Kuutõrvaja - Kasutaja kaastöö [et]

Kuutõrvaja

2006-09-13T07:22:58Z

193.40.0.191:

<big>'''Kuutõrvaja'''</big>

Kuutõrvaja kaudu pakub EENet eestikeelseid materjale tarkvara (eelkõige Linuxi ja muu vaba tarkvara) ning Interneti kohta. Soovime, et Kuutõrvaja oleks tõhus abimees nii arvuti tavakasutajale kui spetsialistiks pürgijale.

* [[:Tarvitamisõpetus]]
* [[:How-To palad]] (poolvamis palad!)
* [[:Programmeerimine]]
* [[:Operatsioonisüsteemid]]
* [[:Administreerimine]]
* [[:Kasutamine]]
* [[:Riistvara]]
* [[:Viited]]

logod ,et ei ununeks teha http://muheleja.eenet.ee/~laas/torv/

'''Kontakt'''

EENetiga saate kontakti e-posti teel: eenet@eenet.ee.

Kuutõrvajaga seotud küsimised kuutorvaja@eenet.ee

[[Image:Eenet_sinimustvalge_suur.gif]]

PHP käivitamine kasutaja õigustes

2006-09-12T10:00:37Z

193.40.0.191:

Apache suexec on programm mis lisati versioonis 1.2 ja annab apache kasutajatele v2imaluse k2ivitada
cgi ja ssi programme kasutaja id'ga mis erinev kui veebiserver id. Noramaalselt toimivad k2ik skriptid veebiserveri 2igustes.
Kahjuks v2imaldab see startida ainult cgi skripte selliselt. J2rgnev pala kirjeldab kuidas saada iga serveris asuv php tykk samuti k2ima
antud kasutaja 2igustes.

'''tarkvara install'''

cd /usr/ports ..apache2
make with_suexec_modules=yes install clean

see j2rel installime php
kompileerida tuleb see ilma apache ja cli moodulita kyll aga cgi toega

ning siis fastcgi install

see k2sk paigaldab apache koos suexeci'iga
peale installi saame kontrollida olemasolu ja parameetreid selliselt

2r4# suexec -V
-D AP_DOC_ROOT="/usr/local/www/data"
-D AP_GID_MIN=1000
-D AP_HTTPD_USER="www"
-D AP_LOG_EXEC="/var/log/httpd-suexec.log"
-D AP_SAFE_PATH="/usr/local/bin:/usr/local/bin:/usr/bin:/bin"
-D AP_UID_MIN=1000
-D AP_USERDIR_SUFFIX="public_html"

Nagu n2ha soovib suexec ,et k2ik skriptid mida tema abil k2ivitatakse asuksid /usr/local/www/data
ei hakka DOC_ROOT muutma ja loome testi sinna.

'''konfiguratsioon apachel'''

muudame httpd.conf

LoadModule suexec_module libexec/apache2/mod_suexec.so

tekitasin veel konfi sellise sektsiooni

<IfModule mod_fastcgi.c>
FastCgiWrapper /usr/local/sbin/suexec
FastCgiConfig -singleThreshold 1 -pass-header HTTP_AUTHORIZATION
</IfModule>

tekitame virtualhostid

<VirtualHost *:80>
SuexecUserGroup katse katse
ServerAdmin kasutaja@nimi.ee
DocumentRoot /usr/local/www/data/katse
ServerName www.nimi.ee

ScriptAlias /php-fastcgi/ /usr/local/www/data/katse/
AddType application/x-httpd-fastphp .php
Action application/x-httpd-fastphp /php-fastcgi/php5-fcgi

</VirtualHost>

<VirtualHost *:80>
SuexecUserGroup katse3 katse3
ServerAdmin kasutaja@nimi.ee
DocumentRoot /usr/local/www/data/katse3/cgi-bin
ServerName test.nimi.ee

ScriptAlias /php-fastcgi/ /usr/local/www/data/katse3/cgi-bin
AddType application/x-httpd-fastphp .php
Action application/x-httpd-fastphp /php-fastcgi/php5-fcgi

</VirtualHost>

'''Skript wrapperiks'''

varasemalt virtualhostis sidusime igas .php laiendi kindla cgi skriptiga mida suexeciga k2ivitame
viimaks ehitame skripti enda mis k2ivitatuna suexeci abil kasutaja 2igustes stardib php enda ja sellekaudu ka veebi.

#!/bin/sh
#PHPRC="/usr/local/etc/php.ini"
export PHPRC
PHP_FCGI_CHILDREN=4
export PHP_FCGI_CHILDREN
exec /usr/local/bin/php-cgi

kopeerime selle faili kasutajate katse ja katse 3 kaustadesse

/usr/local/www/data/katse/cgi-bin/php5-fcgi/usr/local/www/data/katse3/cgi-bin/php5-fcgi

teeme chown mõlemale failile kasutaja õigusesse

chown katse:katse /usr/local/www/data/katse/cgi-bin/php5-fcgi

chown katse3:katse3 /usr/local/www/data/katse3/cgi-bin/php5-fcgi

'''testimine kasutamine'''

testimiseks saab teha skripti

< ?php
print "hello world\n";
system("id");
php? >

www.nimi.ee skripti vaadates

hello world

uid=1004(katse) gid=1004(katse) groups=1004(katse)

test.nimi.ee

hello world

uid=1009(katse3) gid=1009(katse3) groups=1009(katse3)

EENet 2006

PHP käivitamine kasutaja õigustes

2006-09-12T06:22:50Z

193.40.0.191:

Apache suexec on programm mis lisati versioonis 1.2 ja annab apache kasutajatele v2imaluse k2ivitada
cgi ja ssi programme kasutaja id'ga mis erinev kui veebiserver id. Noramaalselt toimivad k2ik skriptid veebiserveri 2igustes.
Kahjuks v2imaldab see startida ainult cgi skripte selliselt. J2rgnev pala kirjeldab kuidas saada iga serveris asuv php tykk samuti k2ima
antud kasutaja 2igustes.

'''tarkvara install'''

cd /usr/ports ..apache2
make with_suexec_modules=yes install clean

see j2rel installime php
kompileerida tuleb see ilma apache ja cli moodulita kyll aga cgi toega

ning siis fastcgi install

see k2sk paigaldab apache koos suexeci'iga
peale installi saame kontrollida olemasolu ja parameetreid selliselt

2r4# suexec -V
-D AP_DOC_ROOT="/usr/local/www/data"
-D AP_GID_MIN=1000
-D AP_HTTPD_USER="www"
-D AP_LOG_EXEC="/var/log/httpd-suexec.log"
-D AP_SAFE_PATH="/usr/local/bin:/usr/local/bin:/usr/bin:/bin"
-D AP_UID_MIN=1000
-D AP_USERDIR_SUFFIX="public_html"

Nagu n2ha soovib suexec ,et k2ik skriptid mida tema abil k2ivitatakse asuksid /usr/local/www/data
ei hakka DOC_ROOT muutma ja loome testi sinna.

'''konfiguratsioon apachel'''

muudame httpd.conf

LoadModule suexec_module libexec/apache2/mod_suexec.so

tekitasin veel konfi sellise sektsiooni

<IfModule mod_fastcgi.c>
FastCgiWrapper /usr/local/sbin/suexec
FastCgiConfig -singleThreshold 1 -pass-header HTTP_AUTHORIZATION
</IfModule>

tekitame virtualhostid

<VirtualHost *:80>
SuexecUserGroup katse katse
ServerAdmin kasutaja@nimi.ee
DocumentRoot /usr/local/www/data/katse
ServerName www.nimi.ee

ScriptAlias /php-fastcgi/ /usr/local/www/data/katse/
AddType application/x-httpd-fastphp .php
Action application/x-httpd-fastphp /php-fastcgi/php5-fcgi

</VirtualHost>

<VirtualHost *:80>
SuexecUserGroup katse3 katse3
ServerAdmin kasutaja@nimi.ee
DocumentRoot /usr/local/www/data/katse3/cgi-bin
ServerName test.nimi.ee

ScriptAlias /php-fastcgi/ /usr/local/www/data/katse3/cgi-bin
AddType application/x-httpd-fastphp .php
Action application/x-httpd-fastphp /php-fastcgi/php5-fcgi

</VirtualHost>

'''Skript wrapperiks'''

varasemalt virtualhostis sidusime igas .php laiendi kindla cgi skriptiga mida suexeciga k2ivitame
viimaks ehitame skripti enda mis k2ivitatuna suexeci abil kasutaja 2igustes stardib php enda ja sellekaudu ka veebi.

#!/bin/sh
#PHPRC="/usr/local/etc/php.ini"
export PHPRC
PHP_FCGI_CHILDREN=4
export PHP_FCGI_CHILDREN
exec /usr/local/bin/php-cgi

kopeerime selle faili kasutajate katse ja katse 3 kaustadesse ja teeme chown mõlemale failile kasutaja õigusesse
/usr/local/www/data/katse/cgi-bin/php5-fcgi
/usr/local/www/data/katse3/cgi-bin/php5-fcgi

chown katse:katse /usr/local/www/data/katse/cgi-bin/php5-fcgi
chown katse3:katse3 /usr/local/www/data/katse3/cgi-bin/php5-fcgi

'''testimine kasutamine'''

testimiseks saab teha skripti

< ?php
print "hello world\n";
system("id");
php? >

www.nimi.ee skripti vaadates

hello world

uid=1004(katse) gid=1004(katse) groups=1004(katse)

test.nimi.ee

hello world

uid=1009(katse3) gid=1009(katse3) groups=1009(katse3)

EENet 2006

PHP käivitamine kasutaja õigustes

2006-09-12T06:21:09Z

193.40.0.191:

Apache suexec on programm mis lisati versioonis 1.2 ja annab apache kasutajatele v2imaluse k2ivitada
cgi ja ssi programme kasutaja id'ga mis erinev kui veebiserver id. Noramaalselt toimivad k2ik skriptid veebiserveri 2igustes.
Kahjuks v2imaldab see startida ainult cgi skripte selliselt. J2rgnev pala kirjeldab kuidas saada iga serveris asuv php tykk samuti k2ima
antud kasutaja 2igustes.

cd /usr/ports ..apache2
make with_suexec_modules=yes install clean

see j2rel installime php
kompileerida tuleb see ilma apache ja cli moodulita kyll aga cgi toega

ning siis fastcgi install

see k2sk paigaldab apache koos suexeci'iga
peale installi saame kontrollida olemasolu ja parameetreid selliselt

