Vaba tarkvara

Tekkimislugu
Vaba tarkvara
FSF
GNU
Vaba tarkvara kaitse
Garantii
GNU ja Linux

Tekkelugu

70-ndate aastate lõpus hakkas mitmete Massachusettsi Tehnoloogia Instituudi (MIT - Massachusetts Institute of Technology) juures asuva Tehisintellekti Laboratooriumide (AI Labs -Artificial Intelligence) võimekate arvutikasutajate tegevust oluliselt ahistama nende kasutada olnud tarkvara UNIX koos vastavate autoriõigustega. Rahulolematust põhjustas õieti see, et reegleid järgides polnud neil õigust muuta olemasolevaid programme, kuigi selleks oli vajadus ning samuti oli see iseenesest jõukohane.

Olukord lahenes iseloomulikult: entusiastid, kes olid juhtumisi ka professionaalid, otsustasid hakata looma sellist tarkvara, mis oleks nimetatud puudustest vaba. Esialgse ettekujutuse kohaselt pidi loodav süsteem saama funktsionaalselt sarnane UNIXiga, kuid oluliselt erinev autoriõigustelt. Nimelt pidi tarkvara olema vaba. Loodava süsteemi nimeks valiti GNU - 'GNU is Not UNIX'.

Vaba tarkvara arendamisel kerkis esile Richard Stallman, kes on sõnastanud põhilised vaba tarkvara printsiibid. Tema eestvedamisel toimib Free Software Foundation (FSF - ingl. k. Vaba Tarkvara Fond), mis toetab vaba tarkvara (sh GNU) arendamist.

Vaba tarkvara

Vaba tarkvara väljendab maailmavaadet. Seoses tarkvaraga on kasutajal võimalik omada järgmisi õigusi:

Vaba tarkvaraga kaasnevad kasutajal kõik nimetatud õigused.

Oluline on mõista, et vaba tarkvara puhul tähendab vabadus just nelja ülalnimetatud aspekti ja mitte tingimata seda, et tarkvara on võimalik omandada ilma selle eest maksmata. Vaba tarkvara hankimiseks on erinevaid võimalusi, mõned neist võimaldavad seda teha põhimõtteliselt tasuta nt. Internetist kopeerides. Vaba tarkvara puhul on programmide lähtetekstid alati kättesaadavad; olgu mainitud, et valdavalt programmeeritakse keeltes C ja C++.

Vaba tarkvara on kõige loomulikum tarkvara olek, kuivõrd programmide levitamist ei piirata. Nii jääb igale kasutajale võimalus ligimest aidata, andes talle tarkvara.

Vaba tarkvara ideoloogia seab autori õigustest kõrgemale kasutaja õigused. Tehniliselt saavad kõik vaba tarkvara kasutajad olla ka autoriteks. Seega on vaba tarkvara keskendunud eelkõige üldisele heaolule ja arengule.

Üheks selgeks vaba tarkvara eeliseks on muutuste sisseviimise, sh vigade parandamise kiirus.

Vahel nimetavad kommertsfirmad oma tasuta, kuid lähtetekstideta levitatavaid programme vabavaraks. Reegline on selliste programmide funktsionaalsus piiratud võrreldes vastavate müügiversioonidega. Tegelikult pole tegu vaba tarkvaraga, kuivõrd kasutajale ei tehta kättesaadavaks lähtetekste ja seega tal pole võimalust uurida, kuidas programm töötab, ega ka teha sinna vajalikke muudatusi.

FSF

Free Software Foundationi (FSF) tegevus on pühendatud vaba tarkvara arendamisele ja levitamisele. Kuigi vaba tarkvara saab olla iseenesest ka tasuta hangitav, pole midagi halba selle müümises. Nii tegelebki FSF oma tegevuse rahastamiseks tarkvara andmekandjatele kopeerimise ja müümisega neile, kes ei oma Internetist tarkvara kopeerimise võimalust või ei ole sellest huvitatud. Peale selle tegeleb FSF dokumentatsiooni tõlkimise, koostamise ja levitamisega. Samuti on riistvara tootjad nagu Intel, Motorola, Texas Instruments, Analog Devices jpt. märganud vabas tarkvaras potentsiaali ja toetavad seetõttu FSFi tegevust.

GNU

Tekkeloos märkisime, et GNU tähistab vaba tarkvara komplekti, mis ideaaljuhul peaks suutma vahetada välja OS UNIX. Kuigi FSF ei ole 1999. aasta lõpuks suutnud seda ideed realiseerida ei vähenda see palju FSF tegevuse tähtsust ega olemasolevate GNU programmide kasutusvõimalusi. GNUd kasutatakse vaba tarkvara sünonüümina, kuivõrd ta on kõige pikema traditsiooniga vaba tarkvara arendus.

