_if cbq bandwidth 100Mb queue if1<br />
queue if1 bandwidth 100% cbq(rio ecn default) { a1, a2, a3 }<br />
queue a1 bandwidth 512Kb cbq(rio ecn) 3<br />
queue a2 bandwidth 512Kb cbq(rio ecn) 4<br />
queue a3 bandwidth 512Kb cbq(rio ecn) 5<br />
<br />
link1 uplink<br />
altq on $ext_if cbq bandwidth 100Mb queue eif1<br />
queue eif1 bandwidth 100% cbq(rio ecn default) { b1, b2, b3 }<br />
queue b1 bandwidth 256Kb cbq(rio ecn) 7<br />
queue b2 bandwidth 256Kb cbq(rio ecn) 4<br />
queue b3 bandwidth 256Kb cbq(rio ecn) 5<br />
<br />
link1-nat<br />
nat on $ext_if from 192.168.1.1 to any tag pc1 -> ($ext_if)<br />
nat on $ext_if from 192.168.1.2 to any tag pc2 -> ($ext_if)<br />
nat on $ext_if from 192.168.1.3 to any tag pc3 -> ($ext_if)<br />
<br />
block log all label "blocked"<br />
pass quick on lo0 all<br />
<br />
192.168.1.0/24 && 192.168.2.0/24 sisemiste interfacede ip'ni piiramatul kiirusel traffic<br />
pass quick all tagged intnat keep state<br />
pass quick from 192.168.1.0/24 to $int_if keep state<br />
pass quick from $int_if to 192.168.1.0/24 keep state<br />
<br />
link1-download<br />
pass in quick from 192.168.1.1 to any $sourcetrack queue a1 label 192_168_1_1_down<br />
pass in quick from 192.168.1.2 to any $sourcetrack queue a2 label 192_168_1_2_down<br />
pass in quick from 192.168.1.3 to any $sourcetrack queue a3 label 192_168_1_3_down<br />
<br />
link1-upload<br />
pass out quick tagged pc1 $sourcetrack queue b1 label 192_168_1_1_up<br />
pass out quick tagged pc2 $sourcetrack queue b2 label 192_168_1_2_up<br />
pass out quick tagged pc3 $sourcetrack queue b3 label 192_168_1_3_up<br />
<br />
pass in inet proto icmp all keep state<br />
pass out inet proto icmp all keep state<br />
<br />
pass quick on $ext_if proto udp from $ext_if to any port 53 keep state<br />
pass quick on $int_if proto udp from $ext_if to any port 53 keep state<br />
<br />
block nmap's fingerprinting attempt(FIN, URG, PSH)<br />
block in quick on $ext_if inet proto tcp from any to any flags FUP/FUP<br />
<br />
pass in on $ext_if proto tcp from any to any port > 49151 keep state<br />
<br />
pass in on $ext_if proto tcp from any to $ext_if port 22 keep state<br />
pass in on $ext_if proto tcp from any to $ext_if port 21 keep state<br />
pass in on $ext_if proto tcp from any to $ext_if port 80 keep state<br />
<br />
pass in inet proto gre all keep state<br />
pass out inet proto gre all keep state<br />
<br />
pass quick proto ipv6 all keep state<br />
pass quick on gif0 all<br />
<br />
pass out on $ext_if proto { tcp, udp } all keep state</div>
84.50.68.186
https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Viited&diff=1451
Viited
2006-08-06T11:25:36Z
<p>84.50.68.186: </p>
<hr />
<div>'''eestimaised'''<br />
<br />
[http://wiki.linux.ee/ linux.ee wiki]<br />
<br />
'''välismaised'''</div>
84.50.68.186
https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Viited&diff=1450
Viited
2006-08-06T11:25:24Z
<p>84.50.68.186: </p>
<hr />
<div>'''eestimaised'''<br />
[http://wiki.linux.ee/ linux.ee wiki]<br />
<br />
'''välismaised'''</div>
84.50.68.186
https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Viited&diff=1449
Viited
2006-08-06T11:24:56Z
<p>84.50.68.186: </p>
<hr />
<div>[http://wiki.linux.ee/ linux.ee wiki]</div>
84.50.68.186
https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Freebsd_traffic_shaping&diff=1448
Freebsd traffic shaping
2006-08-06T11:23:12Z
<p>84.50.68.186: </p>
<hr />
<div>'''ipfw ja dummynet'''<br />
<br />
kldload ipfw<br />
kldload dummynet<br />
<br />
<br />
#!/bin/sh<br />
i="/sbin/ipfw -q"<br />
<br />
$i -f flush<br />
$i -f pipe flush<br />
<br />
$i pipe 1 config bw 55KB/s<br />
$i pipe 2 config bw 70KB/s<br />
$i pipe 3 config bw 12KB/s<br />
<br />
$i add 1 pipe 1 ip from 192.168.1.2 to any<br />
$i add 2 pipe 1 ip from 192.168.1.3 to any<br />
$i add 3 pipe 1 ip from 192.168.1.4 to any<br />
$i add 4 pipe 1 ip from 192.168.1.5 to any<br />
<br />
$i add allow ip from any to any<br />
<br />
lihtne skript piirab uploadi<br />
<br />
<br />
'''pf ja altq'''<br />
<br />
näide pf altq traffic shapingust koos tulemüüriga. Piiratakse nii download kui uploadi. iga hosti kohta saab määrata<br />
erineva uploadi ja downloadi. samuti selle ip tähtsuse võrreldes teistega ehk leveli.<br />
<br />
ext_if="fxp1"<br />
int_if="fxp0"<br />
<br />
sourcetrack="keep state"<br />
set optimization aggressive<br />
<br />
scrub in all<br />
<br />
192.168.1.0/24 download<br />
altq on $int_if cbq bandwidth 100Mb queue if1<br />
queue if1 bandwidth 100% cbq(rio ecn default) { a1, a2, a3 }<br />
queue a1 bandwidth 512Kb cbq(rio ecn) 3<br />
queue a2 bandwidth 512Kb cbq(rio ecn) 4<br />
queue a3 bandwidth 512Kb cbq(rio ecn) 5<br />
<br />
link1 uplink<br />
altq on $ext_if cbq bandwidth 100Mb queue eif1<br />
queue eif1 bandwidth 100% cbq(rio ecn default) { b1, b2, b3 }<br />
queue b1 bandwidth 256Kb cbq(rio ecn) 7<br />
queue b2 bandwidth 256Kb cbq(rio ecn) 4<br />
queue b3 bandwidth 256Kb cbq(rio ecn) 5<br />
<br />
link1-nat<br />
nat on $ext_if from 192.168.1.1 to any tag pc1 -> ($ext_if)<br />
nat on $ext_if from 192.168.1.2 to any tag pc2 -> ($ext_if)<br />
nat on $ext_if from 192.168.1.3 to any tag pc3 -> ($ext_if)<br />
<br />
block log all label "blocked"<br />
pass quick on lo0 all<br />
<br />
192.168.1.0/24 && 192.168.2.0/24 sisemiste interfacede ip'ni piiramatul kiirusel traffic<br />
pass quick all tagged intnat keep state<br />
pass quick from 192.168.1.0/24 to $int_if keep state<br />
pass quick from 192.168.0.0/24 to $int_if keep state<br />
pass quick from $int_if to 192.168.0.0/24 keep state<br />
pass quick from $int_if to 192.168.1.0/24 keep state<br />
<br />
link1-download<br />
pass in quick from 192.168.1.1 to any $sourcetrack queue a1 label 192_168_1_1_down<br />
pass in quick from 192.168.1.2 to any $sourcetrack queue a2 label 192_168_1_2_down<br />
pass in quick from 192.168.1.3 to any $sourcetrack queue a3 label 192_168_1_3_down<br />
<br />
link1-upload<br />
pass out quick tagged pc1 $sourcetrack queue b1 label 192_168_1_1_up<br />
pass out quick tagged pc2 $sourcetrack queue b2 label 192_168_1_2_up<br />
pass out quick tagged pc3 $sourcetrack queue b3 label 192_168_1_3_up<br />
<br />
pass in inet proto icmp all keep state<br />
pass out inet proto icmp all keep state<br />
<br />
pass quick on $ext_if proto udp from $ext_if to any port 53 keep state<br />
pass quick on $int_if proto udp from $ext_if to any port 53 keep state<br />
<br />
block nmap's fingerprinting attempt(FIN, URG, PSH)<br />
block in quick on $ext_if inet proto tcp from any to any flags FUP/FUP<br />
<br />
pass in on $ext_if proto tcp from any to any port > 49151 keep state<br />
<br />
pass in on $ext_if proto tcp from any to $ext_if port 22 keep state<br />
pass in on $ext_if proto tcp from any to $ext_if port 21 keep state<br />
pass in on $ext_if proto tcp from any to $ext_if port 80 keep state<br />
<br />
pass in inet proto gre all keep state<br />
pass out inet proto gre all keep state<br />
<br />
pass quick proto ipv6 all keep state<br />
pass quick on gif0 all<br />
<br />
pass out on $ext_if proto { tcp, udp } all keep state</div>
84.50.68.186
https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Toored_palad&diff=1447
Toored palad
2006-08-06T11:20:51Z
<p>84.50.68.186: </p>
<hr />
<div>* [[:NFS-Root arvuti tekitamine]]<br />
* [[:iSCSI kasutamine]]<br />
* [[:Virtualiseerimine tarkvaraga Xen]]<br />
* [[:Oracle RAC]]<br />
* [[:Arvuti kasutamine]]<br />
* [[:Load balancing ja failover]]<br />
* [[:ldap klient ja server]]<br />
* [[:FreeBSD jail]]<br />
* [[:PgAdmin]]<br />
* [[:Bookmark Sync and Sort - Firefoxi bookmarkide sünkroniseerimine]]<br />
* [[:rsync backup]]<br />
* [[:vinum gvinum ja geom]]<br />
* [[:freebsd traffic shaping]] ipfw ja dummynet'ist pf ja altq'ni<br />
* [[:subversion]]<br />
* [[:isc-dhcpd server]]<br />
* [[:rrdool]] snmp ja süsteemse info alusel graafikute joonistamine<br />
* [[:pptpvpn]] mpd ja poptop sissehelistamisvpn serverid<br />
* [[:postfix]] FreeBSD näitel</div>
84.50.68.186
https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Toored_palad&diff=1446
Toored palad
2006-08-06T11:20:12Z
<p>84.50.68.186: </p>
<hr />
<div>* [[:NFS-Root arvuti tekitamine]]<br />
* [[:iSCSI kasutamine]]<br />
* [[:Virtualiseerimine tarkvaraga Xen]]<br />
* [[:Oracle RAC]]<br />
* [[:Arvuti kasutamine]]<br />
* [[:Load balancing ja failover]]<br />
* [[:ldap klient ja server]]<br />
* [[:FreeBSD jail]]<br />
* [[:PgAdmin]]<br />
* [[:Bookmark Sync and Sort - Firefoxi bookmarkide sünkroniseerimine]]<br />
* [[:rsync backup]]<br />
* [[:vinum gvinum ja geom]]<br />
* [[:freebsd traffic shaping]] ipfw ja dummynet'ist pf ja altq'ni<br />
* [[:subversion]]<br />
* [[:isc-dhcpd server]]<br />
* [[:rrdool]] snmp ja süsteemse info alusel graafikute joonistamine<br />
* [[:pptpvpn]] mpd ja poptop sissehelistamisvpn serverid</div>
84.50.68.186
https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Toored_palad&diff=1445
Toored palad
2006-08-06T11:19:39Z
<p>84.50.68.186: </p>
<hr />
<div>* [[:NFS-Root arvuti tekitamine]]<br />
* [[:iSCSI kasutamine]]<br />
* [[:Virtualiseerimine tarkvaraga Xen]]<br />
* [[:Oracle RAC]]<br />
* [[:Arvuti kasutamine]]<br />
* [[:Load balancing ja failover]]<br />
* [[:ldap klient ja server]]<br />
* [[:FreeBSD jail]]<br />
* [[:PgAdmin]]<br />
* [[:Bookmark Sync and Sort - Firefoxi bookmarkide sünkroniseerimine]]<br />
* [[:rsync backup]]<br />
* [[:vinum gvinum ja geom]]<br />
* [[:freebsd traffic shaping]] ipfw ja dummynet'ist pf ja altq'ni<br />
* [[:subversion]]<br />
* [[:isc-dhcpd server]]<br />
* [[:rrdool]] snmp ja süsteemse info alusel graafikute joonistamine</div>
84.50.68.186
https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Toored_palad&diff=1444
Toored palad
2006-08-06T11:18:18Z
<p>84.50.68.186: </p>
<hr />
<div>* [[:NFS-Root arvuti tekitamine]]<br />
* [[:iSCSI kasutamine]]<br />
* [[:Virtualiseerimine tarkvaraga Xen]]<br />
* [[:Oracle RAC]]<br />
* [[:Arvuti kasutamine]]<br />
* [[:Load balancing ja failover]]<br />
* [[:ldap klient ja server]]<br />
* [[:FreeBSD jail]]<br />
* [[:PgAdmin]]<br />
* [[:Bookmark Sync and Sort - Firefoxi bookmarkide sünkroniseerimine]]<br />
* [[:rsync backup]]<br />
* [[:vinum gvinum ja geom]]<br />
* [[:freebsd traffic shaping]] ipfw ja dummynet'ist pf ja altq'ni<br />
* [[:subversion]]<br />
* [[:isc-dhcpd server]]</div>
84.50.68.186
https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Toored_palad&diff=1443
Toored palad
2006-08-06T11:17:36Z
<p>84.50.68.186: </p>
<hr />
<div>* [[:NFS-Root arvuti tekitamine]]<br />
* [[:iSCSI kasutamine]]<br />
* [[:Virtualiseerimine tarkvaraga Xen]]<br />
* [[:Oracle RAC]]<br />
* [[:Arvuti kasutamine]]<br />
* [[:Load balancing ja failover]]<br />
* [[:ldap klient ja server]]<br />
* [[:FreeBSD jail]]<br />
* [[:PgAdmin]]<br />
* [[:Bookmark Sync and Sort - Firefoxi bookmarkide sünkroniseerimine]]<br />
* [[:rsync backup]]<br />
* [[:vinum gvinum ja geom]]<br />
* [[:freebsd traffic shaping]] ipfw ja dummynet'ist pf ja altq'ni<br />
* [[:subversion]]</div>
84.50.68.186
https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Freebsd_traffic_shaping&diff=1442
Freebsd traffic shaping
2006-08-06T11:12:22Z
<p>84.50.68.186: </p>
<hr />
<div>'''ipfw ja dummynet'''<br />
<br />
kldload ipfw<br />
kldload dummynet<br />
<br />
<br />
#!/bin/sh<br />
i="/sbin/ipfw -q"<br />
<br />
$i -f flush<br />
$i -f pipe flush<br />
<br />
$i pipe 1 config bw 55KB/s<br />
$i pipe 2 config bw 70KB/s<br />
$i pipe 3 config bw 12KB/s<br />
<br />
$i add 1 pipe 1 ip from 192.168.1.2 to any<br />
$i add 2 pipe 1 ip from 192.168.1.3 to any<br />
$i add 3 pipe 1 ip from 192.168.1.4 to any<br />
$i add 4 pipe 1 ip from 192.168.1.5 to any<br />
<br />
$i add allow ip from any to any<br />
<br />
lihtne skript piirab uploadi<br />
<br />
<br />
'''pf ja altq'''<br />
<br />
näide pf altq traffic shapingust koos tulemüüriga<br />
<br />
ext_if="fxp1"<br />
int_if="fxp0"<br />
<br />
sourcetrack="keep state"<br />
set optimization aggressive<br />
<br />
scrub in all<br />
<br />
192.168.1.0/24 download<br />
altq on $int_if cbq bandwidth 100Mb queue if1<br />
queue if1 bandwidth 100% cbq(rio ecn default) { a1, a2, a3 }<br />
queue a1 bandwidth 512Kb cbq(rio ecn) 3<br />
queue a2 bandwidth 512Kb cbq(rio ecn) 4<br />
queue a3 bandwidth 512Kb cbq(rio ecn) 5<br />
<br />
link1 uplink<br />
altq on $ext_if cbq bandwidth 100Mb queue eif1<br />
queue eif1 bandwidth 100% cbq(rio ecn default) { b1, b2, b3 }<br />
queue b1 bandwidth 256Kb cbq(rio ecn) 7<br />
queue b2 bandwidth 256Kb cbq(rio ecn) 4<br />
queue b3 bandwidth 256Kb cbq(rio ecn) 5<br />
<br />
link1-nat<br />
nat on $ext_if from 192.168.1.1 to any tag pc1 -> ($ext_if)<br />
nat on $ext_if from 192.168.1.2 to any tag pc2 -> ($ext_if)<br />
nat on $ext_if from 192.168.1.3 to any tag pc3 -> ($ext_if)<br />
<br />
block log all label "blocked"<br />
pass quick on lo0 all<br />
<br />
192.168.1.0/24 && 192.168.2.0/24 sisemiste interfacede ip'ni piiramatul kiirusel traffic<br />
pass quick all tagged intnat keep state<br />
pass quick from 192.168.1.0/24 to $int_if keep state<br />
pass quick from 192.168.0.0/24 to $int_if keep state<br />
pass quick from $int_if to 192.168.0.0/24 keep state<br />
pass quick from $int_if to 192.168.1.0/24 keep state<br />
<br />
link1-download<br />
pass in quick from 192.168.1.1 to any $sourcetrack queue a1 label 192_168_1_1_down<br />
pass in quick from 192.168.1.2 to any $sourcetrack queue a2 label 192_168_1_2_down<br />
pass in quick from 192.168.1.3 to any $sourcetrack queue a3 label 192_168_1_3_down<br />
<br />
link1-upload<br />
pass out quick tagged pc1 $sourcetrack queue b1 label 192_168_1_1_up<br />
pass out quick tagged pc2 $sourcetrack queue b2 label 192_168_1_2_up<br />
pass out quick tagged pc3 $sourcetrack queue b3 label 192_168_1_3_up<br />
<br />
pass in inet proto icmp all keep state<br />
pass out inet proto icmp all keep state<br />
<br />
pass quick on $ext_if proto udp from $ext_if to any port 53 keep state<br />
pass quick on $int_if proto udp from $ext_if to any port 53 keep state<br />
<br />
block nmap's fingerprinting attempt(FIN, URG, PSH)<br />
block in quick on $ext_if inet proto tcp from any to any flags FUP/FUP<br />
<br />
pass in on $ext_if proto tcp from any to any port > 49151 keep state<br />
<br />
pass in on $ext_if proto tcp from any to $ext_if port 22 keep state<br />
pass in on $ext_if proto tcp from any to $ext_if port 21 keep state<br />
pass in on $ext_if proto tcp from any to $ext_if port 80 keep state<br />
<br />
pass in inet proto gre all keep state<br />
pass out inet proto gre all keep state<br />
<br />
pass quick proto ipv6 all keep state<br />
pass quick on gif0 all<br />
<br />
pass out on $ext_if proto { tcp, udp } all keep state</div>
84.50.68.186
https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Freebsd_traffic_shaping&diff=1441
Freebsd traffic shaping
2006-08-06T11:04:56Z
<p>84.50.68.186: </p>
<hr />
<div>'''ipfw ja dummynet'''<br />
<br />
kldload ipfw<br />
kldload dummynet<br />
<br />
<br />
#!/bin/sh<br />
i="/sbin/ipfw -q"<br />
<br />
$i -f flush<br />
$i -f pipe flush<br />
<br />
$i pipe 1 config bw 55KB/s<br />
$i pipe 2 config bw 70KB/s<br />
$i pipe 3 config bw 12KB/s<br />
<br />
$i add 1 pipe 1 ip from 192.168.1.2 to any<br />
$i add 2 pipe 1 ip from 192.168.1.3 to any<br />
$i add 3 pipe 1 ip from 192.168.1.4 to any<br />
$i add 4 pipe 1 ip from 192.168.1.5 to any<br />
<br />
$i add allow ip from any to any<br />
<br />
lihtne skript piirab uploadi<br />
<br />
<br />
'''pf ja altq'''<br />
<br />
näide pf altq traffic shapingust koos tulemüüriga<br />
<br />
ext_if="fxp1"<br />
int_if="fxp0"<br />
<br />
sourcetrack="keep state"<br />
set optimization aggressive<br />
<br />
scrub in all<br />
<br />
192.168.1.0/24 download<br />
altq on $int_if cbq bandwidth 100Mb queue if1<br />
queue if1 bandwidth 100% cbq(rio ecn default) { a1, a2, a3 }<br />
queue a1 bandwidth 512Kb cbq(rio ecn) 3<br />
queue a2 bandwidth 512Kb cbq(rio ecn) 4<br />
queue a3 bandwidth 512Kb cbq(rio ecn) 5<br />
<br />
link1 uplink<br />
altq on $ext_if cbq bandwidth 100Mb queue eif1<br />
queue eif1 bandwidth 100% cbq(rio ecn default) { b1, b2, b3 }<br />
queue b1 bandwidth 256Kb cbq(rio ecn) 7<br />
queue b2 bandwidth 256Kb cbq(rio ecn) 4<br />
queue b3 bandwidth 256Kb cbq(rio ecn) 5<br />
<br />
link1-nat<br />
nat on $ext_if from 192.168.1.1 to any tag pc1 -> ($ext_if)<br />
nat on $ext_if from 192.168.1.2 to any tag pc2 -> ($ext_if)<br />
nat on $ext_if from 192.168.1.3 to any tag pc3 -> ($ext_if)<br />
<br />
block log all label "blocked"<br />
pass quick on lo0 all<br />
<br />
192.168.1.0/24 && 192.168.2.0/24 sisemiste interfacede ip'ni piiramatul kiirusel traffic<br />
pass quick all tagged intnat keep state<br />
pass quick from 192.168.1.0/24 to $int_if keep state<br />
pass quick from 192.168.0.0/24 to $int_if keep state<br />
pass quick from $int_if to 192.168.0.0/24 keep state<br />
pass quick from $int_if to 192.168.1.0/24 keep state<br />
<br />
link1-download<br />
pass in quick from 192.168.1.1 to any $sourcetrack queue a1 label 192_168_1_1_down<br />
pass in quick from 192.168.1.2 to any $sourcetrack queue a2 label 192_168_1_2_down<br />
pass in quick from 192.168.1.3 to any $sourcetrack queue a3 label 192_168_1_3_down<br />
<br />
link1-upload<br />
pass out quick tagged pc1 $sourcetrack queue b1 label 192_168_1_1_up<br />
pass out quick tagged pc2 $sourcetrack queue b2 label 192_168_1_2_up<br />
pass out quick tagged pc3 $sourcetrack queue b3 label 192_168_1_3_up<br />
<br />
pass in inet proto icmp all keep state<br />
pass out inet proto icmp all keep state<br />
<br />
pass quick on $ext_if proto udp from $ext_if to any port 53 keep state<br />
pass quick on $int_if proto udp from $ext_if to any port 53 keep state<br />
<br />
block nmap's fingerprinting attempt(FIN, URG, PSH)<br />
block in quick on $ext_if inet proto tcp from any to any flags FUP/FUP<br />
<br />
pass in on $ext_if proto tcp from any to any port > 49151 keep state<br />
<br />
pass in on $ext_if proto tcp from any to $ext_if port 22 keep state<br />
pass in on $ext_if proto tcp from any to $ext_if port 21 keep state<br />
pass in on $ext_if proto tcp from any to $ext_if port 80 keep state<br />
<br />
pass in inet proto gre all keep state<br />
pass out inet proto gre all keep state<br />
<br />
pass quick proto ipv6 all keep state<br />
pass quick on gif0 all<br />
<br />
pass out on $ext_if proto { tcp, udp } all keep state</div>
84.50.68.186
https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Freebsd_traffic_shaping&diff=1440
Freebsd traffic shaping
2006-08-06T10:59:43Z
<p>84.50.68.186: </p>
<hr />
<div>'''ipfw ja dummynet'''<br />
<br />
kldload ipfw<br />
kldload dummynet<br />
<br />
<br />
#!/bin/sh<br />
i="/sbin/ipfw -q"<br />
<br />
$i -f flush<br />
$i -f pipe flush<br />
<br />
$i pipe 1 config bw 55KB/s<br />
$i pipe 2 config bw 70KB/s<br />
$i pipe 3 config bw 12KB/s<br />
<br />
$i add 1 pipe 1 ip from 192.168.1.2 to any<br />
$i add 2 pipe 1 ip from 192.168.1.3 to any<br />
$i add 3 pipe 1 ip from 192.168.1.4 to any<br />
$i add 4 pipe 1 ip from 192.168.1.5 to any<br />
<br />
$i add allow ip from any to any<br />
<br />
lihtne skript piirab uploadi<br />
<br />
<br />
'''pf ja altq'''<br />
<br />
näide pf altq traffic shapingust koos tulemüüriga<br />
<br />
ext_if="fxp1"<br />
int_if="fxp0"<br />
<br />
sourcetrack="keep state"<br />
set optimization aggressive<br />
<br />
scrub in all<br />
<br />
# 192.168.1.0/24 download<br />
altq on $int_if cbq bandwidth 100Mb queue if1<br />
queue if1 bandwidth 100% cbq(rio ecn default) { a1, a2, a3 }<br />
queue a1 bandwidth 512Kb cbq(rio ecn) 3<br />
queue a2 bandwidth 512Kb cbq(rio ecn) 4<br />
queue a3 bandwidth 512Kb cbq(rio ecn) 5<br />
<br />
link1 uplink<br />
altq on $ext_if cbq bandwidth 100Mb queue eif1<br />
queue eif1 bandwidth 100% cbq(rio ecn default) { b1, b2, b3 }<br />
queue b1 bandwidth 256Kb cbq(rio ecn) 7<br />
queue b2 bandwidth 256Kb cbq(rio ecn) 4<br />
queue b3 bandwidth 256Kb cbq(rio ecn) 5<br />
<br />
link1-nat<br />
nat on $ext_if from 192.168.1.1 to any tag pc1 -> ($ext_if)<br />
nat on $ext_if from 192.168.1.2 to any tag pc2 -> ($ext_if)<br />
nat on $ext_if from 192.168.1.3 to any tag pc3 -> ($ext_if)<br />
<br />
block log all label "blocked"<br />
pass quick on lo0 all<br />
<br />
192.168.1.0/24 && 192.168.2.0/24 sisemiste interfacede ip'ni piiramatul kiirusel traffic<br />
pass quick all tagged intnat keep state<br />
pass quick from 192.168.1.0/24 to $int_if keep state<br />