2r4# suexec -V
-D AP_DOC_ROOT="/usr/local/www/data"
-D AP_GID_MIN=1000
-D AP_HTTPD_USER="www"
-D AP_LOG_EXEC="/var/log/httpd-suexec.log"
-D AP_SAFE_PATH="/usr/local/bin:/usr/local/bin:/usr/bin:/bin"
-D AP_UID_MIN=1000
-D AP_USERDIR_SUFFIX="public_html"

Nagu n2ha soovib suexec ,et k2ik skriptid mida tema abil k2ivitatakse asuksid /usr/local/www/data
ei hakka DOC_ROOT muutma ja loome testi sinna.

muudame httpd.conf

LoadModule suexec_module libexec/apache2/mod_suexec.so

tekitasin veel konfi sellise sektsiooni

<IfModule mod_fastcgi.c>
FastCgiWrapper /usr/local/sbin/suexec
FastCgiConfig -singleThreshold 1 -pass-header HTTP_AUTHORIZATION
</IfModule>

tekitasin virtualhostid

<VirtualHost *:80>
SuexecUserGroup katse katse
ServerAdmin kasutaja@nimi.ee
DocumentRoot /usr/local/www/data/katse
ServerName www.nimi.ee

ScriptAlias /php-fastcgi/ /usr/local/www/data/katse/
AddType application/x-httpd-fastphp .php
Action application/x-httpd-fastphp /php-fastcgi/php5-fcgi

</VirtualHost>

<VirtualHost *:80>
SuexecUserGroup katse3 katse3
ServerAdmin kasutaja@nimi.ee
DocumentRoot /usr/local/www/data/katse3/cgi-bin
ServerName test.nimi.ee

ScriptAlias /php-fastcgi/ /usr/local/www/data/katse3/cgi-bin
AddType application/x-httpd-fastphp .php
Action application/x-httpd-fastphp /php-fastcgi/php5-fcgi

</VirtualHost>

varasemalt virtualhostis sidusime igas .php laiendi kindla cgi skriptiga mida suexeciga k2ivitame
viimaks ehitame skripti enda mis k2ivitatuna suexeci abil kasutaja 2igustes stardib php enda ja sellekaudu ka veebi.

#!/bin/sh
#PHPRC="/usr/local/etc/php.ini"
export PHPRC
PHP_FCGI_CHILDREN=4
export PHP_FCGI_CHILDREN
exec /usr/local/bin/php-cgi

kopeerime selle faili kasutajate katse ja katse 3 kaustadesse ja teeme chown mõlemale failile kasutaja õigusesse
/usr/local/www/data/katse/cgi-bin/php5-fcgi
/usr/local/www/data/katse3/cgi-bin/php5-fcgi

chown katse:katse /usr/local/www/data/katse/cgi-bin/php5-fcgi
chown katse3:katse3 /usr/local/www/data/katse3/cgi-bin/php5-fcgi

testimiseks saab teha skripti

< ?php
print "hello world\n";
system("id");
php? >

www.nimi.ee skripti vaadates

hello world

uid=1004(katse) gid=1004(katse) groups=1004(katse)

test.nimi.ee

hello world

uid=1009(katse3) gid=1009(katse3) groups=1009(katse3)

EENet 2006

PHP käivitamine kasutaja õigustes

2006-09-12T06:19:00Z

193.40.0.191:

Apache suexec on programm mis lisati versioonis 1.2 ja annab apache kasutajatele v2imaluse k2ivitada
cgi ja ssi programme kasutaja id'ga mis erinev kui veebiserver id. Noramaalselt toimivad k2ik skriptid veebiserveri 2igustes.
Kahjuks v2imaldab see startida ainult cgi skripte selliselt. J2rgnev pala kirjeldab kuidas saada iga serveris asuv php tykk samuti k2ima
antud kasutaja 2igustes.

cd /usr/ports ..apache2
make with_suexec_modules=yes install clean

see k2sk paigaldab apache koos suexeci'iga
peale installi saame kontrollida olemasolu ja parameetreid selliselt

2r4# suexec -V
-D AP_DOC_ROOT="/usr/local/www/data"
-D AP_GID_MIN=1000
-D AP_HTTPD_USER="www"
-D AP_LOG_EXEC="/var/log/httpd-suexec.log"
-D AP_SAFE_PATH="/usr/local/bin:/usr/local/bin:/usr/bin:/bin"
-D AP_UID_MIN=1000
-D AP_USERDIR_SUFFIX="public_html"

Nagu n2ha soovib suexec ,et k2ik skriptid mida tema abil k2ivitatakse asuksid /usr/local/www/data
ei hakka DOC_ROOT muutma ja loome testi sinna.

muudame httpd.conf

LoadModule suexec_module libexec/apache2/mod_suexec.so

tekitasin veel konfi sellise sektsiooni

<IfModule mod_fastcgi.c>
FastCgiWrapper /usr/local/sbin/suexec
FastCgiConfig -singleThreshold 1 -pass-header HTTP_AUTHORIZATION
</IfModule>

tekitasin virtualhostid

<VirtualHost *:80>
SuexecUserGroup katse katse
ServerAdmin kasutaja@nimi.ee
DocumentRoot /usr/local/www/data/katse
ServerName www.nimi.ee

ScriptAlias /php-fastcgi/ /usr/local/www/data/katse/
AddType application/x-httpd-fastphp .php
Action application/x-httpd-fastphp /php-fastcgi/php5-fcgi

</VirtualHost>

<VirtualHost *:80>
SuexecUserGroup katse3 katse3
ServerAdmin kasutaja@nimi.ee
DocumentRoot /usr/local/www/data/katse3/cgi-bin
ServerName test.nimi.ee

ScriptAlias /php-fastcgi/ /usr/local/www/data/katse3/cgi-bin
AddType application/x-httpd-fastphp .php
Action application/x-httpd-fastphp /php-fastcgi/php5-fcgi

</VirtualHost>

viimaks ehitame skripti

#!/bin/sh
#PHPRC="/usr/local/etc/php.ini"
export PHPRC
PHP_FCGI_CHILDREN=4
export PHP_FCGI_CHILDREN
exec /usr/local/bin/php-cgi

kopeerime selle faili kasutajate katse ja katse 3 kaustadesse ja teeme chown mõlemale failile kasutaja õigusesse
/usr/local/www/data/katse/cgi-bin/php5-fcgi
/usr/local/www/data/katse3/cgi-bin/php5-fcgi

chown katse:katse /usr/local/www/data/katse/cgi-bin/php5-fcgi
chown katse3:katse3 /usr/local/www/data/katse3/cgi-bin/php5-fcgi

testimiseks saab teha skripti

< ?php
print "hello world\n";
system("id");
php? >

www.nimi.ee skripti vaadates

hello world

uid=1004(katse) gid=1004(katse) groups=1004(katse)

test.nimi.ee

hello world

uid=1009(katse3) gid=1009(katse3) groups=1009(katse3)

EENet 2006

PHP käivitamine kasutaja õigustes

2006-09-12T06:13:19Z

193.40.0.191:

cd /usr/ports ..apache2
make with_suexec_modules=yes

2r4# suexec -V
-D AP_DOC_ROOT="/usr/local/www/data"
-D AP_GID_MIN=1000
-D AP_HTTPD_USER="www"
-D AP_LOG_EXEC="/var/log/httpd-suexec.log"
-D AP_SAFE_PATH="/usr/local/bin:/usr/local/bin:/usr/bin:/bin"
-D AP_UID_MIN=1000
-D AP_USERDIR_SUFFIX="public_html"

ei hakka DOC_ROOT muutma nagu n2ha ylevalt asub see hetkel /usr/local/www/data ehitasin sinna kiirelt.

muudame httpd.conf

LoadModule suexec_module libexec/apache2/mod_suexec.so

tekitasin veel konfi sellise jubina..ilma ei k2inud

<IfModule mod_fastcgi.c>
FastCgiWrapper /usr/local/sbin/suexec
FastCgiConfig -singleThreshold 1 -pass-header HTTP_AUTHORIZATION

AddHandler fastcgi-script .fcgi .fcg .fpl>
AddType application/x-httpd-php5 .php .php5
AddType application/x-httpd-php4 .php4
</IfModule>

tekitasin virtualhostid

<VirtualHost *:80>
SuexecUserGroup katse katse
ServerAdmin kasutaja@nimi.ee
DocumentRoot /usr/local/www/data/katse
ServerName www.nimi.ee

ScriptAlias /php-fastcgi/ /usr/local/www/data/katse/
AddType application/x-httpd-fastphp .php
Action application/x-httpd-fastphp /php-fastcgi/php5-fcgi

</VirtualHost>

<VirtualHost *:80>
SuexecUserGroup katse3 katse3
ServerAdmin kasutaja@nimi.ee
DocumentRoot /usr/local/www/data/katse3/cgi-bin
ServerName test.nimi.ee

ScriptAlias /php-fastcgi/ /usr/local/www/data/katse3/cgi-bin
AddType application/x-httpd-fastphp .php
Action application/x-httpd-fastphp /php-fastcgi/php5-fcgi

</VirtualHost>

viimaks ehitame skripti

#!/bin/sh
#PHPRC="/usr/local/etc/php.ini"
export PHPRC
PHP_FCGI_CHILDREN=4
export PHP_FCGI_CHILDREN
exec /usr/local/bin/php-cgi

kopeerime selle faili kasutajate katse ja katse 3 kaustadesse ja teeme chown mõlemale failile kasutaja õigusesse
/usr/local/www/data/katse/cgi-bin/php5-fcgi
/usr/local/www/data/katse3/cgi-bin/php5-fcgi

chown katse:katse /usr/local/www/data/katse/cgi-bin/php5-fcgi
chown katse3:katse3 /usr/local/www/data/katse3/cgi-bin/php5-fcgi

testimiseks saab teha skripti

< ?php
print "hello world\n";
system("id");
php? >

www.nimi.ee skripti vaadates

hello world

uid=1004(katse) gid=1004(katse) groups=1004(katse)

test.nimi.ee

hello world

uid=1009(katse3) gid=1009(katse3) groups=1009(katse3)