1984. aastal GNUga alustades seati eesmärgiks kirjutada võimalikult paljudele UNIXi programmidele vastavad vabad programmid, mis pidid sisaldama lisaks täiendavaid võimalusi. Olulisemateks olid algul tekstiredaktori EMACS, C kompilaatori GCC ja kooriku Bash (Bourne again Shell) loomine.

Hiljem loobuti kõikvõimalike rakenduste isekirjutamise kavast ja võeti üle nt X Window System, kuivõrd selle levitamise litsents sobis GNU;ideoloogiaga.

Võib öelda, et paljuski on GNU ise enda poolt kaevatud auku kukkunud. Selle asemel, et tegutseda ülimalt koordineeritult ühe eesmärgi nimel, on arendajad kirjutanud aina uusi ja paremaid versioone tehtud programmidele ning portinud neid kõikvõimalikele platvormidele. Samas aga poleks saanud miski mõjuda nii soodsalt GNU ja vaba tarkvara idee levikule.

Vaba tarkvara kaitse

Vaba tarkvara vajab kaitset selle eest, et keegi ei saaks programme enda või oma firma omaks kuulutada, tehes need edaspidi avalikkusele vabalt kättesaamatuks.

Lihtsate vahenditega kopeeritavatele asjadele on tavaliselt peale kirjutatud umbes nii:

Copyright (C) 1994 AS Tartu Loomaaed

All Rights Reserved. No part of this may be reproduced without 
prior written permission of the author.

Selline teade tähendab, et autori eelneva kirjaliku loata ei tohi keegi materjali reprodutseerida.

Lihtsate vahenditega massiliselt paljundatavateks peetakse filme, muusikat, trükiseid ja ka tarkvara. Autodel, lastel jms. seesugune märge tavaliselt puudub.

Vaba tarkvara kaitse probleem ei seisne kopeerimise ja levitamise piiramises. Vastupidi, sõnastada oli tarvis selline 'Copyright', mis lubaks kasutajatel vaba tarkvara muuta ja levitada. Samas oli oluline, et muudetud programmi levitataks endistel tingimustel - ka seda võib ning saab omakorda levitada ja muuta. Kuna selline käsitlus autori õigustest oli 70ndatel tavatu ja on sisuliselt kasutaja õiguste deklareerimine, siis nimetatakse seda Copyleftiks.

GNU programmid on kaitstud GNU General Public License'iga (GPL), mis on juriidiliselt korrektne ja teatud nüansse arvestav käsitlus Copyleftist. Peale GPL'i kasutab FSF vaba tarkvara kaitseks ka teisi litsentse, näiteks GNU GLPL - GNU General Library Public License.

Garantii

Iseloomulik on, et vaba tarkvara puhul ei anna keegi teile garantiid, et see töötab nii loodetud. Veel hullem, teid isegi hoiatatakse, et see võib üldse mitte töötada või valesti töötades ettenägematut kahju põhjustada. Sellegipoolest töötab vaba tarkvara sageli töökindlamalt, kui mitmed mittevabad programmid. Pealegi, kui vaba tarkvara ei toimi nii, nagu ta Teie arvates peaks, on Teil alati võimalus teha vajalikud muudatused!

GNU ja Linux

On fakt, et iseseisev GNU süsteem pole 1999. aasta lõpuks nii valmis, et seda laiem avalikkus kasutada saaks. Paljuski seisab asi GNU tuumaga GNU HURD seotud probleemide taga. Siiski on olemas sadu operatsioonisüsteemi seisukohast olulisi ja häid GNU programme, sh kompilaatoreid, tekstiredaktoreid, süsteemi vahendeid jms, mida saab kasutada GNUst sõltumatult tekkinud tuumaga Linux. Selle tuuma arendamist alustas 1991. aastal Linus Torvalds ning paljude häkkerite jõupingutuste tulemusena on tuum juba mitu aastat täiesti kasutatav. Selle tuuma ja valdavalt GNU programmide põhjal koostavad mitmed firmad ja vabatahtlikud nii konkreetsele riistavarale kompileeritud kui ka lähtetekstidena levitatavaid tarkvarakomplekte, mida nimetatakse distributsioonideks. 'Keskmise distributsiooni' mahtu mõõdetakse sadade megabaitidega ja see on kasutajale installeerimiseks mugaval kujul. Tõele au andes tuleks neid distributsioone nimetada GNU/Linuxiteks, kuigi tavaliselt räägitakse lihtsalt Linuxist.

© EENet 2000