pass quick from 192.168.0.0/24 to $int_if keep state<br />
pass quick from $int_if to 192.168.0.0/24 keep state<br />
pass quick from $int_if to 192.168.1.0/24 keep state<br />
<br />
link1-download<br />
pass in quick from 192.168.1.1 to any $sourcetrack queue a1 label 192_168_1_1_down<br />
pass in quick from 192.168.1.2 to any $sourcetrack queue a2 label 192_168_1_2_down<br />
pass in quick from 192.168.1.3 to any $sourcetrack queue a3 label 192_168_1_3_down<br />
<br />
link1-upload<br />
pass out quick tagged pc1 $sourcetrack queue b1 label 192_168_1_1_up<br />
pass out quick tagged pc2 $sourcetrack queue b2 label 192_168_1_2_up<br />
pass out quick tagged pc3 $sourcetrack queue b3 label 192_168_1_3_up<br />
<br />
pass in inet proto icmp all keep state<br />
pass out inet proto icmp all keep state<br />
<br />
<br />
pass quick on $ext_if proto udp from $ext_if to any port 53 keep state<br />
pass quick on $int_if proto udp from $ext_if to any port 53 keep state<br />
<br />
<br />
block nmap's fingerprinting attempt(FIN, URG, PSH)<br />
block in quick on $ext_if inet proto tcp from any to any flags FUP/FUP<br />
<br />
pass in on $ext_if proto tcp from any to any port > 49151 keep state<br />
<br />
pass in on $ext_if proto tcp from any to $ext_if port 22 keep state<br />
pass in on $ext_if proto tcp from any to $ext_if port 21 keep state<br />
pass in on $ext_if proto tcp from any to $ext_if port 80 keep state<br />
<br />
pass in inet proto gre all keep state<br />
pass out inet proto gre all keep state<br />
<br />
pass quick proto ipv6 all keep state<br />
pass quick on gif0 all<br />
<br />
<br />
pass out on $ext_if proto { tcp, udp } all keep state</div>
84.50.68.186
https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Freebsd_traffic_shaping&diff=1439
Freebsd traffic shaping
2006-08-06T10:58:50Z
<p>84.50.68.186: </p>
<hr />
<div>'''ipfw ja dummynet'''<br />
<br />
kldload ipfw<br />
kldload dummynet<br />
<br />
<br />
#!/bin/sh<br />
i="/sbin/ipfw -q"<br />
<br />
$i -f flush<br />
$i -f pipe flush<br />
<br />
$i pipe 1 config bw 55KB/s<br />
$i pipe 2 config bw 70KB/s<br />
$i pipe 3 config bw 12KB/s<br />
<br />
$i add 1 pipe 1 ip from 192.168.1.2 to any<br />
$i add 2 pipe 1 ip from 192.168.1.3 to any<br />
$i add 3 pipe 1 ip from 192.168.1.4 to any<br />
$i add 4 pipe 1 ip from 192.168.1.5 to any<br />
<br />
$i add allow ip from any to any<br />
<br />
lihtne skript piirab uploadi<br />
<br />
<br />
'''pf ja altq'''<br />
<br />
näide pf altq traffic shapingust koos tulemüüriga<br />
<br />
ext_if="fxp1"<br />
int_if="fxp0"<br />
<br />
# rules<br />
sourcetrack="keep state"<br />
#( source-track rule, max-src-nodes 30, max-src-states 28, tcp.closing 2, tcp.finwait 2 )"<br />
set optimization aggressive<br />
<br />
# Clean up fragmented and abnormal packets, defeat NAT detection too<br />
# max-mss is needed due to MPD's poor MSS handling<br />
scrub in all<br />
#scrub out all random-id max-mss 1440<br />
<br />
# 192.168.1.0/24 download<br />
altq on $int_if cbq bandwidth 100Mb queue if1<br />
queue if1 bandwidth 100% cbq(rio ecn default) { a1, a2, a3 }<br />
queue a1 bandwidth 512Kb cbq(rio ecn) 3<br />
queue a2 bandwidth 512Kb cbq(rio ecn) 4<br />
queue a3 bandwidth 512Kb cbq(rio ecn) 5<br />
<br />
# link1 uplink<br />
altq on $ext_if cbq bandwidth 100Mb queue eif1<br />
queue eif1 bandwidth 100% cbq(rio ecn default) { b1, b2, b3 }<br />
queue b1 bandwidth 256Kb cbq(rio ecn) 7<br />
queue b2 bandwidth 256Kb cbq(rio ecn) 4<br />
queue b3 bandwidth 256Kb cbq(rio ecn) 5<br />
<br />
# link1-nat<br />
nat on $ext_if from 192.168.1.1 to any tag pc1 -> ($ext_if)<br />
nat on $ext_if from 192.168.1.2 to any tag pc2 -> ($ext_if)<br />
nat on $ext_if from 192.168.1.3 to any tag pc3 -> ($ext_if)<br />
<br />
block log all label "blocked"<br />
pass quick on lo0 all<br />
<br />
# 192.168.1.0/24 && 192.168.2.0/24 sisemiste interfacede ip'ni piiramatul kiirusel traffic<br />
pass quick all tagged intnat keep state<br />
pass quick from 192.168.1.0/24 to $int_if keep state<br />
pass quick from 192.168.0.0/24 to $int_if keep state<br />
pass quick from $int_if to 192.168.0.0/24 keep state<br />
pass quick from $int_if to 192.168.1.0/24 keep state<br />
<br />
# link1-download<br />
pass in quick from 192.168.1.1 to any $sourcetrack queue a1 label 192_168_1_1_down<br />
pass in quick from 192.168.1.2 to any $sourcetrack queue a2 label 192_168_1_2_down<br />
pass in quick from 192.168.1.3 to any $sourcetrack queue a3 label 192_168_1_3_down<br />
<br />
# link1-upload<br />
pass out quick tagged pc1 $sourcetrack queue b1 label 192_168_1_1_up<br />
pass out quick tagged pc2 $sourcetrack queue b2 label 192_168_1_2_up<br />
pass out quick tagged pc3 $sourcetrack queue b3 label 192_168_1_3_up<br />
<br />
pass in inet proto icmp all keep state<br />
pass out inet proto icmp all keep state<br />
<br />
<br />
pass quick on $ext_if proto udp from $ext_if to any port 53 keep state<br />
pass quick on $int_if proto udp from $ext_if to any port 53 keep state<br />
<br />
<br />
# block nmap's fingerprinting attempt(FIN, URG, PSH)<br />
block in quick on $ext_if inet proto tcp from any to any flags FUP/FUP<br />
<br />
#pass in on $int_if from $int_if:network to any keep state<br />
#pass out on $int_if from any to $int_if:network keep state<br />
<br />
pass in on $ext_if proto tcp from any to any port > 49151 keep state<br />
<br />
pass in on $ext_if proto tcp from any to $ext_if port 22 keep state<br />
pass in on $ext_if proto tcp from any to $ext_if port 21 keep state<br />
pass in on $ext_if proto tcp from any to $ext_if port 80 keep state<br />
<br />
pass in inet proto gre all keep state<br />
pass out inet proto gre all keep state<br />
<br />
pass quick proto ipv6 all keep state<br />
pass quick on gif0 all<br />
<br />
<br />
pass out on $ext_if proto { tcp, udp } all keep state</div>
84.50.68.186
https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Freebsd_traffic_shaping&diff=1438
Freebsd traffic shaping
2006-08-06T10:54:36Z
<p>84.50.68.186: </p>
<hr />
<div>kldload ipfw<br />
kldload dummynet<br />
<br />
<br />
#!/bin/sh<br />
i="/sbin/ipfw -q"<br />
<br />
$i -f flush<br />
$i -f pipe flush<br />
<br />
$i pipe 1 config bw 55KB/s<br />
$i pipe 2 config bw 70KB/s<br />
$i pipe 3 config bw 12KB/s<br />
<br />
$i add 1 pipe 1 ip from 192.168.1.2 to any<br />
$i add 2 pipe 1 ip from 192.168.1.3 to any<br />
$i add 3 pipe 1 ip from 192.168.1.4 to any<br />
$i add 4 pipe 1 ip from 192.168.1.5 to any<br />
<br />
$i add allow ip from any to any<br />
<br />
lihtne skript piirab uploadi</div>
84.50.68.186
https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Toored_palad&diff=1437
Toored palad
2006-08-06T10:53:06Z
<p>84.50.68.186: </p>
<hr />
<div>* [[:NFS-Root arvuti tekitamine]]<br />
* [[:iSCSI kasutamine]]<br />
* [[:Virtualiseerimine tarkvaraga Xen]]<br />
* [[:Oracle RAC]]<br />
* [[:Arvuti kasutamine]]<br />
* [[:Load balancing ja failover]]<br />
* [[:ldap klient ja server]]<br />
* [[:FreeBSD jail]]<br />
* [[:PgAdmin]]<br />
* [[:Bookmark Sync and Sort - Firefoxi bookmarkide sünkroniseerimine]]<br />
* [[:rsync backup]]<br />
* [[:vinum gvinum ja geom]]<br />
* [[:freebsd traffic shaping]] ipfw ja dummynet'ist pf ja altq'ni</div>
84.50.68.186
https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Toored_palad&diff=1436
Toored palad
2006-08-06T10:52:14Z
<p>84.50.68.186: </p>
<hr />
<div>* [[:NFS-Root arvuti tekitamine]]<br />
* [[:iSCSI kasutamine]]<br />
* [[:Virtualiseerimine tarkvaraga Xen]]<br />
* [[:Oracle RAC]]<br />
* [[:Arvuti kasutamine]]<br />
* [[:Load balancing ja failover]]<br />
* [[:ldap klient ja server]]<br />
* [[:FreeBSD jail]]<br />
* [[:PgAdmin]]<br />
* [[:Bookmark Sync and Sort - Firefoxi bookmarkide sünkroniseerimine]]<br />
* [[:rsync backup]]<br />
* [[:vinum gvinum ja geom]]</div>
84.50.68.186
https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Toored_palad&diff=1435
Toored palad
2006-08-06T10:51:47Z
<p>84.50.68.186: </p>
<hr />
<div>* [[:NFS-Root arvuti tekitamine]]<br />
* [[:iSCSI kasutamine]]<br />
* [[:Virtualiseerimine tarkvaraga Xen]]<br />
* [[:Oracle RAC]]<br />
* [[:Arvuti kasutamine]]<br />
* [[:Load balancing ja failover]]<br />
* [[:ldap klient ja server]]<br />
* [[:FreeBSD jail]]<br />
* [[:PgAdmin]]<br />
* [[:Bookmark Sync and Sort - Firefoxi bookmarkide sünkroniseerimine]]<br />
* [[:rsync backup]]<br />
* [[:freebsd raid vinum gvinum ja geom]]</div>
84.50.68.186
https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Vinum_gvinum_ja_geom&diff=1434
Vinum gvinum ja geom
2006-08-06T10:51:22Z
<p>84.50.68.186: </p>
<hr />
<div>'''vinum'''<br />
<br />
<br />
<br />
Starting up Vinum Early Enough for the Root Filesystem<br />
/boot/loader.conf vinum_load="YES"<br />
<br />
fdisk -i teha<br />
disklabel -w<br />
disklabel -e devname<br />
<br />
<br />
a: 1024000 281 4.2BSD 2048 16384 0<br />
b: 16 vinum<br />
<br />
<br />
stripe<br />
<br />
drive c device /dev/da5h<br />
drive d device /dev/da6h<br />
volume stripe<br />
plex org striped 512k<br />
sd length 128m drive c<br />
sd length 128m drive d<br />
<br />
<br />
<br />
mirroring<br />
<br />
drive d1 device /dev/ad2s1a<br />
drive d2 device /dev/ad3s1a<br />
volume mirror setupstate<br />
plex org concat<br />
sd length 76000M drive d1<br />
plex org concat<br />
sd length 76000M drive d2<br />
<br />
<br />
gvinum create -f /etc/vinum.conf<br />
<br />
<br />
hiljem newfs -v<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
////////////////////////////////////////////////<br />
<br />
kõigealguses fdisk -i ketas<br />
<br />
105 13:53 fdisk /dev/da1<br />
106 13:54 fdisk /dev/da2<br />
107 13:54 fdisk /dev/da3<br />
108 13:54 fdisk /dev/da4<br />
109 13:54 fdisk /dev/da5<br />
110 13:54 disklabel /dev/da1s1<br />
111 13:54 disklabel /dev/da2s1<br />
112 13:54 disklabel /dev/da3s1<br />
113 13:54 disklabel /dev/da4s1<br />
114 13:54 disklabel -w /dev/da1s1<br />
115 13:54 disklabel /dev/da1s1<br />
116 13:55 disklabel -w /dev/da2s1<br />
117 13:55 disklabel -w /dev/da3s1<br />
118 13:55 disklabel -w /dev/da4s1<br />
119 13:55 disklabel -e /dev/da1s1<br />
120 13:55 disklabel /dev/da1s1<br />
121 13:55 disklabel /dev/da2s1<br />
122 13:55 disklabel /dev/da3s1<br />
123 13:56 disklabel /dev/da4s1<br />
<br />
<br />
# /dev/da1s1:<br />
8 partitions:<br />
# size offset fstype [fsize bsize bps/cpg]<br />
a: 35840936 16 unused 0 0<br />
c: 35840952 0 unused 0 0 # "raw" part, don't edit<br />
<br />
<br />
<br />
muuda a ümber b'ks size kõige väiksema ketta järgi ja fstype vinum<br />
<br />
kui midagi läheb nässu<br />
<br />
dd if=/dev/zero of=/dev/da1 bs=1024 count=2048<br />
<br />
lihtsalt kirjutada kaks mega ketta algusesse nulle<br />
<br />
<br />
<br />
mate<br />
<br />
gvinum l -rv root<br />
<br />
Volume root: Size: 268435456 bytes (256 MB)<br />
State: up<br />
Plex root.p3: Size: 268435456 bytes (256 MB)<br />
<br />
volume root<br />
268435456 / 512 + 16=281<br />
<br />
plex root<br />
268435456 /512 = 524288<br />
<br />
<br />
<br />
# size offset fstype [fsize bsize bps/cpg]<br />
a: 524288 281 4.2BSD 2048 16384 0<br />
b: 35840936 16 vinum<br />
c: 35840952 0 unused 0 0 # "raw" part, don't edit<br />
<br />
testida saab fsck -n /dev/da1s1a<br />
<br />
<br />
konfiguratsioon<br />
<br />
drive a device /dev/da1s1b<br />
drive b device /dev/da2s1b<br />
drive c device /dev/da3s1b<br />
drive d device /dev/da4s1b<br />
<br />
volume root<br />
plex org concat<br />
sd length 256m drive a<br />
plex org concat<br />
sd length 256m drive b<br />
plex org concat<br />
sd length 256m drive c<br />
plex org concat<br />
sd length 256m drive d<br />
<br />
volume swap<br />
plex org striped 272k<br />
sd length 512m drive a<br />
sd length 512m drive b<br />
plex org striped 272k<br />
sd length 512m drive c<br />
sd length 512m drive d<br />
<br />
volume usr<br />
plex org striped 272k<br />
sd length 1024m drive a<br />
sd length 1024m drive b<br />
plex org striped 272k<br />
sd length 1024m drive c<br />
sd length 1024m drive d<br />
<br />
volume var<br />
plex org striped 272k<br />
sd length 512m drive a<br />
sd length 512m drive b<br />
plex org striped 272k<br />
sd length 512m drive c<br />
sd length 512m drive d<br />
<br />
volume home<br />
plex org striped 272k<br />
sd drive a<br />
sd drive b<br />
plex org striped 272k<br />
sd drive c<br />
sd drive d<br />
<br />
<br />
<br />
newfs ketastele<br />
veel süsteem ketastele<br />
<br />
gvinum root mountida<br />
dumbime juursüsteemi<br />
cd /mnt<br />
dump -0 -C 8 -f - -L / | restore -r -f -<br />
<br />
<br />
mount /dev/gvinum/usr /mnt/usr<br />
mount /dev/gvinum/var/mnt/var<br />
<br />
cd usr/<br />
dump -0 -C 8 -f - -L /usr | restore -r -f -<br />
<br />
järgmisena /var<br />
<br />
paigaldada grub<br />
<br />
//laseb kirjutada tööajal bootsektorit<br />
sysctl kern.geom.debugflags=16<br />
<br />
<br />
/boot/loader.conf grub start<br />
<br />
geom_vinum_load="YES"<br />
vinum.autostart="YES"<br />
<br />
<br />
muudame fstab'i<br />
<br />
# Device Mountpoint FStype Options Dump Pass#<br />
/dev/gvinum/swap none swap sw 0 0<br />
/dev/gvinum/root / ufs rw 1 1<br />
/dev/gvinum/usr /usr ufs rw 2 2<br />
/dev/gvinum/var /var ufs rw 2 2<br />
/dev/gvinum/home /home ufs rw 2 2<br />
/dev/acd0 /cdrom cd9660 ro,noauto 0 0<br />
proc /proc procfs rw 0 0<br />
<br />
<br />
<br />
//lülitab softupdate sisse ...metainfo kirjutamisekohta<br />
tunefs -n /enable /dev/gvinum/usr<br />
tunefs -n /enable /dev/gvinum/var<br />
<br />
grubikonf teha<br />
muuda bootivaks kõik kettad ehk siis<br />
<br />
root (hd4,0,a)<br />
setup(hd4)<br />
<br />
peale bootimist tuleb grub üles<br />
<br />
root (hd0,0,a)<br />
kernel /boot/loader<br />
<br />
/boot/grub/menu.lst<br />
<br />
timeout 20<br />
default 0<br />
fallback 2<br />
<br />
title FreeBSD 1. kettalt<br />
root (hd0,0,a)<br />
kernel /boot/loader<br />
<br />
title FreeBSD 2. kettalt<br />
root (hd1,0,a)<br />
kernel /boot/loader<br />
<br />
<br />
title FreeBSD 3. kettalt<br />
root (hd2,0,a)<br />
kernel /boot/loader<br />
<br />
<br />
title FreeBSD 4. kettalt<br />
root (hd3,0,a)<br />
kernel /boot/loader<br />
<br />
<br />
<br />
'''gstripe'''<br />
<br />
<br />
gstripe label -v -s 4096 data /dev/ad2 /dev/ad4<br />
newfs /dev/stripe/data<br />
mount /dev/stripe/data /mnt/tank2<br />
df -h<br />
/dev/stripe/data 289G 4.0K 266G 0% /mnt/tank2<br />
<br />
cat /var/run/dmesg.boot | grep "ad"<br />
gstripe list<br />
umount /dev/stripe/data<br />
tunefs -m 2 -o space /dev/stripe/data<br />
mount /dev/stripe/data /mnt/tank2<br />
/dev/stripe/data 289G 4.0K 283G 0% /mnt/tank2<br />
<br />
no -m 2 ytleb et minfree peaks 2% olema<br />
ja -o space optimiseerib space'le, mitte access time'le<br />
aga kiiremat kaablit vaja, udma33 sucks ASS<br />
<br />
fsck_ffs /dev/stripe/data</div>
84.50.68.186
https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Toored_palad&diff=1433
Toored palad
2006-08-06T10:48:15Z
<p>84.50.68.186: </p>
<hr />
<div>* [[:NFS-Root arvuti tekitamine]]<br />
* [[:iSCSI kasutamine]]<br />
* [[:Virtualiseerimine tarkvaraga Xen]]<br />
* [[:Oracle RAC]]<br />
* [[:Arvuti kasutamine]]<br />
* [[:Load balancing ja failover]]<br />
* [[:ldap klient ja server]]<br />
* [[:FreeBSD jail]]<br />
* [[:PgAdmin]]<br />
* [[:Bookmark Sync and Sort - Firefoxi bookmarkide sünkroniseerimine]]<br />
* [[:rsync backup]]<br />
* [[:vinum gvinum ja geom]]</div>
84.50.68.186
https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Ldap_klient_ja_server&diff=1432
Ldap klient ja server
2006-08-05T16:17:17Z
<p>84.50.68.186: </p>
<hr />
<div>suhteliselt tegemist tõlkega http://www.cultdeadsheep.org/FreeBSD/docs/Quick_and_dirty_FreeBSD_5_x_and_nss_ldap_mini-HOWTO.html lehelt mõningad asjad muudetud<br />
<br />
'''LDAP''' (Lightweight Directory Access Protocol) http://www.openldap.org/ on Michigani Ülikooli (University of Michigan) poolt välja töötatud kataloogiteenuse protokoll asendamaks X.500 DAP (Directory Access Protocol) protokolli. Süsteemis pakub ta võimalust ühe teenuse piires hoida ning väljastada mitmesugust kasutajakontode kohta käivat infot. näiteks hoida lisaks kasutaja paroolile ja nimele veel tema kontaktandmeid samba parooli jms. Samuti saab ldap’i hästi kasutada kui on mitu serverit (mail, www, samba, terminaliserver) ning oleks vaja ,et samad kasutajad eksisteeriksid kõigis neis serverites. käesolev näide sobibki sellise lahenduse loomiseks kõigeparemini :)<br />
<br />
'''serveri pool'''<br />
<br />
installime openldap serveri<br />
<br />
freebsd's<br />
cd /usr/ports/net/openldap22-server/ && make install<br />
<br />
teises os'ides vastavalt siis emerge apt-get install etc<br />
<br />
süsteemi paigaldatakse ka berkeley db mida openldab defauldis kasutab kuid on võimalik seada see tööle ka no näiteks postgresql peal.<br />
<br />
genereerime serverile parooli<br />
<br />
slappasswd -s parool<br />
{SSHA}nPKG3qbPABkp21aTBZV2IpbcGUHLi3a2<br />
<br />
liigume /usr/local/etc/openldap ning avame faili slapd.conf lisame sinna<br />
<br />
include /usr/local/etc/openldap/schema/core.schema<br />
include /usr/local/etc/openldap/schema/cosine.schema<br />
include /usr/local/etc/openldap/schema/nis.schema<br />
pidfile /var/run/ldap/slapd.pid<br />
argsfile /var/run/ldap/slapd.args<br />
database bdb<br />
suffix "dc=test,dc=org"<br />
rootdn "cn=Manager,dc=test,dc=org"<br />
rootpw {SSHA}nPKG3qbPABkp21aTBZV2IpbcGUHLi3a2<br />
directory /var/db/openldap-data<br />
index objectClass eq<br />
index uid pres,eq,sub<br />
<br />
selleks ,et toimiks kõik info liigutamine TLS krüpteeritult genereerime võtmed ja lisame konfi read näiteks<br />
<br />
# Define SSL and TLS properties (optional)<br />
TLSCertificateFile /etc/ssl/ldap.pem<br />
TLSCertificateKeyFile /etc/openldap/ssl/ldap.pem<br />
TLSCACertificateFile /etc/ssl/ldap.pem<br />
<br />
selleks ,et kliendid saaksid küll anonüümselt audentida vastu ldap serverit<br />
kuid mitte lugeda krütpeeritud paroole aitavad read<br />
<br />
access to attrs=userPassword<br />
by self write<br />
by anonymous auth<br />
by * none<br />
access to *<br />
by * read<br />
<br />
<br />
<br />
natuke failiõigusi paika noh lihtsalt igaksjuhuks<br />
<br />
chmod 440 /usr/local/etc/openldap/slapd.conf<br />
chown ldap:ldap /usr/local/etc/openldap/slapd.conf<br />
chown -R ldap:ldap /var/db/openldap*<br />
<br />
/etc/rc.conf’i lisame ldap’i teenuse käivitamiseks boodil<br />
<br />
slapd_enable="YES"<br />
slapd_flags='-h "ldapi://%2fvar%2frun%2fopenldap%2fldapi/ ldap://0.0.0.0/"'<br />
slapd_sockets="/var/run/openldap/ldapi"<br />
<br />
peale rebooti võime sockstatiga kontrollida kas ldap kuulab 389 pordil<br />
<br />
nüüd loome test.ldiff faili ning ekspordime selle ldap’i sellega paneme paika kogu struktuuri<br />
<br />
dn: dc=test,dc=org<br />
dc: test<br />
objectClass: top<br />
objectClass: domain<br />
objectClass: domainRelatedObject<br />
associatedDomain: test.org<br />
structuralObjectClass: domain<br />
dn:ou=groups, dc=test, dc=org<br />
objectclass: top<br />
objectclass: organizationalUnit <br />
ou: groups<br />
structuralObjectClass: organizationalUnit<br />
dn:ou=people, dc=test, dc=org<br />
objectclass: top<br />
objectclass: organizationalUnit<br />
ou: people<br />
structuralObjectClass: organizationalUnit<br />
<br />
teeme failist eksportimise<br />
<br />
slapadd -l test.ldiff<br />
<br />
Kaks uute userite lisamise template’t. Slappadd’ga saab nende failide abil ldap’i kasutajad testuser ja testuser2. Muidugi võib kirjutada mingi shellskripti mis parameetritena võtab kasutaja parooli ja grupi ning loob kodukatalooma lisaks ka :) genereerida tuleb ka slappasswd’ga parool mõlemale kasutajale<br />
<br />
Esimene kasutaja testuser.ldiff<br />
<br />
dn: cn=StupidTest User, ou=people, dc=test, dc=org<br />
cn: StupidTest User<br />
sn: Dummy<br />
objectclass: top<br />
objectclass: person<br />
objectclass: posixAccount<br />
objectclass: shadowAccount<br />
uid:testuser<br />
userpassword:{SSHA}GmbwsRvJugoiT5NIIJ2bk+5YVfWMUVa1<br />
uidnumber:1000<br />
gidnumber:1000<br />
gecos:Niisama ldap user<br />
loginShell:/bin/csh<br />
homeDirectory: /home/test<br />
dn: cn=test, ou=groups, dc=test, dc=org<br />
objectclass: top<br />
objectclass: posixGroup<br />
cn: test<br />
gidnumber: 1000<br />
memberuid: test<br />
<br />
<br />
slapadd -l testuser.ldiff<br />
<br />
teine kasutaja testuser2.ldiff<br />
<br />
dn: cn=StupidTest User2, ou=people, dc=test, dc=org<br />
cn: StupidTest User2<br />
sn: Dummy<br />
objectclass: top<br />
objectclass: person<br />
objectclass: posixAccount<br />