EENet 2006

PHP käivitamine kasutaja õigustes

2006-09-12T06:12:59Z

193.40.0.191:

cd /usr/ports ..apache2
make with_suexec_modules=yes

2r4# suexec -V
-D AP_DOC_ROOT="/usr/local/www/data"
-D AP_GID_MIN=1000
-D AP_HTTPD_USER="www"
-D AP_LOG_EXEC="/var/log/httpd-suexec.log"
-D AP_SAFE_PATH="/usr/local/bin:/usr/local/bin:/usr/bin:/bin"
-D AP_UID_MIN=1000
-D AP_USERDIR_SUFFIX="public_html"

ei hakka DOC_ROOT muutma nagu n2ha ylevalt asub see hetkel /usr/local/www/data ehitasin sinna kiirelt.

muudame httpd.conf

LoadModule suexec_module libexec/apache2/mod_suexec.so

tekitasin veel konfi sellise jubina..ilma ei k2inud

<IfModule mod_fastcgi.c>
FastCgiWrapper /usr/local/sbin/suexec
FastCgiConfig -singleThreshold 1 -pass-header HTTP_AUTHORIZATION

AddHandler fastcgi-script .fcgi .fcg .fpl>
AddType application/x-httpd-php5 .php .php5
AddType application/x-httpd-php4 .php4
</IfModule>

tekitasin virtualhostid

<VirtualHost *:80>
SuexecUserGroup katse katse
ServerAdmin kasutaja@nimi.ee
DocumentRoot /usr/local/www/data/katse
ServerName www.nimi.ee

ScriptAlias /php-fastcgi/ /usr/local/www/data/katse/
AddType application/x-httpd-fastphp .php
Action application/x-httpd-fastphp /php-fastcgi/php5-fcgi

</VirtualHost>

<VirtualHost *:80>
SuexecUserGroup katse3 katse3
ServerAdmin kasutaja@nimi.ee
DocumentRoot /usr/local/www/data/katse3/cgi-bin
ServerName test.nimi.ee

ScriptAlias /php-fastcgi/ /usr/local/www/data/katse3/cgi-bin
AddType application/x-httpd-fastphp .php
Action application/x-httpd-fastphp /php-fastcgi/php5-fcgi

</VirtualHost>

viimaks ehitame skripti

#!/bin/sh
#PHPRC="/usr/local/etc/php.ini"
export PHPRC
PHP_FCGI_CHILDREN=4
export PHP_FCGI_CHILDREN
exec /usr/local/bin/php-cgi

kopeerime selle faili kasutajate katse ja katse 3 kaustadesse ja teeme chown mõlemale failile kasutaja õigusesse
/usr/local/www/data/katse/cgi-bin/php5-fcgi
/usr/local/www/data/katse3/cgi-bin/php5-fcgi

chown katse:katse /usr/local/www/data/katse/cgi-bin/php5-fcgi
chown katse3:katse3 /usr/local/www/data/katse3/cgi-bin/php5-fcgi

testimiseks saab teha skripti

<?php
print "hello world\n";
system("id");
php?>

www.nimi.ee skripti vaadates

hello world

uid=1004(katse) gid=1004(katse) groups=1004(katse)

test.nimi.ee

hello world

uid=1009(katse3) gid=1009(katse3) groups=1009(katse3)

EENet 2006

PHP käivitamine kasutaja õigustes

2006-09-12T06:02:22Z

193.40.0.191:

cd /usr/ports ..apache2
make with_suexec_modules=yes

2r4# suexec -V
-D AP_DOC_ROOT="/usr/local/www/data"
-D AP_GID_MIN=1000
-D AP_HTTPD_USER="www"
-D AP_LOG_EXEC="/var/log/httpd-suexec.log"
-D AP_SAFE_PATH="/usr/local/bin:/usr/local/bin:/usr/bin:/bin"
-D AP_UID_MIN=1000
-D AP_USERDIR_SUFFIX="public_html"

ei hakka DOC_ROOT muutma nagu n2ha ylevalt asub see hetkel /usr/local/www/data ehitasin sinna kiirelt.

muudame httpd.conf

> LoadModule suexec_module libexec/apache2/mod_suexec.so
>

>
> tekitasin veel konfi sellise jubina..ilma ei k2inud
>
> <IfModule mod_fastcgi.c>
> FastCgiWrapper /usr/local/sbin/suexec
> FastCgiConfig -singleThreshold 1 -pass-header HTTP_AUTHORIZATION
>
> AddHandler fastcgi-script .fcgi .fcg .fpl
> AddType application/x-httpd-php5 .php .php5
> AddType application/x-httpd-php4 .php4
> </IfModule>
>

tekitasin virtualhosti

<VirtualHost 84.50.68.186:80>
SuexecUserGroup katse3 katse3
ServerAdmin jj@eenet.ee
DocumentRoot /usr/local/www/data/jj
ServerName www.moonus.ee

ScriptAlias /php-fastcgi/ /usr/local/www/data/jj/
AddType application/x-httpd-fastphp .php
Action application/x-httpd-fastphp /php-fastcgi/php5-fcgi

</VirtualHost>

<VirtualHost 84.50.68.186:80>
SuexecUserGroup katse katse
ServerAdmin jj@eenet.ee
DocumentRoot /usr/local/www/data/katse
ServerName test.moonus.ee

ScriptAlias /php-fastcgi/ /usr/local/www/data/katse/
AddType application/x-httpd-fastphp .php
Action application/x-httpd-fastphp /php-fastcgi/php5-fcgi

</VirtualHost>

>
>
> viimaks
>
>
> #!/bin/sh
> #PHPRC="/usr/local/etc/php.ini"
> export PHPRC
> PHP_FCGI_CHILDREN=4
> export PHP_FCGI_CHILDREN
> exec /usr/local/bin/php-cgi

kopeerime selle faili kasutajate katse ja katse 3 kaustadesse ja teeme chown mõlemale failile kasutaja õigusesse

>
>
> apachele restart ja peaks liikuma
>
> testimiseks tegin phpfailikese
>
> <?php
> print "hello world\n";
> system("id");
> php?>
>
>
> http://www.moonus.ee/idt.php
>
> vist midagi ei j22nud kirjeldamata..
>
> JJ

Toored palad

2006-09-12T05:57:56Z

193.40.0.191:

* [[:Pisikesed asjad]]
* [[:NFS-Root arvuti tekitamine]]
* [[:iSCSI kasutamine]]
* [[:Virtualiseerimine tarkvaraga Xen]]
* [[:Oracle RAC]]
* [[:Arvuti kasutamine]]
* [[:Load balancing ja failover]]
* [[:ldap klient ja server]]
* [[:FreeBSD jail]]
* [[:PgAdmin]]
* [[:Bookmark Sync and Sort - Firefoxi bookmarkide sünkroniseerimine]]
* [[:rsync backup]]
* [[:vinum gvinum ja geom]]
* [[:freebsd traffic shaping]] ipfw ja dummynet'ist pf ja altq'ni
* [[:subversion]]
* [[:isc-dhcpd server]]
* [[:rrdool]] snmp ja süsteemse info alusel graafikute joonistamine
* [[:pptpvpn]] mpd ja poptop sissehelistamisvpn serverid
* [[:postfix]] FreeBSD näitel
* [[:postfix & spam]] FreeBSD näitel
* [[:terminal server]] FreeBSD näitel
* [[:FreeBSD wifi ap]]
* [[:NetBSD wifi ap]]
* [[:Linux ATM]]
* [[:Debian AMD64]]
* [[:procmail vacation]] migreerida procmaili tekstile!
* [[:Integrit]]
* [[:Packet Filter]]
* [[:Solarise GNU tarkvara arhiivi kasutamine]]
* [[:Stunnel]]
* [[:Postal]]
* [[:mailman]] poolik!
* [[:apache suexec php freebsd]]

* [[:jj sodinurk testimiseks ja kiireteks ideedeks]]

Slackware Linux

2006-08-07T15:32:58Z

193.40.0.191:

Slackware Linux on üks esimesi Linuxi distributsioone ja on tänapäeval tuntud heas mõttes oma konservatiivsusega. Näiteks läks Slackware viimasena üle libc5lt glibc2 libradele. Siiski, distributsiooni kuuluvad nii serverina kui töökohal kasutamiseks olulised vahendid.

Installeerimine Juhised operatsioonisüsteemi installeerimiseks.

Tarkvara Kuidas töötavale süsteemile tarkvara lisada, värskendada ja eemaldada.

Eesti asetusega klaviatuuri kasutamine Juhised eesti asetusega klaviatuuri kasutamiseks Xi ja konsooli all.

Operatsioonisüsteemid

2006-08-07T15:32:41Z

193.40.0.191:

*[[Debian]]
*[[CentOS]]
*[[Solaris]]
*[[FreeBSD]]
*[[Gentoo]]
*[[HP-UX]]
*[[Slackware Linux]]

OpenSSH kasutamine

2006-08-07T15:17:27Z

193.40.0.191:

SSH

SSH
Teise masinasse sisselogimine ja ühenduse lõpetamine
Kasutaja autentimine tema RSA võtmetega:
RSA võtmete moodustamine
RSA avaliku võtme SSH serverisse paigutamine
RSA võtmete kasutamine
Salajaste võtmete hoidmine mälus
Teises masinas korralduste täitmine
Failide kopeerimine
Oma RSA salajase võtme parooli muutmine
Xi rakenduste kasutamine üle võrgu
Kasulikud lisamaterjalid
SSH

'''SSH''' (Secure Shell - e. k. kindel koorik) on programmide komplekt, mis on mõeldud r-korralduste (rsh, rcp ja rlogin'i) asendamiseks funktsionaalsuselt sarnaste, kuid pealtkuulamise ja IP-aadressi võltsimise suhtes turvalisemate vahenditega.

SSH võimaldab üle mitteturvalise liini turvaliselt:
logida teise masinasse ja seal toimetada
anda käske teises masinas
kopeerida faile masinate vahel
porte ümber suunata (ingl. k. port forwarding), nt. Fetchmaili ja FTP kasutamisel
Xi rakendusi üle võrgu "vedada"
luua turvalisi kanaleid (ingl. k. secure tunnel) teiste protokollide jaoks, näiteks PPP

Kõik need juhud eeldavad, et teil on kasutajatunnus ka teises masinas. SSH põhineb klient-server mudelil kusjuures ühenduse algatab alati SSH klient. Edaspidises kasutatakse väljendit SSH server, mille all mõeldakse teist masinat ning millel on SSH kliendiga suhtlemiseks sobiv tarkvara.

