WWW vaatamine programmiga Netscape Navigator

WWW
URL ja viide
Veebis liikumine, veebilehe elemendid ja lehekülje taaslaadimine
Internetiväravad ja otsingumootorid
Järjehoidjad
Salvestamine
Printimine
Vaheladu ja Vahendaja
Veebilehe välimus minu brauseris
Väliste programmide sidumine brauseriga
FTP serveri külastamine
Veebilehe lähtetekst
Kasulikud lisamaterjalid

WWW

Üks võimalus Internetis informatsiooni (sõna, pilt, heli) levitamiseks on veeb (ingl. k. WWW - World Wide Web). Et veebis olevast osa saada, peab kasutajal olema Internet'ti ühendatud arvuti ja spetsiaalne programm, mida nimetatakse brauseriks. Veebis olevat infot saab kasutada passiivselt:

ajakirjandus, õppematerjalid, pildigaleriid

või aktiivselt:

pangaoperatsioonid, veebikauplused, jututoad, veebipost

Informatsioon ei teki veebi iseenesest, vaid selle loomiseks näevad teatud inimesed vaeva. Käesolevas selgitame, kuidas veebis orienteeruda, kuid ei tegele veebilehekülgede koostamisega.

URL ja viide

Veebis olev informatsioon on kättesaadav, kui teatakse, kus see asub. Igal veebikohal (ingl. k. website) on aadress ja omakorda on see ka igal veebikohta moodustaval leheküljel; samuti enamikul leheküljel olevatest elementidest nt. piltidel. Neid aadresse nimetatakse URLideks (Universal Resource Locator), mõned näited:

http://www.zoo.tartu.ee - Tartu Loomaaia pealeht
http://www.zoo.tartu.ee/exitus/reptiil.jpg - reptiili pilt Tartu Loomaaia väljasurnud loomade ekspositsioonist

URLi ette kirjutatav protokolli nimi 'http - hyper text transport protocol' näitab brauserile, et tegu on veebilehega. Allpool näeme, et on ka muid võimalusi. Praktikas võib 'http://' ka sisestamata jätta.

Veebilehekülgedel sisalduvad tavaliselt eriliste omadustega elemendid, mida nimetatakse viideteks (ingl. k. link), kuid mis on sisuliselt URL'id. Viite järgimine võimaldab suunduda teisele veebileheküljele, kusjuures pole tähtsust, kus informatsioon füüsiliselt paikneb. Et rõhutada informatsiooni läbipõimitust, nimetatakse veebi hüpermeediaks.

Veebis liikumine, veebilehe elemendid ja lehekülje taaslaadimine

Olles käivitanud brauseri, näiteks niimoodi otse käsurealt

bash~$ netscape &

ja suundumaks Tartu Loomaaia veebikohta sisestage Location (e. k. asukoht) reale URL http://www.zoo.tartu.ee ning vajutage Enterit:

Avanenud veebilehel tuleks tähele panna järgmisi elemente:

viited:
Viiteks võib olla pilt või tekst, viimane on reeglina allajoonitud. Tavaliselt muutub hiirekursor viite kohal käesarnaseks.
Järgige mõnda neist, tehes viitel hiire vasaku nupuga klõpsu. Eelmise lehe juurde saate enamasti, kuid mitte alati, tagasipöörduda vajutades Back nuppu.
Lehele, millelt tagasi pöörduti, on võimalik uuesti jõuda Forwardi abil. Menüü sektsiooni Go ja nii nagu ka Locationi rippmenüüs on kirjas viimatikülastatud kohad. Pange tähele: kui jõuate viiteid järgides uuele leheküljele, on muutunud ka lehekülje asukohta näitav URL Locationis.
pildid:
kui soovite vaadata vaid pilti, avage see eraldi brauseri aknas:
```
pildi hüpikmenüü -> View Image
```
raamid:
Veebilehekülgedel kasutatakse informatsiooni paremaks struktureerimiseks raame (ingl. k. frame). Loomaaia pealehel on vasakus raamis viited; paremas aga avaneb järgitud viitele vastav lehekülg. Vahest saab ka raamide suurust muuta: haarake hiirega raamide kokkupuutejoonest ja vedage. Võimalik on avada raami sisu samas või uues brauseri aknas: Raami hüpikmenüüst avage 'Open Frame in Window' või 'Open Frame in New Window'.