objectclass: shadowAccount<br />
uid:testuser2<br />
userpassword:{SSHA}wU0T6ixZb9sU2+JTK8Au8sq7noNfMkbv<br />
uidnumber:1001<br />
gidnumber:1001<br />
gecos:TestUser<br />
loginShell:/bin/csh<br />
homeDirectory: /home/test2 <br />
dn: cn=test2, ou=groups, dc=test, dc=org<br />
objectclass: top<br />
objectclass: posixGroup<br />
cn: test2<br />
gidnumber: 1001<br />
memberuid: test2<br />
<br />
slapadd -l testuser2.ldiff<br />
<br />
'''kliendi pool'''<br />
<br />
installime nss_ldap ja pam_ldap softi sellekäigus paigutatakse süsteemi ka openldap-client<br />
<br />
cd /usr/ports/net/nss_ldap && make install clean<br />
cd /usr/ports/security/pam_ldap/ && make install<br />
<br />
lisame /etc/pam.d/ldap faili 5x puhul või /etc/pam.conf 4x süsteemis rea<br />
<br />
login auth sufficient /usr/local/lib/pam_ldap.so<br />
<br />
lähme /usr/local/etc ning nimetame nss_ldap.conf.sample nss_ldap.conf loome sellest softlingi ldap.conf’ile<br />
<br />
ln -s /usr/local/etc/nss_ldap.conf /usr/local/etc/ldap.conf<br />
<br />
kirjutame nss_ldap.conf’i<br />
<br />
host 192.168.1.1 <- siia siis ldap serveri ip<br />
ssl start_tls<br />
ldap_version 3<br />
suffix "dc=test,dc=org"<br />
nss_base_passwd ou=People,dc=test,dc=org?sub<br />
nss_base_group ou=Group,dc=test,dc=org?sub<br />
<br />
<br />
avame faili /etc/nsswitch.conf ning kirjutame sinna<br />
<br />
passwd: files ldap<br />
group: files ldap<br />
<br />
nüüd kirjutame /etc/pam.d/sshd konfi<br />
<br />
auth sufficient /usr/local/lib/pam_ldap.so no_warn try_first_pass<br />
auth required pam_unix.so<br />
<br />
kommenteerime kõik muud read vastavalt teiste teenuste pam konfidesse /etc/pam.d all tuleb lisada samad read kui huvi ka neid saada ldap’ilt auth’ima nagu ftp imap jms<br />
<br />
<br />
# id testuser<br />
uid=1000(testuser) gid=1000 groups=1000<br />
# id testuser2<br />
uid=1001(testuser2) gid=1001 groups=1001<br />
<br />
# finger testuser<br />
Login: testuser Name: Niisama ldap user<br />
Directory: /home/test Shell: /bin/csh<br />
Never logged in.<br />
No Mail.<br />
No Plan.<br />
<br />
# ssh testuser2@localhost<br />
Password:<br />
Last login: Tue May 31 14:54:12 2005 from localhost<br />
Copyright (c) 1980, 1983, 1986, 1988, 1990, 1991, 1993, 1994<br />
The Regents of the University of California. All rights reserved.<br />
<br />
FreeBSD 5.4-RELEASE (GENERIC) #0: Sun May 8 10:21:06 UTC 2005<br />
Welcome to FreeBSD!<br />
Could not chdir to home directory /home/test2: No such file or directory<br />
<br />
viimane rida näitab ,et tuleks luua ka serverisse kodukataloog userile ning see nfs’i abil jagada kliendile :)<br />
<br />
mis veel. Enda serveri lokaalsete kasutajate ldap’i viimiseks vajalikud skriptid saab http://www.padl.com/OSS/MigrationTools.html Muidu annaks veel ühtteist teha näiteks automount ja samba http://www.idealx.org/prj/samba/samba-ldap-howto.pdf ning veebiliides muretseda. Viimaseid on mitmeid kirjutatud aga alati võib ka ise midagi nokitseda http://ee.php.net/manual/en/ref.ldap.php<br />
<br />
lisaks veel … Yet Another Passwd 2 LDIF Converter http://freshmeat.net/projects/yap2lc/?topic_id=861<br />
<br />
Web-based password changing cgi script for LDAP-based user databases http://www.cloudmaster.com/~sauer/projects/fom-files/cache/90.html<br />
<br />
kasutajate administreerimiseks http://cpu.sourceforge.net/<br />
<br />
muidugi ka http://phpldapadmin.sourceforge.net</div>
84.50.68.186
https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Ldap_klient_ja_server&diff=1431
Ldap klient ja server
2006-08-05T16:06:06Z
<p>84.50.68.186: </p>
<hr />
<div>suhteliselt tegemist tõlkega http://www.cultdeadsheep.org/FreeBSD/docs/Quick_and_dirty_FreeBSD_5_x_and_nss_ldap_mini-HOWTO.html lehelt mõningad asjad muudetud<br />
<br />
'''LDAP''' (Lightweight Directory Access Protocol) http://www.openldap.org/ on Michigani Ülikooli (University of Michigan) poolt välja töötatud kataloogiteenuse protokoll asendamaks X.500 DAP (Directory Access Protocol) protokolli. Süsteemis pakub ta võimalust ühe teenuse piires hoida ning väljastada mitmesugust kasutajakontode kohta käivat infot. näiteks hoida lisaks kasutaja paroolile ja nimele veel tema kontaktandmeid samba parooli jms. Samuti saab ldap’i hästi kasutada kui on mitu serverit (mail, www, samba, terminaliserver) ning oleks vaja ,et samad kasutajad eksisteeriksid kõigis neis serverites. käesolev näide sobibki sellise lahenduse loomiseks kõigeparemini :)<br />
<br />
'''serveri pool'''<br />
<br />
installime openldap serveri<br />
<br />
freebsd's<br />
cd /usr/ports/net/openldap22-server/ && make install<br />
<br />
teises os'ides vastavalt siis emerge apt-get install etc<br />
<br />
süsteemi paigaldatakse ka berkeley db mida openldab defauldis kasutab kuid on võimalik seada see tööle ka no näiteks postgresql peal.<br />
<br />
genereerime serverile parooli<br />
<br />
slappasswd -s parool<br />
{SSHA}nPKG3qbPABkp21aTBZV2IpbcGUHLi3a2<br />
<br />
liigume /usr/local/etc/openldap ning avame faili slapd.conf lisame sinna<br />
<br />
include /usr/local/etc/openldap/schema/core.schema<br />
include /usr/local/etc/openldap/schema/cosine.schema<br />
include /usr/local/etc/openldap/schema/nis.schema<br />
pidfile /var/run/ldap/slapd.pid<br />
argsfile /var/run/ldap/slapd.args<br />
database bdb<br />
suffix "dc=test,dc=org"<br />
rootdn "cn=Manager,dc=test,dc=org"<br />
rootpw {SSHA}nPKG3qbPABkp21aTBZV2IpbcGUHLi3a2<br />
directory /var/db/openldap-data<br />
index objectClass eq<br />
index uid pres,eq,sub<br />
<br />
selleks ,et toimiks kõik info liigutamine TLS krüpteeritult genereerime võtmed ja lisame konfi read näiteks<br />
<br />
# Define SSL and TLS properties (optional)<br />
TLSCertificateFile /etc/ssl/ldap.pem<br />
TLSCertificateKeyFile /etc/openldap/ssl/ldap.pem<br />
TLSCACertificateFile /etc/ssl/ldap.pem<br />
<br />
selleks ,et kliendid saaksid küll anonüümselt audentida vastu ldap serverit<br />
kuid mitte lugeda krütpeeritud paroole aitavad read<br />
<br />
access to attrs=userPassword<br />
by self write<br />
by anonymous auth<br />
by * none<br />
access to *<br />
by * read<br />
<br />
<br />
<br />
natuke failiõigusi paika noh lihtsalt igaksjuhuks<br />
<br />
chmod 440 /usr/local/etc/openldap/slapd.conf<br />
chown ldap:ldap /usr/local/etc/openldap/slapd.conf<br />
chown -R ldap:ldap /var/db/openldap*<br />
<br />
/etc/rc.conf’i lisame ldap’i teenuse käivitamiseks boodil<br />
<br />
slapd_enable="YES"<br />
slapd_flags='-h "ldapi://%2fvar%2frun%2fopenldap%2fldapi/ ldap://0.0.0.0/"'<br />
slapd_sockets="/var/run/openldap/ldapi"<br />
<br />
peale rebooti võime sockstatiga kontrollida kas ldap kuulab 389 pordil<br />
<br />
nüüd loome test.ldiff faili ning ekspordime selle ldap’i sellega paneme paika kogu struktuuri<br />
<br />
dn: dc=test,dc=org<br />
dc: test<br />
objectClass: top<br />
objectClass: domain<br />
objectClass: domainRelatedObject<br />
associatedDomain: test.org<br />
structuralObjectClass: domain<br />
dn:ou=groups, dc=test, dc=org<br />
objectclass: top<br />
objectclass: organizationalUnit <br />
ou: groups<br />
structuralObjectClass: organizationalUnit<br />
dn:ou=people, dc=test, dc=org<br />
objectclass: top<br />
objectclass: organizationalUnit<br />
ou: people<br />
structuralObjectClass: organizationalUnit<br />
<br />
teeme failist eksportimise<br />
<br />
slapadd -l test.ldiff<br />
<br />
Kaks uute userite lisamise template’t. Slappadd’ga saab nende failide abil ldap’i kasutajad testuser ja testuser2. Muidugi võib kirjutada mingi shellskripti mis parameetritena võtab kasutaja parooli ja grupi ning loob kodukatalooma lisaks ka :) genereerida tuleb ka slappasswd’ga parool mõlemale kasutajale<br />
<br />
Esimene kasutaja testuser.ldiff<br />
<br />
dn: cn=StupidTest User, ou=people, dc=test, dc=org<br />
cn: StupidTest User<br />
sn: Dummy<br />
objectclass: top<br />
objectclass: person<br />
objectclass: posixAccount<br />
objectclass: shadowAccount<br />
uid:testuser<br />
userpassword:{SSHA}GmbwsRvJugoiT5NIIJ2bk+5YVfWMUVa1<br />
uidnumber:1000<br />
gidnumber:1000<br />
gecos:Niisama ldap user<br />
loginShell:/bin/csh<br />
homeDirectory: /home/test<br />
dn: cn=test, ou=groups, dc=test, dc=org<br />
objectclass: top<br />
objectclass: posixGroup<br />
cn: test<br />
gidnumber: 1000<br />
memberuid: test<br />
<br />
<br />
slapadd -l testuser.ldiff<br />
<br />
teine kasutaja testuser2.ldiff<br />
<br />
dn: cn=StupidTest User2, ou=people, dc=test, dc=org<br />
cn: StupidTest User2<br />
sn: Dummy<br />
objectclass: top<br />
objectclass: person<br />
objectclass: posixAccount<br />
objectclass: shadowAccount<br />
uid:testuser2<br />
userpassword:{SSHA}wU0T6ixZb9sU2+JTK8Au8sq7noNfMkbv<br />
uidnumber:1001<br />
gidnumber:1001<br />
gecos:TestUser<br />
loginShell:/bin/csh<br />
homeDirectory: /home/test2 <br />
dn: cn=test2, ou=groups, dc=test, dc=org<br />
objectclass: top<br />
objectclass: posixGroup<br />
cn: test2<br />
gidnumber: 1001<br />
memberuid: test2<br />
<br />
slapadd -l testuser2.ldiff<br />
<br />
'''kliendi pool'''<br />
<br />
installime nss_ldap ja pam_ldap softi sellekäigus paigutatakse süsteemi ka openldap-client<br />
<br />
cd /usr/ports/net/nss_ldap && make install clean<br />
cd /usr/ports/security/pam_ldap/ && make install<br />
<br />
lisame /etc/pam.d/ldap faili 5x puhul või /etc/pam.conf 4x süsteemis rea<br />
<br />
login auth sufficient /usr/local/lib/pam_ldap.so<br />
<br />
lähme /usr/local/etc ning nimetame nss_ldap.conf.sample nss_ldap.conf loome sellest softlingi ldap.conf’ile<br />
<br />
ln -s /usr/local/etc/nss_ldap.conf /usr/local/etc/ldap.conf<br />
<br />
kirjutame nss_ldap.conf’i<br />
<br />
host 192.168.1.1 <- siia siis ldap serveri ip<br />
ssl start_tls<br />
ldap_version 3<br />
suffix "dc=test,dc=org"<br />
nss_base_passwd ou=People,dc=test,dc=org?sub<br />
nss_base_group ou=Group,dc=test,dc=org?sub<br />
<br />
<br />
avame faili /etc/nsswitch.conf ning kirjutame sinna<br />
<br />
passwd: files ldap<br />
group: files ldap<br />
<br />
nüüd kirjutame /etc/pam.d/sshd konfi<br />
<br />
auth sufficient /usr/local/lib/pam_ldap.so no_warn try_first_pass<br />
auth required pam_unix.so<br />
<br />
kommenteerime kõik muud read vastavalt teiste teenuste pam konfidesse /etc/pam.d all tuleb lisada samad read kui huvi ka neid saada ldap’ilt auth’ima nagu ftp imap jms<br />
<br />
:)<br />
<br />
# id testuser<br />
uid=1000(testuser) gid=1000 groups=1000<br />
# id testuser2<br />
uid=1001(testuser2) gid=1001 groups=1001<br />
<br />
# finger testuser<br />
Login: testuser Name: Niisama ldap user<br />
Directory: /home/test Shell: /bin/csh<br />
Never logged in.<br />
No Mail.<br />
No Plan.<br />
<br />
# ssh testuser2@localhost<br />
Password:<br />
Last login: Tue May 31 14:54:12 2005 from localhost<br />
Copyright (c) 1980, 1983, 1986, 1988, 1990, 1991, 1993, 1994<br />
The Regents of the University of California. All rights reserved.<br />
<br />
FreeBSD 5.4-RELEASE (GENERIC) #0: Sun May 8 10:21:06 UTC 2005<br />
Welcome to FreeBSD!<br />
Could not chdir to home directory /home/test2: No such file or directory<br />
<br />
viimane rida näitab ,et tuleks luua ka serverisse kodukataloog userile ning see nfs’i abil jagada kliendile :)<br />
<br />
mis veel. Enda serveri lokaalsete kasutajate ldap’i viimiseks vajalikud skriptid saab http://www.padl.com/OSS/MigrationTools.html Muidu annaks veel ühtteist teha näiteks automount ja samba http://www.idealx.org/prj/samba/samba-ldap-howto.pdf ning veebiliides muretseda. Viimaseid on mitmeid kirjutatud aga alati võib ka ise midagi nokitseda http://ee.php.net/manual/en/ref.ldap.php<br />
<br />
lisaks veel … Yet Another Passwd 2 LDIF Converter http://freshmeat.net/projects/yap2lc/?topic_id=861<br />
<br />
Web-based password changing cgi script for LDAP-based user databases http://www.cloudmaster.com/~sauer/projects/fom-files/cache/90.html<br />
<br />
kasutajate administreerimiseks http://cpu.sourceforge.net/<br />
<br />
muidugi ka http://phpldapadmin.sourceforge.net</div>
84.50.68.186
https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Ldap_klient_ja_server&diff=1430
Ldap klient ja server
2006-08-05T16:05:34Z
<p>84.50.68.186: </p>
<hr />
<div>suhteliselt tegemist tõlkega http://www.cultdeadsheep.org/FreeBSD/docs/Quick_and_dirty_FreeBSD_5_x_and_nss_ldap_mini-HOWTO.html lehelt mõningad asjad muudetud<br />
<br />
'''LDAP''' (Lightweight Directory Access Protocol) http://www.openldap.org/ on Michigani Ülikooli (University of Michigan) poolt välja töötatud kataloogiteenuse protokoll asendamaks X.500 DAP (Directory Access Protocol) protokolli. Süsteemis pakub ta võimalust ühe teenuse piires hoida ning väljastada mitmesugust kasutajakontode kohta käivat infot. näiteks hoida lisaks kasutaja paroolile ja nimele veel tema kontaktandmeid samba parooli jms. Samuti saab ldap’i hästi kasutada kui on mitu serverit (mail, www, samba, terminaliserver) ning oleks vaja ,et samad kasutajad eksisteeriksid kõigis neis serverites. käesolev näide sobibki sellise lahenduse loomiseks kõigeparemini :)<br />
<br />
'''serveri pool'''<br />
<br />
installime openldap serveri<br />
<br />
freebsd's<br />
cd /usr/ports/net/openldap22-server/ && make install<br />
<br />
teises os'ides vastavalt siis emerge apt-get install etc<br />
<br />
süsteemi paigaldatakse ka berkeley db mida openldab defauldis kasutab kuid on võimalik seada see tööle ka no näiteks postgresql peal.<br />
<br />
genereerime serverile parooli<br />
<br />
slappasswd -s parool<br />
{SSHA}nPKG3qbPABkp21aTBZV2IpbcGUHLi3a2<br />
<br />
liigume /usr/local/etc/openldap ning avame faili slapd.conf lisame sinna<br />
<br />
include /usr/local/etc/openldap/schema/core.schema<br />
include /usr/local/etc/openldap/schema/cosine.schema<br />
include /usr/local/etc/openldap/schema/nis.schema<br />
pidfile /var/run/ldap/slapd.pid<br />
argsfile /var/run/ldap/slapd.args<br />
database bdb<br />
suffix "dc=test,dc=org"<br />
rootdn "cn=Manager,dc=test,dc=org"<br />
rootpw {SSHA}nPKG3qbPABkp21aTBZV2IpbcGUHLi3a2<br />
directory /var/db/openldap-data<br />
index objectClass eq<br />
index uid pres,eq,sub<br />
<br />
selleks ,et toimiks kõik info liigutamine TLS krüpteeritult genereerime võtmed ja lisame konfi read näiteks<br />
<br />
# Define SSL and TLS properties (optional)<br />
TLSCertificateFile /etc/ssl/ldap.pem<br />
TLSCertificateKeyFile /etc/openldap/ssl/ldap.pem<br />
TLSCACertificateFile /etc/ssl/ldap.pem<br />
<br />
selleks ,et kliendid saaksid küll anonüümselt audentida vastu ldap serverit<br />
kuid mitte lugeda krütpeeritud paroole aitavad read<br />
<br />
access to attrs=userPassword<br />
by self write<br />
by anonymous auth<br />
by * none<br />
access to *<br />
by * read<br />
<br />
<br />
<br />
natuke failiõigusi paika noh lihtsalt igaksjuhuks<br />
<br />
chmod 440 /usr/local/etc/openldap/slapd.conf<br />
chown ldap:ldap /usr/local/etc/openldap/slapd.conf<br />
chown -R ldap:ldap /var/db/openldap*<br />
<br />
/etc/rc.conf’i lisame ldap’i teenuse käivitamiseks boodil<br />
<br />
slapd_enable="YES"<br />
slapd_flags='-h "ldapi://%2fvar%2frun%2fopenldap%2fldapi/ ldap://0.0.0.0/"'<br />
slapd_sockets="/var/run/openldap/ldapi"<br />
<br />
peale rebooti võime sockstatiga kontrollida kas ldap kuulab 389 pordil<br />
<br />
nüüd loome test.ldiff faili ning ekspordime selle ldap’i sellega paneme paika kogu struktuuri<br />
<br />
dn: dc=test,dc=org<br />
dc: test<br />
objectClass: top<br />
objectClass: domain<br />
objectClass: domainRelatedObject<br />
associatedDomain: test.org<br />
structuralObjectClass: domain<br />
dn:ou=groups, dc=test, dc=org<br />
objectclass: top<br />
objectclass: organizationalUnit <br />
ou: groups<br />
structuralObjectClass: organizationalUnit<br />
dn:ou=people, dc=test, dc=org<br />
objectclass: top<br />
objectclass: organizationalUnit<br />
ou: people<br />
structuralObjectClass: organizationalUnit<br />
<br />
teeme failist eksportimise<br />
<br />
slapadd -l test.ldiff<br />
<br />
Kaks uute userite lisamise template’t. Slappadd’ga saab nende failide abil ldap’i kasutajad testuser ja testuser2. Muidugi võib kirjutada mingi shellskripti mis parameetritena võtab kasutaja parooli ja grupi ning loob kodukatalooma lisaks ka :) genereerida tuleb ka slappasswd’ga parool mõlemale kasutajale<br />
<br />
Esimene kasutaja testuser.ldiff<br />
<br />
dn: cn=StupidTest User, ou=people, dc=test, dc=org<br />
cn: StupidTest User<br />
sn: Dummy<br />
objectclass: top<br />
objectclass: person<br />
objectclass: posixAccount<br />
objectclass: shadowAccount<br />
uid:testuser<br />
userpassword:{SSHA}GmbwsRvJugoiT5NIIJ2bk+5YVfWMUVa1<br />
uidnumber:1000<br />
gidnumber:1000<br />
gecos:Niisama ldap user<br />
loginShell:/bin/csh<br />
homeDirectory: /home/test<br />
dn: cn=test, ou=groups, dc=test, dc=org<br />
objectclass: top<br />
objectclass: posixGroup<br />
cn: test<br />
gidnumber: 1000<br />
memberuid: test<br />
<br />
<br />
slapadd -l testuser.ldiff<br />
<br />
teine kasutaja testuser2.ldiff<br />
<br />
dn: cn=StupidTest User2, ou=people, dc=test, dc=org<br />
cn: StupidTest User2<br />
sn: Dummy<br />
objectclass: top<br />
objectclass: person<br />
objectclass: posixAccount<br />
objectclass: shadowAccount<br />
uid:testuser2<br />
userpassword:{SSHA}wU0T6ixZb9sU2+JTK8Au8sq7noNfMkbv<br />
uidnumber:1001<br />
gidnumber:1001<br />
gecos:TestUser<br />
loginShell:/bin/csh<br />
homeDirectory: /home/test2 <br />
dn: cn=test2, ou=groups, dc=test, dc=org<br />
objectclass: top<br />
objectclass: posixGroup<br />
cn: test2<br />
gidnumber: 1001<br />
memberuid: test2<br />
<br />
slapadd -l testuser2.ldiff<br />
<br />
'''kliendi pool'''<br />
<br />
installime nss_ldap ja pam_ldap softi sellekäigus paigutatakse süsteemi ka openldap-client<br />
<br />
cd /usr/ports/net/nss_ldap && make install clean<br />
cd /usr/ports/security/pam_ldap/ && make install<br />
<br />
lisame /etc/pam.d/ldap faili 5x puhul või /etc/pam.conf 4x süsteemis rea<br />
<br />
login auth sufficient /usr/local/lib/pam_ldap.so<br />
<br />
lähme /usr/local/etc ning nimetame nss_ldap.conf.sample nss_ldap.conf loome sellest softlingi ldap.conf’ile<br />
<br />
ln -s /usr/local/etc/nss_ldap.conf /usr/local/etc/ldap.conf<br />
<br />
kirjutame nss_ldap.conf’i<br />
<br />
host 192.168.1.1 <- siia siis ldap serveri ip<br />
ssl start_tls<br />
ldap_version 3<br />
suffix "dc=test,dc=org"<br />
pam_password md5<br />
nss_base_passwd ou=People,dc=test,dc=org?sub<br />
nss_base_group ou=Group,dc=test,dc=org?sub<br />
<br />
<br />
avame faili /etc/nsswitch.conf ning kirjutame sinna<br />
<br />
passwd: files ldap<br />
group: files ldap<br />
<br />
nüüd kirjutame /etc/pam.d/sshd konfi<br />
<br />
auth sufficient /usr/local/lib/pam_ldap.so no_warn try_first_pass<br />
auth required pam_unix.so<br />
<br />
kommenteerime kõik muud read vastavalt teiste teenuste pam konfidesse /etc/pam.d all tuleb lisada samad read kui huvi ka neid saada ldap’ilt auth’ima nagu ftp imap jms<br />
<br />
:)<br />
<br />
# id testuser<br />
uid=1000(testuser) gid=1000 groups=1000<br />
# id testuser2<br />
uid=1001(testuser2) gid=1001 groups=1001<br />
<br />
# finger testuser<br />
Login: testuser Name: Niisama ldap user<br />
Directory: /home/test Shell: /bin/csh<br />
Never logged in.<br />
No Mail.<br />
No Plan.<br />
<br />
# ssh testuser2@localhost<br />
Password:<br />
Last login: Tue May 31 14:54:12 2005 from localhost<br />
Copyright (c) 1980, 1983, 1986, 1988, 1990, 1991, 1993, 1994<br />
The Regents of the University of California. All rights reserved.<br />
<br />
FreeBSD 5.4-RELEASE (GENERIC) #0: Sun May 8 10:21:06 UTC 2005<br />
Welcome to FreeBSD!<br />
Could not chdir to home directory /home/test2: No such file or directory<br />
<br />
viimane rida näitab ,et tuleks luua ka serverisse kodukataloog userile ning see nfs’i abil jagada kliendile :)<br />
<br />
mis veel. Enda serveri lokaalsete kasutajate ldap’i viimiseks vajalikud skriptid saab http://www.padl.com/OSS/MigrationTools.html Muidu annaks veel ühtteist teha näiteks automount ja samba http://www.idealx.org/prj/samba/samba-ldap-howto.pdf ning veebiliides muretseda. Viimaseid on mitmeid kirjutatud aga alati võib ka ise midagi nokitseda http://ee.php.net/manual/en/ref.ldap.php<br />
<br />
lisaks veel … Yet Another Passwd 2 LDIF Converter http://freshmeat.net/projects/yap2lc/?topic_id=861<br />
<br />
Web-based password changing cgi script for LDAP-based user databases http://www.cloudmaster.com/~sauer/projects/fom-files/cache/90.html<br />
<br />
kasutajate administreerimiseks http://cpu.sourceforge.net/<br />
<br />
muidugi ka http://phpldapadmin.sourceforge.net</div>