SSH on protokoll, mille versioonile 1 ja samuti selle baasil loodub programmide komplektile viidatakse kui SSH1. SSH1 on vabalt kasutatav, olles samas ebaturvalisem kui SSH2 protokollil põhinev tarkvara.T2nap2eval pole SSH1 kasutamine soovitatav. SSH kasutab avaliku võtmega krüptimist, mis toetub RSA algoritmile.

'''Teise masinasse sisselogimine ja ühenduse lõpetamine'''

Kirjeldame lihtsustatult, kuidas toimub SSHga teise masinasse sisselogimine.

Logimisel on kolm etappi:
Protokollide kontroll. Seansi algus ei ole krüptitud. Selle käigus teevad osapooled kindlaks, et nad kasutavad omavahel sobivaid SSH versioone.
Klient veendub serveri ehtsuses. Serveril on kaks RSA võtit: salajane ja avalik. Et klient saaks veenduda, serveri ehtsuses peab ta eelnevalt teadma serveri avalikku võtit. Teatavasti on avaliku võtme krüptograafia kõige nõrgemaks kohaks avaliku võtme edastamine selle kasutajale. Selle võib klient saada, nt disketil, serveri administraatori käest isiklikult, kuid levinum on riskantsem viis. Nimelt esmakordsel ühendusevõtmisel usaldab klient serverit. Saades serveri avaliku võtme ning kliendi so kasutaja nõusoleku, lisatakse see faili ~/.ssh/known_hosts. Kui edaspidi võetakse ühendust sama serveriga, siis on võimalik juba kasutada standardset avaliku võtme krüptograafiat:

Server genereerib ja krüptib juhusliku järgnevuse (ingl. k. challenge) oma salajase võtmega ja saadab selle kliendile.
Klient püüab saadetist lahti krüptida tema käsutuses oleva vastava avaliku võtmega.
Kui see õnnestub, on server ehtne; kui mitte, siis on server võlts või on ta vahepeal endale uud võtmed tekitanud.
Klient saadab serverile tagasi ühe võtmega krüptimise shifri nime (DES, 3DES, IDEA) ja serveri avaliku võtmega küpteeritud sessioonivõtme. Saadetis on avatav ainult vastava salajase võtmega, mis on eeldatavasti vaid õigel serveril.
Edasine infovahetus serveri ja kliendi vahel toimub üle krüptitud kanali, kusjuures mõlemad pooled kasutavad kokkulepitud shifrit ja sessioonivõtit.

Server veendub kliendi ehtsuses. Esmalt püütakse kasutajat autentida automatiseeritud viisil. Kui see ei õnnestu, kontrollitakse kasutaja UNIXi parooli, kasutades loodud turvalist kanalit.

Praktiliselt algatab klient serveriga ühenduse käsuga ssh, näiteks

gnoom~$ ssh -l priit reptilus.zoo.tartu.ee
Host key not found from the list of known hosts.
Are you sure you want to continue connecting (yes/no)? yes
Host 'reptilus.zoo.tartu.ee' added to the list of known hosts.
Creating random seed file ~/.ssh/random_seed. This may take a while.
priit@reptilus.zoo.tartu.ee's password:
reptilus~$

Seejuures:
tekitatakse kliendile kataloog ~/.ssh milles sisalduvad SSHle olulised failid
serveri avalik võti lisatakse faili ~/.ssh/known_hosts
tekitatakse SSH sisemisteks vajadusteks juhuslikku alget sisaldav fail ~/.ssh/random_seed
küsitakse kasutaja UNIXi parooli, kuna kasutaja RSA võtmetega automaatne autentimine ebaõnnestus

Tulemusena saadi äsjases näites ette teise masina viip ja võiks hakata seal toimetama. Sarnase tulemuse oleksite võinud saada telnetiga, kuid SSH abil tekitatud ühendust krüptitakse.

Seansi lõpetamine toimub tavalisel moel välja-logimisega
reptilus~$ logout
gnoom~$

Niisiis
SSH klient teeb SSH serveri avaliku võtme abil kindlaks SSH serveri ehtsuse ja
seejärel SSH server autendib kasutaja
Märkus

Kujutleme olukorda, kus teil on harjumus külastada SSHga mõnda masinat ning te ühtäkki märkate sisselogimisel, et server vastab teile hoiatava veateatega, öeldes, et serveri avalik võti ei klapi, pakkudes aga teile võimalust jätkata sisselogimist. Sama toimub ka igal järgmisel korral. Sel juhul on kaks võimalust:
Te suhtlete võltsserveriga ning ei tohiks sisselogimist jätkata. Muude vahenditega tuleks kindlaks teha, mis täpselt toimub.
Server on õige, kuid ta kasutab uusi RSA võtmeid. Sel juhul peab kasutaja oma ~/.ssh/known_hosts failist vastava serveri avaliku võtme rea käepärase tekstiredaktori abil kustutama. Järgmisel külastusel kirjutatakse sinna faili uus serveri avalik võti.
Kasututaja autentimine tema RSA võtmetega

Teatavasti pakuvad r-korraldused suhteliselt automaatset, kuid ebaturvalist autentimist. Näitame, kuidas eelmises punktis kirjeldatud sisselogimisele ja seansi krüptimisele lisaks korraldada SSH abil automaatset kasutaja autentimist.

Autentimine toimub kasutaja enda moodustatud RSA võtmepaari abil. Rääkides seonduvalt SSHga RSA võtmetest, tuleb teha vahet, millal kõneldakse SSH serveri RSA võtmepaarist ja kunas kasutaja RSA võtmepaarist.
RSA võtmete moodustamine

Esmalt moodustab kasutaja, näiteks priit@gnoom.zoo.tartu.ee endale RSA võtmepaari käsuga ssh-keygen

gnoom~$ ssh-keygen
Initializing random number generator...
Generating p: .......++ (distance 70)
Generating q: ......................................................++(distance 1384)
Computing the keys...
Testing the keys...
Key generation complete.
Enter file in which to save the key (/home/priit/.ssh/identity):
Enter passphrase:
Enter the same passphrase again:
Your identification has been saved in /home/priit/.ssh/identity.
Your public key is:
1024 37 1554333789793729191862682592260847771258286098468
3921789960662859786586472264373484080228833114457
1626804981901211908429466336667815885184594091461
2569249444672372054586982118977562103987797501424
8271032932681521591906275426044563577193997222784
0241263568911729625907267037780774925882883690450
530158923098373 priit@gnoom.zoo.tartu.ee
Your public key has been saved in /home/priit/.ssh/identity.pub
gnoom~$

Moodustamisel päritakse kasutajalt RSA salajase võtme parooli; selle peab ta sisestama iga kord enne oma salajase võtme kasutamist.

Tulemusena tekitatakse kaks võtit:
kasutaja RSA avalik võti: ~/.ssh/identity.pub
kasutaja RSA salajane võti: ~/.ssh/identity

Pange tähele, et avaliku võtme lõpus on kirjas, kellele see kuulub. Salajane võti on küll parooliga kaitstud, kuid võti peaks siiski olema vaid kasutajale endale loetav.
RSA avaliku võtme paigutamine SSH serverisse

Oma avaliku võtme peate te lisama külastatava (so. SSH serveri, nt reptilus.zoo.tartu.ee) masina faili ~/.ssh/authorized_keys ja salajase võtme jätma sinna, kuhu ta tekitati. Kuna ~/.ssh/authorized_keys faili sisu on kõigile loetav, pole avaliku võtme edastamisel vaja võtta tarvitusele erilisi ettevaatusabinõusid: peaasi, et võtme sisu jääks muutumatuks. Failis ~/.ssh/authorized_keys võivad sisalduda mitmed avalikud võtmed, igaüks eraldi real ning fail on ASCII kujul. Nii on võimalik külastada SSH serverit erinevatest klient-masinatest. Kõige lihtsam on teha ~/.ssh/identity.pub failist koopia ning see ftp abil SSH serverisse toimetada. Seal andke selle faili lugemis- ja kirjutamisõigus ainult endale

reptilus~$ chmod 600 ~/.ssh/authorized_keys

Kui te nüüd külastate ssh'ga seda SSH serverit, siis esmalt klient autendib serveri varemkirjeldatud tavapärasel moel. Aga server autendib kliendi selliselt:
server genereerib juhusliku järgnevuse baite ja krüptib need talle teadaoleva kasutaja avaliku võtmega
klient kasutab ainult tal olemasolevat vasatavat sajalast võtit ja krüptib saadetise lahti; tulemus saadetakse serverile tagasi
server võrdleb esialgset järgnevust kliendi poolt lahti krüpituga ja nende identsuse korral loeb autentimise õnnestunuks ning kasutajale antakse ette viip
RSA võtmete kasutamine

Näide automaatsest kasutaja RSA võtmetega autentimisest

gnoom~$ ssh -l priit reptilus.zoo.tartu.ee
Enter passphrase for RSA key 'priit@gnoom.zoo.tartu.ee':
Last login: Thu Nov 11 11:16:09 1999 from mammal.zoo.tartu.ee
Copyright (c) 1980, 1983, 1986, 1988, 1990, 1991, 1993, 1994
The Regents of University of California. All rights reserved.
reptilus~$

Kuna kasutaja autentimisel läheb tarvis tema salajast võtit, siis küsitakse salajase võtme parooli; '-l kasutajanimi' on vajalik, kui kasutajal on teises masinas erinev kasutajanimi. Siiski, kui ka kasutajal on erinevad kasutajanimed erinevates 'teistes masinates', siis ei pruugi ta '-l' võtit kasutada. Selle asemel võib ta kasutajanime ja vastava teise masina nime ära näidata failis ~/.ssh/config; võib kirjeldada mitmeid SSH servereid:

Host reptilus.zoo.tartu.ee
User priidu
Host mammal.zoo.tartu.ee
User priidik

Näites autenditakse gnoomi kasutajat 'priit' masinas reptilus kasutajana 'priidu'; ja masinas mammal kasutajana 'priidik'. Niisiis, et gnoomist logida sisse mammalisse kasutajana 'priidik' piisab kirjeldatud konfiguratsioonifaili olemasolul anda käsk

gnoom~$ ssh mammal.zoo.tartu.ee

Niisiis, standardne UNIXi paroolikontroll on asendatud SSH vahenditega. Hoiatuseks märgime, et juhul, kui teine masin võimaldab vaid SSHga sisselogimist ja te olete oma authorized_keys faili seal moodustanud ning te eksite, nt. ei mäleta oma salajase võtme parooli, siis peate kuidagi eemaldama authorized_keys faili; või vähemalt sellele masinale vastava sissekande, kust te SSH serverit ebaõnnestunult külastada püüate. Loodetavasti on seda võimalik FTPga teha. Kui ei, peate paluma SSH serveri administraatorit.
Võtmete mälus hoidmine

Eelmises punktis nägime, kuidas korraldada kasutaja (enda) autentimist. Seejuures võib tunduda ebamugavana vajadus iga kord oma salajase võtme parooli sisestada. Tõsi, tehniliselt võite võtmete moodustamisel ka parooli panemata jätta (vajutades Enterit), kuid see oleks turvaline seni, kuni teie salajane võti kindlalt ainult teie valduses on. Tõsi, reeglina see nii ka on. SSH pakub võimaluse salajasi võtmeid kliendi masina mälus hoida kuigi ka see pole väga turvaline, kuid enamasti piisav praktiliseks kasutamiseks.