Lehekülje taaslaadimine:

Brauser töötab tehniliselt nii, et ta talletab hiljutikülastatud lehekülgede sisu arvuti mälus ja kõvakettal. Kui mingil põhjusel on teil kahtlusi kuvatud info adekvaatsuses (nt. ekraanile ilmub vana ajaleht või lehekülje laadimine katkes), siis võiksite proovida lehekülge uuesti laadida:

Reload nupp
Hoides all Shift klahvi Reload nupp

Puhastage mälu ja/või ketta vaheladu (ingl. k. cache):

Edit -> Preferences -> Advanced -> Clear Memory / Disk Cache

Brauseri kõikvõimalikud funktsioonid on kättesaadavad menüüribast. Kasutamismugavuse eesmärgil on neist enamkasutatavad seostatud kolme nuppuderiba nuppudega. Neid nupuribasid saab tuua nähtavale ja eest ära viia:

View -> Navigation, Location ja Personal Toolbar.

Tihti on nii, et nähtavale pandud riba siiski tervikuna ei paista. Vahel piisab siis programmiakna suuruse muutmisest, vahel sellestki mitte.

Internetiväravad ja otsingumootorid

Eelpool kirjeldasime, et Internetist millegi ülesleidmiseks on tarvis teada selle 'millegi' URLi. Kuna seda tihti ei teata, siis on otsingu hõlbustamiseks loodud andmebaasid veebisaitide aadressidest ja märksõnadest.

Internetivärav: viited on teemade järgi grupeeritud.

Otsingumootor: vahendab külastajale andmebaasiprogrammi, mis leiab sisestatud märksõnadele ja tingimustele vastavaslt URLid.

Tavaliselt on Internetiväravates olemas otsingumootorid.

Järjehoidjad

Kord külastatud veebilehtedele tagasipöördumise lihtsustamiseks on brauseris võimalik salvestada kommenteeritud URLe ehk järjehoidjaid (ingl. k. bookmark):

avage Teid huvitava sisuga veebi-leht
valige: Communications -> Bookmarks -> Add Bookmark

Valides uuesti Communications -> Bookmarks -> Add Bookmark, peaks kõige all olema kirjas too 'lisatud URL'. Kui hiir sinna peale viia ja vabastada, siis laaditakse brauserisse vastav veebilehekülg.

Teine võimalus URLi lisamiseks järjehoidjasse on vajutada 'Alt-K'.

Järjehoidjates sisalduvaid URLe ei pea tingimata hoidma üksteise järel pikas rodus; neid saab grupeerida eri kataloogidesse (tuttav tegevus failidega tegelejatele).

Näiteks võib 'Personal Toolbar' näha välja selline:

Antud juhul on viis URL'i toodud otse ribale, ülejäänud sisalduvad 'kataloogides': Otsing, Isiklikud puukmargid, GNU.

Järjehoidja korraldamine toimub järgnevalt:

Communications -> Bookmarks -> Edit Bookmarks:

Kõik funktsioonid on kättesaadavad hüpikmenüüst, kust saate sobival real hiire parema nupuga klõpsates sobiva tegevuse valida.

Salvestamine

Kui veebi külastamisel pole võimalik infot kohe põhjalikult lugeda (nt. sissehelistamismodemit kasutades), siis on võimalik salvestada veebileht hilisemaks uurimiseks kõvakettale. Pildid tuleb salvestada igaüks eraldi.

Teksti salvestamine: avage brauseris veebilehekülg ja valige

File -> Save As

kusjuures raamidele vastavad leheküljed tuleb salvestada eraldi.