84.50.68.186
https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Ldap_klient_ja_server&diff=1429
Ldap klient ja server
2006-08-05T16:04:01Z
<p>84.50.68.186: </p>
<hr />
<div>suhteliselt tegemist tõlkega http://www.cultdeadsheep.org/FreeBSD/docs/Quick_and_dirty_FreeBSD_5_x_and_nss_ldap_mini-HOWTO.html lehelt mõningad asjad muudetud<br />
<br />
'''LDAP''' (Lightweight Directory Access Protocol) http://www.openldap.org/ on Michigani Ülikooli (University of Michigan) poolt välja töötatud kataloogiteenuse protokoll asendamaks X.500 DAP (Directory Access Protocol) protokolli. Süsteemis pakub ta võimalust ühe teenuse piires hoida ning väljastada mitmesugust kasutajakontode kohta käivat infot. näiteks hoida lisaks kasutaja paroolile ja nimele veel tema kontaktandmeid samba parooli jms. Samuti saab ldap’i hästi kasutada kui on mitu serverit (mail, www, samba, terminaliserver) ning oleks vaja ,et samad kasutajad eksisteeriksid kõigis neis serverites. käesolev näide sobibki sellise lahenduse loomiseks kõigeparemini :)<br />
<br />
'''serveri pool'''<br />
<br />
installime openldap serveri<br />
<br />
freebsd's<br />
cd /usr/ports/net/openldap22-server/ && make install<br />
<br />
teises os'ides vastavalt siis emerge apt-get install etc<br />
<br />
süsteemi paigaldatakse ka berkeley db mida openldab defauldis kasutab kuid on võimalik seada see tööle ka no näiteks postgresql peal.<br />
<br />
genereerime serverile parooli<br />
<br />
# slappasswd -s parool<br />
{SSHA}nPKG3qbPABkp21aTBZV2IpbcGUHLi3a2<br />
<br />
liigume /usr/local/etc/openldap ning avame faili slapd.conf lisame sinna<br />
<br />
include /usr/local/etc/openldap/schema/core.schema<br />
include /usr/local/etc/openldap/schema/cosine.schema<br />
include /usr/local/etc/openldap/schema/nis.schema<br />
pidfile /var/run/ldap/slapd.pid<br />
argsfile /var/run/ldap/slapd.args<br />
database bdb<br />
suffix "dc=test,dc=org"<br />
rootdn "cn=Manager,dc=test,dc=org"<br />
rootpw {SSHA}nPKG3qbPABkp21aTBZV2IpbcGUHLi3a2<br />
directory /var/db/openldap-data<br />
index objectClass eq<br />
index uid pres,eq,sub<br />
<br />
selleks ,et toimiks kõik info liigutamine TLS krüpteeritult genereerime võtmed ja lisame konfi read näiteks<br />
<br />
# Define SSL and TLS properties (optional)<br />
TLSCertificateFile /etc/ssl/ldap.pem<br />
TLSCertificateKeyFile /etc/openldap/ssl/ldap.pem<br />
TLSCACertificateFile /etc/ssl/ldap.pem<br />
<br />
selleks ,et kliendid saaksid küll anonüümselt audentida vastu ldap serverit<br />
kuid mitte lugeda krütpeeritud paroole aitavad read<br />
<br />
access to attrs=userPassword<br />
by self write<br />
by anonymous auth<br />
by * none<br />
access to *<br />
by * read<br />
<br />
<br />
<br />
natuke failiõigusi paika noh lihtsalt igaksjuhuks<br />
<br />
#chmod 440 /usr/local/etc/openldap/slapd.conf<br />
#chown ldap:ldap /usr/local/etc/openldap/slapd.conf<br />
#chown -R ldap:ldap /var/db/openldap*<br />
<br />
/etc/rc.conf’i lisame ldap’i teenuse käivitamiseks boodil<br />
<br />
slapd_enable="YES"<br />
slapd_flags='-h "ldapi://%2fvar%2frun%2fopenldap%2fldapi/ ldap://0.0.0.0/"'<br />
slapd_sockets="/var/run/openldap/ldapi"<br />
<br />
peale rebooti võime sockstatiga kontrollida kas ldap kuulab 389 pordil<br />
<br />
nüüd loome test.ldiff faili ning ekspordime selle ldap’i sellega paneme paika kogu struktuuri<br />
<br />
dn: dc=test,dc=org<br />
dc: test<br />
objectClass: top<br />
objectClass: domain<br />
objectClass: domainRelatedObject<br />
associatedDomain: test.org<br />
structuralObjectClass: domain<br />
dn:ou=groups, dc=test, dc=org<br />
objectclass: top<br />
objectclass: organizationalUnit <br />
ou: groups<br />
structuralObjectClass: organizationalUnit<br />
dn:ou=people, dc=test, dc=org<br />
objectclass: top<br />
objectclass: organizationalUnit<br />
ou: people<br />
structuralObjectClass: organizationalUnit<br />
<br />
teeme failist eksportimise<br />
<br />
slapadd -l test.ldiff<br />
<br />
Kaks uute userite lisamise template’t. Slappadd’ga saab nende failide abil ldap’i kasutajad testuser ja testuser2. Muidugi võib kirjutada mingi shellskripti mis parameetritena võtab kasutaja parooli ja grupi ning loob kodukatalooma lisaks ka :) genereerida tuleb ka slappasswd’ga parool mõlemale kasutajale<br />
<br />
Esimene kasutaja testuser.ldiff<br />
<br />
dn: cn=StupidTest User, ou=people, dc=test, dc=org<br />
cn: StupidTest User<br />
sn: Dummy<br />
objectclass: top<br />
objectclass: person<br />
objectclass: posixAccount<br />
objectclass: shadowAccount<br />
uid:testuser<br />
userpassword:{SSHA}GmbwsRvJugoiT5NIIJ2bk+5YVfWMUVa1<br />
uidnumber:1000<br />
gidnumber:1000<br />
gecos:Niisama ldap user<br />
loginShell:/bin/csh<br />
homeDirectory: /home/test<br />
dn: cn=test, ou=groups, dc=test, dc=org<br />
objectclass: top<br />
objectclass: posixGroup<br />
cn: test<br />
gidnumber: 1000<br />
memberuid: test<br />
<br />
<br />
slapadd -l testuser.ldiff<br />
<br />
teine kasutaja testuser2.ldiff<br />
<br />
dn: cn=StupidTest User2, ou=people, dc=test, dc=org<br />
cn: StupidTest User2<br />
sn: Dummy<br />
objectclass: top<br />
objectclass: person<br />
objectclass: posixAccount<br />
objectclass: shadowAccount<br />
uid:testuser2<br />
userpassword:{SSHA}wU0T6ixZb9sU2+JTK8Au8sq7noNfMkbv<br />
uidnumber:1001<br />
gidnumber:1001<br />
gecos:TestUser<br />
loginShell:/bin/csh<br />
homeDirectory: /home/test2 <br />
dn: cn=test2, ou=groups, dc=test, dc=org<br />
objectclass: top<br />
objectclass: posixGroup<br />
cn: test2<br />
gidnumber: 1001<br />
memberuid: test2<br />
<br />
slapadd -l testuser2.ldiff<br />
<br />
'''kliendi pool'''<br />
<br />
installime nss_ldap ja pam_ldap softi sellekäigus paigutatakse süsteemi ka openldap-client<br />
<br />
#cd /usr/ports/net/nss_ldap <br />
#make install clean<br />
#cd /usr/ports/security/pam_ldap/<br />
#make install<br />
<br />
lisame /etc/pam.d/ldap faili 5x puhul või /etc/pam.conf 4x süsteemis rea<br />
<br />
login auth sufficient /usr/local/lib/pam_ldap.so<br />
<br />
lähme /usr/local/etc ning nimetame nss_ldap.conf.sample nss_ldap.conf loome sellest softlingi ldap.conf’ile<br />
<br />
#ln -s /usr/local/etc/nss_ldap.conf /usr/local/etc/ldap.conf<br />
<br />
kirjutame nss_ldap.conf’i<br />
<br />
host 192.168.1.1 <- siia siis ldap serveri ip<br />
ssl start_tls<br />
ldap_version 3<br />
suffix "dc=test,dc=org"<br />
pam_password md5<br />
nss_base_passwd ou=People,dc=test,dc=org?sub<br />
nss_base_group ou=Group,dc=test,dc=org?sub<br />
<br />
<br />
avame faili /etc/nsswitch.conf ning kirjutame sinna<br />
<br />
passwd: files ldap<br />
group: files ldap<br />
<br />
nüüd kirjutame /etc/pam.d/sshd konfi<br />
<br />
auth sufficient /usr/local/lib/pam_ldap.so no_warn try_first_pass<br />
auth required pam_unix.so<br />
<br />
kommenteerime kõik muud read vastavalt teiste teenuste pam konfidesse /etc/pam.d all tuleb lisada samad read kui huvi ka neid saada ldap’ilt auth’ima nagu ftp imap jms<br />
<br />
:)<br />
<br />
# id testuser<br />
uid=1000(testuser) gid=1000 groups=1000<br />
# id testuser2<br />
uid=1001(testuser2) gid=1001 groups=1001<br />
<br />
# finger testuser<br />
Login: testuser Name: Niisama ldap user<br />
Directory: /home/test Shell: /bin/csh<br />
Never logged in.<br />
No Mail.<br />
No Plan.<br />
<br />
# ssh testuser2@localhost<br />
Password:<br />
Last login: Tue May 31 14:54:12 2005 from localhost<br />
Copyright (c) 1980, 1983, 1986, 1988, 1990, 1991, 1993, 1994<br />
The Regents of the University of California. All rights reserved.<br />
<br />
FreeBSD 5.4-RELEASE (GENERIC) #0: Sun May 8 10:21:06 UTC 2005<br />
Welcome to FreeBSD!<br />
Could not chdir to home directory /home/test2: No such file or directory<br />
<br />
viimane rida näitab ,et tuleks luua ka serverisse kodukataloog userile ning see nfs’i abil jagada kliendile :)<br />
<br />
mis veel. Enda serveri lokaalsete kasutajate ldap’i viimiseks vajalikud skriptid saab http://www.padl.com/OSS/MigrationTools.html Muidu annaks veel ühtteist teha näiteks automount ja samba http://www.idealx.org/prj/samba/samba-ldap-howto.pdf ning veebiliides muretseda. Viimaseid on mitmeid kirjutatud aga alati võib ka ise midagi nokitseda http://ee.php.net/manual/en/ref.ldap.php<br />
<br />
lisaks veel … Yet Another Passwd 2 LDIF Converter http://freshmeat.net/projects/yap2lc/?topic_id=861<br />
<br />
Web-based password changing cgi script for LDAP-based user databases http://www.cloudmaster.com/~sauer/projects/fom-files/cache/90.html<br />
<br />
kasutajate administreerimiseks http://cpu.sourceforge.net/<br />
<br />
muidugi ka http://phpldapadmin.sourceforge.net</div>
84.50.68.186
https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Ldap_klient_ja_server&diff=1428
Ldap klient ja server
2006-08-05T16:02:45Z
<p>84.50.68.186: </p>
<hr />
<div>suhteliselt tegemist tõlkega http://www.cultdeadsheep.org/FreeBSD/docs/Quick_and_dirty_FreeBSD_5_x_and_nss_ldap_mini-HOWTO.html lehelt mõningad asjad muudetud<br />
<br />
'''LDAP''' (Lightweight Directory Access Protocol) http://www.openldap.org/ on Michigani Ülikooli (University of Michigan) poolt välja töötatud kataloogiteenuse protokoll asendamaks X.500 DAP (Directory Access Protocol) protokolli. Süsteemis pakub ta võimalust ühe teenuse piires hoida ning väljastada mitmesugust kasutajakontode kohta käivat infot. näiteks hoida lisaks kasutaja paroolile ja nimele veel tema kontaktandmeid samba parooli jms. Samuti saab ldap’i hästi kasutada kui on mitu serverit (mail, www, samba, terminaliserver) ning oleks vaja ,et samad kasutajad eksisteeriksid kõigis neis serverites. käesolev näide sobibki sellise lahenduse loomiseks kõigeparemini :)<br />
<br />
'''serveri pool'''<br />
<br />
installime openldap serveri<br />
<br />
freebsd's<br />
cd /usr/ports/net/openldap22-server/ && make install<br />
<br />
teises os'ides vastavalt siis emerge apt-get install etc<br />
<br />
süsteemi paigaldatakse ka berkeley db mida openldab defauldis kasutab kuid on võimalik seada see tööle ka no näiteks postgresql peal.<br />
<br />
genereerime serverile parooli<br />
<br />
# slappasswd -s parool<br />
{SSHA}nPKG3qbPABkp21aTBZV2IpbcGUHLi3a2<br />
<br />
liigume /usr/local/etc/openldap ning avame faili slapd.conf lisame sinna<br />
<br />
include /usr/local/etc/openldap/schema/core.schema<br />
include /usr/local/etc/openldap/schema/cosine.schema<br />
include /usr/local/etc/openldap/schema/nis.schema<br />
pidfile /var/run/ldap/slapd.pid<br />
argsfile /var/run/ldap/slapd.args<br />
database bdb<br />
suffix "dc=test,dc=org"<br />
rootdn "cn=Manager,dc=test,dc=org"<br />
rootpw {SSHA}nPKG3qbPABkp21aTBZV2IpbcGUHLi3a2<br />
directory /var/db/openldap-data<br />
index objectClass eq<br />
index uid pres,eq,sub<br />
<br />
selleks ,et toimiks kõik info liigutamine TLS krüpteeritult genereerime võtmed ja lisame konfi read näiteks<br />
<br />
# Define SSL and TLS properties (optional)<br />
TLSCertificateFile /etc/ssl/ldap.pem<br />
TLSCertificateKeyFile /etc/openldap/ssl/ldap.pem<br />
TLSCACertificateFile /etc/ssl/ldap.pem<br />
<br />
selleks ,et kliendid saaksid küll anonüümselt audentida vastu ldap serverit<br />
kuid mitte lugeda krütpeeritud paroole aitavad read<br />
<br />
access to attrs=userPassword<br />
by self write<br />
by anonymous auth<br />
by * none<br />
access to *<br />
by * read<br />
<br />
<br />
<br />
natuke failiõigusi paika noh lihtsalt igaksjuhuks<br />
<br />
#chmod 440 /usr/local/etc/openldap/slapd.conf<br />
#chown ldap:ldap /usr/local/etc/openldap/slapd.conf<br />
#chown -R ldap:ldap /var/db/openldap*<br />
<br />
/etc/rc.conf’i lisame ldap’i teenuse käivitamiseks boodil<br />
<br />
slapd_enable="YES"<br />
slapd_flags='-h "ldapi://%2fvar%2frun%2fopenldap%2fldapi/ ldap://0.0.0.0/"'<br />
slapd_sockets="/var/run/openldap/ldapi"<br />
<br />
peale rebooti võime sockstatiga kontrollida kas ldap kuulab 389 pordil<br />
<br />
nüüd loome test.ldiff faili ning ekspordime selle ldap’i sellega paneme paika kogu struktuuri<br />
<br />
dn: dc=test,dc=org<br />
dc: test<br />
objectClass: top<br />
objectClass: domain<br />
objectClass: domainRelatedObject<br />
associatedDomain: test.org<br />
structuralObjectClass: domain<br />
dn:ou=groups, dc=test, dc=org<br />
objectclass: top<br />
objectclass: organizationalUnit <br />
ou: groups<br />
structuralObjectClass: organizationalUnit<br />
dn:ou=people, dc=test, dc=org<br />
objectclass: top<br />
objectclass: organizationalUnit<br />
ou: people<br />
structuralObjectClass: organizationalUnit<br />
<br />
teeme failist eksportimise<br />
<br />
slapadd -l test.ldiff<br />
<br />
Kaks uute userite lisamise template’t. Slappadd’ga saab nende failide abil ldap’i kasutajad testuser ja testuser2. Muidugi võib kirjutada mingi shellskripti mis parameetritena võtab kasutaja parooli ja grupi ning loob kodukatalooma lisaks ka :) genereerida tuleb ka slappasswd’ga parool mõlemale kasutajale<br />
<br />
Esimene kasutaja testuser.ldiff<br />
<br />
dn: cn=StupidTest User, ou=people, dc=test, dc=org<br />
cn: StupidTest User<br />
sn: Dummy<br />
objectclass: top<br />
objectclass: person<br />
objectclass: posixAccount<br />
objectclass: shadowAccount<br />
uid:testuser<br />
userpassword:{SSHA}GmbwsRvJugoiT5NIIJ2bk+5YVfWMUVa1<br />
uidnumber:1000<br />
gidnumber:1000<br />
gecos:Niisama ldap user<br />
loginShell:/bin/csh<br />
homeDirectory: /home/test<br />
dn: cn=test, ou=groups, dc=test, dc=org<br />
objectclass: top<br />
objectclass: posixGroup<br />
cn: test<br />
gidnumber: 1000<br />
memberuid: test<br />
<br />
<br />
slapadd -l testuser.ldiff<br />
<br />
teine kasutaja testuser2.ldiff<br />
<br />
dn: cn=StupidTest User2, ou=people, dc=test, dc=org<br />
cn: StupidTest User2<br />
sn: Dummy<br />
objectclass: top<br />
objectclass: person<br />
objectclass: posixAccount<br />
objectclass: shadowAccount<br />
uid:testuser2<br />
userpassword:{SSHA}wU0T6ixZb9sU2+JTK8Au8sq7noNfMkbv<br />
uidnumber:1001<br />
gidnumber:1001<br />
gecos:TestUser<br />
loginShell:/bin/csh<br />
homeDirectory: /home/test2 <br />
dn: cn=test2, ou=groups, dc=test, dc=org<br />
objectclass: top<br />
objectclass: posixGroup<br />
cn: test2<br />
gidnumber: 1001<br />
memberuid: test2<br />
<br />
slapadd -l testuser2.ldiff<br />
<br />
'''kliendi pool'''<br />
<br />
installime nss_ldap ja pam_ldap softi sellekäigus paigutatakse süsteemi ka openldap-client<br />
<br />
#cd /usr/ports/net/nss_ldap <br />
#make install clean<br />
#cd /usr/ports/security/pam_ldap/<br />
#make install<br />
<br />
lisame /etc/pam.d/ldap faili 5x puhul või /etc/pam.conf 4x süsteemis rea<br />
<br />
login auth sufficient /usr/local/lib/pam_ldap.so<br />
<br />
lähme /usr/local/etc ning nimetame nss_ldap.conf.sample nss_ldap.conf loome sellest softlingi ldap.conf’ile<br />
<br />
#ln -s /usr/local/etc/nss_ldap.conf /usr/local/etc/ldap.conf<br />
<br />
kirjutame nss_ldap.conf’i<br />
<br />
host 192.168.1.1 <- siia siis ldap serveri ip<br />
ssl start_tls<br />
ldap_version 3<br />
suffix "dc=test,dc=org"<br />
pam_password md5<br />
nss_base_passwd ou=People,dc=test,dc=org?sub<br />
nss_base_group ou=Group,dc=test,dc=org?sub<br />
<br />
<br />
avame faili /etc/nsswitch.conf ning kirjutame sinna<br />
<br />
passwd: files ldap<br />
group: files ldap<br />
<br />
nüüd kirjutame /etc/pam.d/sshd konfi<br />
<br />
auth sufficient /usr/local/lib/pam_ldap.so no_warn try_first_pass<br />
auth required pam_unix.so<br />
<br />
kommenteerime kõik muud read vastavalt teiste teenuste pam konfidesse /etc/pam.d all tuleb lisada samad read kui huvi ka neid saada ldap’ilt auth’ima nagu ftp imap jms<br />
<br />
:)<br />
<br />
# id testuser<br />
uid=1000(testuser) gid=1000 groups=1000<br />
# id testuser2<br />
uid=1001(testuser2) gid=1001 groups=1001<br />
<br />
# finger testuser<br />
Login: testuser Name: Niisama ldap user<br />
Directory: /home/test Shell: /bin/csh<br />
Never logged in.<br />
No Mail.<br />
No Plan.<br />
<br />
# ssh testuser2@localhost<br />
Password:<br />
Last login: Tue May 31 14:54:12 2005 from localhost<br />
Copyright (c) 1980, 1983, 1986, 1988, 1990, 1991, 1993, 1994<br />
The Regents of the University of California. All rights reserved.<br />
<br />
FreeBSD 5.4-RELEASE (GENERIC) #0: Sun May 8 10:21:06 UTC 2005<br />
Welcome to FreeBSD!<br />
Could not chdir to home directory /home/test2: No such file or directory<br />
<br />
viimane rida näitab ,et tuleks luua ka serverisse kodukataloog userile ning see nfs’i abil jagada kliendile :)<br />
<br />
mis veel. Enda serveri lokaalsete kasutajate ldap’i viimiseks vajalikud skriptid saab http://www.padl.com/OSS/MigrationTools.html Muidu annaks veel ühtteist teha näiteks automount ja samba http://www.idealx.org/prj/samba/samba-ldap-howto.pdf ning veebiliides muretseda. Viimaseid on mitmeid kirjutatud aga alati võib ka ise midagi nokitseda http://ee.php.net/manual/en/ref.ldap.php<br />
<br />
lisaks veel … Yet Another Passwd 2 LDIF Converter http://freshmeat.net/projects/yap2lc/?topic_id=861<br />
<br />
Web-based password changing cgi script for LDAP-based user databases http://www.cloudmaster.com/~sauer/projects/fom-files/cache/90.html<br />
<br />
kasutajate administreerimiseks http://cpu.sourceforge.net/<br />
<br />
muidugi ka http://phpldapadmin.sourceforge.net</div>
84.50.68.186
https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Ldap_klient_ja_server&diff=1427
Ldap klient ja server
2006-08-05T16:00:54Z
<p>84.50.68.186: </p>
<hr />
<div>suhteliselt tegemist tõlkega http://www.cultdeadsheep.org/FreeBSD/docs/Quick_and_dirty_FreeBSD_5_x_and_nss_ldap_mini-HOWTO.html lehelt mõningad asjad muudetud<br />
<br />
'''LDAP''' (Lightweight Directory Access Protocol) http://www.openldap.org/ on Michigani Ülikooli (University of Michigan) poolt välja töötatud kataloogiteenuse protokoll asendamaks X.500 DAP (Directory Access Protocol) protokolli. Süsteemis pakub ta võimalust ühe teenuse piires hoida ning väljastada mitmesugust kasutajakontode kohta käivat infot. näiteks hoida lisaks kasutaja paroolile ja nimele veel tema kontaktandmeid samba parooli jms. Samuti saab ldap’i hästi kasutada kui on mitu serverit (mail, www, samba, terminaliserver) ning oleks vaja ,et samad kasutajad eksisteeriksid kõigis neis serverites. käesolev näide sobibki sellise lahenduse loomiseks kõigeparemini :)<br />
<br />
'''serveri pool'''<br />
<br />
installime openldap serveri<br />
<br />
freebsd's<br />
cd /usr/ports/net/openldap22-server/ && make install<br />
<br />
teises os'ides vastavalt siis emerge apt-get install etc<br />
<br />
süsteemi paigaldatakse ka berkeley db mida openldab defauldis kasutab kuid on võimalik seada see tööle ka no näiteks postgresql peal.<br />
<br />
genereerime serverile parooli<br />
<br />
# slappasswd -s parool<br />
{SSHA}nPKG3qbPABkp21aTBZV2IpbcGUHLi3a2<br />
<br />
liigume /usr/local/etc/openldap ning avame faili slapd.conf lisame sinna<br />
<br />
include /usr/local/etc/openldap/schema/core.schema<br />
include /usr/local/etc/openldap/schema/cosine.schema<br />
include /usr/local/etc/openldap/schema/nis.schema<br />
pidfile /var/run/ldap/slapd.pid<br />
argsfile /var/run/ldap/slapd.args<br />
database bdb<br />
suffix "dc=test,dc=org"<br />
rootdn "cn=Manager,dc=test,dc=org"<br />
rootpw {SSHA}nPKG3qbPABkp21aTBZV2IpbcGUHLi3a2<br />
directory /var/db/openldap-data<br />
index objectClass eq<br />
index uid pres,eq,sub<br />
<br />
selleks ,et toimiks kõik info liigutamine TLS krüpteeritult genereerime võtmed ja lisame konfi read näiteks<br />
<br />
# Define SSL and TLS properties (optional)<br />
TLSCertificateFile /etc/ssl/ldap.pem<br />
TLSCertificateKeyFile /etc/openldap/ssl/ldap.pem<br />
TLSCACertificateFile /etc/ssl/ldap.pem<br />
<br />
selleks ,et kliendid saaksid küll anonüümselt audentida vastu ldap serverit<br />
kuid mitte lugeda krütpeeritud paroole aitavad read<br />
<br />
access to attrs=userPassword<br />
by self write<br />
by anonymous auth<br />
by * none<br />
access to *<br />
by * read<br />
<br />
<br />
<br />
natuke failiõigusi paika noh lihtsalt igaksjuhuks<br />
<br />
#chmod 440 /usr/local/etc/openldap/slapd.conf<br />
#chown ldap:ldap /usr/local/etc/openldap/slapd.conf<br />
#chown -R ldap:ldap /var/db/openldap*<br />
<br />
/etc/rc.conf’i lisame ldap’i teenuse käivitamiseks boodil<br />
<br />
slapd_enable="YES"<br />
slapd_flags='-h "ldapi://%2fvar%2frun%2fopenldap%2fldapi/ ldap://0.0.0.0/"'<br />
slapd_sockets="/var/run/openldap/ldapi"<br />
<br />
peale rebooti võime sockstatiga kontrollida kas ldap kuulab 389 pordil<br />
<br />
nüüd loome test.ldiff faili ning ekspordime selle ldap’i<br />
<br />