Selleks käivitatakse võtmete mälus hoidmise agendi abil programm, millele (ja millest käivitatud uutele programmidele) saab teha kasutaja salajase võtme kättesaadavaks. Näiteks koorik

gnoom~$ ssh-agent bash

Eeldades, et te hoiate oma salajasi võtmeid failis ~/.ssh/indentity, saate nad mällu laadida korraldusega ssh-add

gnoom~$ ssh-add
Need passphrase for /home/priit/.ssh/identity (priit@gnoom.zoo.tartu.ee)
Enter passphrase:
Identity added: /home/priit/.ssh/identity (priit@gnoom.zoo.tartu.ee)

Nüüd saavad kõik uuest koorikust järgnevalt käivitatud programmid, näiteks ssh ja cvs, vajadusel kasutada mällu laaditud SSH RSA sajalasi võtmeid.

Mälus olevate salajaste võtmete vaatamiseks on korraldus

gnoom~$ ssh-add -l

Salajaste võtmete mälust eemaldamiseks on korraldus
bash~$ ssh-add -D
Korralduste täitmine teises masinas

SSH võimaldab lasta korraldusi täita teises masinas, kasutades järgmist süntaksit
ssh -l kasutaja2 teise.masina.nimi käsk käsu-võtmed

kasutaja2 on kasutajanimi teises masinas, kelle õigustes seal tegutsetakse.

Sõltuvalt korralduse iseloomust võib väljund esituda ekraanil. Korralduse täitmisele eelneb varemkirjeldatud autentimine.

Anname näiteks teises masinas korralduse 'hostname -f'

gnoom~$ ssh -l kasutaja2 reptilus.zoo.tartu.ee hostname -f
reptilus.zoo.tartu.ee
gnoom~$

või korralduse 'w'
gnoom~$ ssh kasutaja2@reptilus.zoo.tartu.ee w
12:10PM up 9 days, 21:18, 8 users, load averages: 0.02, 0.03, 0.00
USER TTY FROM LOGIN@ IDLE WHAT
mart tty2 mammal 11:09AM 0:05 bash
gnoom~$

Paralleelselt on lubatud kasutada ka konstruktsiooni kasutajanimi@masina.nimi.

Mõned programmid, nagu näiteks mc eeldavad, et neile eraldatakse kauges masinas terminal, seda peab näitama võtmega -t
gnoom~$ ssh -t kasutaja2@reptilus.zoo.tartu.ee mc
Failide kopeerimine

SSH võimaldab masinate vahel käsuga scp faile kopeerida järgmise süntaksi kohaselt
scp võti kasutaja1@masin1.nimi:/kataloog1/failinimi1 kasutaja2@masin2.nimi:./kataloog2/failinimi2

Mõlemad argumendid koosnevad kahest osast, mida eraldab koolon (:)
masina nimi
failinimi

Kui failinimi algab punktiga (.), siis näitab see faili asukohta vastava masina kasutaja kodukataloogi suhtes; muidu on tegu absoluutse nimega.

Esimeseks argumendiks on kopeeritava faili nimi ja teiseks nimi, millega ta teises masinas salvestatakse.

Programm scp näitab kopeerimise ajal progressi. Kasutades võtit -A seda ei tehta.

Korralduse täitmisele eelneb eelkirjeldatud autentimine, kusjuures kehtivad võimalused võtmeid mälus hoida. Näiteks kopeerib kasutaja priit faili priidupilt.jpg teisest masinast kohalikku
gnoom~$ scp priidu@reptilus.zoo.tartu.ee:./public_html/priidupilt.jpg priidupilt.jpg
priidupilt.jpg | 6600 KB | 179.7 kB/s | ETA: 00:03:00 | 83%

Võimalik on kopeerida faile ka nö teise ja kolmanda masina vahel, see tähendab, et ei see, kust fail võetakse ega see, kuhu ta pannakse, pole masin, mille viip teil ees on
gnoom~$ scp priidu@reptilus.zoo.tartu.ee:./pilt.jpg priidik@mammal.zoo.tartu.ee:./pildid/pingu.jpg

Failide kopeerimisel saab kasutada ka IOga manipuleerimist, näiteks kasutaja arhiveerib kataloogi ~/public_html sisu, pakib andmed ning saadab SSH abil üle võrgu teise masinasse; seal sisenetakse kodukataloogi ning harutatakse arhiiv lahti
gnoom~$ tar cf - ~/public_html | gzip | ssh reptilus.zoo.tartu.ee 'cd ~ && cat - > priidu.koduleht.tgz'
Oma RSA salajase võtme parooli muutmine

Oma salajase võtme parooli muutmiseks kasutage käsku ssh-keygen võtmega -p
gnoom~$ ssh-keygen -p
Enter file key is in (/home/priit/.ssh/identity):
Enter old passphrase:
Key has comment 'priit@gnoom.zoo.tartu.ee'
Enter new passphrase:
Enter the same passphrase again:
Your identification has been saved with the new passphrase.

Parooli muutmiseks on vaja vana parooli teada. Kui see on unustatud, tuleb genereerida uus RSA võtmepaar ning seda kasutama asuda.
Xi rakenduste kasutamine üle võrgu

Teatavasti on Xi akende so programmide üle võrgu vedamine ebaturvaline, lisaks ka ebamugav, kuna peab paika sättima DISPLAY keskonnamuutujat või näitama selle ära käsureal, näiteks
gnoom~$ gimp -display reptilus.zoo.tartu.ee:0

Peale selle on vaja Xserveris ära näidata käsuga xhost, milline kasutaja ja millisest masinast võib seal aknaid avada.

SSH teeb asja turvalisemaks ja lihtsamaks. Näiteks käivitame teise masina programmi xterm nii, et programm avaneb kohalikus Xserveris aknana:
retpilus~$ ssh gnoom.zoo.tartu.ee /usr/X11R6/bin/xterm

Ning kui avanenud xterm'ist käivitada järgnevalt programme, toimub andmete liikumine samuti üle üle SSH kanali ning aknad avatakse selles Xserveris, kus see xtermi aken asub.
Kasulikud lisamaterjalid

Fetchmail
SSH üle PPP kanali
PGP

Subversion hoidla kasutamisest

2006-08-07T07:51:35Z

193.40.0.191:

cd /usr/ports/devel/subversion && make WITH_PERL=YES WITH_MOD_DAV_SVN=YES WITHOUT_BDB=YES install clean

Kasutaja vhost failis peab tööks olema osa

< Location /svn >
DAV svn
SVNParentPath /home/kasutaja/svn
AuthzSVNAccessFile /home/kasutaja/svn.acl.repo
Require valid-user
AuthType Basic
AuthName "Subversion repository"
AuthUserFile /home/kasutaja/svn.acl.www
< /Location >

htpasswd -c svn.acl.www kasutaja

svn.acl.www
kasutaja:KC9zQCMSI3dDM

svn.acl.repo
[test:/]
kasutaja = rw

runme.sh
cp svn.acl.www ~/
cp svn.acl.repo ~/
mkdir -p ~/svn
cd ~/svn
svnadmin create test
find . -type d | xargs -n 1 setfacl -m user:www:rwx
find . -type f | xargs -n 1 setfacl -m user:www:rw-

siis runme.sh on see, mille peaks k2ivitama selle kasutajana kes endale svn repot tahab
pmst teeb see kasutajale ~/svn/test 'i svnadmin'ga
siis seab apachele permissionid paika topib siis htaccess failid ka
ning loob yhe kasutaja:test konto

exploreri add-on
http://tortoisesvn.tigris.org/

kodukataloogi kus svn looma hakkab cli klienti kasutame muidugi
mida saab kodulehelt näiteks juurkataloogi cvn kausta
ja siis oleks soovitav /svn/bin paht'i ka ,et saaks kasutada käske normaalselt.

Näide kuidas kasutada oleks ,et luua kettale kaust SVN ja seal
siis teha checkout tirib alla kataloogi test
sinna kataloogi test võib tekitada failid ja seejärel scn add failinimi
ja selleks ,et uploadiks scn commit -message

http://minginimi.server.ee/svn/test

Subversion hoidla kasutamisest

2006-08-07T07:49:59Z

193.40.0.191:

cd /usr/ports/devel/subversion && make WITH_PERL=YES WITH_MOD_DAV_SVN=YES WITHOUT_BDB=YES install clean

Kasutaja vhost failis peab tööks olema osa

< Location /svn >
DAV svn
SVNParentPath /home/kasutaja/svn
AuthzSVNAccessFile /home/kasutaja/svn.acl.repo
Require valid-user
AuthType Basic
AuthName "Subversion repository"
AuthUserFile /home/kasutaja/svn.acl.www
< /Location >

kasutaja seda lisada ise ei saa ehk tuleb küsida meiliga svn võimaluse lisamist jj@gran.ee

htpasswd -c svn.acl.www kasutaja

svn.acl.www
kasutaja:KC9zQCMSI3dDM

svn.acl.repo
[test:/]
kasutaja = rw

runme.sh
cp svn.acl.www ~/
cp svn.acl.repo ~/
mkdir -p ~/svn
cd ~/svn
svnadmin create test
find . -type d | xargs -n 1 setfacl -m user:www:rwx
find . -type f | xargs -n 1 setfacl -m user:www:rw-

siis runme.sh on see, mille peaks k2ivitama selle kasutajana kes endale svn repot tahab
pmst teeb see kasutajale ~/svn/test 'i svnadmin'ga
siis seab apachele permissionid paika topib siis htaccess failid ka
ning loob yhe kasutaja:test konto

exploreri add-on
http://tortoisesvn.tigris.org/

kodukataloogi kus svn looma hakkab cli klienti kasutame muidugi
mida saab kodulehelt näiteks juurkataloogi cvn kausta
ja siis oleks soovitav /svn/bin paht'i ka ,et saaks kasutada käske normaalselt.