Vahel on abiks lehekülgede käsitsi salvestamise asemel veebi-imejate (ingl. k. web-sucker) kasutamine. Need programmid salvestavad kogu ettenäidatud veebikoha struktuuri Teie kõvakettale. Nt. wget:

bash~$ wget -m www.zoo.tartu.ee/exitus

Et salvestatud faile lugeda, tuleb nad avada: File -> Open -> ...

Printimine

Veebilehti saate printida, kui olete eelnevalt määratlenud printeri:

File -> Print -> Print Command: lpr -Pprinterinimi

Raame ja pilte on võimalik eraldi printida, kui avate nad eelnevalt brauseri aknas. Trükise tähesuurus oleneb tähesuurusest ekraanil.

Vaheladu ja Vahendaja

Vaheladu

Brauser hoiab külastatud veebilehtedele vastavaid faile Teie arvuti kõvakettal, et sama lehte poleks vaja mitu korda üle võrgu uuesti kohale tuua. Sellist failikogumit nimetatakse vahelaoks (ingl.k. cache). Vahelao mahu määramine:

Edit -> Preferences -> Advanced -> Cache

Vahendaja

Vahendaja (ingl. k. proxy) kasutamine on sõltuvalt võrgust, kus Te asute, kas möödapääsmatu või mitte. Siiski on soovitav peaaegu alati kasutada vahendajat; millist, küsige lähimalt sõbralikult võrguadministraatorilt.

Edit -> Preferences - > Advanced -> Proxy -> Manual Proxy Configuration:

 FTP - Proxy  cache.zoo.tartu.ee 3128
HTTP - Proxy  cache.zoo.tartu.ee 3128

Veebilehe välimus minu brauseris

Netscape Navigator on suuteline kasutama erinevad kirjastiile ja tähesuurusi ning värve. Teksti atribuudid on määratud brauserisse laaditava lehekülje sisuga, kuid kasutajal on võimalik neid muuta. Soovides ignoreerida veebilehe koostaja määratletut, valige:

Edit -> Preferences -> Apperance -> Fonts, Colors -> 

Use my default fonts, overriding document-specifies fonts

Samast dialoogist saate valida ka soovitud fondi ning tähesuuruse.

Väliste programmide sidumine brauseriga

Teksti kujutamise ja pildi näitamisega saab Netscape tavaliselt ise hakkama.

On võimalik, et mõni viide suunab teid spetsiifilise sisuga failile; sisu üle otsustab Netsacape faili nime viimase osa järgi (mida nimetatakse vahel laiendiks):

.html ja .htm failide näitamisega tegeleb ta ise.

Kui Netscape ei tea, mida failiga teha, siis ta küsib, kas fail tuleb salvestada. Vahel võib olla aga otstarbekas faili (.mp3, .ps) mitte salvestada, vaid avada sobiva programmiga.

Et panna brauser .mp3 faile käivitama programmiga /bin/mpg123 'õpetage talle seda':

Edit -> Preferences -> Navigator -> Applications -> New:

FTP serveri külastamine

Netscape võimaldab külastada anonüümseid FTP servereid, kuid faile peate sealt kopeerima ükshaaval, sisestage Location reale näiteks:

Location: ftp://ftp.zoo.tartu.ee

Kui kasutaja priit soovib Netscape abil oma UNIXi kodukataloogile ligi pääseda, siis peab Location reale sisestama näiteks

Location: ftp://priit@ftp.zoo.tartu.ee

misjärel küsitakse kasutaja UNIXi parooli. Kuna paroolid liiguvad sel moel lahtiselt, siis pole oluliselt ebaturvalisem näitata see otse Location real

Location: ftp://priit:priiduparool@ftp.zoo.tartu.ee

Netscape abil on võimalik ka FTP serverisse faile üles laadida:

File -> Upload

Veebilehe lähtetekst

Veebilehekülgede tegemise õppimine on suhteliselt lihtne, sest Te saate tavaliselt uurida või järele vaadata, kuidas olemasolevad leheküljed on tehtud. Piisab, kui avada:

akna hüpikmenüüst -> View Page Source, View Page Info
raami hüpikmenüüst -> View Frame Source, View Frame Info