dn: dc=test,dc=org<br />
dc: test<br />
objectClass: top<br />
objectClass: domain<br />
objectClass: domainRelatedObject<br />
associatedDomain: test.org<br />
structuralObjectClass: domain<br />
<br />
dn:ou=groups, dc=test, dc=org<br />
objectclass: top<br />
objectclass: organizationalUnit<br />
ou: groups<br />
structuralObjectClass: organizationalUnit<br />
<br />
dn:ou=people, dc=test, dc=org<br />
objectclass: top<br />
objectclass: organizationalUnit<br />
ou: people<br />
structuralObjectClass: organizationalUnit<br />
<br />
teeme failist eksportimise<br />
<br />
slapadd -l test.ldiff<br />
<br />
Kaks uute userite lisamise template’t. Slappadd’ga saab nende failide abil ldap’i kasutajad testuser ja testuser2. Muidugi võib kirjutada mingi shellskripti mis parameetritena võtab kasutaja parooli ja grupi ning loob kodukatalooma lisaks ka :) genereerida tuleb ka slappasswd’ga parool mõlemale kasutajale<br />
<br />
Esimene kasutaja testuser.ldiff<br />
<br />
dn: cn=StupidTest User, ou=people, dc=test, dc=org<br />
cn: StupidTest User<br />
sn: Dummy<br />
objectclass: top<br />
objectclass: person<br />
objectclass: posixAccount<br />
objectclass: shadowAccount<br />
uid:testuser<br />
userpassword:{SSHA}GmbwsRvJugoiT5NIIJ2bk+5YVfWMUVa1<br />
uidnumber:1000<br />
gidnumber:1000<br />
gecos:Niisama ldap user<br />
loginShell:/bin/csh<br />
homeDirectory: /home/test<br />
dn: cn=test, ou=groups, dc=test, dc=org<br />
objectclass: top<br />
objectclass: posixGroup<br />
cn: test<br />
gidnumber: 1000<br />
memberuid: test<br />
<br />
<br />
slapadd -l testuser.ldiff<br />
<br />
teine kasutaja testuser2.ldiff<br />
<br />
dn: cn=StupidTest User2, ou=people, dc=test, dc=org<br />
cn: StupidTest User2<br />
sn: Dummy<br />
objectclass: top<br />
objectclass: person<br />
objectclass: posixAccount<br />
objectclass: shadowAccount<br />
uid:testuser2<br />
userpassword:{SSHA}wU0T6ixZb9sU2+JTK8Au8sq7noNfMkbv<br />
uidnumber:1001<br />
gidnumber:1001<br />
gecos:TestUser<br />
loginShell:/bin/csh<br />
homeDirectory: /home/test2 <br />
dn: cn=test2, ou=groups, dc=test, dc=org<br />
objectclass: top<br />
objectclass: posixGroup<br />
cn: test2<br />
gidnumber: 1001<br />
memberuid: test2<br />
<br />
slapadd -l testuser2.ldiff<br />
<br />
'''kliendi pool'''<br />
<br />
installime nss_ldap ja pam_ldap softi sellekäigus paigutatakse süsteemi ka openldap-client<br />
<br />
#cd /usr/ports/net/nss_ldap <br />
#make install clean<br />
#cd /usr/ports/security/pam_ldap/<br />
#make install<br />
<br />
lisame /etc/pam.d/ldap faili 5x puhul või /etc/pam.conf 4x süsteemis rea<br />
<br />
login auth sufficient /usr/local/lib/pam_ldap.so<br />
<br />
lähme /usr/local/etc ning nimetame nss_ldap.conf.sample nss_ldap.conf loome sellest softlingi ldap.conf’ile<br />
<br />
#ln -s /usr/local/etc/nss_ldap.conf /usr/local/etc/ldap.conf<br />
<br />
kirjutame nss_ldap.conf’i<br />
<br />
host 192.168.1.1 <- siia siis ldap serveri ip<br />
ssl start_tls<br />
ldap_version 3<br />
suffix "dc=test,dc=org"<br />
pam_password md5<br />
nss_base_passwd ou=People,dc=test,dc=org?sub<br />
nss_base_group ou=Group,dc=test,dc=org?sub<br />
<br />
<br />
avame faili /etc/nsswitch.conf ning kirjutame sinna<br />
<br />
passwd: files ldap<br />
group: files ldap<br />
<br />
nüüd kirjutame /etc/pam.d/sshd konfi<br />
<br />
auth sufficient /usr/local/lib/pam_ldap.so no_warn try_first_pass<br />
auth required pam_unix.so<br />
<br />
kommenteerime kõik muud read vastavalt teiste teenuste pam konfidesse /etc/pam.d all tuleb lisada samad read kui huvi ka neid saada ldap’ilt auth’ima nagu ftp imap jms<br />
<br />
:)<br />
<br />
# id testuser<br />
uid=1000(testuser) gid=1000 groups=1000<br />
# id testuser2<br />
uid=1001(testuser2) gid=1001 groups=1001<br />
<br />
# finger testuser<br />
Login: testuser Name: Niisama ldap user<br />
Directory: /home/test Shell: /bin/csh<br />
Never logged in.<br />
No Mail.<br />
No Plan.<br />
<br />
# ssh testuser2@localhost<br />
Password:<br />
Last login: Tue May 31 14:54:12 2005 from localhost<br />
Copyright (c) 1980, 1983, 1986, 1988, 1990, 1991, 1993, 1994<br />
The Regents of the University of California. All rights reserved.<br />
<br />
FreeBSD 5.4-RELEASE (GENERIC) #0: Sun May 8 10:21:06 UTC 2005<br />
Welcome to FreeBSD!<br />
Could not chdir to home directory /home/test2: No such file or directory<br />
<br />
viimane rida näitab ,et tuleks luua ka serverisse kodukataloog userile ning see nfs’i abil jagada kliendile :)<br />
<br />
mis veel. Enda serveri lokaalsete kasutajate ldap’i viimiseks vajalikud skriptid saab http://www.padl.com/OSS/MigrationTools.html Muidu annaks veel ühtteist teha näiteks automount ja samba http://www.idealx.org/prj/samba/samba-ldap-howto.pdf ning veebiliides muretseda. Viimaseid on mitmeid kirjutatud aga alati võib ka ise midagi nokitseda http://ee.php.net/manual/en/ref.ldap.php<br />
<br />
lisaks veel … Yet Another Passwd 2 LDIF Converter http://freshmeat.net/projects/yap2lc/?topic_id=861<br />
<br />
Web-based password changing cgi script for LDAP-based user databases http://www.cloudmaster.com/~sauer/projects/fom-files/cache/90.html<br />
<br />
kasutajate administreerimiseks http://cpu.sourceforge.net/<br />
<br />
muidugi ka http://phpldapadmin.sourceforge.net</div>
84.50.68.186
https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Ldap_klient_ja_server&diff=1426
Ldap klient ja server
2006-08-05T16:00:02Z
<p>84.50.68.186: </p>
<hr />
<div>suhteliselt tegemist tõlkega http://www.cultdeadsheep.org/FreeBSD/docs/Quick_and_dirty_FreeBSD_5_x_and_nss_ldap_mini-HOWTO.html lehelt mõningad asjad muudetud<br />
<br />
'''LDAP''' (Lightweight Directory Access Protocol) http://www.openldap.org/ on Michigani Ülikooli (University of Michigan) poolt välja töötatud kataloogiteenuse protokoll asendamaks X.500 DAP (Directory Access Protocol) protokolli. Süsteemis pakub ta võimalust ühe teenuse piires hoida ning väljastada mitmesugust kasutajakontode kohta käivat infot. näiteks hoida lisaks kasutaja paroolile ja nimele veel tema kontaktandmeid samba parooli jms. Samuti saab ldap’i hästi kasutada kui on mitu serverit (mail, www, samba, terminaliserver) ning oleks vaja ,et samad kasutajad eksisteeriksid kõigis neis serverites. käesolev näide sobibki sellise lahenduse loomiseks kõigeparemini :)<br />
<br />
'''serveri pool'''<br />
<br />
installime openldap serveri<br />
<br />
freebsd's<br />
cd /usr/ports/net/openldap22-server/ && make install<br />
<br />
teises os'ides vastavalt siis emerge apt-get install etc<br />
<br />
süsteemi paigaldatakse ka berkeley db mida openldab defauldis kasutab kuid on võimalik seada see tööle ka no näiteks postgresql peal.<br />
<br />
genereerime serverile parooli<br />
<br />
# slappasswd -s parool<br />
{SSHA}nPKG3qbPABkp21aTBZV2IpbcGUHLi3a2<br />
<br />
liigume /usr/local/etc/openldap ning avame faili slapd.conf lisame sinna<br />
<br />
include /usr/local/etc/openldap/schema/core.schema<br />
include /usr/local/etc/openldap/schema/cosine.schema<br />
include /usr/local/etc/openldap/schema/nis.schema<br />
pidfile /var/run/ldap/slapd.pid<br />
argsfile /var/run/ldap/slapd.args<br />
database bdb<br />
suffix "dc=test,dc=org"<br />
rootdn "cn=Manager,dc=test,dc=org"<br />
rootpw {SSHA}nPKG3qbPABkp21aTBZV2IpbcGUHLi3a2<br />
directory /var/db/openldap-data<br />
index objectClass eq<br />
index uid pres,eq,sub<br />
<br />
selleks ,et toimiks kõik info liigutamine TLS krüpteeritult genereerime võtmed ja lisame konfi read näiteks<br />
<br />
# Define SSL and TLS properties (optional)<br />
TLSCertificateFile /etc/ssl/ldap.pem<br />
TLSCertificateKeyFile /etc/openldap/ssl/ldap.pem<br />
TLSCACertificateFile /etc/ssl/ldap.pem<br />
<br />
selleks ,et kliendid saaksid küll anonüümselt audentida vastu ldap serverit<br />
kuid mitte lugeda krütpeeritud paroole aitavad read<br />
<br />
access to attrs=userPassword<br />
by self write<br />
by anonymous auth<br />
by * none<br />
access to *<br />
by * read<br />
<br />
<br />
<br />
natuke failiõigusi paika noh lihtsalt igaksjuhuks<br />
<br />
#chmod 440 /usr/local/etc/openldap/slapd.conf<br />
#chown ldap:ldap /usr/local/etc/openldap/slapd.conf<br />
#chown -R ldap:ldap /var/db/openldap*<br />
<br />
/etc/rc.conf’i lisame ldap’i teenuse käivitamiseks boodil<br />
<br />
slapd_enable="YES"<br />
slapd_flags='-h "ldapi://%2fvar%2frun%2fopenldap%2fldapi/ ldap://0.0.0.0/"'<br />
slapd_sockets="/var/run/openldap/ldapi"<br />
<br />
peale rebooti võime sockstatiga kontrollida kas ldap kuulab 389 pordil<br />
<br />
nüüd loome test.ldiff faili ning ekspordime selle ldap’i<br />
<br />
dn: dc=test,dc=org<br />
dc: test<br />
objectClass: top<br />
objectClass: domain<br />
objectClass: domainRelatedObject<br />
associatedDomain: test.org<br />
structuralObjectClass: domain<br />
<br />
dn:ou=groups, dc=test, dc=org<br />
objectclass: top<br />
objectclass: organizationalUnit<br />
ou: groups<br />
structuralObjectClass: organizationalUnit<br />
<br />
dn:ou=people, dc=test, dc=org<br />
objectclass: top<br />
objectclass: organizationalUnit<br />
ou: people<br />
structuralObjectClass: organizationalUnit<br />
<br />
teeme failist eksportimise<br />
<br />
slapadd -l test.ldiff<br />
<br />
Kaks uute userite lisamise template’t. Slappadd’ga saab nende failide abil ldap’i kasutajad testuser ja testuser2. Muidugi võib kirjutada mingi shellskripti mis parameetritena võtab kasutaja parooli ja grupi ning loob kodukatalooma lisaks ka :) genereerida tuleb ka slappasswd’ga parool mõlemale kasutajale<br />
<br />
Esimene kasutaja testuser.ldiff<br />
<br />
dn: cn=StupidTest User, ou=people, dc=test, dc=org<br />
cn: StupidTest User<br />
sn: Dummy<br />
objectclass: top<br />
objectclass: person<br />
objectclass: posixAccount<br />
objectclass: shadowAccount<br />
uid:testuser<br />
userpassword:{SSHA}GmbwsRvJugoiT5NIIJ2bk+5YVfWMUVa1<br />
uidnumber:1000<br />
gidnumber:1000<br />
gecos:Niisama ldap user<br />
loginShell:/bin/csh<br />
homeDirectory: /home/test<br />
<br />
dn: cn=test, ou=groups, dc=test, dc=org<br />
objectclass: top<br />
objectclass: posixGroup<br />
cn: test<br />
gidnumber: 1000<br />
memberuid: test<br />
<br />
<br />
slapadd -l testuser.ldiff<br />
<br />
teine kasutaja testuser2.ldiff<br />
<br />
dn: cn=StupidTest User2, ou=people, dc=test, dc=org<br />
cn: StupidTest User2<br />
sn: Dummy<br />
objectclass: top<br />
objectclass: person<br />
objectclass: posixAccount<br />
objectclass: shadowAccount<br />
uid:testuser2<br />
userpassword:{SSHA}wU0T6ixZb9sU2+JTK8Au8sq7noNfMkbv<br />
uidnumber:1001<br />
gidnumber:1001<br />
gecos:TestUser<br />
loginShell:/bin/csh<br />
homeDirectory: /home/test2<br />
<br />
dn: cn=test2, ou=groups, dc=test, dc=org<br />
objectclass: top<br />
objectclass: posixGroup<br />
cn: test2<br />
gidnumber: 1001<br />
memberuid: test2<br />
<br />
slapadd -l testuser2.ldiff<br />
<br />
'''kliendi pool'''<br />
<br />
installime nss_ldap ja pam_ldap softi sellekäigus paigutatakse süsteemi ka openldap-client<br />
<br />
#cd /usr/ports/net/nss_ldap <br />
#make install clean<br />
#cd /usr/ports/security/pam_ldap/<br />
#make install<br />
<br />
lisame /etc/pam.d/ldap faili 5x puhul või /etc/pam.conf 4x süsteemis rea<br />
<br />
login auth sufficient /usr/local/lib/pam_ldap.so<br />
<br />
lähme /usr/local/etc ning nimetame nss_ldap.conf.sample nss_ldap.conf loome sellest softlingi ldap.conf’ile<br />
<br />
#ln -s /usr/local/etc/nss_ldap.conf /usr/local/etc/ldap.conf<br />
<br />
kirjutame nss_ldap.conf’i<br />
<br />
host 192.168.1.1 <- siia siis ldap serveri ip<br />
ssl start_tls<br />
ldap_version 3<br />
suffix "dc=test,dc=org"<br />
pam_password md5<br />
nss_base_passwd ou=People,dc=test,dc=org?sub<br />
nss_base_group ou=Group,dc=test,dc=org?sub<br />
<br />
<br />
avame faili /etc/nsswitch.conf ning kirjutame sinna<br />
<br />
passwd: files ldap<br />
group: files ldap<br />
<br />
nüüd kirjutame /etc/pam.d/sshd konfi<br />
<br />
auth sufficient /usr/local/lib/pam_ldap.so no_warn try_first_pass<br />
auth required pam_unix.so<br />
<br />
kommenteerime kõik muud read vastavalt teiste teenuste pam konfidesse /etc/pam.d all tuleb lisada samad read kui huvi ka neid saada ldap’ilt auth’ima nagu ftp imap jms<br />
<br />
:)<br />
<br />
# id testuser<br />
uid=1000(testuser) gid=1000 groups=1000<br />
# id testuser2<br />
uid=1001(testuser2) gid=1001 groups=1001<br />
<br />
# finger testuser<br />
Login: testuser Name: Niisama ldap user<br />
Directory: /home/test Shell: /bin/csh<br />
Never logged in.<br />
No Mail.<br />
No Plan.<br />
<br />
# ssh testuser2@localhost<br />
Password:<br />
Last login: Tue May 31 14:54:12 2005 from localhost<br />
Copyright (c) 1980, 1983, 1986, 1988, 1990, 1991, 1993, 1994<br />
The Regents of the University of California. All rights reserved.<br />
<br />
FreeBSD 5.4-RELEASE (GENERIC) #0: Sun May 8 10:21:06 UTC 2005<br />
Welcome to FreeBSD!<br />
Could not chdir to home directory /home/test2: No such file or directory<br />
<br />
viimane rida näitab ,et tuleks luua ka serverisse kodukataloog userile ning see nfs’i abil jagada kliendile :)<br />
<br />
mis veel. Enda serveri lokaalsete kasutajate ldap’i viimiseks vajalikud skriptid saab http://www.padl.com/OSS/MigrationTools.html Muidu annaks veel ühtteist teha näiteks automount ja samba http://www.idealx.org/prj/samba/samba-ldap-howto.pdf ning veebiliides muretseda. Viimaseid on mitmeid kirjutatud aga alati võib ka ise midagi nokitseda http://ee.php.net/manual/en/ref.ldap.php<br />
<br />
lisaks veel … Yet Another Passwd 2 LDIF Converter http://freshmeat.net/projects/yap2lc/?topic_id=861<br />
<br />
Web-based password changing cgi script for LDAP-based user databases http://www.cloudmaster.com/~sauer/projects/fom-files/cache/90.html<br />
<br />
kasutajate administreerimiseks http://cpu.sourceforge.net/<br />
<br />
muidugi ka http://phpldapadmin.sourceforge.net</div>
84.50.68.186
https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Ldap_klient_ja_server&diff=1425
Ldap klient ja server
2006-08-05T15:57:30Z
<p>84.50.68.186: </p>
<hr />
<div>suhteliselt tegemist tõlkega http://www.cultdeadsheep.org/FreeBSD/docs/Quick_and_dirty_FreeBSD_5_x_and_nss_ldap_mini-HOWTO.html lehelt mõningad asjad muudetud<br />
<br />
'''LDAP''' (Lightweight Directory Access Protocol) http://www.openldap.org/ on Michigani Ülikooli (University of Michigan) poolt välja töötatud kataloogiteenuse protokoll asendamaks X.500 DAP (Directory Access Protocol) protokolli. Süsteemis pakub ta võimalust ühe teenuse piires hoida ning väljastada mitmesugust kasutajakontode kohta käivat infot. näiteks hoida lisaks kasutaja paroolile ja nimele veel tema kontaktandmeid samba parooli jms. Samuti saab ldap’i hästi kasutada kui on mitu serverit (mail, www, samba, terminaliserver) ning oleks vaja ,et samad kasutajad eksisteeriksid kõigis neis serverites. käesolev näide sobibki sellise lahenduse loomiseks kõigeparemini :)<br />
<br />
'''serveri pool'''<br />
<br />
installime openldap serveri<br />
<br />
freebsd's<br />
cd /usr/ports/net/openldap22-server/ && make install<br />
<br />
teises os'ides vastavalt siis emerge apt-get install etc<br />
<br />
süsteemi paigaldatakse ka berkeley db mida openldab defauldis kasutab kuid on võimalik seada see tööle ka no näiteks postgresql peal.<br />
<br />
genereerime serverile parooli<br />
<br />
# slappasswd -s parool<br />
{SSHA}nPKG3qbPABkp21aTBZV2IpbcGUHLi3a2<br />
<br />
liigume /usr/local/etc/openldap ning avame faili slapd.conf lisame sinna<br />
<br />
include /usr/local/etc/openldap/schema/core.schema<br />
include /usr/local/etc/openldap/schema/cosine.schema<br />
include /usr/local/etc/openldap/schema/nis.schema<br />
pidfile /var/run/ldap/slapd.pid<br />
argsfile /var/run/ldap/slapd.args<br />
database bdb<br />
suffix "dc=test,dc=org"<br />
rootdn "cn=Manager,dc=test,dc=org"<br />
rootpw {SSHA}nPKG3qbPABkp21aTBZV2IpbcGUHLi3a2<br />
directory /var/db/openldap-data<br />
index objectClass eq<br />
index uid pres,eq,sub<br />
<br />
selleks ,et toimiks kõik info liigutamine TLS krüpteeritult genereerime võtmed ja lisame konfi read näiteks<br />
<br />
# Define SSL and TLS properties (optional)<br />
TLSCertificateFile /etc/ssl/ldap.pem<br />
TLSCertificateKeyFile /etc/openldap/ssl/ldap.pem<br />
TLSCACertificateFile /etc/ssl/ldap.pem<br />
<br />
selleks ,et kliendid saaksid küll anonüümselt audentida vastu ldap serverit<br />
kuid mitte lugeda krütpeeritud paroole aitavad read<br />
<br />
access to attrs=userPassword<br />
by self write<br />
by anonymous auth<br />
by * none<br />
access to *<br />
by * read<br />
<br />
<br />
<br />
natuke failiõigusi paika noh lihtsalt igaksjuhuks<br />
<br />
#chmod 440 /usr/local/etc/openldap/slapd.conf<br />
#chown ldap:ldap /usr/local/etc/openldap/slapd.conf<br />
#chown -R ldap:ldap /var/db/openldap*<br />
<br />
/etc/rc.conf’i lisame ldap’i teenuse käivitamiseks boodil<br />
<br />
slapd_enable="YES"<br />
slapd_flags='-h "ldapi://%2fvar%2frun%2fopenldap%2fldapi/ ldap://0.0.0.0/"'<br />
slapd_sockets="/var/run/openldap/ldapi"<br />
<br />
peale rebooti võime sockstatiga kontrollida kas ldap kuulab 389 pordil<br />
<br />
nüüd loome test.ldiff faili ning ekspordime selle ldap’i<br />
<br />
dn: dc=test,dc=org<br />
dc: test<br />
objectClass: top<br />
objectClass: domain<br />
objectClass: domainRelatedObject<br />
associatedDomain: test.org<br />
structuralObjectClass: domain<br />
<br />
dn:ou=groups, dc=test, dc=org<br />
objectclass: top<br />
objectclass: organizationalUnit<br />
ou: groups<br />
structuralObjectClass: organizationalUnit<br />
<br />
dn:ou=people, dc=test, dc=org<br />
objectclass: top<br />
objectclass: organizationalUnit<br />
ou: people<br />
structuralObjectClass: organizationalUnit<br />
<br />
teeme failist eksportimise<br />
<br />
slapadd -l test.ldiff<br />
<br />
Kaks uute userite lisamise template’t. Slappadd’ga saab nende failide abil ldap’i kasutajad testuser ja testuser2. Muidugi võib kirjutada mingi shellskripti mis parameetritena võtab kasutaja parooli ja grupi ning loob kodukatalooma lisaks ka :) genereerida tuleb ka slappasswd’ga parool mõlemale kasutajale<br />
<br />
Esimene kasutaja testuser.ldiff<br />
<br />
dn: cn=StupidTest User, ou=people, dc=test, dc=org<br />
cn: StupidTest User<br />
sn: Dummy<br />
objectclass: top<br />
objectclass: person<br />
objectclass: posixAccount<br />
objectclass: shadowAccount<br />
uid:testuser<br />
userpassword:{SSHA}GmbwsRvJugoiT5NIIJ2bk+5YVfWMUVa1<br />
uidnumber:1000<br />
gidnumber:1000<br />
gecos:Niisama ldap user<br />
loginShell:/bin/csh<br />
homeDirectory: /home/test<br />
<br />
dn: cn=test, ou=groups, dc=test, dc=org<br />
objectclass: top<br />
objectclass: posixGroup<br />
cn: test<br />
gidnumber: 1000<br />
memberuid: test<br />
<br />
<br />
slapadd -l testuser.ldiff<br />
<br />
teine kasutaja testuser2.ldiff<br />
<br />
dn: cn=StupidTest User2, ou=people, dc=test, dc=org<br />
cn: StupidTest User2<br />
sn: Dummy<br />
objectclass: top<br />
objectclass: person<br />
objectclass: posixAccount<br />
objectclass: shadowAccount<br />
uid:testuser2<br />
userpassword:{SSHA}wU0T6ixZb9sU2+JTK8Au8sq7noNfMkbv<br />
uidnumber:1001<br />
gidnumber:1001<br />
gecos:TestUser<br />
loginShell:/bin/csh<br />
homeDirectory: /home/test2<br />
<br />
dn: cn=test2, ou=groups, dc=test, dc=org<br />
objectclass: top<br />
objectclass: posixGroup<br />
cn: test2<br />
gidnumber: 1001<br />
memberuid: test2<br />
<br />
slapadd -l testuser2.ldiff<br />
<br />
'''kliendi pool'''<br />
<br />
installime nss_ldap ja pam_ldap softi sellekäigus paigutatakse süsteemi ka openldap-client<br />
<br />
#cd /usr/ports/net/nss_ldap <br />
#make install clean<br />
#cd /usr/ports/security/pam_ldap/<br />
#make install<br />
<br />
lisame /etc/pam.d/ldap faili 5x puhul või /etc/pam.conf 4x süsteemis rea<br />
<br />
login auth sufficient /usr/local/lib/pam_ldap.so<br />
<br />
lähme /usr/local/etc ning nimetame nss_ldap.conf.sample nss_ldap.conf loome sellest softlingi ldap.conf’ile<br />
<br />
#ln -s /usr/local/etc/nss_ldap.conf /usr/local/etc/ldap.conf<br />
<br />
kirjutame nss_ldap.conf’i<br />
<br />
host 192.168.1.1 <- siia siis ldap serveri ip<br />
base dc=test,tdc=org<br />
ldap_version 3<br />
port 389<br />
pam_password md5<br />
nss_base_passwd ou=People,dc=test,dc=org?sub<br />
nss_base_group ou=Group,dc=test,dc=org?sub<br />
ssl no<br />
<br />
avame faili /etc/nsswitch.conf ning kirjutame sinna<br />
<br />
passwd: files ldap<br />
group: files ldap<br />
<br />
nüüd kirjutame /etc/pam.d/sshd konfi<br />
<br />
auth sufficient /usr/local/lib/pam_ldap.so no_warn try_first_pass<br />