Näide kuidas kasutada oleks ,et luua kettale kaust SVN ja seal
siis teha checkout tirib alla kataloogi test
sinna kataloogi test võib tekitada failid ja seejärel scn add failinimi
ja selleks ,et uploadiks scn commit -message

http://minginimi.gran.ee/svn/test

Subversion hoidla kasutamisest

2006-08-07T07:47:19Z

193.40.0.191:

Kasutaja vhost failis peab tööks olema osa

< Location /svn >
DAV svn
SVNParentPath /home/kasutaja/svn
AuthzSVNAccessFile /home/kasutaja/svn.acl.repo
Require valid-user
AuthType Basic
AuthName "Subversion repository"
AuthUserFile /home/kasutaja/svn.acl.www
< /Location >

kasutaja seda lisada ise ei saa ehk tuleb küsida meiliga svn võimaluse lisamist jj@gran.ee

htpasswd -c svn.acl.www kasutaja

svn.acl.www
kasutaja:KC9zQCMSI3dDM

svn.acl.repo
[test:/]
kasutaja = rw

runme.sh
cp svn.acl.www ~/
cp svn.acl.repo ~/
mkdir -p ~/svn
cd ~/svn
svnadmin create test
find . -type d | xargs -n 1 setfacl -m user:www:rwx
find . -type f | xargs -n 1 setfacl -m user:www:rw-

siis runme.sh on see, mille peaks k2ivitama selle kasutajana kes endale svn repot tahab
pmst teeb see kasutajale ~/svn/test 'i svnadmin'ga
siis seab apachele permissionid paika topib siis htaccess failid ka
ning loob yhe kasutaja:test konto

exploreri add-on
http://tortoisesvn.tigris.org/

kodukataloogi kus svn looma hakkab cli klienti kasutame muidugi
mida saab kodulehelt näiteks juurkataloogi cvn kausta
ja siis oleks soovitav /svn/bin paht'i ka ,et saaks kasutada käske normaalselt.

Näide kuidas kasutada oleks ,et luua kettale kaust SVN ja seal
siis teha checkout tirib alla kataloogi test
sinna kataloogi test võib tekitada failid ja seejärel scn add failinimi
ja selleks ,et uploadiks scn commit -message

http://minginimi.gran.ee/svn/test

Subversion hoidla kasutamisest

2006-08-07T07:47:07Z

193.40.0.191:

Freebsd traffic shaping

2006-08-07T07:43:55Z

193.40.0.191:

downloadi shape käib nii ,et sisemisel interfacel kui selle ip suunas OUT läheb, siis paned tag'i
ja pärast matchid sellele tag'ile sobiva queue. Nimelt ei saa shapeda seda mis sisse tuleb
ainult seda mis läheb välja.

'''ipfw ja dummynet'''

kldload ipfw
kldload dummynet

#!/bin/sh
i="/sbin/ipfw -q"

$i -f flush
$i -f pipe flush

$i pipe 1 config bw 55KB/s
$i pipe 2 config bw 70KB/s
$i pipe 3 config bw 12KB/s

$i add 1 pipe 1 ip from 192.168.1.2 to any
$i add 2 pipe 1 ip from 192.168.1.3 to any
$i add 3 pipe 1 ip from 192.168.1.4 to any
$i add 4 pipe 1 ip from 192.168.1.5 to any

$i add allow ip from any to any

lihtne skript piirab uploadi

'''pf ja altq'''

näide pf altq traffic shapingust koos tulemüüriga. Piiratakse nii download kui uploadi. iga hosti kohta saab määrata
erineva uploadi ja downloadi. samuti selle ip tähtsuse võrreldes teistega ehk leveli.

ext_if="fxp1"
int_if="fxp0"

sourcetrack="keep state"
set optimization aggressive

scrub in all

192.168.1.0/24 download
altq on $int_if cbq bandwidth 100Mb queue if1
queue if1 bandwidth 100% cbq(rio ecn default) { a1, a2, a3 }
queue a1 bandwidth 512Kb cbq(rio ecn) 3
queue a2 bandwidth 512Kb cbq(rio ecn) 4
queue a3 bandwidth 512Kb cbq(rio ecn) 5

link1 uplink
altq on $ext_if cbq bandwidth 100Mb queue eif1
queue eif1 bandwidth 100% cbq(rio ecn default) { b1, b2, b3 }
queue b1 bandwidth 256Kb cbq(rio ecn) 7
queue b2 bandwidth 256Kb cbq(rio ecn) 4
queue b3 bandwidth 256Kb cbq(rio ecn) 5

link1-nat
nat on $ext_if from 192.168.1.1 to any tag pc1 -> ($ext_if)
nat on $ext_if from 192.168.1.2 to any tag pc2 -> ($ext_if)
nat on $ext_if from 192.168.1.3 to any tag pc3 -> ($ext_if)

block log all label "blocked"
pass quick on lo0 all

192.168.1.0/24 && 192.168.2.0/24 sisemiste interfacede ip'ni piiramatul kiirusel traffic
pass quick all tagged intnat keep state
pass quick from 192.168.1.0/24 to $int_if keep state
pass quick from $int_if to 192.168.1.0/24 keep state

link1-download
pass in quick from 192.168.1.1 to any $sourcetrack queue a1 label 192_168_1_1_down
pass in quick from 192.168.1.2 to any $sourcetrack queue a2 label 192_168_1_2_down
pass in quick from 192.168.1.3 to any $sourcetrack queue a3 label 192_168_1_3_down

link1-upload
pass out quick tagged pc1 $sourcetrack queue b1 label 192_168_1_1_up
pass out quick tagged pc2 $sourcetrack queue b2 label 192_168_1_2_up
pass out quick tagged pc3 $sourcetrack queue b3 label 192_168_1_3_up

pass in inet proto icmp all keep state
pass out inet proto icmp all keep state

pass in on $ext_if proto tcp from any to any port > 49151 keep state

pass in on $ext_if proto tcp from any to $ext_if port 22 keep state
pass in on $ext_if proto tcp from any to $ext_if port 21 keep state
pass in on $ext_if proto tcp from any to $ext_if port 80 keep state

pass out on $ext_if proto { tcp, udp } all keep state

Terminal server

2006-08-07T07:41:25Z

193.40.0.191:

kõige esimene etapp terminaliserveris peale masina installi on cvsup teha nii ,et source olemas sellel pikemalt ei peatu siin wikis on sellekohta väga põhjalik manuaal seejärel teeme skripti mis kompileerib ja paigaldab kogu süsteemi minul siis /usr/home/tftpboot/pxe kausta

märkustest niipalju ,et terminalserveri ip 192.168.0.253

#!/bin/sh
export DESTDIR=/usr/home/tftpboot/pxe
mkdir -p ${DESTDIR}
cd /usr/src; make world && make kernel
cd /usr/src/etc; make distribution

peale skripti töö lõppemist

kopeerime /boot/kernel kausta /usr/home/tftpboot/pxe/boot alla ja faili /boot/pxeboot /usr/home/tftpboot/pxe kausta

seejärel installime isc-dhcp serveri ja teeme konfi minuoma selline

ddns-update-style none;

subnet 192.168.0.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.0.50 192.168.0.100;
default-lease-time 144000;
max-lease-time 192000;

filename "pxeboot";
option root-path "192.168.0.253:/usr/home/tftpboot/pxe";

option subnet-mask 255.255.255.0;
option broadcast-address 192.168.0.255;
option routers 192.168.0.253;
option domain-name-servers 193.40.5.129;

}

käivitame tftp selleks /etc/inetd.conf’is kommenteerime rea ja muudame tftp kausta järgmiselt
tftp dgram udp wait root /usr/libexec/tftpd tftpd -s /usr/home/tftpboot/pxe

seejärel rc.conf’i kirjutame lisaks read inet’i ja nfs’i startimiseks boodil
inetd_enable="YES"
nfs_server_enable="YES"

loome faili /etc/export read nfs’iga pxe juurika ja usr’i käivitamiseks usr’it vajame hiljem selleks ,et sealt gdm startida
/usr/home -maproot=0 -alldirs
/usr

liigume /usr/home/tftpboot/pxe/etc seal avame fail fstab kirjutame
192.168.0.253:/usr /usr nfs rw 2 2

installime x serveri ja fluxboxi ning gdm’i lähemat seletust ei vaja :)

loome fail /usr/X11R6/etc/dm/Sessions/Fluxbox.desktop
[Desktop Entry]
Encoding=UTF-8
Name=Fluxbox
Exec=/usr/X11R6/bin/fluxbox
Icon=
Type=Application

paika seadistame remote logimise gdm’is seadistusfailis /usr/X11R6/etc/gdm/gdm.conf muudame [xdmcp] juures Enable=true

süsteem peaegu valmis veel rc.conf’i
gdm_enable=“YES”

nüüd selleks ,et terminal peale bootimist automaatselt stardiks gdm’i ja siis ühendaks end server xserveriga paigutada /usr/local/etc/rc.d fail 00.gdm.sh sinna kirjutame
#!/bin/sh
/usr/X11R6/bin/X -broadcast

siis reboot ja naudime enda serverit ja klienti :)

juhul kui eesti arvutikaubandusvõrk ei suuda meid varustada vajalike pxe kividega kaartidega ei sobi pxeboot vaid tuleb kompileerida kernel käsitsi ja paigutada /usr/home/tftpboot/pxe kausta ning etherboot’i veebimootoriga saab genereerida flopid

küsimused jms joel.jans@ut.ee

Terminal server

2006-08-07T07:40:19Z

193.40.0.191:

kõige esimene etapp terminaliserveris peale masina installi on cvsup teha nii ,et source olemas sellel pikemalt ei peatu siin wikis on sellekohta väga põhjalik manuaal seejärel teeme skripti mis kompileerib ja paigaldab kogu süsteemi minul siis /usr/home/tftpboot/pxe kausta

märkustest niipalju ,et terminalserveri ip 192.168.0.253
#!/bin/sh
export DESTDIR=/usr/home/tftpboot/pxe
mkdir -p ${DESTDIR}
cd /usr/src; make world && make kernel
cd /usr/src/etc; make distribution

peale skripti töö lõppemist

kopeerime /boot/kernel kausta /usr/home/tftpboot/pxe/boot alla ja faili /boot/pxeboot /usr/home/tftpboot/pxe kausta

seejärel installime isc-dhcp serveri ja teeme konfi minuoma selline
ddns-update-style none;

subnet 192.168.0.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.0.50 192.168.0.100;
default-lease-time 144000;
max-lease-time 192000;

filename "pxeboot";
option root-path "192.168.0.253:/usr/home/tftpboot/pxe";

option subnet-mask 255.255.255.0;
option broadcast-address 192.168.0.255;
option routers 192.168.0.253;
option domain-name-servers 193.40.5.129;