auth required pam_unix.so<br />
<br />
kommenteerime kõik muud read vastavalt teiste teenuste pam konfidesse /etc/pam.d all tuleb lisada samad read kui huvi ka neid saada ldap’ilt auth’ima nagu ftp imap jms<br />
<br />
:)<br />
<br />
# id testuser<br />
uid=1000(testuser) gid=1000 groups=1000<br />
# id testuser2<br />
uid=1001(testuser2) gid=1001 groups=1001<br />
<br />
# finger testuser<br />
Login: testuser Name: Niisama ldap user<br />
Directory: /home/test Shell: /bin/csh<br />
Never logged in.<br />
No Mail.<br />
No Plan.<br />
<br />
# ssh testuser2@localhost<br />
Password:<br />
Last login: Tue May 31 14:54:12 2005 from localhost<br />
Copyright (c) 1980, 1983, 1986, 1988, 1990, 1991, 1993, 1994<br />
The Regents of the University of California. All rights reserved.<br />
<br />
FreeBSD 5.4-RELEASE (GENERIC) #0: Sun May 8 10:21:06 UTC 2005<br />
Welcome to FreeBSD!<br />
Could not chdir to home directory /home/test2: No such file or directory<br />
<br />
viimane rida näitab ,et tuleks luua ka serverisse kodukataloog userile ning see nfs’i abil jagada kliendile :)<br />
<br />
mis veel. Enda serveri lokaalsete kasutajate ldap’i viimiseks vajalikud skriptid saab http://www.padl.com/OSS/MigrationTools.html Muidu annaks veel ühtteist teha näiteks automount ja samba http://www.idealx.org/prj/samba/samba-ldap-howto.pdf ning veebiliides muretseda. Viimaseid on mitmeid kirjutatud aga alati võib ka ise midagi nokitseda http://ee.php.net/manual/en/ref.ldap.php<br />
<br />
lisaks veel … Yet Another Passwd 2 LDIF Converter http://freshmeat.net/projects/yap2lc/?topic_id=861<br />
<br />
Web-based password changing cgi script for LDAP-based user databases http://www.cloudmaster.com/~sauer/projects/fom-files/cache/90.html<br />
<br />
kasutajate administreerimiseks http://cpu.sourceforge.net/<br />
<br />
muidugi ka http://phpldapadmin.sourceforge.net</div>
84.50.68.186
https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Ldap_klient_ja_server&diff=1424
Ldap klient ja server
2006-08-05T15:55:58Z
<p>84.50.68.186: </p>
<hr />
<div>suhteliselt tegemist tõlkega http://www.cultdeadsheep.org/FreeBSD/docs/Quick_and_dirty_FreeBSD_5_x_and_nss_ldap_mini-HOWTO.html lehelt mõningad asjad muudetud<br />
<br />
'''LDAP''' (Lightweight Directory Access Protocol) http://www.openldap.org/ on Michigani Ülikooli (University of Michigan) poolt välja töötatud kataloogiteenuse protokoll asendamaks X.500 DAP (Directory Access Protocol) protokolli. Süsteemis pakub ta võimalust ühe teenuse piires hoida ning väljastada mitmesugust kasutajakontode kohta käivat infot. näiteks hoida lisaks kasutaja paroolile ja nimele veel tema kontaktandmeid samba parooli jms. Samuti saab ldap’i hästi kasutada kui on mitu serverit (mail, www, samba, terminaliserver) ning oleks vaja ,et samad kasutajad eksisteeriksid kõigis neis serverites. käesolev näide sobibki sellise lahenduse loomiseks kõigeparemini :)<br />
<br />
'''serveri pool'''<br />
<br />
installime openldap serveri<br />
<br />
cd /usr/ports/net/openldap22-server/<br />
make install<br />
<br />
süsteemi paigaldatakse ka berkeley db mida openldab defauldis kasutab kuid on võimalik seada see tööle ka no näiteks postgresql peal.<br />
<br />
genereerime serverile parooli<br />
<br />
# slappasswd -s parool<br />
{SSHA}nPKG3qbPABkp21aTBZV2IpbcGUHLi3a2<br />
<br />
liigume /usr/local/etc/openldap ning avame faili slapd.conf lisame sinna<br />
<br />
include /usr/local/etc/openldap/schema/core.schema<br />
include /usr/local/etc/openldap/schema/cosine.schema<br />
include /usr/local/etc/openldap/schema/nis.schema<br />
pidfile /var/run/ldap/slapd.pid<br />
argsfile /var/run/ldap/slapd.args<br />
database bdb<br />
suffix "dc=test,dc=org"<br />
rootdn "cn=Manager,dc=test,dc=org"<br />
rootpw {SSHA}nPKG3qbPABkp21aTBZV2IpbcGUHLi3a2<br />
directory /var/db/openldap-data<br />
index objectClass eq<br />
index uid pres,eq,sub<br />
<br />
selleks ,et toimiks kõik info liigutamine TLS krüpteeritult genereerime võtmed ja lisame konfi read näiteks<br />
<br />
# Define SSL and TLS properties (optional)<br />
TLSCertificateFile /etc/ssl/ldap.pem<br />
TLSCertificateKeyFile /etc/openldap/ssl/ldap.pem<br />
TLSCACertificateFile /etc/ssl/ldap.pem<br />
<br />
selleks ,et kliendid saaksid küll anonüümselt audentida vastu ldap serverit<br />
kuid mitte lugeda krütpeeritud paroole aitavad read<br />
<br />
access to attrs=userPassword<br />
by self write<br />
by anonymous auth<br />
by * none<br />
access to *<br />
by * read<br />
<br />
<br />
<br />
natuke failiõigusi paika noh lihtsalt igaksjuhuks<br />
<br />
#chmod 440 /usr/local/etc/openldap/slapd.conf<br />
#chown ldap:ldap /usr/local/etc/openldap/slapd.conf<br />
#chown -R ldap:ldap /var/db/openldap*<br />
<br />
/etc/rc.conf’i lisame ldap’i teenuse käivitamiseks boodil<br />
<br />
slapd_enable="YES"<br />
slapd_flags='-h "ldapi://%2fvar%2frun%2fopenldap%2fldapi/ ldap://0.0.0.0/"'<br />
slapd_sockets="/var/run/openldap/ldapi"<br />
<br />
peale rebooti võime sockstatiga kontrollida kas ldap kuulab 389 pordil<br />
<br />
nüüd loome test.ldiff faili ning ekspordime selle ldap’i<br />
<br />
dn: dc=test,dc=org<br />
dc: test<br />
objectClass: top<br />
objectClass: domain<br />
objectClass: domainRelatedObject<br />
associatedDomain: test.org<br />
structuralObjectClass: domain<br />
<br />
dn:ou=groups, dc=test, dc=org<br />
objectclass: top<br />
objectclass: organizationalUnit<br />
ou: groups<br />
structuralObjectClass: organizationalUnit<br />
<br />
dn:ou=people, dc=test, dc=org<br />
objectclass: top<br />
objectclass: organizationalUnit<br />
ou: people<br />
structuralObjectClass: organizationalUnit<br />
<br />
teeme failist eksportimise<br />
<br />
slapadd -l test.ldiff<br />
<br />
Kaks uute userite lisamise template’t. Slappadd’ga saab nende failide abil ldap’i kasutajad testuser ja testuser2. Muidugi võib kirjutada mingi shellskripti mis parameetritena võtab kasutaja parooli ja grupi ning loob kodukatalooma lisaks ka :) genereerida tuleb ka slappasswd’ga parool mõlemale kasutajale<br />
<br />
Esimene kasutaja testuser.ldiff<br />
<br />
dn: cn=StupidTest User, ou=people, dc=test, dc=org<br />
cn: StupidTest User<br />
sn: Dummy<br />
objectclass: top<br />
objectclass: person<br />
objectclass: posixAccount<br />
objectclass: shadowAccount<br />
uid:testuser<br />
userpassword:{SSHA}GmbwsRvJugoiT5NIIJ2bk+5YVfWMUVa1<br />
uidnumber:1000<br />
gidnumber:1000<br />
gecos:Niisama ldap user<br />
loginShell:/bin/csh<br />
homeDirectory: /home/test<br />
<br />
dn: cn=test, ou=groups, dc=test, dc=org<br />
objectclass: top<br />
objectclass: posixGroup<br />
cn: test<br />
gidnumber: 1000<br />
memberuid: test<br />
<br />
<br />
slapadd -l testuser.ldiff<br />
<br />
teine kasutaja testuser2.ldiff<br />
<br />
dn: cn=StupidTest User2, ou=people, dc=test, dc=org<br />
cn: StupidTest User2<br />
sn: Dummy<br />
objectclass: top<br />
objectclass: person<br />
objectclass: posixAccount<br />
objectclass: shadowAccount<br />
uid:testuser2<br />
userpassword:{SSHA}wU0T6ixZb9sU2+JTK8Au8sq7noNfMkbv<br />
uidnumber:1001<br />
gidnumber:1001<br />
gecos:TestUser<br />
loginShell:/bin/csh<br />
homeDirectory: /home/test2<br />
<br />
dn: cn=test2, ou=groups, dc=test, dc=org<br />
objectclass: top<br />
objectclass: posixGroup<br />
cn: test2<br />
gidnumber: 1001<br />
memberuid: test2<br />
<br />
slapadd -l testuser2.ldiff<br />
<br />
'''kliendi pool'''<br />
<br />
installime nss_ldap ja pam_ldap softi sellekäigus paigutatakse süsteemi ka openldap-client<br />
<br />
#cd /usr/ports/net/nss_ldap <br />
#make install clean<br />
#cd /usr/ports/security/pam_ldap/<br />
#make install<br />
<br />
lisame /etc/pam.d/ldap faili 5x puhul või /etc/pam.conf 4x süsteemis rea<br />
<br />
login auth sufficient /usr/local/lib/pam_ldap.so<br />
<br />
lähme /usr/local/etc ning nimetame nss_ldap.conf.sample nss_ldap.conf loome sellest softlingi ldap.conf’ile<br />
<br />
#ln -s /usr/local/etc/nss_ldap.conf /usr/local/etc/ldap.conf<br />
<br />
kirjutame nss_ldap.conf’i<br />
<br />
host 192.168.1.1 <- siia siis ldap serveri ip<br />
base dc=test,tdc=org<br />
ldap_version 3<br />
port 389<br />
pam_password md5<br />
nss_base_passwd ou=People,dc=test,dc=org?sub<br />
nss_base_group ou=Group,dc=test,dc=org?sub<br />
ssl no<br />
<br />
avame faili /etc/nsswitch.conf ning kirjutame sinna<br />
<br />
passwd: files ldap<br />
group: files ldap<br />
<br />
nüüd kirjutame /etc/pam.d/sshd konfi<br />
<br />
auth sufficient /usr/local/lib/pam_ldap.so no_warn try_first_pass<br />
auth required pam_unix.so<br />
<br />
kommenteerime kõik muud read vastavalt teiste teenuste pam konfidesse /etc/pam.d all tuleb lisada samad read kui huvi ka neid saada ldap’ilt auth’ima nagu ftp imap jms<br />
<br />
:)<br />
<br />
# id testuser<br />
uid=1000(testuser) gid=1000 groups=1000<br />
# id testuser2<br />
uid=1001(testuser2) gid=1001 groups=1001<br />
<br />
# finger testuser<br />
Login: testuser Name: Niisama ldap user<br />
Directory: /home/test Shell: /bin/csh<br />
Never logged in.<br />
No Mail.<br />
No Plan.<br />
<br />
# ssh testuser2@localhost<br />
Password:<br />
Last login: Tue May 31 14:54:12 2005 from localhost<br />
Copyright (c) 1980, 1983, 1986, 1988, 1990, 1991, 1993, 1994<br />
The Regents of the University of California. All rights reserved.<br />
<br />
FreeBSD 5.4-RELEASE (GENERIC) #0: Sun May 8 10:21:06 UTC 2005<br />
Welcome to FreeBSD!<br />
Could not chdir to home directory /home/test2: No such file or directory<br />
<br />
viimane rida näitab ,et tuleks luua ka serverisse kodukataloog userile ning see nfs’i abil jagada kliendile :)<br />
<br />
mis veel. Enda serveri lokaalsete kasutajate ldap’i viimiseks vajalikud skriptid saab http://www.padl.com/OSS/MigrationTools.html Muidu annaks veel ühtteist teha näiteks automount ja samba http://www.idealx.org/prj/samba/samba-ldap-howto.pdf ning veebiliides muretseda. Viimaseid on mitmeid kirjutatud aga alati võib ka ise midagi nokitseda http://ee.php.net/manual/en/ref.ldap.php<br />
<br />
lisaks veel … Yet Another Passwd 2 LDIF Converter http://freshmeat.net/projects/yap2lc/?topic_id=861<br />
<br />
Web-based password changing cgi script for LDAP-based user databases http://www.cloudmaster.com/~sauer/projects/fom-files/cache/90.html<br />
<br />
kasutajate administreerimiseks http://cpu.sourceforge.net/<br />
<br />
muidugi ka http://phpldapadmin.sourceforge.net</div>
84.50.68.186
https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Ldap_klient_ja_server&diff=1423
Ldap klient ja server
2006-08-05T15:50:58Z
<p>84.50.68.186: </p>
<hr />
<div>suhteliselt tegemist tõlkega http://www.cultdeadsheep.org/FreeBSD/docs/Quick_and_dirty_FreeBSD_5_x_and_nss_ldap_mini-HOWTO.html lehelt mõningad asjad muudetud<br />
<br />
'''LDAP''' (Lightweight Directory Access Protocol) http://www.openldap.org/ on Michigani Ülikooli (University of Michigan) poolt välja töötatud kataloogiteenuse protokoll asendamaks X.500 DAP (Directory Access Protocol) protokolli. Süsteemis pakub ta võimalust ühe teenuse piires hoida ning väljastada mitmesugust kasutajakontode kohta käivat infot. näiteks hoida lisaks kasutaja paroolile ja nimele veel tema kontaktandmeid samba parooli jms. Samuti saab ldap’i hästi kasutada kui on mitu serverit (mail, www, samba, terminaliserver) ning oleks vaja ,et samad kasutajad eksisteeriksid kõigis neis serverites. käesolev näide sobibki sellise lahenduse loomiseks kõigeparemini :)<br />
<br />
'''serveri pool'''<br />
<br />
installime openldap serveri<br />
<br />
cd /usr/ports/net/openldap22-server/<br />
make install<br />
<br />
süsteemi paigaldatakse ka berkeley db mida openldab defauldis kasutab kuid on võimalik seada see tööle ka no näiteks postgresql peal.<br />
<br />
genereerime serverile parooli<br />
<br />
# slappasswd -s parool<br />
{SSHA}nPKG3qbPABkp21aTBZV2IpbcGUHLi3a2<br />
<br />
liigume /usr/local/etc/openldap ning avame faili slapd.conf lisame sinna<br />
<br />
include /usr/local/etc/openldap/schema/core.schema<br />
include /usr/local/etc/openldap/schema/cosine.schema<br />
include /usr/local/etc/openldap/schema/nis.schema<br />
pidfile /var/run/ldap/slapd.pid<br />
argsfile /var/run/ldap/slapd.args<br />
database bdb<br />
suffix "dc=test,dc=org"<br />
rootdn "cn=Manager,dc=test,dc=org"<br />
rootpw {SSHA}nPKG3qbPABkp21aTBZV2IpbcGUHLi3a2<br />
directory /var/db/openldap-data<br />
index objectClass eq<br />
index uid pres,eq,sub<br />
<br />
natuke failiõigusi paika noh lihtsalt igaksjuhuks<br />
<br />
#chmod 440 /usr/local/etc/openldap/slapd.conf<br />
#chown ldap:ldap /usr/local/etc/openldap/slapd.conf<br />
#chown -R ldap:ldap /var/db/openldap*<br />
<br />
/etc/rc.conf’i lisame ldap’i teenuse käivitamiseks boodil<br />
<br />
slapd_enable="YES"<br />
slapd_flags='-h "ldapi://%2fvar%2frun%2fopenldap%2fldapi/ ldap://0.0.0.0/"'<br />
slapd_sockets="/var/run/openldap/ldapi"<br />
<br />
peale rebooti võime sockstatiga kontrollida kas ldap kuulab 389 pordil<br />
<br />
nüüd loome test.ldiff faili ning ekspordime selle ldap’i<br />
<br />
dn: dc=test,dc=org<br />
dc: test<br />
objectClass: top<br />
objectClass: domain<br />
objectClass: domainRelatedObject<br />
associatedDomain: test.org<br />
structuralObjectClass: domain<br />
<br />
dn:ou=groups, dc=test, dc=org<br />
objectclass: top<br />
objectclass: organizationalUnit<br />
ou: groups<br />
structuralObjectClass: organizationalUnit<br />
<br />
dn:ou=people, dc=test, dc=org<br />
objectclass: top<br />
objectclass: organizationalUnit<br />
ou: people<br />
structuralObjectClass: organizationalUnit<br />
<br />
teeme failist eksportimise<br />
<br />
slapadd -l test.ldiff<br />
<br />
Kaks uute userite lisamise template’t. Slappadd’ga saab nende failide abil ldap’i kasutajad testuser ja testuser2. Muidugi võib kirjutada mingi shellskripti mis parameetritena võtab kasutaja parooli ja grupi ning loob kodukatalooma lisaks ka :) genereerida tuleb ka slappasswd’ga parool mõlemale kasutajale<br />
<br />
Esimene kasutaja testuser.ldiff<br />
<br />
dn: cn=StupidTest User, ou=people, dc=test, dc=org<br />
cn: StupidTest User<br />
sn: Dummy<br />
objectclass: top<br />
objectclass: person<br />
objectclass: posixAccount<br />
objectclass: shadowAccount<br />
uid:testuser<br />
userpassword:{SSHA}GmbwsRvJugoiT5NIIJ2bk+5YVfWMUVa1<br />
uidnumber:1000<br />
gidnumber:1000<br />
gecos:Niisama ldap user<br />
loginShell:/bin/csh<br />
homeDirectory: /home/test<br />
<br />
dn: cn=test, ou=groups, dc=test, dc=org<br />
objectclass: top<br />
objectclass: posixGroup<br />
cn: test<br />
gidnumber: 1000<br />
memberuid: test<br />
<br />
<br />
slapadd -l testuser.ldiff<br />
<br />
teine kasutaja testuser2.ldiff<br />
<br />
dn: cn=StupidTest User2, ou=people, dc=test, dc=org<br />
cn: StupidTest User2<br />
sn: Dummy<br />
objectclass: top<br />
objectclass: person<br />
objectclass: posixAccount<br />
objectclass: shadowAccount<br />
uid:testuser2<br />
userpassword:{SSHA}wU0T6ixZb9sU2+JTK8Au8sq7noNfMkbv<br />
uidnumber:1001<br />
gidnumber:1001<br />
gecos:TestUser<br />
loginShell:/bin/csh<br />
homeDirectory: /home/test2<br />
<br />
dn: cn=test2, ou=groups, dc=test, dc=org<br />
objectclass: top<br />
objectclass: posixGroup<br />
cn: test2<br />
gidnumber: 1001<br />
memberuid: test2<br />
<br />
slapadd -l testuser2.ldiff<br />
<br />
'''kliendi pool'''<br />
<br />
installime nss_ldap ja pam_ldap softi sellekäigus paigutatakse süsteemi ka openldap-client<br />
<br />
#cd /usr/ports/net/nss_ldap <br />
#make install clean<br />
#cd /usr/ports/security/pam_ldap/<br />
#make install<br />
<br />
lisame /etc/pam.d/ldap faili 5x puhul või /etc/pam.conf 4x süsteemis rea<br />
<br />
login auth sufficient /usr/local/lib/pam_ldap.so<br />
<br />
lähme /usr/local/etc ning nimetame nss_ldap.conf.sample nss_ldap.conf loome sellest softlingi ldap.conf’ile<br />
<br />
#ln -s /usr/local/etc/nss_ldap.conf /usr/local/etc/ldap.conf<br />
<br />
kirjutame nss_ldap.conf’i<br />
<br />
host 192.168.1.1 <- siia siis ldap serveri ip<br />
base dc=test,tdc=org<br />
ldap_version 3<br />
port 389<br />
pam_password md5<br />
nss_base_passwd ou=People,dc=test,dc=org?sub<br />
nss_base_group ou=Group,dc=test,dc=org?sub<br />
ssl no<br />
<br />
avame faili /etc/nsswitch.conf ning kirjutame sinna<br />
<br />
passwd: files ldap<br />
group: files ldap<br />
<br />
nüüd kirjutame /etc/pam.d/sshd konfi<br />
<br />
auth sufficient /usr/local/lib/pam_ldap.so no_warn try_first_pass<br />
auth required pam_unix.so<br />
<br />
kommenteerime kõik muud read vastavalt teiste teenuste pam konfidesse /etc/pam.d all tuleb lisada samad read kui huvi ka neid saada ldap’ilt auth’ima nagu ftp imap jms<br />
<br />
:)<br />
<br />
# id testuser<br />
uid=1000(testuser) gid=1000 groups=1000<br />
# id testuser2<br />
uid=1001(testuser2) gid=1001 groups=1001<br />
<br />
# finger testuser<br />
Login: testuser Name: Niisama ldap user<br />
Directory: /home/test Shell: /bin/csh<br />
Never logged in.<br />
No Mail.<br />
No Plan.<br />
<br />
# ssh testuser2@localhost<br />
Password:<br />
Last login: Tue May 31 14:54:12 2005 from localhost<br />
Copyright (c) 1980, 1983, 1986, 1988, 1990, 1991, 1993, 1994<br />
The Regents of the University of California. All rights reserved.<br />
<br />
FreeBSD 5.4-RELEASE (GENERIC) #0: Sun May 8 10:21:06 UTC 2005<br />
Welcome to FreeBSD!<br />
Could not chdir to home directory /home/test2: No such file or directory<br />
<br />
viimane rida näitab ,et tuleks luua ka serverisse kodukataloog userile ning see nfs’i abil jagada kliendile :)<br />
<br />
mis veel. Enda serveri lokaalsete kasutajate ldap’i viimiseks vajalikud skriptid saab http://www.padl.com/OSS/MigrationTools.html Muidu annaks veel ühtteist teha näiteks automount ja samba http://www.idealx.org/prj/samba/samba-ldap-howto.pdf ning veebiliides muretseda. Viimaseid on mitmeid kirjutatud aga alati võib ka ise midagi nokitseda http://ee.php.net/manual/en/ref.ldap.php<br />
<br />
lisaks veel … Yet Another Passwd 2 LDIF Converter http://freshmeat.net/projects/yap2lc/?topic_id=861<br />
<br />
Web-based password changing cgi script for LDAP-based user databases http://www.cloudmaster.com/~sauer/projects/fom-files/cache/90.html<br />
<br />
kasutajate administreerimiseks http://cpu.sourceforge.net/<br />
<br />
muidugi ka http://phpldapadmin.sourceforge.net</div>
84.50.68.186
https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Ldap_klient_ja_server&diff=1422
Ldap klient ja server
2006-08-05T15:50:44Z
<p>84.50.68.186: </p>
<hr />
<div>suhteliselt tegemist tõlkega http://www.cultdeadsheep.org/FreeBSD/docs/Quick_and_dirty_FreeBSD_5_x_and_nss_ldap_mini-HOWTO.html lehelt mõningad asjad muudetud<br />
<br />
'''LDAP''' (Lightweight Directory Access Protocol) http://www.openldap.org/ on Michigani Ülikooli (University of Michigan) poolt välja töötatud kataloogiteenuse protokoll asendamaks X.500 DAP (Directory Access Protocol) protokolli. Süsteemis pakub ta võimalust ühe teenuse piires hoida ning väljastada mitmesugust kasutajakontode kohta käivat infot. näiteks hoida lisaks kasutaja paroolile ja nimele veel tema kontaktandmeid samba parooli jms. Samuti saab ldap’i hästi kasutada kui on mitu serverit (mail, www, samba, terminaliserver) ning oleks vaja ,et samad kasutajad eksisteeriksid kõigis neis serverites. käesolev näide sobibki sellise lahenduse loomiseks kõigeparemini :)<br />
<br />
'''serveri pool'''<br />
<br />
installime openldap serveri<br />
<br />
cd /usr/ports/net/openldap22-server/<br />
make install<br />
<br />
süsteemi paigaldatakse ka berkeley db mida openldab defauldis kasutab kuid on võimalik seada see tööle ka no näiteks postgresql peal.<br />
<br />
genereerime serverile parooli<br />
<br />
# slappasswd -s parool<br />
{SSHA}nPKG3qbPABkp21aTBZV2IpbcGUHLi3a2<br />
<br />
liigume /usr/local/etc/openldap ning avame faili slapd.conf lisame sinna<br />
<br />
include /usr/local/etc/openldap/schema/core.schema<br />
include /usr/local/etc/openldap/schema/cosine.schema<br />
include /usr/local/etc/openldap/schema/nis.schema<br />
pidfile /var/run/ldap/slapd.pid<br />
argsfile /var/run/ldap/slapd.args<br />
<br />
database bdb<br />
suffix "dc=test,dc=org"<br />
rootdn "cn=Manager,dc=test,dc=org"<br />
rootpw {SSHA}nPKG3qbPABkp21aTBZV2IpbcGUHLi3a2<br />
directory /var/db/openldap-data<br />
index objectClass eq<br />
index uid pres,eq,sub<br />
<br />
natuke failiõigusi paika noh lihtsalt igaksjuhuks<br />
<br />
#chmod 440 /usr/local/etc/openldap/slapd.conf<br />
#chown ldap:ldap /usr/local/etc/openldap/slapd.conf<br />
#chown -R ldap:ldap /var/db/openldap*<br />
<br />
/etc/rc.conf’i lisame ldap’i teenuse käivitamiseks boodil<br />
<br />
slapd_enable="YES"<br />
slapd_flags='-h "ldapi://%2fvar%2frun%2fopenldap%2fldapi/ ldap://0.0.0.0/"'<br />
slapd_sockets="/var/run/openldap/ldapi"<br />
<br />
peale rebooti võime sockstatiga kontrollida kas ldap kuulab 389 pordil<br />
<br />
nüüd loome test.ldiff faili ning ekspordime selle ldap’i<br />
<br />
dn: dc=test,dc=org<br />
dc: test<br />
objectClass: top<br />
objectClass: domain<br />
objectClass: domainRelatedObject<br />
associatedDomain: test.org<br />
structuralObjectClass: domain<br />
<br />
dn:ou=groups, dc=test, dc=org<br />
objectclass: top<br />
objectclass: organizationalUnit<br />
ou: groups<br />
structuralObjectClass: organizationalUnit<br />
<br />
dn:ou=people, dc=test, dc=org<br />
objectclass: top<br />
objectclass: organizationalUnit<br />
ou: people<br />
structuralObjectClass: organizationalUnit<br />
<br />
teeme failist eksportimise<br />
<br />
slapadd -l test.ldiff<br />
<br />
Kaks uute userite lisamise template’t. Slappadd’ga saab nende failide abil ldap’i kasutajad testuser ja testuser2. Muidugi võib kirjutada mingi shellskripti mis parameetritena võtab kasutaja parooli ja grupi ning loob kodukatalooma lisaks ka :) genereerida tuleb ka slappasswd’ga parool mõlemale kasutajale<br />
<br />
Esimene kasutaja testuser.ldiff<br />
<br />
dn: cn=StupidTest User, ou=people, dc=test, dc=org<br />
cn: StupidTest User<br />
sn: Dummy<br />
objectclass: top<br />
objectclass: person<br />
objectclass: posixAccount<br />
objectclass: shadowAccount<br />
uid:testuser<br />
userpassword:{SSHA}GmbwsRvJugoiT5NIIJ2bk+5YVfWMUVa1<br />
uidnumber:1000<br />
gidnumber:1000<br />
gecos:Niisama ldap user<br />
loginShell:/bin/csh<br />
homeDirectory: /home/test<br />
<br />
dn: cn=test, ou=groups, dc=test, dc=org<br />
objectclass: top<br />
objectclass: posixGroup<br />
cn: test<br />
gidnumber: 1000<br />
memberuid: test<br />
<br />
<br />
slapadd -l testuser.ldiff<br />
<br />
teine kasutaja testuser2.ldiff<br />
<br />
dn: cn=StupidTest User2, ou=people, dc=test, dc=org<br />
cn: StupidTest User2<br />
sn: Dummy<br />
objectclass: top<br />
objectclass: person<br />
objectclass: posixAccount<br />
objectclass: shadowAccount<br />
uid:testuser2<br />
userpassword:{SSHA}wU0T6ixZb9sU2+JTK8Au8sq7noNfMkbv<br />
uidnumber:1001<br />
gidnumber:1001<br />
gecos:TestUser<br />
loginShell:/bin/csh<br />
homeDirectory: /home/test2<br />
<br />
dn: cn=test2, ou=groups, dc=test, dc=org<br />
objectclass: top<br />
objectclass: posixGroup<br />
cn: test2<br />
gidnumber: 1001<br />
memberuid: test2<br />
<br />
slapadd -l testuser2.ldiff<br />
<br />
'''kliendi pool'''<br />
<br />
installime nss_ldap ja pam_ldap softi sellekäigus paigutatakse süsteemi ka openldap-client<br />
<br />
#cd /usr/ports/net/nss_ldap <br />
#make install clean<br />
#cd /usr/ports/security/pam_ldap/<br />
#make install<br />
<br />
lisame /etc/pam.d/ldap faili 5x puhul või /etc/pam.conf 4x süsteemis rea<br />
<br />
login auth sufficient /usr/local/lib/pam_ldap.so<br />
<br />
lähme /usr/local/etc ning nimetame nss_ldap.conf.sample nss_ldap.conf loome sellest softlingi ldap.conf’ile<br />
<br />
#ln -s /usr/local/etc/nss_ldap.conf /usr/local/etc/ldap.conf<br />
<br />
kirjutame nss_ldap.conf’i<br />
<br />
host 192.168.1.1 <- siia siis ldap serveri ip<br />
base dc=test,tdc=org<br />
ldap_version 3<br />
port 389<br />
pam_password md5<br />
nss_base_passwd ou=People,dc=test,dc=org?sub<br />
nss_base_group ou=Group,dc=test,dc=org?sub<br />
ssl no<br />
<br />
avame faili /etc/nsswitch.conf ning kirjutame sinna<br />
<br />
passwd: files ldap<br />
group: files ldap<br />
<br />
nüüd kirjutame /etc/pam.d/sshd konfi<br />
<br />
auth sufficient /usr/local/lib/pam_ldap.so no_warn try_first_pass<br />
auth required pam_unix.so<br />
<br />
kommenteerime kõik muud read vastavalt teiste teenuste pam konfidesse /etc/pam.d all tuleb lisada samad read kui huvi ka neid saada ldap’ilt auth’ima nagu ftp imap jms<br />
<br />
:)<br />
<br />
# id testuser<br />
uid=1000(testuser) gid=1000 groups=1000<br />
# id testuser2<br />
uid=1001(testuser2) gid=1001 groups=1001<br />
<br />
# finger testuser<br />
Login: testuser Name: Niisama ldap user<br />
Directory: /home/test Shell: /bin/csh<br />
Never logged in.<br />
No Mail.<br />
No Plan.<br />
<br />
# ssh testuser2@localhost<br />
Password:<br />
Last login: Tue May 31 14:54:12 2005 from localhost<br />
Copyright (c) 1980, 1983, 1986, 1988, 1990, 1991, 1993, 1994<br />
The Regents of the University of California. All rights reserved.<br />
<br />
FreeBSD 5.4-RELEASE (GENERIC) #0: Sun May 8 10:21:06 UTC 2005<br />
Welcome to FreeBSD!<br />
Could not chdir to home directory /home/test2: No such file or directory<br />
<br />
viimane rida näitab ,et tuleks luua ka serverisse kodukataloog userile ning see nfs’i abil jagada kliendile :)<br />
<br />
mis veel. Enda serveri lokaalsete kasutajate ldap’i viimiseks vajalikud skriptid saab http://www.padl.com/OSS/MigrationTools.html Muidu annaks veel ühtteist teha näiteks automount ja samba http://www.idealx.org/prj/samba/samba-ldap-howto.pdf ning veebiliides muretseda. Viimaseid on mitmeid kirjutatud aga alati võib ka ise midagi nokitseda http://ee.php.net/manual/en/ref.ldap.php<br />
<br />
lisaks veel … Yet Another Passwd 2 LDIF Converter http://freshmeat.net/projects/yap2lc/?topic_id=861<br />
<br />
Web-based password changing cgi script for LDAP-based user databases http://www.cloudmaster.com/~sauer/projects/fom-files/cache/90.html<br />
<br />
kasutajate administreerimiseks http://cpu.sourceforge.net/<br />
<br />
muidugi ka http://phpldapadmin.sourceforge.net</div>
84.50.68.186
https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Ldap_klient_ja_server&diff=1421
Ldap klient ja server
2006-08-05T15:50:31Z
<p>84.50.68.186: </p>
<hr />
<div>suhteliselt tegemist tõlkega http://www.cultdeadsheep.org/FreeBSD/docs/Quick_and_dirty_FreeBSD_5_x_and_nss_ldap_mini-HOWTO.html lehelt mõningad asjad muudetud<br />
<br />
'''LDAP''' (Lightweight Directory Access Protocol) http://www.openldap.org/ on Michigani Ülikooli (University of Michigan) poolt välja töötatud kataloogiteenuse protokoll asendamaks X.500 DAP (Directory Access Protocol) protokolli. Süsteemis pakub ta võimalust ühe teenuse piires hoida ning väljastada mitmesugust kasutajakontode kohta käivat infot. näiteks hoida lisaks kasutaja paroolile ja nimele veel tema kontaktandmeid samba parooli jms. Samuti saab ldap’i hästi kasutada kui on mitu serverit (mail, www, samba, terminaliserver) ning oleks vaja ,et samad kasutajad eksisteeriksid kõigis neis serverites. käesolev näide sobibki sellise lahenduse loomiseks kõigeparemini :)<br />
<br />
'''serveri pool'''<br />
<br />
installime openldap serveri<br />
<br />
cd /usr/ports/net/openldap22-server/<br />
make install<br />
<br />
süsteemi paigaldatakse ka berkeley db mida openldab defauldis kasutab kuid on võimalik seada see tööle ka no näiteks postgresql peal.<br />
<br />
genereerime serverile parooli<br />
<br />
# slappasswd -s parool<br />
{SSHA}nPKG3qbPABkp21aTBZV2IpbcGUHLi3a2<br />
<br />
liigume /usr/local/etc/openldap ning avame faili slapd.conf lisame sinna<br />
<br />
include /usr/local/etc/openldap/schema/core.schema<br />
include /usr/local/etc/openldap/schema/cosine.schema<br />
include /usr/local/etc/openldap/schema/nis.schema<br />
pidfile /var/run/ldap/slapd.pid<br />
argsfile /var/run/ldap/slapd.args<br />
<br />
database bdb<br />
suffix "dc=test,dc=org"<br />
rootdn "cn=Manager,dc=test,dc=org"<br />
rootpw {SSHA}nPKG3qbPABkp21aTBZV2IpbcGUHLi3a2<br />
directory /var/db/openldap-data<br />
index objectClass eq<br />
index uid pres,eq,sub<br />
<br />
natuke failiõigusi paika noh lihtsalt igaksjuhuks<br />
<br />
#chmod 440 /usr/local/etc/openldap/slapd.conf<br />
#chown ldap:ldap /usr/local/etc/openldap/slapd.conf<br />
#chown -R ldap:ldap /var/db/openldap*<br />
<br />
/etc/rc.conf’i lisame ldap’i teenuse käivitamiseks boodil<br />
<br />
slapd_enable="YES"<br />
slapd_flags='-h "ldapi://%2fvar%2frun%2fopenldap%2fldapi/ ldap://0.0.0.0/"'<br />
slapd_sockets="/var/run/openldap/ldapi"<br />
<br />
peale rebooti võime sockstatiga kontrollida kas ldap kuulab 389 pordil<br />
<br />
nüüd loome test.ldiff faili ning ekspordime selle ldap’i<br />
<br />
dn: dc=test,dc=org<br />
dc: test<br />
objectClass: top<br />
objectClass: domain<br />
objectClass: domainRelatedObject<br />
associatedDomain: test.org<br />
structuralObjectClass: domain<br />
<br />
dn:ou=groups, dc=test, dc=org<br />
objectclass: top<br />
objectclass: organizationalUnit<br />
ou: groups<br />
structuralObjectClass: organizationalUnit<br />
<br />
dn:ou=people, dc=test, dc=org<br />
objectclass: top<br />
objectclass: organizationalUnit<br />
ou: people<br />
structuralObjectClass: organizationalUnit<br />
<br />
teeme failist eksportimise<br />
<br />
slapadd -l test.ldiff<br />
<br />
Kaks uute userite lisamise template’t. Slappadd’ga saab nende failide abil ldap’i kasutajad testuser ja testuser2. Muidugi võib kirjutada mingi shellskripti mis parameetritena võtab kasutaja parooli ja grupi ning loob kodukatalooma lisaks ka :) genereerida tuleb ka slappasswd’ga parool mõlemale kasutajale<br />
<br />
Esimene kasutaja testuser.ldiff<br />
<br />
dn: cn=StupidTest User, ou=people, dc=test, dc=org<br />
cn: StupidTest User<br />
sn: Dummy<br />
objectclass: top<br />
objectclass: person<br />
objectclass: posixAccount<br />
objectclass: shadowAccount<br />
uid:testuser<br />
userpassword:{SSHA}GmbwsRvJugoiT5NIIJ2bk+5YVfWMUVa1<br />
uidnumber:1000<br />
gidnumber:1000<br />
gecos:Niisama ldap user<br />
loginShell:/bin/csh<br />
homeDirectory: /home/test<br />
<br />
dn: cn=test, ou=groups, dc=test, dc=org<br />
objectclass: top<br />
objectclass: posixGroup<br />
cn: test<br />
gidnumber: 1000<br />
memberuid: test<br />
<br />
<br />
slapadd -l testuser.ldiff<br />
<br />
teine kasutaja testuser2.ldiff<br />
<br />
dn: cn=StupidTest User2, ou=people, dc=test, dc=org<br />
cn: StupidTest User2<br />
sn: Dummy<br />
objectclass: top<br />
objectclass: person<br />
objectclass: posixAccount<br />
objectclass: shadowAccount<br />
uid:testuser2<br />
userpassword:{SSHA}wU0T6ixZb9sU2+JTK8Au8sq7noNfMkbv<br />
uidnumber:1001<br />
gidnumber:1001<br />
gecos:TestUser<br />
loginShell:/bin/csh<br />
homeDirectory: /home/test2<br />
<br />
dn: cn=test2, ou=groups, dc=test, dc=org<br />
objectclass: top<br />
objectclass: posixGroup<br />
cn: test2<br />
gidnumber: 1001<br />
memberuid: test2<br />
<br />
slapadd -l testuser2.ldiff<br />
<br />
'''kliendi pool'''<br />
<br />
installime nss_ldap ja pam_ldap softi sellekäigus paigutatakse süsteemi ka openldap-client<br />
<br />
#cd /usr/ports/net/nss_ldap <br />
#make install clean<br />
#cd /usr/ports/security/pam_ldap/<br />
#make install<br />
<br />
lisame /etc/pam.d/ldap faili 5x puhul või /etc/pam.conf 4x süsteemis rea<br />
<br />
login auth sufficient /usr/local/lib/pam_ldap.so<br />
<br />
lähme /usr/local/etc ning nimetame nss_ldap.conf.sample nss_ldap.conf loome sellest softlingi ldap.conf’ile<br />
<br />
#ln -s /usr/local/etc/nss_ldap.conf /usr/local/etc/ldap.conf<br />
<br />
kirjutame nss_ldap.conf’i<br />
<br />
host 192.168.1.1 <- siia siis ldap serveri ip<br />
base dc=test,tdc=org<br />
ldap_version 3<br />
port 389<br />
pam_password md5<br />
nss_base_passwd ou=People,dc=test,dc=org?sub<br />
nss_base_group ou=Group,dc=test,dc=org?sub<br />
ssl no<br />
<br />
avame faili /etc/nsswitch.conf ning kirjutame sinna<br />
<br />
passwd: files ldap<br />
group: files ldap<br />
<br />
nüüd kirjutame /etc/pam.d/sshd konfi<br />
<br />
auth sufficient /usr/local/lib/pam_ldap.so no_warn try_first_pass<br />
auth required pam_unix.so<br />
<br />
kommenteerime kõik muud read vastavalt teiste teenuste pam konfidesse /etc/pam.d all tuleb lisada samad read kui huvi ka neid saada ldap’ilt auth’ima nagu ftp imap jms<br />
<br />
:)<br />
<br />
# id testuser<br />
uid=1000(testuser) gid=1000 groups=1000<br />
# id testuser2<br />
uid=1001(testuser2) gid=1001 groups=1001<br />
<br />
# finger testuser<br />
Login: testuser Name: Niisama ldap user<br />
Directory: /home/test Shell: /bin/csh<br />
Never logged in.<br />
No Mail.<br />
No Plan.<br />
<br />
# ssh testuser2@localhost<br />
Password:<br />
Last login: Tue May 31 14:54:12 2005 from localhost<br />
Copyright (c) 1980, 1983, 1986, 1988, 1990, 1991, 1993, 1994<br />
The Regents of the University of California. All rights reserved.<br />
<br />
FreeBSD 5.4-RELEASE (GENERIC) #0: Sun May 8 10:21:06 UTC 2005<br />
Welcome to FreeBSD!<br />
Could not chdir to home directory /home/test2: No such file or directory<br />
<br />
viimane rida näitab ,et tuleks luua ka serverisse kodukataloog userile ning see nfs’i abil jagada kliendile :)<br />
<br />
mis veel. Enda serveri lokaalsete kasutajate ldap’i viimiseks vajalikud skriptid saab http://www.padl.com/OSS/MigrationTools.html Muidu annaks veel ühtteist teha näiteks automount ja samba http://www.idealx.org/prj/samba/samba-ldap-howto.pdf ning veebiliides muretseda. Viimaseid on mitmeid kirjutatud aga alati võib ka ise midagi nokitseda http://ee.php.net/manual/en/ref.ldap.php<br />
<br />
lisaks veel … Yet Another Passwd 2 LDIF Converter http://freshmeat.net/projects/yap2lc/?topic_id=861<br />
<br />
Web-based password changing cgi script for LDAP-based user databases http://www.cloudmaster.com/~sauer/projects/fom-files/cache/90.html<br />
<br />
kasutajate administreerimiseks http://cpu.sourceforge.net/<br />
<br />
muidugi ka http://phpldapadmin.sourceforge.net</div>
84.50.68.186
https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Ldap_klient_ja_server&diff=1420
Ldap klient ja server
2006-08-05T15:50:00Z
<p>84.50.68.186: </p>
<hr />
<div>suhteliselt tegemist tõlkega http://www.cultdeadsheep.org/FreeBSD/docs/Quick_and_dirty_FreeBSD_5_x_and_nss_ldap_mini-HOWTO.html lehelt mõningad asjad muudetud<br />
<br />
'''LDAP''' (Lightweight Directory Access Protocol) http://www.openldap.org/ on Michigani Ülikooli (University of Michigan) poolt välja töötatud kataloogiteenuse protokoll asendamaks X.500 DAP (Directory Access Protocol) protokolli. Süsteemis pakub ta võimalust ühe teenuse piires hoida ning väljastada mitmesugust kasutajakontode kohta käivat infot. näiteks hoida lisaks kasutaja paroolile ja nimele veel tema kontaktandmeid samba parooli jms. Samuti saab ldap’i hästi kasutada kui on mitu serverit (mail, www, samba, terminaliserver) ning oleks vaja ,et samad kasutajad eksisteeriksid kõigis neis serverites. käesolev näide sobibki sellise lahenduse loomiseks kõigeparemini :)<br />
<br />
'''serveri pool'''<br />
<br />
installime openldap serveri<br />
<br />
cd /usr/ports/net/openldap22-server/<br />
make install<br />
<br />
süsteemi paigaldatakse ka berkeley db mida openldab defauldis kasutab kuid on võimalik seada see tööle ka no näiteks postgresql peal.<br />
<br />
genereerime serverile parooli<br />
<br />
# slappasswd -s parool<br />
{SSHA}nPKG3qbPABkp21aTBZV2IpbcGUHLi3a2<br />
<br />
liigume /usr/local/etc/openldap ning avame faili slapd.conf lisame sinna<br />
<br />
include /usr/local/etc/openldap/schema/core.schema<br />
include /usr/local/etc/openldap/schema/cosine.schema<br />
include /usr/local/etc/openldap/schema/nis.schema<br />
pidfile /var/run/ldap/slapd.pid<br />
argsfile /var/run/ldap/slapd.args<br />
<br />
database bdb<br />
suffix "dc=test,dc=org"<br />
rootdn "cn=Manager,dc=test,dc=org"<br />
rootpw {SSHA}nPKG3qbPABkp21aTBZV2IpbcGUHLi3a2<br />
directory /var/db/openldap-data<br />
index objectClass eq<br />
index uid pres,eq,sub<br />
<br />
natuke failiõigusi paika noh lihtsalt igaksjuhuks<br />
<br />
#chmod 440 /usr/local/etc/openldap/slapd.conf<br />
#chown ldap:ldap /usr/local/etc/openldap/slapd.conf<br />
#chown -R ldap:ldap /var/db/openldap*<br />
<br />
/etc/rc.conf’i lisame ldap’i teenuse käivitamiseks boodil<br />
<br />
slapd_enable="YES"<br />
slapd_flags='-h "ldapi://%2fvar%2frun%2fopenldap%2fldapi/ ldap://0.0.0.0/"'<br />
slapd_sockets="/var/run/openldap/ldapi"<br />
<br />
peale rebooti võime sockstatiga kontrollida kas ldap kuulab 389 pordil<br />
<br />
nüüd loome test.ldiff faili ning ekspordime selle ldap’i<br />
<br />
dn: dc=test,dc=org<br />
dc: test<br />
objectClass: top<br />
objectClass: domain<br />
objectClass: domainRelatedObject<br />
associatedDomain: test.org<br />
structuralObjectClass: domain<br />
<br />
dn:ou=groups, dc=test, dc=org<br />
objectclass: top<br />
objectclass: organizationalUnit<br />
ou: groups<br />
structuralObjectClass: organizationalUnit<br />
<br />
dn:ou=people, dc=test, dc=org<br />
objectclass: top<br />
objectclass: organizationalUnit<br />
ou: people<br />
structuralObjectClass: organizationalUnit<br />
<br />
teeme failist eksportimise<br />
<br />
slapadd -l test.ldiff<br />
<br />
Kaks uute userite lisamise template’t. Slappadd’ga saab nende failide abil ldap’i kasutajad testuser ja testuser2. Muidugi võib kirjutada mingi shellskripti mis parameetritena võtab kasutaja parooli ja grupi ning loob kodukatalooma lisaks ka :) genereerida tuleb ka slappasswd’ga parool mõlemale kasutajale<br />
<br />
Esimene kasutaja testuser.ldiff<br />
<br />
dn: cn=StupidTest User, ou=people, dc=test, dc=org<br />
cn: StupidTest User<br />
sn: Dummy<br />
objectclass: top<br />
objectclass: person<br />
objectclass: posixAccount<br />
objectclass: shadowAccount<br />
uid:testuser<br />
userpassword:{SSHA}GmbwsRvJugoiT5NIIJ2bk+5YVfWMUVa1<br />
uidnumber:1000<br />
gidnumber:1000<br />
gecos:Niisama ldap user<br />
loginShell:/bin/csh<br />
homeDirectory: /home/test<br />
<br />
dn: cn=test, ou=groups, dc=test, dc=org<br />
objectclass: top<br />
objectclass: posixGroup<br />
cn: test<br />
gidnumber: 1000<br />
memberuid: test<br />
<br />
<br />
slapadd -l testuser.ldiff<br />
<br />
teine kasutaja testuser2.ldiff<br />
<br />
dn: cn=StupidTest User2, ou=people, dc=test, dc=org<br />
cn: StupidTest User2<br />
sn: Dummy<br />
objectclass: top<br />
objectclass: person<br />
objectclass: posixAccount<br />
objectclass: shadowAccount<br />
uid:testuser2<br />
userpassword:{SSHA}wU0T6ixZb9sU2+JTK8Au8sq7noNfMkbv<br />
uidnumber:1001<br />
gidnumber:1001<br />
gecos:TestUser<br />
loginShell:/bin/csh<br />
homeDirectory: /home/test2<br />
<br />
dn: cn=test2, ou=groups, dc=test, dc=org<br />
objectclass: top<br />
objectclass: posixGroup<br />
cn: test2<br />
gidnumber: 1001<br />
memberuid: test2<br />
<br />
slapadd -l testuser2.ldiff<br />
<br />
'''kliendi pool'''<br />
<br />
installime nss_ldap ja pam_ldap softi sellekäigus paigutatakse süsteemi ka openldap-client<br />
<br />
#cd /usr/ports/net/nss_ldap <br />
#make install clean<br />
#cd /usr/ports/security/pam_ldap/<br />
#make install<br />
<br />
lisame /etc/pam.d/ldap faili 5x puhul või /etc/pam.conf 4x süsteemis rea<br />
<br />
login auth sufficient /usr/local/lib/pam_ldap.so<br />
<br />
lähme /usr/local/etc ning nimetame nss_ldap.conf.sample nss_ldap.conf loome sellest softlingi ldap.conf’ile<br />
<br />
#ln -s /usr/local/etc/nss_ldap.conf /usr/local/etc/ldap.conf<br />
<br />
kirjutame nss_ldap.conf’i<br />
<br />
host 192.168.1.1 <- siia siis ldap serveri ip<br />
base dc=test,tdc=org<br />
ldap_version 3<br />
port 389<br />
pam_password md5<br />
nss_base_passwd ou=People,dc=test,dc=org?sub<br />
nss_base_group ou=Group,dc=test,dc=org?sub<br />
ssl no<br />
<br />
avame faili /etc/nsswitch.conf ning kirjutame sinna<br />
<br />
passwd: files ldap<br />
group: files ldap<br />
<br />
nüüd kirjutame /etc/pam.d/sshd konfi<br />
<br />
auth sufficient /usr/local/lib/pam_ldap.so no_warn try_first_pass<br />
auth required pam_unix.so<br />
<br />
kommenteerime kõik muud read vastavalt teiste teenuste pam konfidesse /etc/pam.d all tuleb lisada samad read kui huvi ka neid saada ldap’ilt auth’ima nagu ftp imap jms<br />
<br />
:)<br />
<br />
# id testuser<br />
uid=1000(testuser) gid=1000 groups=1000<br />
# id testuser2<br />
uid=1001(testuser2) gid=1001 groups=1001<br />
<br />
# finger testuser<br />
Login: testuser Name: Niisama ldap user<br />
Directory: /home/test Shell: /bin/csh<br />
Never logged in.<br />
No Mail.<br />
No Plan.<br />
<br />
# ssh testuser2@localhost<br />
Password:<br />
Last login: Tue May 31 14:54:12 2005 from localhost<br />
Copyright (c) 1980, 1983, 1986, 1988, 1990, 1991, 1993, 1994<br />
The Regents of the University of California. All rights reserved.<br />
<br />
FreeBSD 5.4-RELEASE (GENERIC) #0: Sun May 8 10:21:06 UTC 2005<br />
Welcome to FreeBSD!<br />
Could not chdir to home directory /home/test2: No such file or directory<br />