}

käivitame tftp selleks /etc/inetd.conf’is kommenteerime rea ja muudame tftp kausta järgmiselt
tftp dgram udp wait root /usr/libexec/tftpd tftpd -s /usr/home/tftpboot/pxe

seejärel rc.conf’i kirjutame lisaks read inet’i ja nfs’i startimiseks boodil
inetd_enable="YES"
nfs_server_enable="YES"

loome faili /etc/export read nfs’iga pxe juurika ja usr’i käivitamiseks usr’it vajame hiljem selleks ,et sealt gdm startida
/usr/home -maproot=0 -alldirs
/usr

liigume /usr/home/tftpboot/pxe/etc seal avame fail fstab kirjutame
192.168.0.253:/usr /usr nfs rw 2 2

installime x serveri ja fluxboxi ning gdm’i lähemat seletust ei vaja :)

loome fail /usr/X11R6/etc/dm/Sessions/Fluxbox.desktop
[Desktop Entry]
Encoding=UTF-8
Name=Fluxbox
Exec=/usr/X11R6/bin/fluxbox
Icon=
Type=Application

paika seadistame remote logimise gdm’is seadistusfailis /usr/X11R6/etc/gdm/gdm.conf muudame [xdmcp] juures Enable=true

süsteem peaegu valmis veel rc.conf’i gdm_enable=“YES”

nüüd selleks ,et terminal peale bootimist automaatselt stardiks gdm’i ja siis ühendaks end server xserveriga paigutada /usr/local/etc/rc.d fail 00.gdm.sh sinna kirjutame
#!/bin/sh
/usr/X11R6/bin/X -broadcast

siis reboot ja naudime enda serverit ja klienti :)

juhul kui eesti arvutikaubandusvõrk ei suuda meid varustada vajalike pxe kividega kaartidega ei sobi pxeboot vaid tuleb kompileerida kernel käsitsi ja paigutada /usr/home/tftpboot/pxe kausta ning etherboot’i veebimootoriga saab genereerida flopid

küsimused jms joel.jans@ut.ee

Terminal server

2006-08-07T07:40:02Z

193.40.0.191:

kõige esimene etapp terminaliserveris peale masina installi on cvsup teha nii ,et source olemas sellel pikemalt ei peatu siin wikis on sellekohta väga põhjalik manuaal seejärel teeme skripti mis kompileerib ja paigaldab kogu süsteemi minul siis /usr/home/tftpboot/pxe kausta

märkustest niipalju ,et terminalserveri ip 192.168.0.253
'#!/bin/sh
export DESTDIR=/usr/home/tftpboot/pxe
mkdir -p ${DESTDIR}
cd /usr/src; make world && make kernel
cd /usr/src/etc; make distribution

peale skripti töö lõppemist

kopeerime /boot/kernel kausta /usr/home/tftpboot/pxe/boot alla ja faili /boot/pxeboot /usr/home/tftpboot/pxe kausta

seejärel installime isc-dhcp serveri ja teeme konfi minuoma selline
ddns-update-style none;

subnet 192.168.0.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.0.50 192.168.0.100;
default-lease-time 144000;
max-lease-time 192000;

filename "pxeboot";
option root-path "192.168.0.253:/usr/home/tftpboot/pxe";

option subnet-mask 255.255.255.0;
option broadcast-address 192.168.0.255;
option routers 192.168.0.253;
option domain-name-servers 193.40.5.129;

}

käivitame tftp selleks /etc/inetd.conf’is kommenteerime rea ja muudame tftp kausta järgmiselt
tftp dgram udp wait root /usr/libexec/tftpd tftpd -s /usr/home/tftpboot/pxe

seejärel rc.conf’i kirjutame lisaks read inet’i ja nfs’i startimiseks boodil
inetd_enable="YES"
nfs_server_enable="YES"

loome faili /etc/export read nfs’iga pxe juurika ja usr’i käivitamiseks usr’it vajame hiljem selleks ,et sealt gdm startida
/usr/home -maproot=0 -alldirs
/usr

liigume /usr/home/tftpboot/pxe/etc seal avame fail fstab kirjutame
192.168.0.253:/usr /usr nfs rw 2 2

installime x serveri ja fluxboxi ning gdm’i lähemat seletust ei vaja :)

loome fail /usr/X11R6/etc/dm/Sessions/Fluxbox.desktop
[Desktop Entry]
Encoding=UTF-8
Name=Fluxbox
Exec=/usr/X11R6/bin/fluxbox
Icon=
Type=Application

paika seadistame remote logimise gdm’is seadistusfailis /usr/X11R6/etc/gdm/gdm.conf muudame [xdmcp] juures Enable=true

süsteem peaegu valmis veel rc.conf’i gdm_enable=“YES”

nüüd selleks ,et terminal peale bootimist automaatselt stardiks gdm’i ja siis ühendaks end server xserveriga paigutada /usr/local/etc/rc.d fail 00.gdm.sh sinna kirjutame
#!/bin/sh
/usr/X11R6/bin/X -broadcast

siis reboot ja naudime enda serverit ja klienti :)

juhul kui eesti arvutikaubandusvõrk ei suuda meid varustada vajalike pxe kividega kaartidega ei sobi pxeboot vaid tuleb kompileerida kernel käsitsi ja paigutada /usr/home/tftpboot/pxe kausta ning etherboot’i veebimootoriga saab genereerida flopid

küsimused jms joel.jans@ut.ee

Terminal server

2006-08-07T07:38:17Z

193.40.0.191:

kõige esimene etapp terminaliserveris peale masina installi on cvsup teha nii ,et source olemas sellel pikemalt ei peatu siin wikis on sellekohta väga põhjalik manuaal seejärel teeme skripti mis kompileerib ja paigaldab kogu süsteemi minul siis /usr/home/tftpboot/pxe kausta

märkustest niipalju ,et terminalserveri ip 192.168.0.253
#!/bin/sh
export DESTDIR=/usr/home/tftpboot/pxe
mkdir -p ${DESTDIR}
cd /usr/src; make world && make kernel
cd /usr/src/etc; make distribution

peale skripti töö lõppemist

kopeerime /boot/kernel kausta /usr/home/tftpboot/pxe/boot alla ja faili /boot/pxeboot /usr/home/tftpboot/pxe kausta

seejärel installime isc-dhcp serveri ja teeme konfi minuoma selline
ddns-update-style none;

subnet 192.168.0.0 netmask 255.255.255.0 {
range 192.168.0.50 192.168.0.100;
default-lease-time 144000;
max-lease-time 192000;

filename "pxeboot";
option root-path "192.168.0.253:/usr/home/tftpboot/pxe";

option subnet-mask 255.255.255.0;
option broadcast-address 192.168.0.255;
option routers 192.168.0.253;
option domain-name-servers 193.40.5.129;

}

käivitame tftp selleks /etc/inetd.conf’is kommenteerime rea ja muudame tftp kausta järgmiselt
tftp dgram udp wait root /usr/libexec/tftpd tftpd -s /usr/home/tftpboot/pxe

seejärel rc.conf’i kirjutame lisaks read inet’i ja nfs’i startimiseks boodil
inetd_enable="YES"
nfs_server_enable="YES"

loome faili /etc/export read nfs’iga pxe juurika ja usr’i käivitamiseks usr’it vajame hiljem selleks ,et sealt gdm startida
/usr/home -maproot=0 -alldirs
/usr

liigume /usr/home/tftpboot/pxe/etc seal avame fail fstab kirjutame
192.168.0.253:/usr /usr nfs rw 2 2

installime x serveri ja fluxboxi ning gdm’i lähemat seletust ei vaja :)

loome fail /usr/X11R6/etc/dm/Sessions/Fluxbox.desktop
[Desktop Entry]
Encoding=UTF-8
Name=Fluxbox
Exec=/usr/X11R6/bin/fluxbox
Icon=
Type=Application

paika seadistame remote logimise gdm’is seadistusfailis /usr/X11R6/etc/gdm/gdm.conf muudame [xdmcp] juures Enable=true

süsteem peaegu valmis veel rc.conf’i gdm_enable=“YES”

nüüd selleks ,et terminal peale bootimist automaatselt stardiks gdm’i ja siis ühendaks end server xserveriga paigutada /usr/local/etc/rc.d fail 00.gdm.sh sinna kirjutame
#!/bin/sh
/usr/X11R6/bin/X -broadcast

siis reboot ja naudime enda serverit ja klienti :)

juhul kui eesti arvutikaubandusvõrk ei suuda meid varustada vajalike pxe kividega kaartidega ei sobi pxeboot vaid tuleb kompileerida kernel käsitsi ja paigutada /usr/home/tftpboot/pxe kausta ning etherboot’i veebimootoriga saab genereerida flopid

küsimused jms joel.jans@ut.ee

Toored palad

2006-08-07T07:37:46Z

193.40.0.191:

* [[:NFS-Root arvuti tekitamine]]
* [[:iSCSI kasutamine]]
* [[:Virtualiseerimine tarkvaraga Xen]]
* [[:Oracle RAC]]
* [[:Arvuti kasutamine]]
* [[:Load balancing ja failover]]
* [[:ldap klient ja server]]
* [[:FreeBSD jail]]
* [[:PgAdmin]]
* [[:Bookmark Sync and Sort - Firefoxi bookmarkide sünkroniseerimine]]
* [[:rsync backup]]
* [[:vinum gvinum ja geom]]
* [[:freebsd traffic shaping]] ipfw ja dummynet'ist pf ja altq'ni
* [[:subversion]]
* [[:isc-dhcpd server]]
* [[:rrdool]] snmp ja süsteemse info alusel graafikute joonistamine
* [[:pptpvpn]] mpd ja poptop sissehelistamisvpn serverid
* [[:postfix]] FreeBSD näitel
* [[:terminal server]] FreeBSD näitel

Unix keskkonna administreerimine

2006-07-26T16:20:30Z

193.40.0.191:

* [[:Kerberos Ühe]]klassikalise UNIXi autentimissüsteemi kirjeldus.