<br />
viimane rida näitab ,et tuleks luua ka serverisse kodukataloog userile ning see nfs’i abil jagada kliendile :)<br />
<br />
mis veel. Enda serveri lokaalsete kasutajate ldap’i viimiseks vajalikud skriptid saab http://www.padl.com/OSS/MigrationTools.html Muidu annaks veel ühtteist teha näiteks automount ja samba http://www.idealx.org/prj/samba/samba-ldap-howto.pdf ning veebiliides muretseda. Viimaseid on mitmeid kirjutatud aga alati võib ka ise midagi nokitseda http://ee.php.net/manual/en/ref.ldap.php<br />
<br />
lisaks veel … Yet Another Passwd 2 LDIF Converter http://freshmeat.net/projects/yap2lc/?topic_id=861<br />
<br />
Web-based password changing cgi script for LDAP-based user databases http://www.cloudmaster.com/~sauer/projects/fom-files/cache/90.html<br />
<br />
kasutajate administreerimiseks http://cpu.sourceforge.net/<br />
<br />
muidugi ka http://phpldapadmin.sourceforge.net</div>
84.50.68.186
https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Ldap_klient_ja_server&diff=1419
Ldap klient ja server
2006-08-05T15:45:45Z
<p>84.50.68.186: </p>
<hr />
<div>suhteliselt tegemist tõlkega http://www.cultdeadsheep.org/FreeBSD/docs/Quick_and_dirty_FreeBSD_5_x_and_nss_ldap_mini-HOWTO.html lehelt mõningad asjad muudetud<br />
<br />
'''LDAP''' (Lightweight Directory Access Protocol) http://www.openldap.org/ on Michigani Ülikooli (University of Michigan) poolt välja töötatud kataloogiteenuse protokoll asendamaks X.500 DAP (Directory Access Protocol) protokolli. Süsteemis pakub ta võimalust ühe teenuse piires hoida ning väljastada mitmesugust kasutajakontode kohta käivat infot. näiteks hoida lisaks kasutaja paroolile ja nimele veel tema kontaktandmeid samba parooli jms. Samuti saab ldap’i hästi kasutada kui on mitu serverit (mail, www, samba, terminaliserver) ning oleks vaja ,et samad kasutajad eksisteeriksid kõigis neis serverites. käesolev näide sobibki sellise lahenduse loomiseks kõigeparemini :)<br />
<br />
'''serveri pool'''<br />
<br />
installime openldap serveri<br />
<br />
cd /usr/ports/net/openldap22-server/<br />
make install<br />
<br />
süsteemi paigaldatakse ka berkeley db mida openldab defauldis kasutab kuid on võimalik seada see tööle ka no näiteks postgresql peal.<br />
<br />
genereerime serverile parooli<br />
<br />
# slappasswd -s parool<br />
{SSHA}nPKG3qbPABkp21aTBZV2IpbcGUHLi3a2<br />
<br />
liigume /usr/local/etc/openldap ning avame faili slapd.conf lisame sinna<br />
<br />
include /usr/local/etc/openldap/schema/core.schema<br />
include /usr/local/etc/openldap/schema/cosine.schema<br />
include /usr/local/etc/openldap/schema/nis.schema<br />
pidfile /var/run/ldap/slapd.pid<br />
argsfile /var/run/ldap/slapd.args<br />
<br />
database bdb<br />
suffix "dc=test,dc=org"<br />
rootdn "cn=Manager,dc=test,dc=org"<br />
rootpw {SSHA}nPKG3qbPABkp21aTBZV2IpbcGUHLi3a2<br />
directory /var/db/openldap-data<br />
index objectClass eq<br />
index uid pres,eq,sub<br />
<br />
natuke failiõigusi paika noh lihtsalt igaksjuhuks<br />
<br />
#chmod 440 /usr/local/etc/openldap/slapd.conf<br />
#chown ldap:ldap /usr/local/etc/openldap/slapd.conf<br />
#chown -R ldap:ldap /var/db/openldap*<br />
<br />
/etc/rc.conf’i lisame ldap’i teenuse käivitamiseks boodil<br />
<br />
slapd_enable="YES"<br />
slapd_flags='-h "ldapi://%2fvar%2frun%2fopenldap%2fldapi/ ldap://0.0.0.0/"'<br />
slapd_sockets="/var/run/openldap/ldapi"<br />
<br />
peale rebooti võime sockstatiga kontrollida kas ldap kuulab 389 pordil<br />
<br />
nüüd loome test.ldiff faili ning ekspordime selle ldap’i<br />
<br />
dn: dc=test,dc=org<br />
dc: test<br />
objectClass: top<br />
objectClass: domain<br />
objectClass: domainRelatedObject<br />
associatedDomain: test.org<br />
structuralObjectClass: domain<br />
<br />
dn:ou=groups, dc=test, dc=org<br />
objectclass: top<br />
objectclass: organizationalUnit<br />
ou: groups<br />
structuralObjectClass: organizationalUnit<br />
<br />
dn:ou=people, dc=test, dc=org<br />
objectclass: top<br />
objectclass: organizationalUnit<br />
ou: people<br />
structuralObjectClass: organizationalUnit<br />
<br />
teeme failist eksportimise<br />
<br />
slapadd -l test.ldiff<br />
<br />
Kaks uute userite lisamise template’t. Slappadd’ga saab nende failide abil ldap’i kasutajad testuser ja testuser2. Muidugi võib kirjutada mingi shellskripti mis parameetritena võtab kasutaja parooli ja grupi ning loob kodukatalooma lisaks ka :) genereerida tuleb ka slappasswd’ga parool mõlemale kasutajale<br />
<br />
Esimene kasutaja testuser.ldiff<br />
<br />
dn: cn=StupidTest User, ou=people, dc=test, dc=org<br />
cn: StupidTest User<br />
sn: Dummy<br />
objectclass: top<br />
objectclass: person<br />
objectclass: posixAccount<br />
objectclass: shadowAccount<br />
uid:testuser<br />
userpassword:{SSHA}GmbwsRvJugoiT5NIIJ2bk+5YVfWMUVa1<br />
uidnumber:1000<br />
gidnumber:1000<br />
gecos:Niisama ldap user<br />
loginShell:/bin/csh<br />
homeDirectory: /home/test<br />
<br />
dn: cn=test, ou=groups, dc=test, dc=org<br />
objectclass: top<br />
objectclass: posixGroup<br />
cn: test<br />
gidnumber: 1000<br />
memberuid: test<br />
<br />
<br />
slapadd -l testuser.ldiff<br />
<br />
teine kasutaja testuser2.ldiff<br />
<br />
dn: cn=StupidTest User2, ou=people, dc=test, dc=org<br />
cn: StupidTest User2<br />
sn: Dummy<br />
objectclass: top<br />
objectclass: person<br />
objectclass: posixAccount<br />
objectclass: shadowAccount<br />
uid:testuser2<br />
userpassword:{SSHA}wU0T6ixZb9sU2+JTK8Au8sq7noNfMkbv<br />
uidnumber:1001<br />
gidnumber:1001<br />
gecos:TestUser<br />
loginShell:/bin/csh<br />
homeDirectory: /home/test2<br />
<br />
dn: cn=test2, ou=groups, dc=test, dc=org<br />
objectclass: top<br />
objectclass: posixGroup<br />
cn: test2<br />
gidnumber: 1001<br />
memberuid: test2<br />
<br />
slapadd -l testuser2.ldiff<br />
<br />
'''kliendi pool'''<br />
<br />
installime nss_ldap ja pam_ldap softi sellekäigus paigutatakse süsteemi ka openldap-client<br />
<br />
#cd /usr/ports/net/nss_ldap <br />
#make install clean<br />
#cd /usr/ports/security/pam_ldap/<br />
#make install<br />
<br />
lisame /etc/pam.d/ldap faili 5x puhul või /etc/pam.conf 4x süsteemis rea<br />
<br />
login auth sufficient /usr/local/lib/pam_ldap.so<br />
<br />
lähme /usr/local/etc ning nimetame nss_ldap.conf.sample nss_ldap.conf loome sellest softlingi ldap.conf’ile<br />
<br />
#ln -s /usr/local/etc/nss_ldap.conf /usr/local/etc/ldap.conf<br />
<br />
kirjutame nss_ldap.conf’i<br />
<br />
host 192.168.1.1 <- siia siis ldap serveri ip<br />
base dc=test,tdc=org<br />
ldap_version 3<br />
port 389<br />
pam_password md5<br />
nss_base_passwd ou=People,dc=test,dc=org?sub<br />
nss_base_group ou=Group,dc=test,dc=org?sub<br />
ssl no<br />
<br />
avame faili /etc/nsswitch.conf ning kirjutame sinna<br />
<br />
passwd: files ldap<br />
group: files ldap<br />
<br />
nüüd kirjutame /etc/pam.d/sshd konfi<br />
<br />
auth sufficient /usr/local/lib/pam_ldap.so no_warn try_first_pass<br />
auth required pam_unix.so<br />
<br />
kommenteerime kõik muud read vastavalt teiste teenuste pam konfidesse /etc/pam.d all tuleb lisada samad read kui huvi ka neid saada ldap’ilt auth’ima nagu ftp imap jms<br />
<br />
:)<br />
<br />
# id testuser<br />
uid=1000(testuser) gid=1000 groups=1000<br />
# id testuser2<br />
uid=1001(testuser2) gid=1001 groups=1001<br />
<br />
# finger testuser<br />
Login: testuser Name: Niisama ldap user<br />
Directory: /home/test Shell: /bin/csh<br />
Never logged in.<br />
No Mail.<br />
No Plan.<br />
<br />
# ssh testuser2@localhost<br />
Password:<br />
Last login: Tue May 31 14:54:12 2005 from localhost<br />
Copyright (c) 1980, 1983, 1986, 1988, 1990, 1991, 1993, 1994<br />
The Regents of the University of California. All rights reserved.<br />
<br />
FreeBSD 5.4-RELEASE (GENERIC) #0: Sun May 8 10:21:06 UTC 2005<br />
Welcome to FreeBSD!<br />
Could not chdir to home directory /home/test2: No such file or directory<br />
<br />
viimane rida näitab ,et tuleks luua ka serverisse kodukataloog userile ning see nfs’i abil jagada kliendile :)<br />
<br />
mis veel. Enda serveri lokaalsete kasutajate ldap’i viimiseks vajalikud skriptid saab http://www.padl.com/OSS/MigrationTools.html Muidu annaks veel ühtteist teha näiteks automount ja samba http://www.idealx.org/prj/samba/samba-ldap-howto.pdf ning veebiliides muretseda. Viimaseid on mitmeid kirjutatud aga alati võib ka ise midagi nokitseda http://ee.php.net/manual/en/ref.ldap.php<br />
<br />
lisaks veel … Yet Another Passwd 2 LDIF Converter http://freshmeat.net/projects/yap2lc/?topic_id=861<br />
<br />
Web-based password changing cgi script for LDAP-based user databases http://www.cloudmaster.com/~sauer/projects/fom-files/cache/90.html<br />
<br />
kasutajate administreerimiseks http://cpu.sourceforge.net/<br />
<br />
muidugi ka http://phpldapadmin.sourceforge.net</div>
84.50.68.186
https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Toored_palad&diff=1418
Toored palad
2006-08-05T15:26:47Z
<p>84.50.68.186: </p>
<hr />
<div>* [[:NFS-Root arvuti tekitamine]]<br />
* [[:iSCSI kasutamine]]<br />
* [[:Virtualiseerimine tarkvaraga Xen]]<br />
* [[:Oracle RAC]]<br />
* [[:Arvuti kasutamine]]<br />
* [[:Load balancing ja failover]]<br />
* [[:ldap klient ja server]]<br />
* [[:FreeBSD jail]]<br />
* [[:PgAdmin]]<br />
* [[:Bookmark Sync and Sort - Firefoxi bookmarkide sünkroniseerimine]]<br />
* [[:rsync backup]]</div>
84.50.68.186
https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=FreeBSD_jail&diff=1393
FreeBSD jail
2006-07-30T10:17:10Z
<p>84.50.68.186: </p>
<hr />
<div>jail kiirelt ja mustalt<br />
<br />
<br />
minu arvuti ip on 172.17.0.183<br />
jaili ip otsutasin hakkab olema 172.17.0.184 ning jaili enda asukoht /usr/jail/jail1<br />
<br />
esimesena kompileerime kokku süsteemi source ...eeldusel ,et see on olemas<br />
<br />
cd /usr/src && make buildworld<br />
<br />
nüüd loome väikse skripti mis meisterdab meile soovitud kohta jaili valmis<br />
jaili asukoht määratakse süsteemis muutuja D abil<br />
<br />
#!/bin/sh<br />
D=/usr/jail/jail1<br />
cd /usr/src<br />
mkdir -p $D<br />
make installworld DESTDIR=$D<br />
cd /usr/src/etc<br />
make distribution DESTDIR=$D<br />
mount_devfs devfs $D/dev<br />
cd $D<br />
ln -sf dev/null kernel<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
vajalik arvuti /etc/rc.confi lisada<br />
<br />
ifconfig_fxp0="inet 172.17.0.183 netmask 255.255.255.0"<br />
ifconfig_fxp0_alias0="inet 172.17.0.184 netmask 0xFFFFFFFF"<br />
<br />
# make it not conflict with jail<br />
inetd_flags="-wW -a 172.17.0.183"<br />
<br />
# make syslog listen only on a local socket<br />
syslogd_flags="-ss"<br />
<br />
# rpcbind would conflict with jail<br />
rpcbind_enable="NO"<br />
<br />
# configure jail<br />
jail_enable="YES"<br />
jail_list="test"<br />
jail_test_hostname="yhikas"<br />
jail_test_ip="172.17.0.184"<br />
jail_test_rootdir="/usr/jail/jail1"<br />
jail_test_exec="/bin/sh /etc/rc"<br />
<br />
<br />
<br />
masina /etc/ssh/sshd_config lisame midagi sellist<br />
Port 22<br />
Protocol 2<br />
ListenAddress 172.17.0.183<br />
UseDNS no<br />
Subsystem sftp /usr/libexec/sftp-server<br />
<br />
<br />
ning muudame ka fstab'i /etc/fstab selliselt ,et jaili oleks dev lingitud<br />
devfs /mnt/hdd/dev devfs rw 0 0<br />
<br />
<br />
jaili /etc/rc.conf<br />
<br />
rpcbind_enable="NO"<br />
network_interfaces=""<br />
hostname="yhikas"<br />
sshd_enable="YES"<br />
sendmail_enable="NO"<br />
syslogd_flags="-ss"<br />
inetd_flags="-wW -a 172.17.0.184"<br />
<br />
Jaili /etc/ssh/sshd_config<br />
<br />
Port 22<br />
Protocol 2<br />
ListenAddress 172.17.0.184<br />
UseDNS no<br />
Subsystem sftp /usr/libexec/sftp-server<br />
<br />
Jaili tyhi /etc/fstab<br />
touch /mnt/jail/etc/fstab<br />
<br />
Jaili /etc/resolv.conf kirjutame enda nimeserveri mida kasutame mina kirjutasin sinna kadri.ut.ee<br />
echo "nameserver 193.40.5.94" >> /mnt/jail/etc/resolv.conf<br />
<br />
ln -s /var/run/log /mnt/jail/dev/log<br />
<br />
paneme jaili käima lähme sinna sisse<br />
jail /usr/jail/jail1 test 172.17.0.184 /bin/sh<br />
<br />
nüüd võib luua userid seada root kasutaja parooli<br />
<br />
nüüd peale rebooti hakkab jail tööle<br />
<br />
võib logida sinna enda kasutajanimega ssh abil</div>
84.50.68.186
https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Toored_palad&diff=1392
Toored palad
2006-07-30T10:17:00Z
<p>84.50.68.186: </p>
<hr />
<div>* [[:NFS-Root arvuti tekitamine]]<br />
* [[:iSCSI kasutamine]]<br />
* [[:Virtualiseerimine tarkvaraga Xen]]<br />
* [[:Oracle RAC]]<br />
* [[:Arvuti kasutamine]]<br />
* [[:Load balancing ja failover]]<br />
* [[:ldap klient ja server]]<br />
* [[:FreeBSD jail]]</div>
84.50.68.186
https://kuutorvaja.eenet.ee/w/index.php?title=Ldap_klient_ja_server&diff=1391
Ldap klient ja server
2006-07-30T10:13:34Z
<p>84.50.68.186: </p>
<hr />
<div>suhteliselt tegemist tõlkega http://www.cultdeadsheep.org/FreeBSD/docs/Quick_and_dirty_FreeBSD_5_x_and_nss_ldap_mini-HOWTO.html lehelt mõningad asjad muudetud<br />
<br />
LDAP (Lightweight Directory Access Protocol) http://www.openldap.org/ on Michigani Ülikooli (University of Michigan) poolt välja töötatud kataloogiteenuse protokoll asendamaks X.500 DAP (Directory Access Protocol) protokolli. Süsteemis pakub ta võimalust ühe teenuse piires hoida ning väljastada mitmesugust kasutajakontode kohta käivat infot. näiteks hoida lisaks kasutaja paroolile ja nimele veel tema kontaktandmeid samba parooli jms. Samuti saab ldap’i hästi kasutada kui on mitu serverit (mail, www, samba, terminaliserver) ning oleks vaja ,et samad kasutajad eksisteeriksid kõigis neis serverites. käesolev näide sobibki sellise lahenduse loomiseks kõigeparemini :)<br />
<br />
serveri pool<br />
<br />
installime openldap serveri<br />
<br />
cd /usr/ports/net/openldap22-server/<br />
make install<br />
<br />
süsteemi paigaldatakse ka berkeley db mida openldab defauldis kasutab kuid on võimalik seada see tööle ka no näiteks postgresql peal.<br />
<br />
genereerime serverile parooli<br />
<br />
# slappasswd -s parool<br />
{SSHA}nPKG3qbPABkp21aTBZV2IpbcGUHLi3a2<br />
<br />
liigume /usr/local/etc/openldap ning avame faili slapd.conf lisame sinna<br />
<br />
include /usr/local/etc/openldap/schema/core.schema<br />
include /usr/local/etc/openldap/schema/cosine.schema<br />
include /usr/local/etc/openldap/schema/nis.schema<br />
pidfile /var/run/ldap/slapd.pid<br />
argsfile /var/run/ldap/slapd.args<br />
<br />
database bdb<br />
suffix "dc=test,dc=org"<br />
rootdn "cn=Manager,dc=test,dc=org"<br />
rootpw {SSHA}nPKG3qbPABkp21aTBZV2IpbcGUHLi3a2<br />
directory /var/db/openldap-data<br />
index objectClass eq<br />
index uid pres,eq,sub<br />
<br />
natuke failiõigusi paika noh lihtsalt igaksjuhuks<br />
<br />
#chmod 440 /usr/local/etc/openldap/slapd.conf<br />
#chown ldap:ldap /usr/local/etc/openldap/slapd.conf<br />
#chown -R ldap:ldap /var/db/openldap*<br />
<br />
/etc/rc.conf’i lisame ldap’i teenuse käivitamiseks boodil<br />
<br />
slapd_enable="YES"<br />
slapd_flags='-h "ldapi://%2fvar%2frun%2fopenldap%2fldapi/ ldap://0.0.0.0/"'<br />
slapd_sockets="/var/run/openldap/ldapi"<br />
<br />
peale rebooti võime sockstatiga kontrollida kas ldap kuulab 389 pordil<br />
<br />
nüüd loome test.ldiff faili ning ekspordime selle ldap’i<br />
<br />
dn: dc=test,dc=org<br />
dc: test<br />
objectClass: top<br />
objectClass: domain<br />
objectClass: domainRelatedObject<br />
associatedDomain: test.org<br />
structuralObjectClass: domain<br />
<br />
dn:ou=groups, dc=test, dc=org<br />
objectclass: top<br />
objectclass: organizationalUnit<br />
ou: groups<br />
structuralObjectClass: organizationalUnit<br />
<br />
dn:ou=people, dc=test, dc=org<br />
objectclass: top<br />
objectclass: organizationalUnit<br />
ou: people<br />
structuralObjectClass: organizationalUnit<br />
<br />
teeme failist eksportimise<br />
<br />
slapadd -l test.ldiff<br />
<br />
Kaks uute userite lisamise template’t. Slappadd’ga saab nende failide abil ldap’i kasutajad testuser ja testuser2. Muidugi võib kirjutada mingi shellskripti mis parameetritena võtab kasutaja parooli ja grupi ning loob kodukatalooma lisaks ka :) genereerida tuleb ka slappasswd’ga parool mõlemale kasutajale<br />
<br />
Esimene kasutaja testuser.ldiff<br />
<br />
dn: cn=StupidTest User, ou=people, dc=test, dc=org<br />
cn: StupidTest User<br />
sn: Dummy<br />
objectclass: top<br />
objectclass: person<br />
objectclass: posixAccount<br />
objectclass: shadowAccount<br />
uid:testuser<br />
userpassword:{SSHA}GmbwsRvJugoiT5NIIJ2bk+5YVfWMUVa1<br />
uidnumber:1000<br />
gidnumber:1000<br />
gecos:Niisama ldap user<br />
loginShell:/bin/csh<br />
homeDirectory: /home/test<br />
<br />
dn: cn=test, ou=groups, dc=test, dc=org<br />
objectclass: top<br />
objectclass: posixGroup<br />
cn: test<br />
gidnumber: 1000<br />
memberuid: test<br />
<br />
<br />
slapadd -l testuser.ldiff<br />
<br />
teine kasutaja testuser2.ldiff<br />
<br />
dn: cn=StupidTest User2, ou=people, dc=test, dc=org<br />
cn: StupidTest User2<br />
sn: Dummy<br />
objectclass: top<br />
objectclass: person<br />
objectclass: posixAccount<br />
objectclass: shadowAccount<br />
uid:testuser2<br />
userpassword:{SSHA}wU0T6ixZb9sU2+JTK8Au8sq7noNfMkbv<br />
uidnumber:1001<br />
gidnumber:1001<br />
gecos:TestUser<br />
loginShell:/bin/csh<br />
homeDirectory: /home/test2<br />
<br />
dn: cn=test2, ou=groups, dc=test, dc=org<br />
objectclass: top<br />
objectclass: posixGroup<br />
cn: test2<br />
gidnumber: 1001<br />
memberuid: test2<br />
<br />
slapadd -l testuser2.ldiff<br />
<br />
kliendi pool<br />
<br />
installime nss_ldap ja pam_ldap softi sellekäigus paigutatakse süsteemi ka openldap-client<br />
<br />
#cd /usr/ports/net/nss_ldap <br />
#make install clean<br />
#cd /usr/ports/security/pam_ldap/<br />
#make install<br />
<br />
lisame /etc/pam.d/ldap faili 5x puhul või /etc/pam.conf 4x süsteemis rea<br />
<br />
login auth sufficient /usr/local/lib/pam_ldap.so<br />
<br />
lähme /usr/local/etc ning nimetame nss_ldap.conf.sample nss_ldap.conf loome sellest softlingi ldap.conf’ile<br />
<br />
#ln -s /usr/local/etc/nss_ldap.conf /usr/local/etc/ldap.conf<br />
<br />
kirjutame nss_ldap.conf’i<br />
<br />
host 192.168.1.1 <- siia siis ldap serveri ip<br />
base dc=test,tdc=org<br />
ldap_version 3<br />
port 389<br />
pam_password md5<br />
nss_base_passwd ou=People,dc=test,dc=org?sub<br />
nss_base_group ou=Group,dc=test,dc=org?sub<br />
ssl no<br />
<br />
avame faili /etc/nsswitch.conf ning kirjutame sinna<br />
<br />
passwd: files ldap<br />
group: files ldap<br />
<br />
nüüd kirjutame /etc/pam.d/sshd konfi<br />
<br />
auth sufficient /usr/local/lib/pam_ldap.so no_warn try_first_pass<br />
auth required pam_unix.so<br />
<br />
kommenteerime kõik muud read vastavalt teiste teenuste pam konfidesse /etc/pam.d all tuleb lisada samad read kui huvi ka neid saada ldap’ilt auth’ima nagu ftp imap jms<br />
<br />
:)<br />
<br />
# id testuser<br />
uid=1000(testuser) gid=1000 groups=1000<br />
# id testuser2<br />
uid=1001(testuser2) gid=1001 groups=1001<br />
<br />
# finger testuser<br />
Login: testuser Name: Niisama ldap user<br />
Directory: /home/test Shell: /bin/csh<br />
Never logged in.<br />
No Mail.<br />
No Plan.<br />
<br />
# ssh testuser2@localhost<br />
Password:<br />
Last login: Tue May 31 14:54:12 2005 from localhost<br />
Copyright (c) 1980, 1983, 1986, 1988, 1990, 1991, 1993, 1994<br />
The Regents of the University of California. All rights reserved.<br />
<br />
FreeBSD 5.4-RELEASE (GENERIC) #0: Sun May 8 10:21:06 UTC 2005<br />
Welcome to FreeBSD!<br />
Could not chdir to home directory /home/test2: No such file or directory<br />
<br />
viimane rida näitab ,et tuleks luua ka serverisse kodukataloog userile ning see nfs’i abil jagada kliendile :)<br />
<br />
mis veel. Enda serveri lokaalsete kasutajate ldap’i viimiseks vajalikud skriptid saab http://www.padl.com/OSS/MigrationTools.html Muidu annaks veel ühtteist teha näiteks automount ja samba http://www.idealx.org/prj/samba/samba-ldap-howto.pdf ning veebiliides muretseda. Viimaseid on mitmeid kirjutatud aga alati võib ka ise midagi nokitseda http://ee.php.net/manual/en/ref.ldap.php<br />
<br />
lisaks veel … Yet Another Passwd 2 LDIF Converter http://freshmeat.net/projects/yap2lc/?topic_id=861<br />
<br />
Web-based password changing cgi script for LDAP-based user databases http://www.cloudmaster.com/~sauer/projects/fom-files/cache/90.html<br />
<br />
kasutajate administreerimiseks http://cpu.sourceforge.net/<br />
<br />
muidugi ka http://phpldapadmin.sourceforge.net</div>
84.50.68.186