* [[:Su ja Sudo Programmi]] käivitamine teise kasutaja õigustes.

* [[:PAM]] Kuidas programmile autentimist korraldada.

* [[:PPP üle SSH kanali]] Kirjeldus sellst, kuidas 'koduste vahenditega' VPNi tekitada.

* [[:Samba]] Juhised UNIXi ja Windowsi masinate faili-ning printimisteenuste vastastikuseks kasutamiseks.

* [[:Printimine]] Juhised BSD-stiilis printimise korraldamiseks.

* [[:Arvuti kellaaeg]] Kuidas tagada, et arvuti aeg oleks võimalikult lähedane 'õigele' ajale.

* [[:Marsruutimine]] Kuidas leiavad IP paketid võrgus õige tee.

* [[:Võrgudiagnostika]] Kuidas saada aru kas võrk töötab ja kui, siis kuidas ta töötab.

* [[:IP pakettide filtreerimine]] Mis on IP pakett ja mida annab nende filtreerimine.

* [[:Kohtvõrgu kaitse]] Mida tähendab kohtvõrgu kaitsmine.

* [[:Printimine ]]

* [[:Arvuti kellaaeg]]

* [[:Ruutimine]]

* [[:Apache'i veebiserver]]

* [[:Interneti domeeninimede süsteem]]

* [[:Epost]]

* [[:Lighthttpd veebiserver]]

Toored palad

2006-07-26T13:43:31Z

193.40.0.191:

Kuutõrvaja

2006-07-26T13:33:09Z

193.40.0.191:

Kuutõrvaja

2006-07-26T13:33:01Z

193.40.0.191:

Unixi keskkonna kasutamine

2006-07-26T08:35:15Z

193.40.0.191:

FTP Jutt sellest, kuidas failid ühest masinast teise saada.

Kvoot Milleks on kehtestatud kettakasutuse kvoodid ja kuidas sellistes tingimustes edasi elada.

Failiõigused Kuidas kaitsta oma faile võõraste kasutajate eest.

PGP Samm digitaalse allkirja poole. Jutt programmist (ja mõtteviisist), mis võimaldab peita saladusi, vahetada turvaliselt dokumente ning anda allkirju, kasutades avaliku võtme krüptograafiat.

Find Selgitused, kuidas UNIXi programmiga find otsida faile erinevate tunnuste alusel.

Pine Kuidas lugeda e-posti ilma aknaid ja hiirt kasutamata. Ülevaade Pine'i tähtsamatest võimalustest.

Arhiveerimine Praktilised juhendid andmete arhiveerimise ja pakkimise kohta UNIXi vahenditega tar, gzip ja bzip2.

Netscape Ülevaade veebis navigeerimisest Netscape'i brauseri abil.

Gimp Juhendid rastergraafika-programmi Gimp kasutamiseks.

Bash Õpetus kooriku Bash efektiivseks kasutamiseks.

SSH Kuidas Telneti ja r-korralduste asemel kasutada funktsionaalselt sarnaseid, kuid turvalisemaid vahendeid - SSH (Secure SHell)

I/O Võimalus protsesside sisendit ja väljundit ümber suunata ja mis kasu sellest võib saada.

Regulaaravaldised Paljude UNIXi programmide (näiteks Egrep) tegevust saab juhtida kasutades regulaaravaldisi.

Procmail Juhend sellest, kuidas kasutaja saab e-posti saabumist korraldada.

Fetchmail Kuidas kasutaja saab postimasinast oma posti korraga kätte.

Joe Tekstiredaktor Joe kasutamine.

Postkasti kasutamine mail.edu.ee postkasti kasutamijuhendid.

Operatsioonisüsteemid

2006-07-26T08:28:03Z

193.40.0.191:

*[[Debian]]
*[[CentOS]]
*[[Solaris]]
*[[FreeBSD]]
*[[Gentoo]]

Programmeerimine

2006-07-26T08:26:08Z

193.40.0.191:

Programmeerimine

Alltoodud viiteid järgides saab loodetavasti arendada oma programmeerimisoskust. Kõneall on peaasjalikult UNIXilikud keeled ja vahendid.
Üldised vahendid

CVS: Rutiinne kasutamine | Projekti alustamine | Keerulisemad kasutamisvõimalused Versioonikontrollisüsteem.

Regulaaravaldised
Skript-keeled

Üldised soovitused skriptide kirjutamiseks
Tekstiliste andmete töötluseks sobivad keeled

Sed Awk Bash

Sed Voo-editori Sed kasutamisõpetus.

Awk Tekstiliste andmetega tegelemiseks mõeldud programmeerimiskeel.

Bash Käsitletakse kooriku skriptide kirjutamist.

Unix keskkonna administreerimine

2006-07-26T08:24:40Z

193.40.0.191:

Unix keskkonna administreerimine

2006-07-26T08:24:28Z

193.40.0.191:

* [[:Kerberos Ühe]]klassikalise UNIXi autentimissüsteemi kirjeldus.

* [[:Su ja Sudo Programmi]] käivitamine teise kasutaja õigustes.

* [[:PAM]] Kuidas programmile autentimist korraldada.

* [[:PPP üle SSH kanali]] Kirjeldus sellst, kuidas 'koduste vahenditega' VPNi tekitada.

* [[:Samba]] Juhised UNIXi ja Windowsi masinate faili-ning printimisteenuste vastastikuseks kasutamiseks.

* [[:Printimine]] Juhised BSD-stiilis printimise korraldamiseks.

* [[:Arvuti kellaaeg]] Kuidas tagada, et arvuti aeg oleks võimalikult lähedane 'õigele' ajale.

* [[:Marsruutimine]] Kuidas leiavad IP paketid võrgus õige tee.

* [[:Võrgudiagnostika]] Kuidas saada aru kas võrk töötab ja kui, siis kuidas ta töötab.

* [[:IP pakettide filtreerimine]] Mis on IP pakett ja mida annab nende filtreerimine.

* [[:Kohtvõrgu kaitse]] Mida tähendab kohtvõrgu kaitsmine.

* [[:Printimine ]]
* [[:
* [[:Arvuti kellaaeg]]

* [[:Ruutimine]]

* [[:Apache'i veebiserver]]

* [[:Interneti domeeninimede süsteem]]

* [[:Epost]]

Unix keskkonna administreerimine

2006-07-26T08:23:33Z

193.40.0.191:

* [[:Kerberos Ühe]]klassikalise UNIXi autentimissüsteemi kirjeldus.

* [[:Su ja Sudo Programmi]] käivitamine teise kasutaja õigustes.

* [[:PAM]] Kuidas programmile autentimist korraldada.

* [[:PPP üle SSH kanali]] Kirjeldus sellst, kuidas 'koduste vahenditega' VPNi tekitada.

* [[:Samba]] Juhised UNIXi ja Windowsi masinate faili-ning printimisteenuste vastastikuseks kasutamiseks.

* [[:Printimine]] Juhised BSD-stiilis printimise korraldamiseks.

* [[:Arvuti kellaaeg]] Kuidas tagada, et arvuti aeg oleks võimalikult lähedane 'õigele' ajale.

* [[:Marsruutimine]] Kuidas leiavad IP paketid võrgus õige tee.

* [[:Võrgudiagnostika]] Kuidas saada aru kas võrk töötab ja kui, siis kuidas ta töötab.

* [[:IP pakettide filtreerimine]] Mis on IP pakett ja mida annab nende filtreerimine.

* [[:Kohtvõrgu kaitse]] Mida tähendab kohtvõrgu kaitsmine.

Printimine
Arvuti kellaaeg
Ruutimine
Apache'i veebiserver
Interneti domeeninimede süsteem
Epost

Unix keskkonna administreerimine

2006-07-26T08:18:19Z

193.40.0.191:

* [[:Kerberos Ühe]]klassikalise UNIXi autentimissüsteemi kirjeldus.

* [[:Su ja Sudo Programmi]] käivitamine teise kasutaja õigustes.

* [[:PAM]] Kuidas programmile autentimist korraldada.

* [[:PPP]] üle SSH kanali Kirjeldus sellst, kuidas 'koduste vahenditega' VPNi tekitada.

* [[:Samba]] Juhised UNIXi ja Windowsi masinate faili-ning printimisteenuste vastastikuseks kasutamiseks.

* [[:Printimine]] Juhised BSD-stiilis printimise korraldamiseks.

* [[:Arvuti kellaaeg]] Kuidas tagada, et arvuti aeg oleks võimalikult lähedane 'õigele' ajale.

* [[:Marsruutimine]] Kuidas leiavad IP paketid võrgus õige tee.

* [[:Võrgudiagnostika]] Kuidas saada aru kas võrk töötab ja kui, siis kuidas ta töötab.

* [[:IP pakettide filtreerimine]] Mis on IP pakett ja mida annab nende filtreerimine.

* [[:Kohtvõrgu kaitse]] Mida tähendab kohtvõrgu kaitsmine.

Unix keskkonna administreerimine

2006-07-26T08:16:34Z

193.40.0.191:

Kerberos Ühe klassikalise UNIXi autentimissüsteemi kirjeldus.

Su ja Sudo Programmi käivitamine teise kasutaja õigustes.

PAM Kuidas programmile autentimist korraldada.

PPP üle SSH kanali Kirjeldus sellst, kuidas 'koduste vahenditega' VPNi tekitada.

Samba Juhised UNIXi ja Windowsi masinate faili-ning printimisteenuste vastastikuseks kasutamiseks.

Printimine Juhised BSD-stiilis printimise korraldamiseks.

Arvuti kellaaeg Kuidas tagada, et arvuti aeg oleks võimalikult lähedane 'õigele' ajale.

Marsruutimine Kuidas leiavad IP paketid võrgus õige tee.

Võrgudiagnostika Kuidas saada aru kas võrk töötab ja kui, siis kuidas ta töötab.

IP pakettide filtreerimine Mis on IP pakett ja mida annab nende filtreerimine.

Kohtvõrgu kaitse Mida tähendab kohtvõrgu kaitsmine.

Operatsioonisüsteemid

2006-07-26T08:13:24Z

193.40.0.191:

*[[Debian]]
*[[CentOS]]
*[[Solaris]]
*[[FreeBSD]]